1985-07-18-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
National Uorary 55 ^
ii.), oüiifu?
lA NEUAPÄSVAL
Nr. 54 (3167) XXXIV aastakäik Neljapäeval, 18. juulil 1985 — Thiü^day, July 18,1985 tJksIkiiiimiiil I M 70 euitf
BATUNl esimeheks
kokkuvõtteid edukast tööaastos^fi'
^atsioömBAJXJN'! (Balti Äpell ÜROle) fänaYiine aastakoos«
äeyal, 8. juimfl New Yorgi Bronx'! linnaosas asuvas kohaliku lati
koguduse kiiffla miimides, kus asub ka BATUN'! büroo
coosolek kuulas ära BATUNl
presidendi lätlase Ints Rup-aersl
aruande möödunud aasta tegevusest
ja laekuri lätlase Janis
^ekstins'i kassaaruaiide finantsaastast,
mis lõppes 31. märtsil
1985. Voeti vastu käesoleva tegevusaasta
eelarve, mille oli koostanud
dr. Heino Ainso ja mis näeb
ette $30.000 tasakaalustatud tulur
sid-kulüsid..
m fuuimaes, ms asuo Ka JÖAI vmi purooo
^ ^ ^ ^ ^
%:>:m''SW'''^' '^^m::^
Foto:
President Rupners'! aruanne rõ-
Eastesuvekodu tänavune juhataja; kasvatajad ja abikasvatajad. Pildil esireas hutasBATUNi kahte peamist pro-
Marlene^^^K^^^^
iMaisöOj teises reas M Anu Jaanus, Gross'i tegevus Lää--
juhataja Kersti lin^^^^^^^^
- . K:Ootsi§ elunev a^^^
lastas peaaegu kõiki Euroopa' Majandusühenduse
liikmesritkide vä--
lisrüinisteeriumeid selleks, et õhutada
Euroopa Parlamendi poolt
jaanuaris 1983; vastuvõetud resolutsiooni
räkendainist,
mis s©€ivitas Euroopa Majandu!s=
ühenduse pikmesriikide välisministritele,
et viimased tõstataksid
Balti riikide küsimuse ralivusva-heüstd
ffoorumitel, eM^ t^^^
Grosš'i tegevuse üheks teiseks tät
hpks M MitatUd märgib
Äjade-petitsioonide organiseerimine,
mis toetasid Balti riikide enesemääramise
õigust. Selle aktsiooni
tulemusena saadeti umbes 3.000
petitsiooni ÜRO nn. „kah^kümne-nelja
Komiteele", mis tegeleb de-koloniseerimise
küsimustega. Rup-ners
ütles oma aruandes, et selle
koos abikaasa Sirjega.
oonidel neid kontakte ekspluateerida.
Mis kõige märkimisväärsem
WASHINGTON
laserrelvi, ütles Ü Š Ä relvastuse kontroll! EÕ
mai ajal suuri samme parandatud rakettide kaits^reivad<
ired ja raadiofirekvenfsi rdvad.
Ja mseneri oini väljaaren^
Nitze. N. Liit teeb sa-
.j,: mille liulgas on laserMi'
USA abipresident George Bush
ütles Brüsselis^, et N.j Liit jätkab
SS-20 keskkaugusega _rakettide paigutamist,
vaatamata omapoolseile
rakettide paigutamise küknutamise
lubadusile, mille Mihhail Gorbät-shov
aprillis välja kuulutas.
president Ronald Reagani
relvastuse kontiroÜi nõuandja Nitze
ütles Liidii —ÜSA suhete kon-f
verentsil esitatud kõnes, > v ''
. et N. Lidiii maailmaraumi pal-gutattti:
sateMitlde "vastased relvad
võivad olla operataoonivalf
mis juba 1990-aastate keskpaiku.
Samuti võib Moskva jõuda edasi
maaihnaruurm paigutatud laser-ra-kettide
kaitsesüsteemi yäljaarenda-misel,
juba järj
Sellise N. Liidu uurimiste valguses
saab ilmsiks, kui mõttetu on
tegeiikMt N. Hidu kriitika USA
„tähtede sõja" programmi, vastu.
Tähtede sõda, formaalselt Strätegic
Defence Initiative on 26 miljardi
dollariline viieaastane uurhnispro-gramm,
mille eesmärk on kindlaks
teha maailmaruumi paigutatud
kaitsesüsteemi ehitamise võimalused,
niillega hävitatakse ründavad
N. Liidu raketid enne kui need
USA kohale jõuaksid.
