Vaba eestlane , February 10, 1981

              Lk. 2 VABA .EESTLANE .teisipäeval, 10. veebruaril 1981 Tuesday,.February 10,"1981^ Nr. n
VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA
VABA MSTLÄNI
VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 135 Tecumsetb St. Torontos<
PEATOIMETAJA: Karl Arro
TOIMETAJA: Hannes Oja
POSTTAAbRESS: P.O. Bos 70, Stn. C, Toronto Oot. M6J Ml
•TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 364-7675
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $38—, poolaastas |21.-- ja
veerandaastas $11.—, kiripostiga aastas $61.—, poolaastss $33.—
ja veerandaastas $17.—
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $42f-, poolaas­tas
$23— ja veerandaastas $12— Kiripostiga UŠA-s: aastas
$67.—, poolaastas $35.50 ja veerandaastas $18.50
LENNUPOSTIGA tilemere-maädesse: aastas $76—, poolaastas
' $38— ja veerandaastas $20.—
Aadressi muudatus 50 c. — üksilmumbiiMnd 5© ^ i
Publlsheä byFree Estonian Peblish^ Ltd., 135 Tecums®th
Toroato Ont.M6J2H2
Käesoleval talvel möödub 37 aastat Narva rindel toimunud rasketest talvelahingutest, kus eesti sõdu­ritel
oli suur osa oma kodumaa kaitsmisel täita. Pildil näeme vangivõetmd venelasi pärast ühte suure­mat
lahingit. . '
Bulgaarias ei lurdeta liaigust" Vastukaja president Reagani ja kõigiie Ühendriikide sammudele,
välismmisterHaig^i teravatele väi- mis taotlesid kõvemat hoiakut N .
jendustele N. Liidu vallutamispolii- Lii^n suhtes. Seda nägime Moskva
' S 't^irottr^iÄb jf Ä^fS Majanduslikyd raskused ja tarbekaupade puudus siiski samad, mis
mne-Enroopas Vhendriikide liit- mlse vSnnalnste äratamisel. eSineVOd tsistes kommunistÜkkudeS HlkideS
laste ridades hääU, mis oponeeri- Schmidt oU lõpuks noas neutroni- ^ ^^^^^^^ ^^^^ ^^^^^^^ ^^^^^ ^^^^^^^ ^^^^^ ^^^^^^ Bulgaariast, fhempwlsed, parempoolsed ja
Kommentaarid
Äsja võisime ajalehtedest lugeda,
et Ühendriikide valitsus on kutsu­nud
ära oma saadiku Robert
WhiteU Salvadorist. Saadikule hei-hetakse
ettej et ta on kritiseerinud
president Reagani välispoliitikat ja
mõningate andmete kohaselt süm­patiseerinud
ka Salvadori pahem­poolsetele
ringkondadele.
Robert White ära kutsumme
Salvadorist laseb kahjuks oletada,
et Ühendriikide välisministeerium
ja eelmiste administratsioonide vä­lisministrid
ei ole saatnud õigeid
mehi Salvadori, kes oleksid sealset
poliitilist atmosfääri õigesti hinna­nud
ja Washingtonile vajalikku in­formatsiooni
andnud. Küsimus ei
puuduta mitte ainult Viimast saa^
dikut, vaid ka eelmisi saadikuid,
kellede sümpaatia sageli ei ole
kuulunud ilmselt Salvadoris praegu
võimul olevale mõõdukale paljude
erigruppide esindustest/koosnevale
valitsusele vaid pahempoolsetele
ringkondadele ja nende organisat­sioonidele.
Võtame näiteks diplomaadi Mu-rat
W. Williamsi, kes oli Ühendrii­kide
saadikuks Salvadoris 1961.
aastast kuni 1964. aastani. See
mees paljastab oma poliitilisi tõeks­pidamisi
ja arusaamisi „New York
Tunes^i" veergudel 28. detsembril
Omunud pikema lugejakirjas. En-dhie
saadik ütieb, et Ühendriikide
valitsus ei aja Salvadoris õiget po­liitikat
ning tal ei ole selget pilti
mida kujutavad endist Salvadori
vad Reagani ja Haigi seisukohtade- pommi aktsepteerima, kuid alles - - - " - 0 - - - - ™ —^ " ' - • ' " 7 ' ' ' - - T J ^ • ^ mdlest Võih järeldada, kuidas Poola sündmused võivad mõjutada" 7te"isSi ~ra uJd eesn"i.d7eJt7a' " ' " ' . J . M " " " ^ ' tsentrumis asuvad rinskonnad Kir-misi
kui- Washingtonist. Mis puutub presi-le.
