Vaba eestlane , May 8, 1979

              \ •
1
-I -^^^
Teisipäeval, 8. liial 19^9 ^ .Taesday, Rlay 8; ITO
j'nni ffH' ^ P i*r" n *• VP
TORONTO-rlb
erd (riietest laht! igal õhtul,
juthistacles sellega pääsomist Jee­suse^
Kristuse lahi^ Ta lto(K)rih» ©nd
lalifci taevariigi feastiikš. Ta sele­tas,
et üfeš Jcaünis asi, anis Jiimal
talle üri^andmwi on ta ilceha. Me-
Hed armastavad seda vaadata, sed-lepärast
ta tosixtab seda nagu
targad meihed ctd aju. Jumal qn
talle lubanud Torontos veedetud
nädalal vüs liinge |>ääs^^
ta peab väga heaiks, sest tavaline
nomi cm fedm mdalas/ b^^
stripper, kui ta ikoges usulist Ä -
tusit. Ta jättis esinemise ja töö­tas
vähearenemid liastega mitu
aastat. Siis ta tundis vajadust
jälle strip-tease järele ja
sellega, kuid sidus selle jutlusta­misega.
Ta usub, et ta suudab
sellisel jutlustainise viisil läihene-da
rohkem inimestele kui preest­rid
ja nuraiad. Ta.on ise
katoliifclam
meie OI
satsioonidest on • ees
et . meeaiutada ...prganlsatsiooiii
käiku. i : i s oli rajamise poJtjusta-jaiks,
mlUiised olid seatud sibid,
mida loodeti saavutada; mis õn­nestus,
mis mitte? Enamus äneie
organisatsioonidest on üleelaiiud
ühe põlvkonna ja nende juhti­mist
on töe võtmas
ei ole oma isactoaad iki^
nüd. Nende mõtlenii^viis ja maa­ilmavaade
on ipeaniiselt vormi­tud
võõra raliva poolt. Kuid nen­de
õlule on langenud hoopis eri­neva
kultuuripärandi jdhtimjn©
ja edasikandmine. Selle tagajär­jel
on mõnes' organisatsioonis ©tr
tetuliiud drastilisi muudatusi,
eriti väiksemates eestlaste te
kustes. Nende • imuudatuste all
kannatab meie kultuuripärandi
loomulEk areng.
See oh; meile kujMenM komls-
•tiisklviks, mlliega
ei osatud
oomes
HELSINiGI Ämeerto ÜhendrüWe
Mondale te^ kürkülaskäigu Soome ja sealt edasi Norrasse. Hd-
^gis ta pidas poolteisttimniUse nõupidan^ ürho
Eekkoneniga/õhtusöögU ta oU p e a ^ ^
pressikonverentsi ja tegi külaskMgu ka Soome parlamenti.
MARLBÖROÜOH Wiltshire
Toronto Eesti Raihvaitantsljate
Rühm j^imgla-* on pinud ises
I l Ä s on aMt^^ 1 suhtes väga ettenägelik. ,;Küngla"
seiÄfeu ja nad^^^^o^^
liuksisi m 05-aastäne Albert tiifvlküga- h i ^
SmaoTt pani pileti-M-aastase Sidd- pjcj^ait ^^MänM
ney Nobbsl autole ja 'teda^iris- Ujoj^j^ ^
tati 24^oHanga lubamatus elujõuline organisatsioon,^^^^ te
pailfcniise eest,!:
väga vihaseks. Ta ütles, et | puudust ei
vanem kolleeg tuiidis ta autot ja
et ta tegi seda t a i i t l M t . Smart ] Kõrvalselsia tunneb .JCunglat"
@ga vatoandas, ©t egas võibolla ainult raihvatantsjjate
autod pole i m ^ ^ on; raske
määruste rikkumise
ne on sele organisatsiooni sise-
HELS^N^I - ehi, ,,Kiunglal'* on oma arhiiv,
matiikogude ja inforanatsiooni-^^ talletatud aastate vältel
osafeonria juhatajana t ö ö t o d i i j i ^ ^ „Kungla"
Eila Helin oli Helsingis kohtu e^, tegevusest, esinemistest jne. Sa-kus
tedagi slMMlstati riigi reeteni- muti pildimaterjal ja muud ikir-ses.
Teda šiliiMisfcaib^
andmete andmises N. Liidule. | te ,;Kurigla" siseelust.
