Vaba eestlane , March 30, 1982

              Nr. 25
VABA EESTLANE teisipäeval, 30. märtsilJ582-|^^ ^0, 1982 . 7
pu$ e
LG KUNSTI
II
bkülu 85
L;" talitn^es
pflk jo maalija
ito Ja A R N O VIHALBaiM
ppetanad knnstnik Ednard
pö Faatlase kõrval taoakie
iniiisena ja eesti kunstnik»
la huvitav lageda ka ialema-kale.
lisd l i s a ^ 50c)
lASE TALITUSES
lERG
EEST
sõjajõudude
[ä juhtkond.
nime, keda lugedes iekkft
ri mõni neigt on oma mateT
nng bavlneaiid koos E e i ^
is on tuhat meie söjameei^
loidlikka me^atnst
latekulu 70 centi
L A S E T A L I T U S ES
IITUSES müügil
liplaat
IS bass-bariton
klaverisaade
(M. Saar), üks snu (M. Saar),
1 õlest (T. VettlkO, Sind tervi-iHandaja
õhtolaol (J. Tall) ja
bill mõJQ, Eni ma hakkas Ira-
L Virkhausi seades ~ Eas on
Its - Linakatkuja ja J . Zdgeri
kjiajast vend.
bostikulu $1.—
Ja kiri lõpeb:
Jumalaga, mu Betty. Mõelge
[ahel lahkesti minulegi, eks?
-lõpetan
' igavesti Teie
mahajäetud ohvitser.
5ee OÜ alles uhke. Mõelge ~
linu Betty. Südame ümber nagu
loojenebVkohe veidi. Et taüe mu
pilt nii meeldib. Küll ma tahaksin,
bt mul oleks värviline pilt, äga kül-
|ap ta värvegi õieti .taipab.
^^liuvitav, mis nägu tema ÖQ?
;:Ü11 .tahaksin seda näha. (Arvan,;
jgaüks tahaks seda.)
No olgu, aga pean talle jälle
drjutama. Tädi Viktooria on
nind alati õpetanud, et km nõuab
(B. vastust. Pean talle kohe kirjuta-iia.
Kui ma ei vastaks, ta võib­olla
mõtleb, et haavusin sellepä­rast,
et ta andis mulle uue nime»
jJiis oleksid ta tunded jälle-solva­jad
ja seda ma. ei tahaks. Pean
[allp kirjutama, et mul pole mida-
^i selle vastu, kui ta mind Bettyks
liiüab. Tõepoolest aga meeldib ni-
•ni mulle väga. Lähen õige koo­lasse
ja kirjutan talle.
Ja nüüd järgneb mu elu kõige
foledam sündmus.
_ Algas sellega, et koopag polnud
Nti.^^N^ on selle vist ära joo-hud,
sest eile ta kirjutas seal tun-tiidekaupa
ei tea mida, ehk ta küll
mp> et märkis vaid väljamine-
Jcuid. Nagu kord mainisin, see ma-a
on üleni täis imesid ja üllatusi.
^3
9
i
I
B>OAk KINK 70
. . ^ EDGAR KINK
24. märtsü sla. kirjutas' Edgar vusteatri 76. lavastuses tervelt 50
Kink on^a eluraamatusse 70. osa . (Ka see on juubel). E i tohi
Teatritöö on temud meid sõpra- unustada, et ta tegi seda oma une
deks, seepärast lubatagu, et puu- ja puhketundide arvel. Meie.ei kü-dutan
peamiseiti I tema teekonda sinud kunagi, kui ta kell 11 või
teatri alal. Edgar Kink pühitseb pool 12 öösel hakkas Hamiltoni
sei aastal ka oma 50. lavategevu-^ sõitma, et kuidas sa Edgar hom­se
juubelit. Mis on siis need alu- me hommikul jaksad tööle minna
sed, jõulätted ja tugisambad, m i U e . - . ja ta ise ei kurtnud kunagi,
najal on ta Jõudnud oma märki- Need miüid Hamiltoni ja Toronto
misväärsete juubeliteni? Tänu oma vahel olid tol ajal ju nii lühikesed,
vaimsele ning füüsilisele erksusele Edgar Kuik on üks nendest näit-ja
ulatuslikule sümarmgüe — on lejatest, kes suudab vältida, n,ö.
