Vaba eestlane , May 9, 1978

              Ilmub! kordQ nädalas
feisipäeval p miiapäwal
Teisipäevas, 9. inaü 1978 — Tuesday, May 9, 1978
; HEIiSINGi -—6. aiprillil täitus
30 iaastat Soome ja N: Liidu va-helisesit
koöstöökotokuleppele al­lakirjutamisest.
Sel puihul. tähis­tati
seda nii Mösikvüš feui ka Soo­mes.
Soomest reisis
Kalevi Šoi^ 4.
vasse^ vettis osa järgmisel päeval
p^tud peapidiistusest ja\r ff^^
järgmišfel päeval Helsingisse ta­gasi
'kus fpeeti osmaikorda peapi-dustus
Soomes, kus president U.
ISddkonm pidas
KARATSHI — Paikistani sõja.
yäeline kohus on .mõistäud 12 ini-
-ülieiks aastaiks yangi, lisaks
V5öel 15 yitsahoopi igaüäiele selle
eest, et nad võtsid osa esimese
mai demonstratsioonist. Faikista-
-iü~ valitsus on keelustanud avali-
Imd dOTonstratsioonid, aga sise­mised
koosolekud on lubatud.
. • OWEN SOIjIND — tte 88-ai^
•tane naine, -kes veebruaris suri,
jättis lOO.OOO^doIlarilise pärandu­se
kohalikele pensionäridele. Ku­ni
$300 tahetaikse jagada inimesr
tele, kes valital^se Ov/en Soundi
kirikute õitegu p
dollarit on ainult 10% üldpärajn-dist,
iM^^ jäi järgi kui :MrSv
McLaAighlin suri.
Toronto Eesti Majas toimnis äsja/kauaaegse Toronto Eesti Seltsi
Lasteaia kauaa^e juhataja Mice Kullango austamine. Vasakul
pildil Alice Kullango oma austajmisöhtuS. Paremal grupp lasteaia
mdikke.-
VANeOÜVER
ne mees andis
Äsja lõppes Etnograafilise Rin- ,,silnmde^j^ juuste värvi" jarde.
Muidu Meb meü,näiteks M
jaila, Hiiu või mmx rõiva uputus
ja see feujmieta n.n. . „vomiii<5i-vätes",
mis pole silmalegi ilus vaa­data.
Kui olete ülikoniia valinud,
rutake seeliku tellimisega. Kau­neid
seelikuriideid on ka Eesti
Majas Abistamiskomitee äris.
Äridesse on jõudnud kortsumaita
riiet, mis sobib käiste ja särkide
jaoiks. Ärge unusitage, et Rocltsi
Miiraa on palju ikülmem ja käi­seid
tuleb kanda ka nianitli all.
iKüi ostate ikäiste-särgi Ja ta­nude
jaoks riiet, arvestage kõige­pealt
oma kehamõõtudega. Kesik-mine
inimene peaks saama 45
tolli laiusest riidest käised ning
tanu. kui ülikonna juures 'm
Tubakas on aegade jooksul äratanud tugevaid seisukohtade võtm kui ka vaste. VamasSi
kasutasid preestrid tubakat Jumalike n
ja see pidi parandama kõik hdgused hambavalust kuni vähihaiguse^^^^
ai if"tn»"i kõikjal selleaegseis tsiviKse€OTt^^ ja need, kes keelatud suitsetamiselt tabati, pl-a
suuri trahvisummasid, neli piinati |amõnerpuhul.koguni n^^^ '
na
isegi
— te 37-aaaba.
kohtus vastust
selle eest, et ta oli 15-1 korral
seotud seks-orjuso . organiseeri­misel,
kasutades ikodüdest ära
joofesnud tütarlapsi. Kaks noort
t ü Ä t a t , uiks 14- teine IS-aastane
rääkisid politseile, et nad olid
joökshud Seattles kodust ära ja
olid miüüdud -ühele maiele $200
eest, kes neid suaidis prostituuti-ddks
Vaincouveris. THidrukud sun­niti
sellele teele ähvardades neid
pikkamisi itappa põlevate šigareit-tidega.