PHILADEiraiA — tJiks Pbilar on
deOöhia poiperilauija sliüd^tab 1 noored Mxstanud albumi/milles
et nad süüdisid te-1 peegeldub nende 30-aastan© tege-da
lahti riietuma ja pdjstolite ees vu^ I M ^ aastast 30. juiibelieten^
laulma Ave Mariat politsei pea­korteris.
P(ilitseinlkud ütlevad, et
nad leidsid ülhe ^kapsliy le tabletti
ja i,.rohel!si lehti" iMies paberräti-kus;
Politsei ütlfeb, et narkootika
omajate juiires on tavaime kom­me
neid laihii riietada. Ooperilaul­ja
vastu uudistust ei esitatud.
sed niõuavad palju ravi ja ravi
maifcsab palju. Ühel arstil tuli äikx
ki mõte, i n ^ päjrast t ^ i t ^
tüsi n ü ü d j p a l^
dav — la^ Ä d d a l t aÄ
inimesi: i ^ M j a v a ^ ^ on iju kasu-i
tatud koeri i pimedate aitamiseks.
Katse a j ^ õppisicfaihvid ära inir
snestö söötmise, valgustuse p63e-im
ipanemise ja feu<^^ raa­matute
toomise, .plaatide yahetsip
mise ja nii edäfi.
WASHINGTON - ÜSA valitsus
oh mures orriä kvantumilt välie-neva,
kuid ihinnait tõusva ener-giaivarude
^ r a s t . Selle üle Ä U r
koiha võtra^cs esitas USA valit­sus
KongressSe eelniõu eneriga-ainete
tehnilisie&s arendamiseks.
. Üurimu te^ad saavad
' energiaMikate leidmiseks digflt
500 miljpam doUärlt a a ^ Ette-
. paneikus 6a ü h ^ puniktife sel­lise
automootori ehitamine, kus
tarvitaitaikse bensiini asemel klvi-
,^::::;,WASHINGT^
ses ikoihtus otsustas, efc ühe 27-
aastase nais©, vääatei
kes ssd surnia
kolme poisi ema j a ta väärtus
m 570.000 dollarit, abielu­naisena
aga 335.000 dollarit.
duse ,,Tedreikünka Tütardeni"
Mbumlš on IM
jStKwne presidendiga vestles ta
raihvusvalhelistest • itoüsimujstešt,
kus olid arutluse all Lähis-Ida,
i relvastumise välieodamine, LÕu-narAafrikä,
energiaprobleeanid ja
Euroopa jülgeolelk. Peaminister
sdrsaga ta arutles maade vahe­lisi
kaubandusküsimusi ja Šorsa
paifckus strateegiliste relvade Ifeok-kuleppe
SALT II ajlalkirjutainise
kohaifcs Helsingit.
Gnipp; Toronto Eesti Rahvatantsijate Rühma ,^iangla" Hikmeid,
kellede õlgadel lasub rüiuna juubelialbui^^^^ Istiir
vad vasakult: Linda Valter (albuMi! toimetaja) ja Herhert
Seisavad vasakult: Süsaii Valvur, Tüt Vanaselja, Elda Käärmanini,
Toomas; Kütti, Kat
Igal leheküljel on 3—4 ülesvõtet.
Kokku on albumis umbes 500
ülesvõtet, neist 24 lehekülge vär-
•vSlised/- V ' : , ,r -A .>--V^-.-. . .^>
Ailbum on jaotatud seitsmeses
ossa: harjutiištuniüd, esinemised,
reisid, Eesti Päevad, Mai ballid,
treeningpäevad ja seltskondlik
mis võimaldab noortele
sügavamate sõprussidemete loo­mist.
Iga osa annab põhjaliku
ülevaate ,,Kungla^' 30-aastas^
ajaloost ^ kuidas iga osa aren^
selle aja jootasul. Album on t *
kiinist ja ilmub
nii. Trükitakse ainult iOOO
semplari jä e^ltellimlstel on |
naiks madal summa, " ""
ainult trükikulusid,
on noored otsiiiud üle k o^
imda kõige odavama triÄoja
(Jbsten'^' of Winnipeg), et TO^
maldada eesti raihvale ilusat mär
lesitiuseset meie 'kultuuripärandist
võõrsil nü soodsa 'himiäga,^!^
hegi võimalik, kusjuures M i -
'teet üldse ei kannata.
