Vaba Eestlane, January 27, 1968

              Lk J
INGLISMAA PAIKE LOOJUB
loflkmaa hlilt kuulatakse
nüüd kopi maalinu Meie oleme
kolge tähtsamate hulgas" —
Ilarold Wilsonl kõnest 1965 a
nJV(eie asume Euroopas kuid
meie jõud ega mõjutus ei ole era
tohi kunagi olla piiratud ainult
Euroopaga" — Ilarold Wilsonl
kõnest 1966 a
Jtfeie julgeolek on rajatud põ-hiliselt
Euroopale Pärast 1971
aastat ei pea me enam endil baase
väljaspool Euroopat ja Vahemere
piirkonda" — Ilarold Wilsonl
kõnest 1968 a
Ehkki riigijuhid on ka kordu-valt
varem onu seisukohti väga
drastiliselt revideerinud ei olnud
peaminister Wilsonl hiljutine kõ-ne
alamkojas millest pärineb te-ma
viimatitoodud tsitaat talle
kindlasti sugugi kerge sest see
seisab vastuolus ka paljude teiste
maailma riigijuhtide soovidega
kaasa arvatud president Johnson
Enamus vaatlejaid aga leiab et
see oU tegelikult vald realiteedi
aktsepteerimine Üteldes end lahti
maailma politseiniku" ülesanne-test
võttis Wllson lihtsalt omaks
et Inglismaa ei oma enam impee-riumi
mis andis kord sellele vaik-sele
saarele suure mõjuvõimu
Selle otsuse konkreetne osa sei-sab
kõigepealt otsuses likvideeri-da
Inglismaa viimne baas Kaug--
Idas — Singaporels — 1971 aasta
lõpuks varem kavatsetud 1975
asemel Samal ajal evakueerib
Inglismaa oma baasid Pärsia lahe
rannikul mis oli suuremaks ülla
tuseks Ja veelgi vastumeelsem
Ameerika ühendriikidele kuna
Inglismaa on tradltsioonllisetl ol-nud
sealsete väikeriikide garantee
rijaks
Kuna Inglismaa ei püüa
enam olla maailmajõud vä-hendatakse
koos sellega ka
Lennukite emalaevu rakenda-takse
veel ainult 1971 aastani ja
leping sõjalennukite hankimiseks
USAlt tühistati See võeti tööera
konna vasaku tiiva poolt vastu
suure heakskiiduga ehkki selle
poolt
tika
KREMLIS OMA MURED
N liidus ei jookse kõik asjad
nii libedalt Ja sujuvalt nagu see
väliselt paistab Kuigi praegune
võimumeeste kolmik — Brexhnev
ja Podgornõi — istub
näiliselt tugevalt sadulas on ta
töölauale kuhjunud siiski pakilisi
ja häirivald sise-- ja välispoliitilisi
probleeme millede lahendamine
nõuab tasakaalukust ja ettevaat-likkust
millised omadused ongi
kujunenud praeguse võlmukolmi-k- u
kaubamärgiks
Brezhnevile ja tema kaaslastele
ei ole ilmselt ridadest ker-kinud
veel võrdvõimelist vastast
kes oleks suuteline neid võimult
kõrvaldama ja ise asemele astu
ma See ei kaugeltki seda
dega ringi vaadata ja võimuredelit
mööda ülrsronivaid nooremaid
enrrgilisi mehi kõrvaldada Seda
umbusku sai äsja kiirelt
karjääri teinud poliitbüroo liige
poliitbüroosse edasi kuid kelle
ümber tõmmati ring ja
kõrvaldati tähtsatelt
tort sõbrad
geltkl
ka omaaegne
niiclmtri trtuttrliK ICrtll AliLLnn
probleemidega
kuuluv rahandusminister Rov
Jenkins
Protestihüüdeid on kuulda nii
hästi Inglismaalt kui ka teistest
riikidest Konservatiivide partei
juht Edward Heath nimetas
alles möödunud aasta juulis an-tud
lubaduste reetmiseks ja amee-rika
ajalehtede juhtkirjad avalda-sid
samuti pahameelt selle üle et
Inglismaa on nüüd oma drastilise
otsusega nõrgestanud lääneriikide
positsiooni rahututes ja stratee
giliselt tähtsates maailma piirkon-dades
See toon kajastab põhili-selt
ka president Johnson! seisu-kohta
ehkki pehmendatult
Inglismaa tagasitõmbumisega
tekib tühiruum mis eriti Kaug-Id-a
osas valmistab USA-l-e muret
kuna igasugune näiline nõrgene
mine mittekommunistlikus kaitse-süsteemis