See plaan on saanud võtmeküsimuseks
USA--N, Liidu relvastuse
vähendaniise läbirääkimistel, mis
praegu toimuvad Genfis. Nitze tõrjus
tagasi N . Liidu süüdistuse, <:
• et :p§A oli: laieiidafflud oma Isõ-
Jalik võitlusvõimet uutele piirkondadele
ja alustanud maailmaruumi
sõjaväelise kasutaiQ^^
Ta; ütles, et M. Liidul on sama
tehnika olnud juba kaks aastakümmet
väljaarendamisel ja et maailmaruum
on olnud militariseeritud
palju, aastaid, peamiselt just N.
Liidu süsteemides ja programmi-iV
oli asjaolu, et suur osa
neist märgukirjadest saadeti sellele
tJRO organile mitte-baltlaste poolt.
Rupners nentis veel järgmist:
„Imants Gross'i poolt arendatud
kontaktid Euroopa väHsministeeriü--
mite juures on väga väärtuslikud
ja nüüd tuleb Balti keskorganisatsi-
-a
meedia ei tohiks terroristidest nii palju kirjutada, tehes
. tegevuse .sangplikuks, hoi Inglise; peaminister
või nende hõivamise eesmärki foo-küsše
tuua. Meediat ei tohi muuta
terroristide abi vahendiks,
Poliitikud j ä; meedia on öelnud,
et Liibanoni shiite muhameedlased,,
kes kaaperdasid USA lennuki, saavutasid
propagandayõidu USA televisioonis
seal antud pressikonverentsidega,
mida isegi korrati.
j,Kuim^^õik tahame, et õigus
säüiks, siis põhilisim nõue on, et
seadusi täidetaksej" kõneles liat-oher,
j,Eui piiratud ka seadus on,
see. on siiski kõik, mis meii on
meie ja türannia vahel
tunnete toorusele".
kaaperdajad ja terroristid janunevad
avalikkuse tähelepanu järele,
milleta nende aktiivsus ja mõju ;
Jääks väga väheseks.
; Margaret Thatcher ütles oma
kõnes Ameerika Advokaatide
ühingule, et me oma ühiskonnas ei
taha teha kitsendii^' meediäile, veel
väheiTimingisUi,';' tsensuuri raken-dada,
;•! • • •
,;aga ;;mele-; ^. -lus om avaldj?'^a
Meskutse meediale, et nad se
mõustuksid mingisuguseks vabatahtlikuks
kokkuleppeks mille
järgi nad ei räägiks ega näitaks
midagij mis võiks aidata tenro-
' :-ristldeMoraaM tõsta .;•
kes oli Euroopas ringreisil,
ütles et N.Üit on praegu paigutamas
kohtadele uusi keskkaugusega
rakette vaatamata Gorbatshövi
lubadusele selle tegevuse lõpetamiseks.
SS-20 jõud on kasvanud 423-
le raketile 414-lt ja uusi baase ehitatakse
nii N. Liidu ida- kui ka
lääneosas, ütles USA välisministri
assistent. James Dobbins re
toimus 9. maü.kokkupõrkeid
läti ja vene noorte vahel. Põrandaaluseid
teid -kaudu välja
Jõudnud teated räägivad, et see oli
üsna ulatuslik ja KGB oli arreteerinud
kuni 300 koolinoort. See suur
ary oügi neid raskemast karistusest
päästnud, kuna KGB ei julgenud
nendega muud teha kui nimed
ia panna ja vabaks lasta.
;Lätlased olid levitanud lendlehti,
milledes oli nõutud N. Liidu lah-
Lätist. Sama nõuet oli esi-ka
demonsträtsloorul kaiita-
;Vaiipiakateii, millega marsiti läbi
limia; ; . • /..-^ :••
Läti. lastekodudes tuleb selleko-eeskirjade
alusel korraldada
mänge ja Õppetööd vähemalt kuus
tundi nädalas. •
kaks Euroopa riiki. Prantsusmaa ja
Belgia, olid valmis algatama balti-sõbralikke
samme Ühisturu raamis;
tikus. Kõnesoleva projekti kolmandaks
pärandiks oli uuendatud balti
teadlikkus mitmetes meie Euro<)pas
asuvates rahvusgruppides, mis on
juba tekitamas konkreetseid organisatsioonilisi
tulemusi."