Albumi toimetajaiks on Linda
Valter. Abüistelks: Beet Lindau-
Voksepp, Toomas Marley, Agu
Metsalai, Ene Köor-Nigm-, Elda
kääi^knn, Katrin Kütti, Peeter
Einola, Tiit Vanaselja, Susan Val­vur
ja Toomas Kütti. Jutuajami­sel
„Kungla" energilise esimeihe
Toomas Küttiga selgub, et albu­mi
koostamisel „on kaastöölisi
(todpaJiju rohkem, nii umb^
25—30 ringis- Mõned itÄiltd väi;
2-^3 korda, mõned 5—^8 korda,
mõned alati," selgitab Töamas.
Kuuleme ika, et noored on ema
isiklikud rahad mängu pannud, et
seda albumit lüldse välja anda-
Eeltellimistega on sanini müüdud
35% koguarvust^ Album on hari-lilku
C^Esto 76 albumi) formaa­diga,
miustade plastmaterjalist
vastupidavate ikaantega, xnülel
seisab kuldtähtedega „KUNOLA
30" ja mille esisel on ka värvifo­to
„Kungla" tanteijatesit Scarbo-ro
-Bluffi tagapic^ •
varem, kui Mondale. kü­lastas
Stokholmi, tegid roots­lased
samasuguse pakkumise.
Norras oÜ ikõne all ka Norrale
N. Lüdu poolt hiljuti antud mär­gukiri
NATO varustusyõrgu ehi­tamise
asjus Norrasse, Kuigi se­ni
pole antud mSirgiikirja sisu
kohta täpsemaid (teateid, arvatak­se,
et nagu varem, nü ka seekord
käsitleb; see^^N^ kuulekust
NATO. survele sõjaliste materjar
Venelased väidavad, et NATO
nõuded õn risti vastu Norra amet­liku
tugikohapoMtiitoaga.
Mondale katsus mõjutads^
Norrat, et Norra lubaks lisradl-le
miiiia oniia õli.
Norra ipeaminister Odvar Nordlin
on seletanud, et Norra! ei ole
praegu küllalt õlf sellise müügi lu-bamisefcs.
Mondale tõstis selle
küsimuse ise esile, et korvata
lisraelüe Egiptuse rahulepinguga
Siinai poolsaarel kaotsi : läinud
õliallikaid. ,
, Mondale ütles, et USA ei taha
avaldada Norrale survet õli müü-miseks.
Samas rõhutas ta süski,
et Iisraeli õlivajadus on mi väike,
et selle täitmine poleks Norrale
mingiks probleemiks.
Mondaleon pärit Norrast, itema
vanaisa süncfe Mundaii külas,
mida ta ema Norras oleifcu
jNorra piimale, ka külastas.
Nädalavahetusel pidas Ee^i
Võitlejate ühing Marylandis, Öal-tžmores
Eesti Majas oma aasta
peakoosoleku, kuš ikuulati ära
aruanded ja seäiti sihitjooni edas­pidiseks
tegevuseks. Küdeti
heaJks Joint Baltic American
National Committee poolt välja
töötatud Balti resoliitsiooni-teikst
ja rõhutati vajadust suurema tä­helepanupööramiseks
Nõulk. Vene
poolt okupeeritud E^tis teostOr
vale
inimõiguste rikikumisele ja aja­loovõltsingutele.
Koosolekut ju­hatas
August KuMane ja proto­kollis
Johannes Pedaik.
EVÜ tegevus Äry^ on
kulgenud kahes peasuunas: sise-ja
välistegevuse aladel.
TOistegeyuse aladel jätkati
märgukirjade saatanist USA riigi­meestele,
võeti isiklikke kontatote
Soome ja Rootsi on ttJndnud IsirmE Läänemeres liikuva suure õlivälja pärast, mida tuul o i llavärdanai
kord. Ahvenamaa,, kord StokhoMi rania nigid on teinudl juba kulukaid ettevaimistusfi ;
\ohu vältimiseks./-"-^
rakendada ühisaktsioone saastatud
jää hävitamiseks, mis hakkas lär
nehema Rootsi rannüaile. Stokhol-mi
saabus' Nõukogude avarüpääs-teaev
„Kapitan Fedotov". Rootsi
ja Nõukogude spetsialistid vaatasid
koos üle rannikualad ja selgitasid
välja, et ühisaktsioonide järele po­le
tembeldab N, Lüt selle
Jõukogude vastaseks kamr
paaniaks Läänemere puhtuse iü^
mel peötavavõithiso" loosungi all;
Selle kuritahtliku kõmu põhjusta­jaks
olevat naftaga saastunud jää-ajutbe
C!), ilmimain^
Rootsi rannikuvetesse. Rootsi in-formätsioonivahendus
olevat prus-tanud
teatama, et mere saastatu­se
põhjuseks on nafta, mis voolas
avarü ajal välja N. Liidu tMiklae-vast
,,Antosiio Gramsci'kuna !ve-n^
sed 'ei rakeh^amud õigel ajal
abinõusid nafta kokkukogumiseks
ja hävitamiseks.