on ebameeldiv eriti nii-kaua
kui kestab Vietnami sõda
Siin on tähtis ütelda et tegemist
on just nõrgenemisega
kuna Inglismaa ei oma prae-guses
olukorras ka siis võimeline
võitlema Kaug-Id-a suuremas sõ-jas
kui ta jätaks oma väed edasi
Singaporel
Lääneriikide kaitsesüsteemi
plaanitsejalt on nüüd ainsaks rea-listlikuks
võimaluseks UIU tekki-nud
lünka ühiselt asjaosaliste rii-kide
osavõtul milledeks on Slnga-por- e
Malaysia Austraalia ja Uus-Merem- aa
sammud sel-lise
liidu loomiseks astuti paar
nädalat tagasi
Baaside likvideerimine ja rel-vastuse
kärpimine tähenda au-tomaatselt
seda et Inglismaa kao-taks
igasuguse mõju maailmapo-liitikas
Prantsusmaa näiteks kao-tas
oma militaarse positsiooni
Indo-Hilna- s ja Alzheerias kuld
omab sellegi poolest kullaltki
tähtsa staatuse maailma riikide
peres Inglismaalt oodatakse nüüd
esmajoones et uues olukorras
kus ta ei ole enam tõeline suur-jõud
püüab ta oma mõju säilita
da teiste vahenditega kui seda on
poliitika üheks peamiseks kujun-d- e Gaullel kasutatav lohku- - dajaks ou olnud paremasse tiiba misepolll
KA ON
Kossõgin
partei
tähenda
tunda
suletud
Janduse ülesehitamiseks ettenäh-tud
summade kärpimist mis oma-korda
võib esile kutsuda toiduai-nete
kriisi ja rahulolematuse Vii-masel
ajal Kremli valitsejate-le
ka palju peavalu noorema gene-ratsiooni
rezhiimivaenuline hoiak
mis on eriti teravalt esile pursku-nud
noorte prot-sessides
Juhte ja rah-vast
häirivad kahtlemata ka ideo-loogilised
tülid Hiinaga ja nagu
võib järeldada kodumaalt välis-maailma
saabunud eestlaste jut-tudest
on venelased kõige rohkem
hirmul kokkupõrke ees Hiinaga
Sisepoliitilised raskused sunni-vad
ja Kossõgini ope- reerima välispoliitilisel areenil
et Liidu praegustel valitsejatel ilise ettevaatlikkusega Kui
ci tarvitseks kahtlustavate pilku- - Brexhnev taotleb agressiivsemat
pidevalt
päilise"
Esimesed
Brezhnevi
poliitikat ning võitleb Araabia rii-kide
ning Vahemere
laevastiku eest siis
on Kossõgin tagasihoidlikum kat-sudes
et vältida võima- -
Aleksander Shelepin kes Jäeti küll (
ikku kokkupõrget Ühendriikide
positsiooni-delt
kõik trma alad ia
seda
ei
teeb
N
N
teha kõik
ga--
Uueks X Liidu
eeskätt eriti
ja
rada
uiiii ning hakkavad i 4_ - !_ kuulub
likvideeritud
intellektuaalide
relvastamise
suurendamise
murrpilveks
__ w_ _ _„ V ___I nii _
alt
vnnnlh '"a: "uru pakti enndisres f põhjusi i- oma positsioonide klndlustatni- - -
seks Ja välispoliitiliste küsi--
võrdseid
muste ja
baasi
Liidu
lUUf
xhongleenma ainultJa teLsed läAämneereiirgikida
ia Kossõrlnl ttne iiml-- H
gustrks j nõrkused ja eriti ta sa-- j
on X Liidu elanikkonna Sellele teele on
tõstmine vaatamata oa asunud Lääne-Saksam- aa kuid
vastuskulude püsivad kõikuva
mumehed lubasid mõlemate üles-- 1 ikka
toime nüüd ja tihe-selgu- b
et nad taotlevad põlluma--' daf koostööle X Liiduga
VABA EESTLANE lauplevaL 27 Jaanuaril 1968 — Saturday January 27 1963 Iii
LaaaaLLHW-- H $"$ - I LssssssssssHE_iI££lä' f& H i J
PbbbbbbIbsssssssssLssssssssssssssssssssssssssIubbIH ? sIH I' "I UBB TBUUUPt lftBBUUBUUUUUUUIHUUUUUUUUB ' asSSaJ BäH
LM "KaMiBIIMiiifaaBf BWBflalJKf?T?BJB
aLLHaVKL?JaEavMiaaYVrHBa Br
aaaauVHaaVBUfakUUBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBaSIPU H Vrtl F4HJKRRH9SlMUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUPSiBUUBlGMNr9PM%~ fittrJI DBBrunBaW l-a- w K3HaaaaaaaaaaaaaHvH0SLf Ja
aaaB-a- r 'Sm'!!