Edgar Kink nlees, kes kutsealali- iseenda kordamisi ja võib valmis-selt
on võisteldavalt kõrvutatav iga tada publikule meeldiva üllatuse,
selle mandri elukutselise näitleja- Meenuab üks episood,
ga. Aeg: lähim minovik.
120. aastase ui ja j noorukina alus- Koht: Eesti Majas kuulutuste
tas Edgar oma esimesi teatrivõite tahvli juures.
Viljandi „Ugalas", kui ta 1932. ä. Tegelased; kaks eestlast,
laulis ja mängis operett '„Mont- „Tere" ^ „ O o tere, kuidas lä-martre
kannikeses". Oma üusa heb " — „Ei ole viga, näe loen
hääle, meeldiva kuju ja nooruse siin teatrikuulutusfV—- „Mida nad
uljusega võitis ta otsekohe publiku mängivad" — „Mees, naine ja
südamed. Sealt algas tema lavatee- voorus" — Söödori lavastus... ja
kond, mis on kestnud väiksemate kaasa teevad... ah Edgar Kink
vjaheaegadega tänaseni. Huvitav teeb ka kaasa, noh see peab süs
oli lugeda L.K. artiklit „Võidupüha olema hea",
kodumaal 1935^', mis peeti Viljan- Need tahtmatult pealtkuulatud
di lossimagedes — kui Edgar noore sõnad ütlevad iseenesest juba kõik.
Lembituna vaimustas kokkutulnud Edgar ei ole petojid oma publikut
rahvahulki... See oli tükike eest- ja publik anaamb teda selle eest:
laste ajalugUj mis võidupüha-tule- Ta ei ole kunagi endale vastu rin-pidul
manati viljandlaste silmade da löönud ja ütelnud,, et küll ma
ette, kes olid sürdunud lossivare- olen ikka vägev, hea ja andekas,
metesse, et väärikalt pühitseda se- E i — vastupidi T - ta algab oma
da ajaloolist pidustust. . . . seal tööd uue osa kallal suurte kahtlus-lööb
äkki kihama rahvahulk, sest itega — et kas ma suudan. J a ta on
tugeval ratsul iihutab äkki üles suutnud.
kantsiserväle vanaaegne ^esti so- Raske oleks sünkohal kirja pan-jamees,
tiime rüü lehvimas üle ho- na kõik 50 osa. Nimetaksin ainult
buse, valged juuksed ja sõjakü- mõnede et näidata tema suurt amp-bar
helkimas hõbedana tõrvikute luaad: kohmetu koolmeister ,yOhe-tules.
See on Ugandi vanem Lem- liku orjaveres" või kuninga teisik
bitu, kes on tulnud vastu võtma oijeretis „Kuninglik seiklus"; Noor
saadikuid mitmes^t malevast. Tülis- laulja Rönee„Abielu ja armastu-te
sõnadega pöördub Lembitu saa- ses" või köster JulkJüri „Joosep
dikute poole --„Pöördun teie poo- Tootsis", ülbega uljas parvepoiss
le, minu rahvas, kutsun teid tõus- Huotari ,,Parvepoistes" või range
ma ja abistama kannatajat maad, „Härra Topaze". Müstilme; Mon-sest
vaenlase ahned küüned on si- sieur Arcati >,Vallatus vaimus* vöi
võrratu Pearu Murakas ,,Varga-
Kanada mitmekultuürilisus oma pal|ude
programmidega julgustab teid l<õiki
säilitama ja jagama oma kultuuri
üksteisega. Seda tehes kanadalased
võivadparemini mõista ja hinnata
üksteist.
