Vaba eestlane , May 8, 1979

              wmA mBTlMiE teislpi©?al, 8. mall md - Ti&asda.y, mj 8,1S79 Nr. 31
kooidised, kes on kindlaks tehtud
vastavail eelvõistlustel
Eur(M>pa koondis selgub pärast
1918. 224 lk.
varemete.
EKE
Sakssimaa laagrielu aine on leiö-nud
meie.Mrjanduses m
set käsittet. Se© oli aineks üsna
Euroopa karikavõistlusi, mis pee- värsikelt ja distantsitult kirjuta-takse
4. ja 5. augustil Torinos. USA tud teoseEe, m. aastate jooksul
meistrivõistlusedv toimuvad 23. ja
24. juunil Los Angeleses. L.-Amee-rika
võistkond koostatakse pärast
Panameerika mänge Sau-Juanis 7.
15. juulini. Aafrika esindus maail­majao
meistrivõistlustel valitakse
Bakaris 2.-^. aug. peetaval meist­rivõistlusel;
Aasia eelvõistlus pee­takse
30. maist 4. juunini Tokios.
Austraalia ja Uus-Meremaa meist­rivõistlusel
moodustatakse sealse
maailmajao meeskond.
Berliinis IdarSäksa olümpiakomi­tee
poolt korraldatud ujvsmisVõist-lusel
sai' parima i^uja • -.auhimia
lh|reä| l^c^febk • 'i;- ItjŠ-Sakäämaalt^
Tema tänavune maailma tippmark
on 100 m liblikujumises 1.00,52, mis
andis talle-937 punkti. Teise auhin­na
võitis l&^astane ungarlane Ja^
nos Dzyonyär, kes Uslgari rinnuli-ujumiše;
ri^ordi ee&t 100 m distant-
'sil, tulemusega 1.^,51,.
vieel mitu korda ilukiiijandusliikixs
kuues lugejani jõudnud ja nüüd
aastate taha vaaitleva Arno Raa­gi
memuaarteosena vägagi põhja­liku
kirjelduse saaoud, kima sea
teos on ikikagi Amo Raagi oma
te^ond „iäbi varomöte"..
E'aamatüt lugedes näib, ©t neid
varemeid oli roMcemgi, kui just
kesÄonnaikss olnud sõjalöpu ja
^j^rgiie Saksaimaa. Varemed olid
sõjapõgenike seljataha jäänud
koduamal, ühe vabä($^va tule-vikulootusis
j a üsna \m^ravalt
ka inimeste eneste per^ikcmdlikes
elüdies. Mõneaastane Saksamaa
varemete vahel olemine andis par
gülastele jälle uued sihid, uue elu­tahte
ja püüdlused. Sellest isik­likust
kujunemisest sündmusile
kaasaelajana on A. Raag kogenud
Sürkland Lakeis on
ma suurt
Hioor 16-aastae keskk<(!KDli 3. Mas­si
õpilane Asine Maria RandmiM.
North Bays toimunud iluuisuta­mise
võistlustel, millest võttis
mitmes klassis osa 650 iluuisutai-
Jat kogu F.-Ämeerika kontineMi
ulatuses, tüli ta oma klassis hõbe^
medalile. Paar nädalad t ^ a s i saa^
vutas ta kohalikus Gommimity
Complexis iluuisutamise eksamil
,GoM Free Skating"* kmlomedMI.
Varem on ta tulnud esikohale ka
Jääismlpis. Mm Marta Kandmast
(!>n õppinud ja
sutamlst Juba ^i^astaid
ker
Maailma n kergejõustiku karika­võistlused
toimuvad 24.-28. augus­tini
Montrealis. Need kujunevad
Icäesoleva aasta suurimaks
museks kergejõustiku alal ja
raali olümpiastaadion on
rane koht nende
Sellest võtavad osa iga maailmajao
las on viimasel aastal
märgatavalt arenenud käimissport.
Euroopa meistrivõistlustel möödu­nud
sügisel Prahas võitis ^ km
distantsil Jorge Llopart. Möödunud
kuul tegi kuldmedalimees tulemu­sega
3.50.02,8 samal alal uue Eu^
roopa tipptulemuse. Nüüd püsti­tas
kaks maailmarekordit Jose
Marin. Olles Euroopa meistrivõist­lustel
20 km käimises viies, käis ta
nüüd kahe tunniga 28.165 meetrit
ning sai 30 km ajaks 2.08.00,0. En­dised
rekordid 27J247 m ja 2.11.53,4
olid möödunud aasta maist alates
mebhiklase Raul Gonzalese nimel.