Rupners iitles,m BATUN'i teine
edukas projekt leidis aset käesoleva
aasta veebruaris ÜRO Inimõiguste
Komisjoni istimgjärgul. Se-.
niseist kõige suurem BATUN'i delegatsioon
tegi seal ühe nädala kestel
väga energilist tööd,
koosseiisus eestlased Sirje ja Heino
Ainso, leedulane Narcisas
Prielaide, ning lätlased Imants
Gross, JoMjs Kadetis ja IVIaruta
v Zvaigzne. ';..;••';
Need BATUNl delegaadid külastasid
ei mitte vähem kui 28-sat ÜRO
Inimõiguste Komisjoni liikmesriigi
esindust, esitades informatsiooni
materjali inimõiguste rikkumisest
Balti riikides nõukogude võimude
poolt ja sondeerides pinda võimalikule
Balti küsimust käsitlevale resolutsioonile
Komisjoni poolt tulevikus.
•; ;;;.:.; ;-v
BATUN'i aastakoosoleku lõpul
tehti teatavaks kirjateel läbiviidud
juhatuse valimiste tulemused. Eestlaste
poolt valiti juhatusse Sirje ja
Heino Ainso ning Andres, Jüriado,
kellede asemikeks on Juta Ristsoo,
Peeter Teedla ja Rüdolph Ripp.
14. juunil toimus New Yorgi
Eesti Majas uue juhatuse esimene
koosolek, kus läbirääkimiste; teel
jaotati ametid.
BATUm uueks prefeidendiks valiti
eestlane dr. Heino Ainso,
asepresidentideks leedulanna
Ginte Damusis ja lätlane Mar-gers
Pinnis, laekuriks lätlane Jauras
Kiekstins'ja sekretäriks eestlane
Andres Jüriado,
Mitu aastat presidendi ametit täitnud
Ints Rupners lubas jätkuvasü
kaasa lüüa BATUN'i tegevuses
t^RO juures.
BATÜN'! poolt Jcprraldatud loterii
esimese vÕidü (annetatud edasi-tagasi
lennupileti Põhja- või Kesk-
Ameerikas) võitis Romans Krebs,
teise võidu ($100.00) U, V. Kuhi-lius
ja kolmanda võidu ($50.00)
Raimunds Prusis.
Afgaani sõdurid
hüppasid ära kahe
hei
ISLAMABAD - Pakistani ametivõimud
alustasid seitsme afgaani
lennuväelase ülekuulamist, kes
hüppasid ära möödunud laupäeval
kahe uue N. Liidu MI-24 helikopteriga.
Moskva efektüvsema relvaga
Paldstanisse.
NEWDELHI (UPI) ~ Afgaani
partisanid alustasid laiaulatuslikumat
rünnakut strateegiliselt tähtsas
Panjshirl orus ^ ja jvallutasid
ühe N.Lüdu sõjalise baasi, kusjuures
lahingutes olevat langenud
sadu sõdureid. |
Lääne diplomaatide andmeü vallutasid
partisanid Ahmed Shah
Massoud'i juhtimisel N. Lüdu baasi
Peshgarls, põhjapool Afganistani
pealinnast Kabul.
Üle 400-lükmeline üksus oli saadetud
baasi tagasi vallutama, ütles
üks diplomaat, ent see olla nurjunud,
kuna enamus valitsusvägede
sõdureist jooksis üle partisanide
poole.
KABUL ~ Afganistan
vangilangenud partisanide üle mingi
mõõdupuuga kohut mõista. Kohtuprotsessid
toimusid mitmes pro-vintsis
revolutsioonikohtute avalike
istungitena. Arreteeritud kontrrevo-hitsiohääre,
kes olid kinni võetud
relyastatuU, süüdistati paljude kuritegude
toimepanemises „Afganista- |
ni rahva vastu", riikliku ja eraomandi
riisumises ja; hävitamises,
autoteedel plahvatuste organiseerimises
ja röövunises. Kahele parti-sanile,
kesoHd kuulunud „kurite-gelikku"
kontrrevolutsioonilisse
rühmitusse „Hezbe Islamiije Afganistan"
mõisteti surmaauhüus, üle-jäänuüe
eri pikkusega vanglakaristus.'