Kuna seUine Mormatsioom . ei
vastavat tõele^- siis avaldas-N.
• Ült :TASS^i kaudu nüüd ise „falj-
Veebruari lõpul Jooksis Ventsi-väljudes
karile tanklaev
•Grainsci".--;; Nõukogude
rakendas kiireloomu-lisi
abinõusid, kuid osa naftat sat­tus
vigastatud laevast ikkagi mer­re.
Avariikohale saabusid spetsiaal­sed
naftakogurlaevad. Operatiivselt
tegutsedes suutsid nad kokku kogu­da
märkimisväärsel hulgal naftat:
osa põletati erilisi süütesegusid ra­kendades,
osa koondati kõvadeks
tMnpudeks ja töödeldi keemiliste
pulbritega. Tehnika abü puhastati
supelrannad. Vaid väike osa nafta-laadungist
kandus jääga avamere­le."
(Umbes. 5Ö km pikkutie^^^h^^
teatasid Soome agentuurid. Toim)
et ,,kõigist ^eist
sündmusist informeeriti ametlike
kanalite kaudu õigel ajal niihästi
Rootsit kui ka telsiLääisemeffie-
Veelgi enam. Nõukogude poolt tehti
'viivitamatult Rootsüe ettepai#
Samuti: saavutati kokkniepe,
saastatuse täpne allikas tehakse
kindlaks jäält ja tanMaevast
võetud nättaproovide
. se -vahetamise teel."
tiksikasjalik ülevaade oli antud
Rootsi ajalehele Aftonbladet.
Seda viimast põleva ku­nagi
avaldanud, vaid olevat alusta­tud
pahatahtlikku informatsiooni
andmist N. Liidu yastu, et tumes­tada
kahe riigi suhteid iseäranis
laevanduse vallas.
BRÜSSEL — t t e
kusel vübiv hollandi raamatukoi
guja leidis ühest anitSkvariaadist
Bj^lgias haruldase, 16-ndast sajan­dist
pärineva Mercator-atlase.
Kuna tal polnud ostuks vajalikku
summat kaasas, nõustus a n t i i k i
riaadi omanik atlast kolmeks
päevaks kõrvale panema. Vahe­peal
tõi raamatuikogiija kodust
rohkem raha --^ ostusumma pol­nud
kuigi suur. Nüüd müüdi at­las
Soti^by cfesjonil Londonis mm
ja seUepärast tuleb nende eest hästi koo!
Kasukate puhastus, külmas ruumis hoidihine ja parandused
suurendavad nenie vastupidavust. Niiild bn selleks paras aeg.
Võetakse vastu tellimist iratel© kasukatele ja.kaffisnalikinütsld^e.
oma osariigi feongresslliikmetega
EJeštit puudutavate! küsSmüsite ala-del.
jne. Tihe feoostöö on ohiud
Eesti Vabadusvõitlejate Liiduga,
mille juhatusse ikuulub eriala sek­retärina
ksv. Johannes Pedak.
Kassa aruande esitas laekur Au­gust
Kiedk. Lükmemalks on vaba­tahtlik,
alammääjraga $3.00 aaste.
Sissetulekuist moodustavad üsna
oliulise osa ka mitmesugused an­netused,
tulud koosviibimistest
jne., mis on võimaldanud täita
eelarves ettenähtud nõuded, toe­tada
ajaleht „Võitlej:ajt", noorte
organisatsioone, ERKü-d ja mee­les
pidada kaasvõitlejaid Šaiksa-maal.
Tegevusikava näeb ette Võidu­püha
korraldamist 23. juunü s.a.
Baltimore lähedal asuvas „Tae-vaskoja"
nimelises eesti fciilas.
•ea
Telefon: 224-2008
881-0189
5463 A Yonge St. Wülowdale
(Finhish Place peal)
•0 Koamapäeval, 9...maiS- kell 7.45
Õ. Tartu Coilegeis dr. Roman Toi
loeng „Eest| rahvaviisi meloodi­kast*'.;:;
© Reedel, 11., laupäeval. 12. ja
pühapäeval 13. maü Trenft ülikoo­lis
Eesti Liit Kanadas ühiskonna
juhtide seminar TRE:NT'79.