Neile oli ika iJeldud, et
neile on sisse söödetud teatud
eiefctroonilisi pille, misiplahvatak
sid (küi tüdrukud läheiksid kauge^
male kui vüs miili lubatud ko-
•ha®t..:V": •••
NEW YORK — Igal päeval saa­vad
4000 ameeriklast 65-aastas-teks.
Praegu on 10% kogu rah­vastikust
Ameerika "ähendriikides
juba selles vanuses nägu avaldas
oma selleikohaseid, andmeid
Dept. of HealthJ Educaition and
• Welfape. y.; i'
tehas ALKO ikavkhdab praegu
vig^aifcööstust Nigeeriässe. Riigi-nöiöco^
andis juba onm
ku ellele ettevõttele, kus Alko
ehitab alkoholitööstuse ja inüüb
Moaimatsioonii riigeeriä ©ttev&tte^
le Associated DestiUers C^^ Ltd.-
nimelisele ettevõttele. ALKO /tee
nib ' sellega 1.200.000 marka
Kristofer Kolumbus saabus
Ameerikasse 1492. Ta uskus - oma
surmani, et on saabunud uut mere­teed
kaudu Indiasse. : Sel põhjusel
ta nimetaski yasepruunid algelani-kud
indiaanlasteles. Temal ei tek­kinud
kordagi ettekujutust, et taim
mille lehti ta nägi indiaanlasi põ-ivat,
võiks välgukiirusel levida
kogu maailhias.
Üldiselt on kombeks,' et- iiued
avastused nimetatakse avastaja
liime Järgi,i aga Kolumbus ei
saanud oma nime anda kumma-
. legi oma kaSiele suurele avastu-
.;, sele,-, \ '
Ameerika sai nime meresõitja
Americo Vespucci nime järgi ja
tubakas tuli Prantsusmaale Lissa­boni
suursaadiku Jean Nicot nime
ali;:;..,; ^;.v.:- ;,:;•^:.:;:•^-
l492. a. oktoobris sai Kolumbus
oma fcaaSilastega esimest korda tu-bakasuiitsetajaid
näha. Indiaanla­sed
keerasid rulli tundmatu taime
lehti ja keerasid selle ümber veel
maisilehe. Kui selline ese oli. val­mis,
panid nad selle üht otsapidi
suhu, süütasid teise otsa põilema
ja imesid suitsu sisse ja siis suu ja
nina kaudu jälle välja.
Algelaiiikud nimetasid sigari va­rajast
esiisa nimega tabago või
tabako, millise nime eurooplased
hUjem andsid ka taimele.
Aigelanike -meelest oli tubakas
jumalikku - algupära Ja ainult
preestreil ja juhtidel oli luba seda
ppetada. See sündis alati seoses
usulise tegevusega. Preester imes
põlevaid, peeneks hõõrutud lehte­de
suitsu sisse ja näod, mis siis
liikusid tema „sisemise olemise"
ees, tehtigi rahvale teatavaks ju­malikke
iLtaiutusina. Oleks asjatu
nimetada, et indiaanlaste tubakat
ja meie sigarette ei saa omavahel
võrrelda, üksainus mahy^ indiaan­lase
piibust paneks harjunumagi
mkoitiini kasutaja pea ringi käima
nagu esimest korda nurga taga sa­laja
tubakat prooviva koolipoisi.
Mõned indiaanlaste hõimud pea­vad
suitsetamist au ja tähtsuse
kõrgeimaks tunnuseks ja räägivad,
et tubakat suitsetatakse kaugete
laante taga asuvais jahimajades
jahiriituse osana. v
§§e tuli tubakas köi-niikui;
vähe.vbiljem
(.300.000 doUadt) millest 700.000
on ettevõtte raskendamise ja töö-
. Uste väljaõpetamise, 500.000 in­formatsiooni
andmise eest.