Elada koos,
kasvada kpö
töötada koos
helgemaks tuiovikuks
- I kõikidele
kähadalästele.
SIIN KOOS...
KOOS!
rutanud meie poole . .
mäes". Kergemeelne päranduskütt
Vüs aastat hiljem haarasid vaen- ^^^^.^ Townsend „Katarines" või
lase ahend küüned jälle meie maa ^^^^ kõrtsmik „Nipemaadi'teelahk-järele.
Vabaduse tõrvikud kustusid ^^^^ ^ ^^^^ _ jjjg^
ja saabus öö. See on ajajärk, mü- Qj^^ette peatükk on olnud Edga-lest
küU iga eestlane võiks oma ^. ^j^^ ^ geedrioru". Armastuse
elust kirjutada raamatu. Tung va- kündumusega on ta suure panu-badüse
järele vüs. ka Edgar Kingu ^^^^^^ j^^^^^ ^-^^^^^ g^ed^
palugasteele. Ja kui ta lõpuks Sak- ^^^^^^ tema rõõmude ja mu-samaal
fieislmgenis uue asulcoha ^^^^^^ ^^^^^ mänginud kõigis
leidis, alustas ta kohe jäUe, koos ^^^^^j^^ lavastustes,
teistega, oma armastatud teatn-tööd.
1945—1949 ibängis ta Geislin- Edgar Kink ja tema huumor —
genis kaasa igas sõna- ja muusika- need oh lahutamatud. Huumorit er
lavastusesj Noorest Vanapaganast saa õppida, see on külgesündmud
(„Põrgupõhja uus vanapagan") ku- anne ja loodus on Edgarit ka selle
ni tantsu- ja laulu-lõvini operetti- andega pillavalt üle külvanud; Ta
des„Mariza",,,Victoria ja tema on küll Mulgimaalt, aga oma nal-husaar",
„Äavai lül" j . t jalega oleks ta nagu Hüumaalt,
aga suur see maade vahe ongi.
1949. a. asus ta koos perekonna- j^gj,j^. ^^^^^ külaüslahke ko-ga
Kanadasse, leides elu- ja tööko- HamUtonis (ja Sixmüe'is) on
ha HamUtonis, kuhu ta on peatuma yjetamatu. Ma usun, minuga ühi-jäänud
tänaseni. Sattudes võõrsile, ^^^^^ j^^.^ ^^^^.^^ ^gj^^vad nen-pole
saatus igaühte õnnistanud rõõmsalt, hubaselt ja vallatult
selle töö ja tegevusalaga, mis talle reedetud tundide eest nende kodus,
meeldivam ja sobivam. E i ole.Ed- käitlejaga abielus olla, ei ole vist
gar nördinult maha isümud, maa- ^^^^^^ seepärast tahaksin siin-üma
ja saatust sajatanud või jälle ^^^^^^ ^a eriüselt tänada Ingridi,
ootama jäänud „oma ala" ja , sei- ^^^^^ inimesena I^ankatlikult
sukohast" tööd E i , Edgar on „har- ^öij^^ldas Edgaril meie teatri aja­jal
sandist kahe kaega kmm vot- kirjutada meeldejäävaid pea-nud"
ja töötanud igal töökohal kui ^^^j^^
vaja. Ta teab, et ükski töö ei riku
meest, küll on aga mõned mehed Kuigi viimasel ajal on need ,mii-rikkunud
tööd. Aga teater on olnud üd Hamiltoni ja Toronto vahel läi-temale
kõige südamelähedasem, nud üha „pikemaks" ja Edgari äri-
1951. a. uitus ta Eesti Rahvusteat- juhi ülesanded on ohiud väga pin-riga.