Need hääled on esialgu võrdle- pärast tugevaid surveavaldusi — v w * « j « . v . . oiuu.» ';'V^" .TT'^"/^'"'^^ — - o - — ~ — ; — o - kiriutala arvatesseieab ameerika
, Misi tagasihoidlikud kuid aja kui- Washingtonist. Mis puutub presi- ^otah^/^ need sündmused kmdagi ule Poola puride leviksid, kmd sem pole üheski kommmnsthkus J^.,^ J aSUdSdt
gedes nmg tulevaste polütiliste dent Reagani uutesse sumidadesse ilmnenud samasuguseid noideid ega rahutusi. , pahempoolsete" mõiste" pai-
Bulgaarlased väljendavad kõi- Kuigi riigil on majanduslikult oi- gutades siima rubriiki hoolimatult
gest hoolimata kartust, et Poola nud edukas kasvuaeg ja elustan- ja valimatult katoliku vaimulikud,
rahutused võivad^ pääseda kont^ dard on märgatavalt tõusnud, kur- Intellektuaalid, akadeemikud, advo-rolli
ait ja vüa N. Ludu relvasta- davad inimesed muinasjutulise toi- kaadid, ärimehed, talupojad ja töö­tud
Vahelesekkumisele. > duainete vähesuse ja tarbekaupade Jäsed. Pahempoolsete tempel olevat
löödud isegi peale katoliku pea-eläväd
pijskojpi Romerolej kes püüdis pre-suundade
määritlemisel paisuvad Ühendriikide ja ta liitlaste sõjajõu- Euroopa väikses ja rahulikus ka­meed
kindlasti valjemaiks ning või- dude suurendamiseks ja relvastuse guosas asuvas Bulgaarias on kom-v^
d tekitada Ühendriikidele suuri tõhustamiseks, siis läheb Lääne- munistid veendunud et Poolas esi-
Faskusi tugevama ja Mndrama vä- Saksamaa Washingtoni moe polii- ^^^^^ töölisrahutused ei saa tekki-lispomtilise
limi vajelemisel. f ^ga amult osahselt kaasa^
Bonni ja teatud maaral ka Pa- des mõõduka relvastusega, kuid ^ g^^.^^ ^ ^^^^ ^^.^^^^ ^^^^^^ lõdvenduse halva kvaliteedi üle.
msi vahspohitihsed suunad formu- oobudes prgnemast ««eSe parooh- ^^.^^^ bulgaarlaste iseloom Euroopas ja põhjustaks lisarahutu- Bulgaarias on tekkinud
kerysid ,a s^abihseeru^d sd pen- le, mis taotleb rahu kmd us^amisl ^^.^^^ . ^^.^^^ ^. i^^^ükides. Toimetaja peab mustabörsi turud, kus müüakse karterit mõjutada, et ta ei
^ I f polutika oh oma suuremoodute • ja kaugeleulatuva ^ '^^^.^^^ pingelõdvendust kõigi sotsialismi- Tügist ja Jugoslaaviast salaja too- f^^aks relvi Salvadori julgeoleku'-
hanpmiktil Mõlemad nigid soon- sõjamasina v^ja^^^^^^^ ^^^^^^ ^ arenenud raha- iksustele, kes olevat nõndanuneta-tasid
majanduslA^^^^^ .^T^ÄT^^^^ Bulgaarlased on kõigest hoolima- Poola probleemidest rääkides vahetus, mis mõne aasta eest esi- ^ mõõdukate või tsentrumijõudu-gmd
N. Luduga ja teiste kõmmu- roopa mkidest kostab juba haah, « ettevaatlikul vii<5il nõustuvad bulgaarlased et Poola nes vähesel määral ^ ^« käsutuses. ^
iMstükkude riikidega ning eriti mis ei poolda Washingtoni uut ai- ^"^^ oma ettevaatliisul visil nõustuvad bulgaarlased et roola nes^ yanesei maarai. • ühendriikide \- endine esindaia
Lääne-Saksamaa rajas oma majan- gatust neutroiipommi tarvitusele f ^.f sundmusde mis kuku- kommumsthk partei tegi EdwaH Välismaalaste juurde tulevad sa, 5^,,^™ vLb^^^^^^^