•
7
l. Õhtusel valguspeol esinevad rahvatantsijad, noored
ning Valve Tali ja^^^^P^
Tantsuks J. Titzl orkester. Pääsmed 6 USA dollarit.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , July 18, 1985 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1985-07-18 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e850718 |
Description
| Title | 1985-07-18-01 |
| OCR text | National Uorary 55 ^ ii.), oüiifu? lA NEUAPÄSVAL Nr. 54 (3167) XXXIV aastakäik Neljapäeval, 18. juulil 1985 — Thiü^day, July 18,1985 tJksIkiiiimiiil I M 70 euitf BATUNl esimeheks kokkuvõtteid edukast tööaastos^fi' ^atsioömBAJXJN'! (Balti Äpell ÜROle) fänaYiine aastakoos« äeyal, 8. juimfl New Yorgi Bronx'! linnaosas asuvas kohaliku lati koguduse kiiffla miimides, kus asub ka BATUN'! büroo coosolek kuulas ära BATUNl presidendi lätlase Ints Rup-aersl aruande möödunud aasta tegevusest ja laekuri lätlase Janis ^ekstins'i kassaaruaiide finantsaastast, mis lõppes 31. märtsil 1985. Voeti vastu käesoleva tegevusaasta eelarve, mille oli koostanud dr. Heino Ainso ja mis näeb ette $30.000 tasakaalustatud tulur sid-kulüsid.. m fuuimaes, ms asuo Ka JÖAI vmi purooo ^ ^ ^ ^ ^ %:>:m''SW'''^' '^^m::^ Foto: President Rupners'! aruanne rõ- Eastesuvekodu tänavune juhataja; kasvatajad ja abikasvatajad. Pildil esireas hutasBATUNi kahte peamist pro- Marlene^^^K^^^^ iMaisöOj teises reas M Anu Jaanus, Gross'i tegevus Lää-- juhataja Kersti lin^^^^^^^^ - . K:Ootsi§ elunev a^^^ lastas peaaegu kõiki Euroopa' Majandusühenduse liikmesritkide vä-- lisrüinisteeriumeid selleks, et õhutada Euroopa Parlamendi poolt jaanuaris 1983; vastuvõetud resolutsiooni räkendainist, mis s©€ivitas Euroopa Majandu!s= ühenduse pikmesriikide välisministritele, et viimased tõstataksid Balti riikide küsimuse ralivusva-heüstd ffoorumitel, eM^ t^^^ Grosš'i tegevuse üheks teiseks tät hpks M MitatUd märgib Äjade-petitsioonide organiseerimine, mis toetasid Balti riikide enesemääramise õigust. Selle aktsiooni tulemusena saadeti umbes 3.000 petitsiooni ÜRO nn. „kah^kümne-nelja Komiteele", mis tegeleb de-koloniseerimise küsimustega. Rup-ners ütles oma aruandes, et selle koos abikaasa Sirjega. oonidel neid kontakte ekspluateerida. Mis kõige märkimisväärsem WASHINGTON laserrelvi, ütles Ü Š Ä relvastuse kontroll! EÕ mai ajal suuri samme parandatud rakettide kaits^reivad< ired ja raadiofirekvenfsi rdvad. Ja mseneri oini väljaaren^ Nitze. N. Liit teeb sa- .j,: mille liulgas on laserMi' USA abipresident George Bush ütles Brüsselis^, et N.j Liit jätkab SS-20 keskkaugusega _rakettide paigutamist, vaatamata omapoolseile rakettide paigutamise küknutamise lubadusile, mille Mihhail Gorbät-shov aprillis välja kuulutas. president Ronald Reagani relvastuse kontiroÜi nõuandja Nitze ütles Liidii —ÜSA suhete kon-f verentsil esitatud kõnes, > v '' . et N. Lidiii maailmaraumi pal-gutattti: sateMitlde "vastased relvad võivad olla operataoonivalf mis juba 1990-aastate keskpaiku. Samuti võib Moskva jõuda edasi maaihnaruurm paigutatud laser-ra-kettide kaitsesüsteemi yäljaarenda-misel, juba järj Sellise N. Liidu uurimiste valguses saab ilmsiks, kui mõttetu on tegeiikMt N. Hidu kriitika USA „tähtede sõja" programmi, vastu. Tähtede sõda, formaalselt Strätegic Defence Initiative on 26 miljardi