TRENTO, Itaaüa - Itaalia arst
dr. Carlo Margheri Ste-Miehele
All'Adige's on uurinud suguiha er­gutava
aine protseriti õunas ja
• leidnud, et kuigi see protsent on
väike, on ometi iga väikseimgi an­nus
efektne. See jõuab ajuni 7 mi­nuti
jooksul pärast söömist, mis-järgi
armuihalme reaktsioon algab
kohe kehas. Selle avastuse tõttu
satub ka Aadama ja Eeva lugu uu­de
valgusse.. '
kahnier
LONDON totoöli õpilast
Lo^ndonis, Ont. alustasid kolmepäe-valist
nälgimist Võt paastumist, et
: sellega toefest saada kahele' kato-iiiklikule
misjohiasütuse]e. Nende
ainus toit sel ajal on puuviljamahl,
mida nad joovad iga kahe tünni ta­gant:
õpilased loodavad, et nad
suudavad sellega tähelepanu ära­tada
ja raha koguda kahele kato­liiklikule
misjoniasutusele, üks
põhjapoolses Ontarios ja teine
Tansaanias tuuleveskite'ostmiseks.
NEW YORK- USA-s on 75.000
Juuti, kes saavad hüvitusraha
Lääne^Sa)^ Hitleri ajal
tehtud kahjustusi arvel kokku
umbes 300 milj. jdoUarit aastas.
Keskmiseks hüvituseks on
;lOThdja':$i70 kuus;. -
vai, 10. mail kell
7.30 õ. Hart Höuse kunstigaleriis
kunstinäitus .^Baltic Roots", Näi­tus
jääb avatuks 4. juimini.
9 Kolmapäeval, 10. mail keM ?.3lli
õ. Tartu CoSlege'is dr. Hemi-Jiiri
Uibopuu referaat ,Jläihuliks]i koos­eksisteerimise
doktriin Nõukogu-gude
Liidu välispoliitika relvana".
©Neljapäevast/11. maist kuni
pühapäevaBii 14. maini Tartu üli­koolis
MBS'I 6.; Balti laurimiste
koimverents. ^ ^
Tooja oli misjonijutlustaja Roma-no
Pane Haitist 1496. Ta on esime­sena
lähemalt kirjeldanud tubaka-taime
'kirjalikult ja ka saatnud
selle seemne ikunmgas Karl .V4e.
Aga alles varem nimetatud Jean
Nicofi kaudu sai see taim laie­malt
Euroopas tuntuks. Nicot oli
kasvatanud tubakat oma puuvüja-aias
ravi- ja ilutaimena. Ta viis
selle seemne Catharine de Medici-le
ja kinnitas, et see võivat paran­dada
peagu kõik haigused hamba­valust
vähihaiguseni. Aga veelgi
tähtsam oli tema arvates see, et
tubaka nautunine tegi iga inimese
õnnelikuks, targaks ja rahulikuks..
Ta kinnitas, et kui tubaka tarvi­tamine
saaks Prantsusmaal üldi­selt
levinenuks, oleks riiki ker­gem
valitseda.
Catharine de Medici uskus Nicofi
nõuannet tubaka kasutamise kasu­likkusest
ja vääristas tubaka ku-ninlikkii
seisusse. Seda hakati ni­metama
Herba Reginae, kuningan­na
taim. Tubakat nauditi Cathari­ne
de Medici ajal tavaliselt nuusa-tes,
alles Ludwig XIII ajal tuli põ­letamine
kasutusele ja sai nioehai-guseks.
Inglismaale sattus suitsetamine,
või nagu siis nimetati tubakajoo-liiine,
kuulsa sir Walter Raleigh'!
ajal. Ja peagi kasut^ kogu riik
uut taime. Tubakat peeti imeraviks
kõikide haiguste vastu ja sellele
anti nimeks Herba Sanota, püha
taim.' . .
Äga peagi sai tubakas omaHe ka
1624 panna vande, aBa kõik, kes
nuusutavad tubakat jumalateenis­tuse
ajal Mitmel maal keelustati
suitsetamine üldse ja suitsetami­sel
tabatud isikud pidid maksma
oma kuriteo*' eest vägagi suuri
summasid. Teised jällegi pidid ta-piinamist
või rippuma Tur­ja
Venemaal isegi võUa-puus
vpi minema tapalavale. Berni
kantonis^ Shveitsis, liideti Jumala
kümnele käsule veel üheteistküm­nes
: Sina ei pea mitte suitsetama!
Hispaanias viidati suitsetamise
keelustamisel kuuendale käsule,
kuna arvati et suitsetamine nõr­gendab
sigitamisvõimet.