dusliku heaolu tihedale kaubavahe- võtmiseks Euroopas nmg Bonnis ^^^id möödunud suvel Poola vit- Giereki vahtsuse aja tosiseui vigu geh inimesed, kes soovivad raha keHSar^^^^^^
tasele venelastega. Willy Brandti ja Pariisis tuntakse Reagau-Haigl ^"«^ 3^ kommunistliku partei juht- riigi asjade ajamisel. Ka Bulgaa- vahetada, kuna nad tahavad os- [ oM^C Jeri vaM J^^^^^
Ostpoliittiikk'']i jk NLn-Kissingeri de- uue välispolütika pärast ji^ba sel- konna. ria juhtkond tõstis tugevasti tarbe- ta esemeid, mida saab amult väi !"ra J^^^^^^
tente poliitikal on seega palju sii- list muret, et Prantsusmaa presi-gavamad
ja kaugeleulatuvamad ta- deht Valery Giscai;d d'Estaing ja
gajärjed kui seda pealiskaudsel Lääne-Sak^maa kantsler Ilelmui
vaatlusel on võimalik arvata ja Schmidt organiseerisid möödunud
konstaterida. nädala teisel poolel kiire omavnhe-
M Lääne-Saksamaa kom- Ilse kohtumise. Sellel kohtumisel
mentaatorid on juba vütanud Rea- pidid arutusele tulema mõlemate
on
kaupade hindu möödunud aasta lisraha eest.
Bulgaarlased eksporteerivadioh- ;M7„7, ,;ii";t7;ikide"^h" KuTd «"«'gused majanduslik-ud " i t "P^'''T"''"'!^" . " ' ' If
kest, oma pollumajaudussaadu. ^ ^^^^^^^ ^.^^^ ^^^^^^^.^ ^^.^^^^^ ^^.^^^^ ^ njni.«,m^e«ryu^ f™''?»""':
s^i sti l1i1n aa,, pFuu uvVu jja« jj,aa K«on verve samaacgsc,l ka töolisto palkasid, kides juba «nne kui need Bulgaa-
nPooromlaesesrei,d ak ukäse svoalleitvsauls taklavveal tlsiehba k, ui.g i. lä,än,eri1i .k.i..dj e v, aatAlej .a d/ usuva%d,' niä^ ss —e J . . ,J^ . , • Mkm cs^ee. „,,p^ah em^p„oocls, e«te.^^ ^^^ « ^
" .. ir •",• et valitsus vähendas oma sammu- Laanenikide diplomaadid analüü-i5„fl^^;^K^ ja tõenaoliselt ka suhkru muukj. v . ^ 1 „ i. , \ u^ur r i i i i i ^ J Joua, kes moodustavad tsentrumi
^ ga toohste toelist tulu. Rahval ole- sivad kahte pikka artiklit partei parempoolsed? Murat Williamsi
gani uue välispoliitika vastuoludele riikide suhtumme praegustesse ^Bulgaaria kommunistlücu partei vat nüüd aga selge, et elustandardi ametlikus ajalehes ^Rabotnitshes- arvates moodustavad parempoolsed
Lääne-Saksämaa praeguse hoiaku- Poola ja Afganistani sündmustesse, ajakirjandus on käsitanud Poola tõstmiseks tuleb tugevasti töötada, ko Delp'S kus tuuakse esUe mUre- Salvadoris veel mingisuguse jÖute-ga
ja teevad sellest oma järeldused, kuid eriti olulisena ka seisukoha sündmusi viisu, mida lääneriikide Bulgaarlased nõustuvad, et poo- sid, mida ;partei tunneb majandus- guri, kes katsub oina sidemete abil
Mainitakse, et Bonni ja Washingto-võtmme Washingtoni uue välispo- diplomaadid peavad võrdlemisi on hakanud oma maad aren- elus esmevate puuduste üle. Ühendriikides oma privileege kaits^^
ni vahel on seisukohtade ühtlusta- liitika kohta, mis ilmselt toob suu- jektiivseks. Lehtede om dama uue kommunistliku valitsuse Teises artiklis kirjeldatakse puu-i ta kuid n.n. tsentraalsed jõud