Mehhiko, olümpiavõitja Daniel
Bautista saavutas 10 km käimises
38.04,0-ga maailma tipptulemuse.
Ea senine selle distantsi parun tu­lemus
39.39,2 kuulus Mehhiko sport­lasele.
,
aijaklrjanlkuna suutnud palju nä­ha
ja osanud voolavalt jutustada,
mis lugejale jätab kaasahaarava
pildi inimsaätüsist, aga üsna palju
mjuneseist t©ma egoistlikus oma^
kasupüüdlusKS, .mis eriti sel ajal
pinnale tõusis. Ta pole tahtnud
siiski mitte kbrjutada ülevaate­teost;
vaid oh jälginud just seda
kus ta ise Oli olnud kuulaijaiks-nä-gijaks.
See itõetruudus annab me­muaaridele
autentsuse 'ja usaldan
taviise.; V.- "V;/:v
EsHneste laagriraamatute ilmu­misel
kurdeti, et sellest ajastust
ei taheta enam kuuida. Nüüd või-daikse
j u ä teatud kaugusest seda
vaadata. Neile aga kes seda läbi
elasid, söemeenuitusterohke,
teistele aga ipilt ühe osa kaasmaar
laste elust, keda kok^kuvartsenud
Saksamaa pidi (kuidagi oma ühis­konda
sobitama.
A. Raag alustab põgenemisega
kodumaalt ja jõudmisega Saksa-esžmese
asukoha leidmist, •
I
pilte liotaalse võidu hesite töötar
vaist salkslassst, niida saab võtta
nüüd muigega. Sellele SaJksa ma­jandusse
sobitatusele järgneb
Kokkuvarisemine, uued ümber­asumised,
sõjakogemüsed, esime- \
ged kontaktid uute vallutajatega.
iRahu toob kaasa põgenikelaagrid,
leus lööb Äesiti õitsele eesti kul­tuurielu
otse mibtemillestiki
muust kui südames kaasaskanta­vast
patriotismist ja kottotusest
oma maa ja kultuuri eest võidel­da.
Oma ühiskoniiaga tÄisid; Ssa,
oma mtriigid, probleemid sõduri-poisitega,
keda igal pool oma
iaagriühisikonda ei Mxetudik! TO-tu
võtta.
Laagrielu'oli siisiki teüMiöki ^üsir
heldusrohlke, tegelemine ärltše-mlsega,
vahekorrad kojuikulsuja^
tega, teiste rahvuste dp-dega sjä
sundr®patsie©rimis3 ^^^^ W
Kuna v%tlejä on ajakirjanik ol­nud
koÄxaal, siis oli ta fca Šaik-samaal
eesti ajalehe väljaandmise
organiseerljaiks. Koikfcuvõttes
näib, et teekonnal läbi va-remete
on' siiski rikast elu elatud, mis
rauges, Imi algas Saksamaalt lah­kumine
ja ^kõik lõippes või oisali-selt
jätkus neil mandreil mlll©
need aiktilvsed inimesed oli<l oma
uueks asukohamaaks valinud.
A. Raag on olnud, nende sünd-muMe
keskel mifcm^si^seil ad-ministratiivseil
ikohtadel. Ta tun­neb
seda ajajärku, t a vaatab ta-
Eein Moora Evald Unstali
384 Hko '(g©'le§&!54 lk. fotosid) — Hind $14.00 ptass ,85 (2
Johan Pitka
1914-im
Eesti Vabadussõda Idrjiitatad mMesterasisnal'
elamustega Eesti vabaduse eest võiüemisest aastail
flmas 1972. a. admiral J. Piika sfinni-
2S7.1&. Hind $8^ p M ^ S®^ eeit! sa^tcänilü
oma TÕõirahwest
iigiislseeliie
EvaSig UI
HisLd $1M pluss S0i saatekulu
MÜÜGHi VABA EESHiASE TALITUSED
gasi neile päevadele teaitud leebe
lepliltosega, kuid ta terav pilk on
suutnud tabada ajajärgu värvi-riltost
ja isdoonm.