dollariline viieaastane uurhnispro-gramm, mille eesmärk on kindlaks teha maailmaruumi paigutatud kaitsesüsteemi ehitamise võimalused, niillega hävitatakse ründavad N. Liidu raketid enne kui need USA kohale jõuaksid. See plaan on saanud võtmeküsimuseks USA--N, Liidu relvastuse vähendaniise läbirääkimistel, mis praegu toimuvad Genfis. Nitze tõrjus tagasi N . Liidu süüdistuse, <: • et :p§A oli: laieiidafflud oma Isõ- Jalik võitlusvõimet uutele piirkondadele ja alustanud maailmaruumi sõjaväelise kasutaiQ^^ Ta; ütles, et M. Liidul on sama tehnika olnud juba kaks aastakümmet väljaarendamisel ja et maailmaruum on olnud militariseeritud palju, aastaid, peamiselt just N. Liidu süsteemides ja programmi-iV oli asjaolu, et suur osa neist märgukirjadest saadeti sellele tJRO organile mitte-baltlaste poolt. Rupners nentis veel järgmist: „Imants Gross'i poolt arendatud kontaktid Euroopa väHsministeeriü-- mite juures on väga väärtuslikud ja nüüd tuleb Balti keskorganisatsi- -a meedia ei tohiks terroristidest nii palju kirjutada, tehes . tegevuse .sangplikuks, hoi Inglise; peaminister või nende hõivamise eesmärki foo-küsše tuua. Meediat ei tohi muuta terroristide abi vahendiks, Poliitikud j ä; meedia on öelnud, et Liibanoni shiite muhameedlased,, kes kaaperdasid USA lennuki, saavutasid propagandayõidu USA televisioonis seal antud pressikonverentsidega, mida isegi korrati. j,Kuim^^õik tahame, et õigus säüiks, siis põhilisim nõue on, et seadusi täidetaksej" kõneles liat-oher, j,Eui piiratud ka seadus on, see. on siiski kõik, mis meii on meie ja türannia vahel tunnete toorusele". kaaperdajad ja terroristid janunevad avalikkuse tähelepanu järele, milleta nende aktiivsus ja mõju ; Jääks väga väheseks. ; Margaret Thatcher ütles oma kõnes Ameerika Advokaatide ühingule, et me oma ühiskonnas ei taha teha kitsendii^' meediäile, veel väheiTimingisUi,';' tsensuuri raken-dada, ;•! • • • ,;aga ;;mele-; ^. -lus om avaldj?'^a Meskutse meediale, et nad se mõustuksid mingisuguseks vabatahtlikuks kokkuleppeks mille järgi nad ei räägiks ega näitaks midagij mis võiks aidata tenro- ' :-ristldeMoraaM tõsta .;• kes oli Euroopas ringreisil, ütles et N.Üit on praegu paigutamas kohtadele uusi keskkaugusega rakette vaatamata Gorbatshövi lubadusele selle tegevuse lõpetamiseks. SS-20 jõud on kasvanud 423- le raketile 414-lt ja uusi baase ehitatakse nii N. Liidu ida- kui ka lääneosas, ütles USA välisministri assistent. James Dobbins re toimus 9. maü.kokkupõrkeid läti ja vene noorte vahel. Põrandaaluseid teid -kaudu välja Jõudnud teated räägivad, et see oli üsna ulatuslik ja KGB oli arreteerinud kuni 300 koolinoort. See suur ary oügi neid raskemast karistusest päästnud, kuna KGB ei julgenud nendega muud teha kui nimed ia panna ja vabaks lasta. ;Lätlased olid levitanud lendlehti, milledes oli nõutud N. Liidu lah- Lätist. Sama nõuet oli esi-ka demonsträtsloorul kaiita- ;Vaiipiakateii, millega marsiti läbi limia; ; . • /..