® Pühapäeval, 13. maü kell 2 p.l.
Eesti Majas T.E.S,
emadepäeva aktiES.
küüditamise ja (kodumaalt lahku­mise
mälestuspäevade tähista­mist
koos kogudustega. E.V. aas­tapäeva
j a teiste suuremate üri­tuste
korraldamist koos teiste
organisatsioonidega/loengu- ja
inf ormatsiöoni-õhtute korralda­mist,
märgu- ja lugejakirjadö
saatmist, selgitustööd kommu^
nistliku infiltratsiooni tok^tami-sefcs
ÜSA-s jne.'Bsinieheks valiti
August Kuiklane ja juhatuse liik­meiks
Rein kresk, Johannes Pe­daik,
Juhan Maiste, August Kreek
ja Heino Tuist. Asemikeks valiti
Aieifcsander Järv ja Gottlieb
Peets. .'Rev. 'komisjoni: Hain Ain-son,
Konstantin Reimann ja Wü-helm
Triiimph ning ašecmikuks
Werner Jüiraann. EVÜ liikmeiks
on veteranid E. Vabadussõjast,
II maailmasõjast. Korea, Indohü-na
ja Vietnami sõdadest kommu-nismivastastel
võitlusväljadel ja
USA armee alktiivpssfervist. "
Kalevi
Eesti Skautide Maleva Kanadas
kahekümnekohnas salgavõistlus
lõppes äsja. Võistlusele, nüs kestis
terve talve, registreerus 13 salka.
Lõpetasid 11 salka.
Peale üksuste sisemise töö on
salgavõistlus talvekuudel ainuke
kogu malevat haarav üritus^ oljes
aastate jooksul läbi teinud mitmed
muudatused, j Võistluse algaastatel
tegeldi väga palju ainestikuga,
mis kuulub eesti täienduskooli
valdkonda, nagu kodumaa maatea­dus
ja ajalugu. Võistlusalasijl oli
kolm. Nüüd on neid amult üks,
käsitades peaasjalikult skautlücku
tarkust või salga loovat tegevust.
Näiteks 1979. a. salgavõistluse t ^
maks oli süla mudeli ehitamine.
Salgajühi eestvedamisel pidid poi­sid
kavandama, materjalid hanki­ma
ja ehitama süla üle jõe.
Aprülikuu jooksul toodi poiste
poolt Toronto Eesti Majja 11 hästi-tehtud
sUla mudelit, mis asetati
Kalevi lipkonna toas laudadele.
Hindajateks olid maleva staabi
liikmed: salgavõistluse korraldaja
skm. Ivar Nippak, sfcm. Süver
Kask, äoh. V Ä r PiigU ja skm.
Ervin Aleve. ;
; Kui hindajid olid oma töö teinud
ja elektronarvuti kõik punktid rit­ta
seadnud, selgus,, et selleaastase
salgavõistluse võitis Toronto Kale­vi
lipkonna Viru rühma Kopra salk
koosseisus: salga juht Paul Pool­saar,
abijuht Sven Reitav, liikmed:
Lennard Tralla, Robert Liihohn,
Carl Püilberg, Erik Nippak, Pee­ter
Poolsaar ja Erik HaUing. Võit­jale
anti jüripäevä paraadü üle;
igavesti rändav auhind — .„Põhjä-kotka"
lipp,
Teise koha saavutas Vikingu lip-i
konna Hai salk, kohnanda koha
Kalevi lipkonna Vambola' rühma
Sulevi paadimeeskond.
Kõik võistlusest osavõtnud mu­delid
viiakse suvel Kotkajärvele,
kus on võimalik neid naha üksuste
laagrite ajal. Eeloleval suvel teatar
vasti ei toimu suurlaagreid, vaid
ainult lipkondade laagrid.
VIIN- — Bruno Kreisky juhti­misel
olev sotsialistiifc partei, kes
on Austrias võimul olnud üheksa
aastat, valiti möödunud pühapäe­val
uuesti tagasi. Sotsialistid võit­sid
lö3-tkohalisest parlamendist
96 kohta, suurendades endist
koosseisu kolme võrra. Võit oli
üllatuseks isegi sotsialistliku par­tei
juhtidele, kuigi nad olid loot­nud
väikest edumaad. Kommu­nistlik
partei, mil pole olnud par­lamendis
.kohta enam 20 aastat,
ei saanud ka seekord sinna oana