Ja sellest peale kuni tänaseni gerikkad — aga me kõik ootanie ja
on ta kaasa mänginud Eesti Rah- loodame, et Edgar Kink leiab veel
ENN ALFRED
ADVOKAAT-NOTAM
Room 1002, Royal Trust Tower
Toronto DOanioion Centre
Postiaadress: JP.6, 326, Toronto
Ont. (Bay & King) M5K 1K7
Telefon: 869-1777
24-tundi telefoni valveteenistus
OVER 50 YEARS OF GM SALES AND SERVICE
TED ROLAND LAAN
^dvokaät-notar
133 Richmond § t W., Ste 70^
Toronto, •MSH2L3
Tel. 364-7072
OGANM
Chev Oldi» Limited
5000 Sheppard Ave. E.,Scarborough, Ont. M1S4L9 ^
PAUL junus
Müük ja rentimme
Tel 291-5054, kodus 423-5716
Eestikörikatyrisi
ANDRES OLVEL LLB. Saksamöd
ligelow, Hendy, SMrer & Uiriddvi
789 Don Müls Rd.
Tel. 429-3110
kodus 699-2395 7
TOOMAS ÕUNAPUU
B.A., B.P.E., L1L.B.
' ADVOKAAT — N O T A M
55 Queen St, East, Ste. 1403
^ Tomnto, Ont. M5C 1R6
Tel. 364-6761
ins
DR. S. BROGOWSK
OPTOMETRKT (OPTIK)
Tel. 531-4251
'412 RONCESVALLES AVE.
AT HOWARD PARK
võimalusi teatrilavastustes kaasa
teha, aga esimeses järjekorras me
ootame temalt juubelietendust.
: Soojade õnnitlustega
Värskemad uudised loete
„VABA EESTLASEST"
Stuttgardis tähistas Jaanuaris
oma karikaturisti-tegevuse 30 a.
juubelit omaaegne tartlane Eugen
Bach. Ta lõpetas Tartu ülikoolis
nietsateaduskonna ja tegelese pä­rast
seda kaubanduse alal. Põgeni­kuna
Saksamaal töötas pikemat
aega ameeriklaste juures.
Oma karikaturisti-talenti hakkas
E. Bach rakendama 1952. a., mü
alustas karikatuuride, sharzhide,
maakaartide ja diagrammide joo­nistamisega
ajalehele „VÕitleja".
Kuid vähehaaval laiendas ta oma
tegevust ka saksa ja läti ajakirjan­duses.'
Tema karikatuure ja jooni­seid
on ümunud ajalehtedes-ajaldr-jades
,,Büd"y „Echo", ,,Stimme
der Freiheit", „Deutscher Studen-ten-
Kreis", jne. KmdBachi jooni­seid
on ilmunud ka „Triuius", aja­lehes
„Sesti Rada",'^,Latwija'^ jm.
(E. S U .
VABA EESTLANE
TOIMETUS iA TALITUS
avatud esmaspäevast
reedeni keUa 9—B-ni
Telefonid: toimetus 444-4823
talitus 444-4832
Toimetaja kodus
väljaspool tööaega:
Hannes Oja 481-5316
Kuulutusi võetakse vastu:
nädala esimesse ajalehte kuni
esmasp. homm. kella 11-ni ja
nädala teise ajalehte kuni kol-map.
homm. kella 11-ni.
KUULUTAMINE
- V A B A EESTLASES
on tasuv ajalehe laialdase
leviku tõttu.
Kuulutuste, hinnad:
ükatoU ühel veerul $4.25
esiküljel j $5.—
tagaküljel $4.50
KUULUTUSI V Ö T A V A D -
VASTU:
1. Vaba Eesflase taUtus '
1955 Leslie St.
Don Mills, Ont.
M3B 2M3
Talitus väljaspool tööaega:
Hehni Lüvandi 251-6495
2. Mrs. Leida Marfey
Postiaadress:
9 PaiTavano Ci.
Willowdale, Ont. M2R 3S8
Telefon: 223-0080