,^HA™SS-OJÄ.•
võistlusel Austinis heitis norrafaie
Stein:Walvik:'ketast '••
fS>. Austraalia kergejõustiku meistri-
ArgentiinlaBe Tito Steiner lisas [võistlustel joofc&is Colin McQueen
Lõuna-Ameerika kümnevõistMsre-kordile
98 punkti, saades kokku
8124 punkti.
22-aastane Steve Oravetz, kes
eelmisel aastal hüppas teivast 5.39,
400 m ajaga 45,86. 800 m
C. Rendina ajaga 202^4,1.
võitis kolmikhüppe 16.87; ja I^n
Jacenko kaugtishüppe tuiemmsga
6.51. Ön arvata, et viimaseid kaüte
tulemust siiski ametlikult ei akt-üietas
nüüd 5.49 Santa Barbaras, septeerida, kuna hüpete tegemisel
Kalifomias peetud kergejõustiku- oli olnud taganttuul.
SUUUM
AJA KIRI nr. 1 - 1979. Täna-vuses
esimeses numbris on aval­datud
,^Edumeetee", R. Taagepe^
ra ,,Asjalikumaiks!'V lugejakirju,
toimetaja „Neljas äastä'^ W.
Rand ,3estlus on looming",
ja keel", „Raihva pä­rand",
K. Am „Estoloogla põhi-ateed",
J. Käis , » s 1 š 1049", T.
Raudma ,jSaMdföa MüA'', „MÜA
79 näod", White Joe „Pühad kon­did",
M. Valgemäe „Eestlasi New
Yorgi lavadel", J . Toots „Vete-maa
vett vedama©", I. Mikiver
„VMitkonnavah0tiiš", J. Toots
„Kirjandusvoos", P, Eihola
>,Kungla" kolmkümmend-*.
,JKungla rahva juhid, ja teateid,
kus selguh, et 1977. a. eeäl^ul
korraldavad VÄSÄ ja Bmskee^
le Selts 18.—28. jutmini Tallinnas
seminari eesti keele ja kultuuri
tutvustamiseks vällseesti noorte­le.
MMUmn JA ON MÜÜGIL VABA EESTLASlS^V-FMmJSES
: Einar Šcindw :
Dotaientaalteos andekaimast eesti soost spioonist ArÜnir Ha-
- Juhan Tuldavast, kes „p5genes" 1955. a. Roo^ Ja saavn-pagtslaskomia
usaldasey koni 1963. a. N. üitn t a ^ töks.
Atitod pMnine põhineb paljndde dokamentlM® ^ kUkele
IM l!s;HiBS'$12.50 saateUi 50 ceml^
M Mõned a a s ^ tagasi^^^e^^
panu leidnud dokamentaaljatastuse *,KGB katsäb Evet" ingUg-keelne
väljaanne. Eestikeelse teose flmumisel nisnetaU seda
rohkem kni tõesti siin^nd looks, vaid hoopis kõiglie kodunaad
kfilastajaUe vajalikaks Msiraamatfiks. Võõrastest rahvastest
ie dle^ see heaks näiteks %Q'B agentide tõõst toiMie
2M lk. Hini $1L5© ~ saateW^^^^
XDS3&S2ECE
Ja see julguse langus c© iroonili-
. ^ selt rõhutata juhuslikke viia
plahvatustega Jä järelandma
ga samade bürokraatide poolt, kui
nad suhtlevad nõrkade valitsuste­ga
ja nõrkade riikidega, millised
ei ole kfiill^l pmitt^^ t ^
vooludega, millisöd ei saa pakkuda
mingit vastupanu. Aga nad ori ki­dakeelsed
ja paralüseeritiid, kohtu­des
võimsate valitsust^^ ja äh­vardavate
jõududega, agr^sorite-ga
ja rahvusvaheliste terronstide-ga,..:
.-^^r^-Z-Kas
peaks tähelepanu juhtima
sellele, et juba üdsetest aegadest
alates on .julguse..'kaotust - peetud
, inimlikke mõtteid, lubamata ava- vait seaduse tähele ja seda peetak-da
teed vabale hingelisele arexigu-j se ülimaks lahenduseks. Kui kee^i
on Õige seaduse kohaselt, siis mi­dagi
enamat ei nõuta, keegi ei või
ütelda, et süüalune võib-oUa mitte
täiesti õige ja õhutada eneseohjel-damist,
valmisolekut neist seadus-ikest
õigusist loobuma,, ohverdust
ja omakasutut riskeerimist; see
kõlaks lihtsalt absurdsena. Meie ei
näe vabatahtlikku enesepiiramist
peaaegu kunagi.' Igaül^ tegutseb,
nonde seadusm-aamide äärmiseil
piirel, üks õlikompariii on seadus­likult
laitmatu kui ta ostab leiutise
uut tüüpi energia alal selleks, et
vältida selle kasutusele võtmist.