Ka Riootsis-Soomes võttis Kemiö
selleaegne kirikuhärra Žaeharas
Forbus osa tubakavastasest tege­vusest:^
.
Ta põhjendas oma seisukohta
muuhulgas sellega, et ka Aadam
ei suitsetanud.
Ta jätkas, et pühad üsuisad, apost­lid
ega prohvetid pole näidanud
oma eeskuju, et nad oleksid ime­nud
sellist haisevat ja halvasti
gi poolt korraldatud vöökudumi-se
'kuirsus. oli Kihnu
kuulsatest vöökudujaite suguvõ­sast
Tüu Kase, vanamei&tri E|li-sabeth
Argeti. noorem sugulane.
Koirsus oli ka nendele,^ te väl­jastpoolt
Ringi soovisid sellest
osa võtta, õpetaja kiidab, et To­rontos
on seeikbrdsetesit kuršus-tesit
väljasipoolt Ringi jälle 10 uut
kudujat juures.
Praegu on käsil nahaitöö kur­sus,
kuid see on Ringi siseanine
kursus, kys õipetajaks on E. Uibo­puu.
;' '••
E ^ i Bttnograafillne Ring Ka­nadas
ituüert^b eesti nalsitele uues­ti
meelde — Rooitsi Ülemaailmsed
Eesti Päeyad lähenevad suurte
sammudega. Paljud on minejad,! poU -- ostke V2.jardi rohkem. Kui
loomulikult oma 'kauneis rahva-[riiet üle jääb, õmmelge sellest
rõivais. Kuid (mõnedki rõivad ei
ole taielikud, vaid ^nde juures
puudub mõni oluline osa. Palju­del
puudub näiteiks peakate või
kaamayad naised iiidnikuite pea-katteid^
näiteiks: Hüu variikut il­ma
itainiuta. Kuid ihm peaikaibteta
ei ole rahvarõivas ftäielik.
Peame mõtlema ka korralikku­dele
madalatele ikmgadele jaifcor-raliitokudele
suflskadele. Paljude
kihelkondade sulkad on üusa sis-selkootud
kirjaga, ,^rioosittid" sis-seikootudAkir
jaga või pealeõmmel-dud
.„r6ositud" ikirjaga. Paljudel
kihelifcondadel on lihtsad risitipidi
joontega sukad või valged, sinised
või punased yikkelsülfcad, mida
saab poest põdysuMsadena ositä
Sulkad ei ole raslked kududa ja
mõni vanem inimene õpetab kan­na
ja ninaötsa jöipetämise.
Ärge kunagi tarvitage ülikon^
dade juurde nüloonsukki, ega
kaunis lipili või midagi muud.
Seelikud on härilikulit volditud,
tianvuiti kurroitatud. Keskmisele^
mimesele läheb 3 puusa ümber­mõõtu
rüet, tüsedatele isegi kuni
Kudujad m harilikult vöime-ised
nõu andma.
Kui. soovite EtnograafSliselt
Ringil/t nõu, andke omad sopvid
kirjalikult sisse ning lisage soovi-sedelüe
järgmised andmieä: Ni­mi,
aadress, posti!kood,telefo!tii
nr., mis ^ i l piiudub^ piida vaja
täiendada, hiillist abi soovite. Esi­tage
oma sedel kas Ethogr. Ringi
õhtul Eesti Majas, mis itolmub IL
maü Ä saatke see aadressil: E.
Rimge, 7 Benhur Cres. Scarboro,
Ont. MIH 1P2, tel 438-6500.
EESTI ETNOGRÄAMLIKE
RINGKANADAS .
feõrgekaimalisi; iihmulisi või vär­vilisi
ikingi. Samuti ei šob! puusi
iMopipäd'*.