aaaaMaamXuuuuuihtfl Trt-- _aV&l 'l "i TvBHaaaaaaaVaVaMlL-'v- f al aaaaav9afJaKjaUF''''j& Ml if'JllriafaraiSBfaBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBall
KIEa&&mtF'w~s'':''''%' rl LaaaBaVJlJLIUBBBB
Torontos on koostatud suured plaanid Ontario järve ranniku ümber Ajax'ist kuni Clark
son'lni Projekti tsentrumiks on uute korterimajade kompleks mille raamides on võimalik majutada
50000 inimest kanalitega läbistatud maa-alal- e Pildil näeme skitsi uuest korterimajade projektist
lega kavatsetakse alustada juba käesoleval aastal
SAKSAMAA IDA JA LAANE VAHEL
Saksa rahval jääb praeguses olukorras üle ainult kannatlikult
oodata
Aacheni tehnilise ülikooli poliitiliste teaduste professor ajalooteadlane Ja K Mehnert
kes oma raamatute kaudu nüüdse aja Venest Hiinast ja kommunismist on üle maailma kuulsaks
saanud bolshevismi eksperdina avaldas hiljuti teose Saksa poliitilise asendi üle maailmas (Klaus
Mehnert Der deutsche Standort) Raamat käsitab Saksa minevikku olevikku ja loodetavat tulevik-ku
tema vahekorda lainega idaga ja kolmanda maailmaga" s o nende peamiselt Aafrika Aasia ja
Lõuna-Ameerik- a maadega mis ei kuulu ei otseselt ega kaudselt ei USA ega N Liidu poolt Juhita-vasse
blokki ja mille elanikkude arv tõuseb üle 2 miljardi
Meie arengu seisukohalt pa-- l maadega koostöö NATO ja EEC vähemalt 10 protsenti selle korra
kuvad Mehnert! paeluva raamatu raames Kõikidele rahvastele peab absoluutsed vastased kuna 80
peatükkidest kõige rohkem huvi
need osad mis käsitavad Saksa-maa
suhtumist muusse maailma
ja mida autor sellest
teeb Nende küsimuste
peab ikka meeles pidama et saksa
traditsioonis on vähe ruumi vaid-lustel
vaimsete küsimuste üle
Ollakse enam harjunud mõnda
arvamust pooldama või tagasi
lükkama seda Igakülgselt
kaaluma
Sellest muide tulebki et Goebbels
omal — ilma et keegi se-da
eriliselt oleks tähele pannud —
keelata arvates tänasest (26 nov
1936) kunstikriitikat senisel ku-jul
Asemele astub tänasest
peale kunstiteadustus"!
saks- -
lased sõda
kuid
sisu paralleelid
diskussioon
käsk Varematel aegadel
ei sakslast vaidlema Se-da
ei tehtud koolis isegi
üliõpilaste korporatsioonides Tä-napäeval
peab seda osavust imes-tama
juhtkonnale
Ida-Euroo- pa
kultuuri-!Mosk- v kõrvalda- -
novski
Ifwkujule samuti M'mMmin listseisva"a1t
kauLR"nMTnaja iu"™gijanieaa veebruaris
sõpruspakt
mm„m
suuremateks probleemi- -
suurenemisele t"hendrilgid
kõhk-anneteg- a
ehitamiseks
harutamisel
parim Umber Uks-saks- a
kõiksed bolshevis- -
integreerimises mi
kuulub kõikidele kuna tuleb
eurooplastele
Euroopa all ka
ja DanrJgit Varssa
Krakovit Prahat
Bukaresti" arvates kuu-luvad
õigupoolest" ka Kö-nigsberg
Tallinn ja
ning juurde:
saa
Tallinn
õigupoolest" Euroopasse?