Toiduproduktide tööstur on
Ukult laitmatli kui ta mür,
oma produkte, et need kauem säi-luksid:
teadagi inimestel ön vaba­dus
neid mitte osta. -
Kui loodi moodsad Lääne rligit
kuulutati välja järgmine põhimõte:
valitsused on mõeldud teenima
inimest, ja inimene võib elada va­balt
järgides heaolu (vaata näiteks
Ameerika Ijseseisvuse peklarat-siooni).
Nüüd lõpuks viimaste de­kaadide
jcoksül mi tehhüine ja sot­siaalne
areng lubanud nende aspi-ratsiooni
teostust. Igale ködaiaikaile
on varutud soovitud vabadus ja
materiaalsed hüved sellises kvan­titatiivses
ja kvalitatiivses ulatu­ses,
et kindlustada heaolu saavutus
küll teoreetüisölt, moraalselt ma­dalamas
mõttes, mis on samuti
toimunud samade dekaadide jook­sul.
Selle |)rotsessi kestel on aga
üks psühholoogiline üksikasi jää­nud
kahe silma vahele: pidev iha
omada ikka rohkeni ^ s p ja ikka
paremat elu ja see heitkss n^de
saavutamiseks jätab paljudele
Lääne nägudele müre ja surutuse
jäljed, kuigi on kombepärane var­jata
niisuguseid tundeid. Aktiivne
le.
IsÜ5u sõltumatus mitmet
riikiikesi survetest on
tud; valdavale osale rahvast oa
kindlu^atud hea-olu sellises ulatu­ses,
miUest nende isad ja vanaisad
ei võinud isegi unistada; on saa­nud
yõiiiialiküks kasvatada noori
inimesi nende ideaalide kohaselt,
viies neid kehalisele hulgusele, õn­nele,
materjaalsete hüvede oma­misele,
raha ja jõudeaega, peaae­gu
piiramatus vabaduses ja naudÜB-gus.
Kes peaks nüüd kõigest sellest
Iwbuma, miks ja milleks peaks
keegi riskima oma väärtuslikku
elu üldiste väärtuste kaitseks, ja
eriti sellistel ähmastel juhtumeil,
ms oma rahva julgeolekut peab
kaitsma kaugel maal?
Isegi bioloogia teab seda, et har-jumuslij?:
äärmine julgeolek ja hea­olu
ei ole soodsad elavale organis-müe.
Tänapäeval hea-olu Lääne
ühiskonna elus on hakanud ilmuta-nia
oma kahjustavat nägu.
selt vastukaalustatud noorsoo õigu»
sega mitte vaadata ja mitte vastu
Tänapäevases Lääne ühiskonnas Võtta. Elu organiseeritud seaduse
on ümnenud Heade tegude ja hai- tähe järgi on nü näidanud oma
Ma olen veetnud terve oma elu
kommunistliku rezhümi all ja ma
ütlen teile, et ühiskond ilma mingi
objektüvse seadusliku skaalata on
tõesti' kole. Aga ühiskond ilma
ühegi muu skaalata, kui ainult sea- j mu
duslik skaala, ei ole ka päris inim-bade
tegude vabaduse; ebaühtsus.
Rügimees, kes tahab saavutada
midagi tähtsat ülimalt konstruk-tüvset
oma maale peab toimima
ettevaatlikult ja koguni kartlikult ;
seal pn tuhandeid rutakaid ja vas­tutustundetuid
Mitikuid tema üm­ber;
parlament ja press on valmis
teda tõkestama. Kui tema tegutseb
edasi, siis peab ta tõendama, et te­ma
iga üksik sämm on hästi poh-jedatud
ja absohiutselt veatu. Te­gelikult
üks väljapaistev ja eriti
andekas isik, kellel on ebatavalisi
ja ootamatuid algatusi mõttes,
leiab vaevalt võimaluse enda
maksma panemiseks^ juba algusest
peale seatakse tosinad lõksud talle
üles. Niimoodi keskpärasus või-mutseb
vabandusega, et kitsendu­sed
on demokraatia poolt rakenda­tud.