' miseks mänguruumi, kuid see män- ri niüudatusi ida ja lääne vahekor- had, mida Bulgaaria kommunistlik mudeli kohaselt, kus töölistel on duši liikumisel ja transpordis lif- koosnevat vaid pi'aegusenresiden-
, guruum on väga kitsas ja kokkusur, dadesse- ning võih lõpliku hoobi partei valvab, on jäänud ettevaatli- õigus streikimiseks ja parteist ole- tidest kuni veoautodeni ja nurise- di Napoleon Duarie kristlik-demo-
Tutud^ mille tagajärjel Ühendriikide anda Euroopas kalliks peetud de- keks. Poola kommunistlikku par- nemata. ametiühingute organiseeri- takse paljude lubaduste üle, mis Waatliku partei
ja Lääne-Saksamaa koostöö aren- tente polütikale. teid ei ole kritiseeritud parteidist- miseksf , aga ei „toida perekondi". Artiklis olevat mingit tähtsust. Endine saa-damisel
võib tekkida suuri vastu- Nii võime konstateerida, et olu- sipliini rikkumises, ega pole ka te- Keegi ei ole varem sellist mu- on kirjeldatud ka raskusi toidusaa- dik teeb lõpuks järelduse, et Wash-olusid.
President Reagani nõuand- kord lääneriikide välispoliitilisel ravalt toodud esüe, et rahutuste delit kogenud ja keegi; ei tea ütel- misega. „Sofia elanikud ei soovi ingtonil oleks viimane aega oma
ja julge.olekuküsmiustes Allen aval- rmdel on paradoksaalne. Kui seni taga oleksid „sotsialismi vastased da, mis võib JuhtudaJ arvas üks lubadusi, vaid toitu äridesse," öel- silmad lahti teha ning otsida kon­das
äsja lootust, et Bonni vahekor- nuriseti, et president Carteri valis- jõud". ^ toimetaja. dakse artiklis. talute nende Salvadori elanikega,
rad Ife-Euroopa riikidega ei kuju- polütika on hüppeline ja täis oota- Sofia on sellega peenetundeliselt Uutel Uitudel tuleb sobituda partei- ; Diplomaadid tõlgendavad artik- keDedel olid tihedad 'sidemed sel-ne
loodetavasti Ühendriikide Ja matusi, mis tekitas Ühendriikide end eraldanud Ida-Saksamaast ja ga või vastupidi. lit märgina, et parteijuht Todor Hse mehega nagu seda oli peaniis-
Lääne-Saksamaa vahel tüliõunaks, liitlastele suuri probleeme selle po- Tshehhoslovakkiast, kõva liini Poola jääb alati kommunistlikuks ZWvkov: tahab rahvale teatada, et kop Romew, kes langes teatavasti
kuid juba praegu on tunda ohus hitika toetamiseks, siis nuud kus kommunistiikest riikidest, millega riigiks, väidetakse Bulgaarias. See nigi juhtkond-on teadlik majandus- mõrva ohvriks,
äikese lõhna, kmia I^a^jie-Saksa- president Reagan ja^ välisminister Bulgaariat tavaliselt kõrvutatakse ei muutu ega saa muutuda. Küsi- "kest probleemidest, üks bulgaa- M. Williamsi lugejakhi on võrd-maa
ei taha sajaprotsendilise^^ Haig on esitanud kmdla^unahsc ja kus Poolat on eriti teravaltkriti- mus olevatki selles, kas uued ame- ^a ajakirjanik oli siiski eriarva- lemisi selge ja läbipaistev. Diplo-septeenda