arutab pikalt ka Vene-maa
küsimust £2i!l hästi
paljudel
Imekspanevalt kiiresti rahva keelt vai
siiski aru Ta armastab kahtlematult ve-nu- d
kompromiss demokraa--1 rahvast mitte
tiates ja mitte Huvitavad
pahe kuulub meie- - tõmbab ja läänesakslaste
aja elu- - ja tööstiili mitte tümises
ja keeld
õpetatud
sõjaväes
mida üliõpilased ilmutavad
riigipiiride kanguta-da"
Ida-Saksama- al
ameeriklaste
Liine-Saksa- s
mirkagl
Lääne-Saksama- al
osavust kiirelt täp-- nelastele hoopis sõbralikumalt
ja lühidalt sõnastada Ida-Saksama- al tuleb
vamust ja mitte päev tegeleda sõja--
leisie
liiee
oota--
sbe- -
Nad
jne
pääse"
kuidas
Liine-Saksams- a
vahel?
Kremli umb-usk
pärast
Hitleri
intelligentsust
5Ä? t~b vägagi
pärast
vas-tu
tihti
laskuda nagu
vahepeal
leidnud välispoliitilistes
püüdlustes 60-dat- e
aastate Erhard mõtles
taheta
võib
selleks Moskva
USA-g-a
Washington
pikkadesse Uldlauselistesse väelaste tsiviilisikutega Kremli hegemooniat
monoloogidesse Lääne-Saksa- s volb igal sammul
Kõige viib Lii- - tähele panna teiste korras kannatlikult
ne-Sak- sa demokraatias elu-ol- u teaduse kunsti kirjan-- ' oodata Aja
joont duse jne lööb läbi
prantslastesse vastav huvi kõige kasulikum Liidule
i suhtes ' rahulik Euroopa
Seda tegelaste
teeneks lugeda Robert sakslasest rezhiimi (EPL)
Konrad Adenaueriga eesotsas
korrad jahenesvataedlliitriviakh!e--- J- ovnastaagsatikune aruskaaamheinerahjavasõprus
kellede hulka ülemA- - Jugoslaavia Rumeenia nende nooruse tahe ja
Vladimir Scmitshastnõi dl-'Ju- ba
halanud käima oma ja võib ta muutuda püsivaks kuigi
rektor D P Corjunov ja 8Õbra Novotny de Gaulle poliitika seda
liste vahetuspro-- takistab Saksamaa USA ei
rramml tuhata laseb järiel esmakordselt Kesk- - wiiiin uargnevaa jaftkusuüste" aega täie hingega jälle
rahvastepere
H-- x
aja
võis
- i asju ajama Autori armastus Euroo--
meeste kerkimise LUdu "hekorrad pa Ühendriikidele ja viimase
mida
llrushtshovi
oleks
tõestas dele vahekordadele teiste riikide
pikendamiselt tuleb Liidu ja riikide liitudega ideaali
mitu karvaUamini Koilt JnireiiU vaheline läbiviimist pidurdavad mitmed
anuis suurea eeitsea asjaoiua miaa erttl
pinevaks sumbunuks nint Uc' rumeenlased viimaste aastate sündmused Selle j
sõnastuses I otsida küsimuses "ruru 'D„ik„endama
"'
I ja kombineerima Ihendriigid loota
Brrzhnevi kasutavad ära Liidu
lahkhelid
elu-- 1 eiuitrlikidega ju-standa- rdi
rel-- 1
Või- - oma
'Poliitika tõttu
tulla fva' seisukohal loodavad
mil
publitsist
järeldused
kui
ajal
eneses vald isikutes
teiste
selgeks et kaugelt prots on enam-vähe- m
küsimuse lahendamise viis ei armasta
seisab sakslaste ei vene ega saksa mundris nad
mis on ükskõiksed ju kui'
mõistab autor
Helsingit vit
Budapesti
Tema
sinna
Riia Lvovi
lisab „Aga N Liidu
ei
Miks kuulub
Mehnert
kus ta sündis (a
on külastas mille ta
saa-- dab
et on ne bolshevismi
poliitika selle on mida ta
et ida-- suh--
juurde teistesse rahvastesse
venelaste
'niiteks võrratult
pahameel
sallimatust
vaadatakse
debattides —
ar- -
va- -
KGB
I
„h„
Ja on
on vaen
vastu suurem
kui
kus
ei
ve--
kui
selt oma kus
iga vene
w c
Statistika
juba
kohta loata
30
dagi elada ja niikuinii ei