: On teostatav ja kerge kõikjal
õõnestada administratiivset või-see
on drastüiselt
võimetust kaitsta iseennast kurju­se
rooste vastu.
Ja mida peame me ütlema pime­da
kriminaalsuse valdkonna,' kui
niisuguse kohta? Seaduse raamid,
eriti ühendriiges, on küllalt laiad,
et julgustada mitte ainult isiklikku
vabadust, vaid ka teatavaid isiklik­ke
kuritegusid. Süüalune võib pää­seda
karistamatult või saavutada
teenunatu leebuse tuhandete avali­ku
elu kaitsjate toetusel. Kui üks
valitsus alustab tõsist võitlust ter­rorismi
vastu, avalik arvamine
süüdistab otsekohe valitsust terro­ristide
tsiviilõiguse vägivallas.
Neid juhtumeid on palju.
Selline vabaduse kaldümiie kur­juse
suunas ön toimetulnud ^ k -
järgult,, kuid ta on ilmselt sündi­nud
peamiselt humanistlikust hea­tahtlikust
kontseptsioonist, mille
kohaselt sünmpärane kurjus ei ole
omane inimloomule; maailm kuu­lub
inimkonnale ja kõik elu puudu-
Lääne ühiskond on andnud ise
endale organisatsiooni, mis sobib
böigeparemmi tema sihtideks, ms
ütleksin tema seaduse tähele.
Mimõiguste jä õigluÄe piirid oai
määritletud seaduste süsteemiga;
need piu-id on väga laiad. Lääne
maailma inimesed on saavutanud
märkiinisväärse osavuse seaduse
kasutMnisel, tõlgendamisel ja ma­nipuleerimisel,
isegi kui seadused
tavatsevad olla väga komplitseeri­tud
ühele läbüõike inunesele et
väärne. Ühiskond milline on ra­jatud
seaduse tähele ja kunagi ei | saavutanud seUise äärmusliku^^^
nõrgestatud kõigis Lääne riiges. sed on põhjustatud ekslike sotsiaal-
Individuaalsete õiguste kaitse on süsteemide poolt, millised tulevad
ulatu sellest kõrgemale saab väga
napi eelise inimlike kõrgema tase­me
võimalustest. Seaduse täht on
liialt külm ja formaalne, et sood­salt
mõjustada ühiskonda. Kus Iga­nes
eliikängas on kootud seadus^
likkest suhetest, seal on moraalse
keskpärasuse atmosfäär, mis hal­vab
iaMese nooblimad i
tuse, mis muudab ühiskonna kui
terviku kaitsetuks teatavate indi­viidide
vastu. On aeg Läänes kaits­ta
mitte nü palju inimõigusi, kui
inimkohustusi. Hävitavale j a vas­tutustundetule
vabadusele on antud
piiritu ruum. ühi^onnal näib ole­vat
vähe kaitset inimliku laostumi­se
kuristiku kui niisuguse vastu.
näiteks vabaduse kuritarvitus mo-jä
on lüitsalt võimatu seista yas- raalseks vägivallaks noorsoo vastu,
tu selle ähvardava sai}an<ü katsu- kinopildid täis pbrnograafiat, kuri-neid
mõista ilma eksperdi abi^^^ struktuur tegu ja jubedus. Seda arvatakse
vasta- toetiEseL olevat osa vabadusest |a
korrigeerida. Imelik küll, kuigi pa­rimad
sotsiaalsed tintgimused Oli
saavutatud Läänes, on siin ifckä
veel kuritegevust ja siin on seda
märkimisväärselt enam, kui vae­ses
ja seadusetüsiSoVieti ühiskon­nas.
Seal on suur arv vange laag­rites,
keda tembeldatakse 'krimi-naalideks,
ent valdav osa neist e!
ole kunagi sooritanud mingit kuri­tegu;
nad vaid katsusid kaitsta en­did
seadusetu riigi vastu otsides
abinõusid väljaspool seaduslikku