Reagan-Haigi kovak^e- ^^Ijspohihhse programmi, hakatak- .keritud. tiühinguliidud seda mõistavad, musel, väites, et sellised artiklid on maat soovitab ühendriikide valitsu-
M yahspolutdist hmi. se kurtma, et see uus ««"«^ <)n 'ii- Bulgaarias ei ole toimunud sise- Kuid neil tuleb aru saada sellest alati tavakohased sel aastaajal sele, katkestada toetuse andmine
Laane-Saksamaa kantsler ga karm ja paindumatu, mis teeb muudatusi, müle võima- elu tõsiasjast ja elada selle koha- Igal lõikusajal ilmneb raskusi toi- Pi^egu võimul olevale mõõdukale
Schmidt reageens Ilmse vastumeel- sellele järgnemise raskeks. ^^ud reaktsioonid vastavalt Poola selt. duainete põllult kogumisega la Ja nüsi reforme rakendavale YaUt-susega
juba (Larten reznumi ajai - is.. A. . sündmusile kujuneksid', nagu see Lõplik kohtunik on Moskva, kes keskseisse jagamispaikadesse «isele, kes on suuremaks takistu-
• ' on toimunud naaberriigis Rumee- ei lepi uue organiga Poola kõmmu- trarisporteerimisega. seks pahempoolsete „revolutsiooni-
Võim hcikkcib päh©
nias. Sofia on lisaks möödunud aas- nistliku partei monopoli kõrvale. Bulgaarias oli möödunud aastai^#^^
Elliott ei taha avaldada oma uu- tal saanud väga hea lõikuse, samal Ida-Euroopa kommunistide enamu- erakordselt hea viljaaasta, nü et J'™*?'^ ja võimuhaaramise katsete-rimisi
maailma praeguste juhtide ajal kui N. Liidus on suured puudu- se eeskujul usuvad bulgaarlased, 9-miljonilise elaniidiomia asemel Need tsentraalsed jõud pole su-
Iiiglise närvihaiguste uurija dr. kohta, aga ta toi näiteks Inglismaa Jäägid. . et N. Liit lubab suuremaid sisepo- võiks toita 18 mUjonit inimest. ™^ ^^''^«««d «eda väidab
Frank Elliott, kes töötab praegu liberaalide partei endise juhi Jere- Bulgaaria ajalehed on avaldanud ^ii^ilisi muudatusi oma lähedasis ja säilitada praegune elustandard.
EUioti neuroloogia keskuse nõu- my Thorpe, keda süüdistati mõni N. Liidu ajalehtedest laenatud ar- liitlasriikides, aga mitte parteijuh- Suurem ösa ülejäänud vüjast on
andjana Pennsylvanias, tõdeb, et aasta tagasi ühe oma homoseksu- tikleid, aga nende oma artiklite au- tide võimu küsimuse alla võtmist, müüdud juba ette N. Liidule, teis-nurimuste
tulemuste põhjal võib aalse sõbra mõrvamises. Elliott üt- torid on võrdlemisi ettevaatlikud Bulgaaria ametliku ametiühingu tele kommunistlikele riikidele j^
võimu kasutamisel olla hirmutav les, et Thorpe ei suutnud kunagi Moskva kommentaarid on muutu- Juht ütles, et Poola streike oleks osalt ka Lääne-Euroopasse. Abina
mõju ajutegevuse häireid^ pödevai- mõista, miks ta pärast kohut vali- nud algpäevade ägedast toonist üs- tulnud vältida; Streikimine ei ole- läks üks osa ka Poolasse,
le riigijuhtidele. Ta ütleb, et füusi- mistel enam ei võitnud.^ Klassdine, nagi tagasihoidlikuks, üks toimeta- vat Õige viis sisemiste probleemi- Zhivkov, keda harva n^akse