Aga kujuneb vahe-kord
Vene
Mehnert et
sakslaste on
sõjakäigu aja-looliselt
seletatav kuid lisab juur
de et haavaksime venelaste
usuksime nen-de
kinnitusse oleks Bonni
valltll ntackc Xm1saV
maailmasõda naissugu-- '
inimestel
muudatused on aset
Bonni vaa
detes ja et aas-tate
oli teine
kantsler et
ja et Kiesin-geri- l
Brandtil on teine poliitiline
joon Erhardil
Seda ei ainult näidata
vajatakse peletist
sõnadega tungida
Kuna
ei saa
nimi Bonn
Hirm sakslaste peab tugevda
nasti ja Kui ma kõikuvat
Lääne-Saks- al ei praeguses
enam praeguses huvi läänemaa- - muud
tervitada de jooksul arvab autor
suhtumises keele vastu puudub ka Moskvas arusaamine
polistesse Ida-Saksa- s Venemaa et N oleks
lastesse" täielikult ning rahulolev
tuleb arusaajate Ei tohi unustada et 17 milj Saksamaa
Schumani ja Ulbrichti all on
See'
on
kuulusid on seepärast
Tawi
mõnikord
Rootsis 15 USA desertööri
delegatsioonide mine Tshehhoslovakkia juhi ko- - selle taga- - diolomaatilisi Samme nenae S K Romal oletada et tshehhid oärast j__V
a~
esile oht hea- -
imil X
-- uu smi _' Kl tõendavad v na
™nus ei tule
la iii
UaWJnilsel
Jääb et
X
deks
veel
kuid
I
jESlItJEiaättf&aVLWaHafl
1
Selle
Euroopa
kes nendega
saama
tähendab
Adenauer
Adenauer
ta
STOKHOLM ühendriikide võimud ei ole seni tarvitusele
erakorralisi abinõusid et takistada ühendriikide
siirdumist Rootsi kus nad leiavad varjupaiga Seni tea-daolevatel
andmetel viibib Rootsis praegu 15 USA sõjaväe
kelledest osa on sinna saabunud Saksamaalt ja osa Kagu-Aasi- a sõjatandrilt Terve rida põgenikke siirdub ka Pariisi Hol-landisse
Ja teistesse keskustesse ja riikidesse ning välja- nõudmiseks ei ole seni astutud diplomaatilisi samme
USA ametivõimud märgivad et Teise maallmasöla rrtt tegelevad Praegune ajaloo käik desertööride arv Vietnamis on vii- - reeritl iga 1000 sõduri kohta 37
on vaid ülemineva iseloomuga see-- mase kolme aasta Jooksul väejooksikut Võrdluseks olgu ta- - pärast tuleb tee hoida määral suurenenud kuid see ei hendatud et ajal 1964 aas- - mis vüb rahvusriigist tähendatud kaugeltki veel kerkinud selli- - tal registreeriti 052 desertööri
ühKenudniriiskeildleeni sihi kättesaamiseni skeo!nesttaatseeemridelae Teniasegu masaeidlma avsõõijdai1 iga 1000 kohta '
tuleb hoolitseda nende Korea sõja päevil ™~—'~""""™™™-- — ———
te Tiirtuste sülitamise eest kohaselt on Vietna- -
on kies ja ühel teisel mis praegu 3 meest iga 1000 me- -
kujul peavad püsima jiima I he kes on oma väe--
SUa kuulub näiteks sõprus USAga osast päeva eemal viibi-- '
peale heade vahekordade
Euroopasse
kallal
ainult
nud
ära siit
siis
ja
maa
vastu
alustamist
meie
kui
nagu
WIMäH
sed
kui 50-da- te
teisiti kui
kui
kuna millele
kallale
— kahekõ-ne
tõttu — olla
on
eest
jää
üle kui
täiesti uut siis
vaen- -
on
onia
ja
olu- -
—
endile
nende
aial
teatud
alati lahti rahu
ole
sõduri
aga suur-'J- a
mis
või
üle
Aidake kaasa et
VABA EESTLANE"
leviks kõikidesse eesti kodudesse
Kus He' munaviskaji
nuataaati
Rootsi ajakirja jSe" Juhtkiri
puudutatakse munaviskasj
Ameerika suursaadiku vastu S:
holmis ja leitakse et vietkoif
pooldajad end põhjalikult ko- -- romiteerlsid rootsi avalikkuse e!