-^ :•• Läti. lastekodudes tuleb selleko-eeskirjade alusel korraldada mänge ja Õppetööd vähemalt kuus tundi nädalas. • kaks Euroopa riiki. Prantsusmaa ja Belgia, olid valmis algatama balti-sõbralikke samme Ühisturu raamis; tikus. Kõnesoleva projekti kolmandaks pärandiks oli uuendatud balti teadlikkus mitmetes meie Euro<)pas asuvates rahvusgruppides, mis on juba tekitamas konkreetseid organisatsioonilisi tulemusi." Rupners iitles,m BATUN'i teine edukas projekt leidis aset käesoleva aasta veebruaris ÜRO Inimõiguste Komisjoni istimgjärgul. Se-. niseist kõige suurem BATUN'i delegatsioon tegi seal ühe nädala kestel väga energilist tööd, koosseiisus eestlased Sirje ja Heino Ainso, leedulane Narcisas Prielaide, ning lätlased Imants Gross, JoMjs Kadetis ja IVIaruta v Zvaigzne. ';..;••'; Need BATUNl delegaadid külastasid ei mitte vähem kui 28-sat ÜRO Inimõiguste Komisjoni liikmesriigi esindust, esitades informatsiooni materjali inimõiguste rikkumisest Balti riikides nõukogude võimude poolt ja sondeerides pinda võimalikule Balti küsimust käsitlevale resolutsioonile Komisjoni poolt tulevikus. •; ;;;.:.; ;-v BATUN'i aastakoosoleku lõpul tehti teatavaks kirjateel läbiviidud juhatuse valimiste tulemused. Eestlaste poolt valiti juhatusse Sirje ja Heino Ainso ning Andres, Jüriado, kellede asemikeks on Juta Ristsoo, Peeter Teedla ja Rüdolph Ripp. 14. juunil toimus New Yorgi Eesti Majas uue juhatuse esimene koosolek, kus läbirääkimiste; teel jaotati ametid. BATUm uueks prefeidendiks valiti eestlane dr. Heino Ainso, asepresidentideks leedulanna Ginte Damusis ja lätlane Mar-gers Pinnis, laekuriks lätlane Jauras Kiekstins'ja sekretäriks eestlane Andres Jüriado, Mitu aastat presidendi ametit täitnud Ints Rupners lubas jätkuvasü kaasa lüüa BATUN'i tegevuses t^RO juures. BATÜN'! poolt Jcprraldatud loterii esimese vÕidü (annetatud edasi-tagasi lennupileti Põhja- või Kesk- Ameerikas) võitis Romans Krebs, teise võidu ($100.00) U, V. Kuhi-lius ja kolmanda võidu ($50.00) Raimunds Prusis. Afgaani sõdurid hüppasid ära kahe hei ISLAMABAD - Pakistani ametivõimud alustasid seitsme afgaani lennuväelase ülekuulamist, kes hüppasid ära möödunud laupäeval kahe uue N. Liidu MI-24 helikopteriga. Moskva efektüvsema relvaga Paldstanisse. NEWDELHI (UPI) ~ Afgaani partisanid alustasid laiaulatuslikumat rünnakut strateegiliselt tähtsas Panjshirl orus ^ ja jvallutasid ühe N.Lüdu sõjalise baasi, kusjuures lahingutes olevat langenud sadu sõdureid. | Lääne diplomaatide andmeü vallutasid partisanid Ahmed Shah Massoud'i juhtimisel N. Lüdu baasi Peshgarls, põhjapool Afganistani pealinnast Kabul. Üle 400-lükmeline üksus oli saadetud baasi tagasi vallutama, ütles üks diplomaat, ent see olla nurjunud, kuna enamus valitsusvägede sõdureist jooksis üle partisanide poole. KABUL ~ Afganistan vangilangenud partisanide üle mingi mõõdupuuga kohut mõista. Kohtuprotsessid toimusid mitmes pro-vintsis revolutsioonikohtute avalike istungitena. Arreteeritud kontrrevo-hitsiohääre, kes olid kinni võetud relyastatuU, süüdistati paljude kuritegude toimepanemises „Afganista- | ni rahva vastu", riikliku ja eraomandi riisumises ja; hävitamises, autoteedel plahvatuste organiseerimises ja röövunises. Kahele parti-sanile, kesoHd kuulunud „kurite-gelikku" kontrrevolutsioonilisse rühmitusse „Hezbe Islamiije Afganistan" mõisteti surmaauhüus, üle-jäänuüe eri pikkusega vanglakaristus.' • 7 l. Õhtusel valguspeol esinevad rahvatantsijad, noored ning Valve Tali ja^^^^P^ Tantsuks J. Titzl orkester. Pääsmed 6 USA dollarit. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-07-18-01