L u r e S r ^ ^ S' t u n d d ^ ^ ^ '\f'^^'''^^^'''' sündmuste de lahendamiseks. Kuid,sealjuures avalikkuses, on viimasel ajal olnud ' professionaalsed' ringkonnad
fl!r^Tli?«* lJrf\lJA^^^ !f 1 _«^f ? ^ k i r j e l d a m i s t väitega, et ajalehed unustatakse tõsiasi, et • tegelikult eriti aktüvne. Ta oli Jugoslaavia
se­ti
naaberriigiga suhete parandama
gugi nii väikesed nagu seda väidab
endine saadik. See fakt, et mõni
isik kannab kõrgema usulise ju­hi,
advokaadi või ärimehe tiitiit, ei
täheiida veel seday et ta ei annaks
oma toetust marksistidele, kommu­nistidele
ja teistele igasugustele või­mu
ihkavatele ,iist'idele*^ Ka Nika­raaguas
toetasid paljud ärimehed
ja professionaalsed ringkonnad
oma naiivsusest ja rumalusest san-keiser
Nerost ,alat^; presjdent ne end süüdi ja ta ei häbene selli- pidevalt uudiste andmise- eraldusid Poolas partei juhtkond ja tööstusnäituse avamisel, mida pee- Mr^sfiäe revolutsiooni kuid nüüd
Woodrow Wilsomm ja arvukad hi- semadala käitumise parast nagu .^^^^^^^ ""^^ ^ naaberriigiga suhete parandai^i- „„ n^fkarvSTgarSf^ S
« . s t r e i g i d ei Ole eHti t ^^J^^oi^^^E:
lisematel juhtumitel. valetamine, varastamine või süu Biilpflarin i r n m r v , » ^ - «-i
„-Meie probleem on nüüd selli- teiste kaela veeretamine. Paljud. /^^'^^^X^, .^^''"""f Partei
sed inimesed avastada õigel ajal ja sellised. psühhopaadid nagu Nero, ZnZ.rl-r • hoida neid võimust eemal seni kui Hitler ja Charies Manson olid suu- ^[''^«"^«^.^"i^ riigi sisemised as-nad
liijga võimuahneiks saavad", red massidele imponeerivad rahva- r.' "^^^ ^^eyad lahendada ilma
seletas dr. Elliott. juhid. . ' väljaspoolse vahele / sekkumiseta.
Ta oli kohanud Josef Stalinit Elliott kurtis ka selle üle, et ^"^^ bulgaarlased tahtvat teha,
tt,uidd BBuullggaaaarriiaas, , pnoolele^u ü^h tki kuna P^""^'^ '^'^^ ^" Bulgaaria ja nud amult marksistid-kommunistid.
gi avalikult maimtud kommunis- L • ^ i . j 1 1 .J^
tide valitsuse aial iärast H maa- ^^^^"^"'^^^ ^""^ ^^l^d Kelle po'olt võitleb poola armee
tide valitsuse ajal parast n maa- Makedoonia pärast on raugenud, kui venelased tõesti peaksid südä-
ilmasõda. Zhivkov külastas hiljuti ka Ru- me rindu yotma ja oma punaar^^
oli tagakiusamismaaniat põdev selliseid isikuid närvihaigeiks ja tõ- kasuks. Arvatakse, et pärast vuse kohta on eeskujusid, aga palju'cm juba kolmandat korda ning vest- ei huvita mitte ainult Kremli ja
isik, aga oli võimeline, vastupidi siseid vaimseid häireid^ põdevaiks raskuste võitmist, võidakse majan- rohkem kurdetakse partei sekku- les Balkani küsimusist Sofias kü- Varssavi poliitbüroosid, vaid ka
Adolf Hitlerile, säilitama rahuliku pidamast, nimetades neid ühiskon- ^uslikke suhteid jällegi Poolaga misele ja valvele kultuuri ja valis-, laskäigul olnud Kreeka presidendi paljusid, teisi riike, kus juba ammu
. , . edasi arendada, ; reiside korraldamisek^ ^^^^^^ ^ - K•Ko-nA sWt^a*n,t»in^ KTraor^aomT^aorwiünrs.i;g^a^. : . • (/JTä«r_g -liki. -3n)\