Irooniliselt märgib autor tt
semaa Rootsi võib omale luba
et ta võitleb" toiduainetega : mai ajal kui ttlsal maailmas
gitakse Kas oli munade viskas
seks üldse vaja Julgust? küsib u
tor
Ja vastab:
— OU aeg kus Hitleri-Saksas- a
veristas kogu Euroopat — peaa
i eni sus näitas mt pr nn ~-m- — -- 0W — -- _- UJi rootslastele ja nimetas neid tn
deks smokingis Ta ähvardas s
luicga wiiig stuu ile'5:'gOrjH
kust ta suunas oma raskekah
Rootsi ranniku vastu Ta huih
vastupanumehi Ja küüditas jta
meie vennasmaades Sel ajal t
palju saksa diplomaate siin N
näitasid end sageli linnas ja k%I
austasid nea laDamispinna Kt
sõitsid pidevalt saatkonna Ja ti
lismlnisteeriumi vahel et uueni
da ähvardusi Rootsi hävitasüser
nii pea kui mõni rootsi ajaleht cl
leidnud kuidagiviisi tabavaid n
Jenduii selle kohta mis sakslase
ees oli ühes maas teise Järele
Kus oli rootsi noorus siis?
sati mune? Põletati lippe? El
Siis tuli Stalin Ja vägistas Bit
riigid mõrvas ja küüditas siis h
ta rikkudes Jalta kokkulepet sc
ais laaturoopa maaaeie peaj
kommunistlikku diktatuuri ja v
kitas kriisi kriisi järele spioc-skanda- ali
spiooniskandaali peale
Rootsi lennukeid lasti alla rahra
vaheliste vete kohal Ja protestid
le vastati võltsvastusüüdistustegi
Kus oli rootsi noorus siis? Vi
kas Villagatanil mune? Põleta
Gärdetil Nõukogude Liidu lip
Ei
Kas on siis Järelikult rootsi n
rus muutnud Julgemaks viimast
ajal? Kuid ei lihtne seletus c:
see et Hltleril Ja Stallnil õnnestu
meid hirmutada Nad olid nilüte
aa meu kuku Ameerika aga e hirmuta meid
Sulega on USA ideaalne vasta
ne munade viskamiseks See c
täiesti ohutu See seletus seab it
monstrandid häbiväärsesse va:- -
sesse
VABA EESTLANE
TOIMETUS JA TALITUS
avatud esmaspäevast ree
denl kell —t
Telefonid: toimetus 364-752- 1 talitus 364-767- 5
Toimetajad kodus väljas-pool
tööaega
Karl Arro 766-205- 7 Ilmar KUlvet 425-080- 5 Heino Jõe 766-510- 7 Talitu? väljaspool tort
aega:
Helmi LUvandl 2516495
KUULUTAMINE
VABA EESTMSES
on tasuv ajalehe laialdase
leviku tõttu
Kuulutuste hinnad:
Uks toll ühel veerul
kuulutused tekstis $175
esiküljel $220
Korteikuulutused alam-määr
$150 Kirikute organ-isatsioonide
Ja isikute teada
anded $100 tollilt
KUULUTUSI VÕTAVAD
VASTU:
1 Vaba Eestlase talitus
135 Tecumseth St
Tel 364-767- 5
Postiaadress: Box 70 Stn C
Toronto 3 Ont
2 Mrs Leida Marley
149 Bishop Ave
Willowdale Ont
Tel 223-008- 0
Tartlasi Siberis
Okup Eestist saadud and=- -
on eestlasi viibinud ühes su—
töölaagrls mis asub Uraaü tas
umbes 270 km Sverdlovsk
mis kannab Verhoturje nime
Venelased on sinna veda!
peamiselt Tartu kandi bi£- -
kusjuures saadud andmeil oas
hukkunud adv Jaan Kriisa t- -
sl leivavabriku omanik Ennus
dagoog Voldemar Tamman J ?l
Ju teisi Surevus olnud seal W- -'
tav alatoitluse tagajärjel- -
m