Riitake -ülikonna valikuga, kuid
püüdke jääda oma vanemate yõ
vanavaneniaite kihelkondade
juurde ja ärge valige .ülikondi
SYDNEY ---Thuiimere Eesti
., V .. ..... J .Seltsi peakoosolekul 30. märtsil
mateevarpiipu ega mw^^^ ja tema allorgani-kasi
ja h«ba>d pupupigiga ja
'° " . 1 tüvset ja niitmefcülgset rahvuslik­ku
tegevust kohalikus eestlaste
ühiskonnas. Ka majanduslikult ön
selts rahuldavas olukorras, tänu
allorganisatsioonide - >tõhusale ja
heatahtlikule koostööle ja toetu­sele.-;
1977. a. tegevusaruandes märgiti,
Laupäeval, 29. aprülU võtsid
Torpnito aikadeemilised noored
pidustustega vastu maikuu, ösa-.
võtt pidustusest oli arvukas ja
Tartu CoUegel ruumid kipipusid
kitsaiks jääma. Eeskayalises osas
olid tegevad kvartett, kus laiülsid
Ülo Isberg, Urmas Migur, Andres
Raudsepp ja Andres Tork esžta-des
isamaaliikike ja üliõpilaslau­le.
Tantsuks mängis Harri'ftLiivi
onkester, kus vahetevahel aitas
Olaf Kopvillem lauluga kaapa.
s©jäjõud tui
easse
@ Laupäeval, 13. mail, keE 8 6. f « ^ g f I kirju-
Harböur Castle Hüton Cm. tas suitsetamisest muuhulgas jarg-
Centre Frontenac
:säalis. T. :E. R.Ä. .,^KiingIa' ts
balli-mai-
® Pühapäeval,' 14^ mail kell Ž
päeval-Eesti Majas T.' E.S. Täi­enduskooli
emadepäeva aktus.
© Esmaspäeval, 15. mail kell 7.30
0. Tartu College'is dr. Hmär
Arensi referaat ^Baltlaste välja­andmine
(1946) Ja jätkuvad
„maashoidmise" katsed Rootsis".
® Teisipäeval, 16. mail kell 7,30
6. Tartu Collegels dr. Hain Reba­se
referaat „SõItuvus ja vastupa­nu
Nõukogude Eesti
mist: ,,See komme on silmadele
vastu?:, ninale vastumeelne ja oht­lik
ja see meenutab oma halva
haisuga pfõhjatumat põrgupõhja
maa-ahist suitsu." /
Hispaanias oli preestrite nuuska-mine
muutunud nii üldiseks, et
paavst ürbanus VII lubas aastal
JOHANNESBURX^ - Lõuna- et šeitsü oli 107; liiget, milline arv
Aafrika vabariigi valitsus tegi tea- j on püsinud juba aastaid. SeHe arvu
tavaks, et ta sõjaUsed jõud tun- juures ön selts püüdnud tähistada
gisid Lõuna-Aafrika kontrolli all kõiki meie rahvuslikke sündmusi
olevast Edela-Aäfrikast (Namiibia) ja tähtpäevi. Nü on noorterühm
üle piiri Ahgoolasse, sooritades V,Vümaline" kon-aldanüd Võidu-seal
piü-atud ulatusega sõjalisi püha puhul õnnestunud peo. Palju
operatsioone. Lõuna-Aafrika kait- elevust tõi kirjanik Asta Willmanni,
seminister Pieter Botha. kinnitas, esinemine. Seltsi juures tegutseb
et need operatsioonid olid tingitud oma segakoor L.Ranape juhatusel,
Ängoolast üle pih:i tunginud parti- UaisrmgE. Pikkati juhtimisel, näi-sanide
tegevuse piiramiseks. Par- tering L. Hindreuse lavaštuser esi-tisanid
on pidevalt tulnud üle pihi tas lühilaulumängu,,Proov Vku
ning mõrvanud ja röövinud Namii- rahvamajas" käsil on Lembit
bias rahulikke elanikke. Vastuope- Kooritsa «Külaline Eestist" lavas-ratsioonide
raamides hävitati mitu tamlne.
partisanide keskuset ja laagrit. J Valimistel valiti senised juhatus-lükmed
tagasi. Uues juhatuses on
esimees Ilma Maidla, juhatusliik-med
G. Alas, K. Hageri,^J. ööpil^,
A. Ruus, laulukoori eshidäja A. Re­bane,
naisringi^esindaja.E. Pikkat
Jalgraittasõidu võistlushooaegi ja näiteringi esindaja V: Kruusa:
Ontarios algas suurema -Võistluse-jniägi.
ga pühapäeval, 30. apr. Guelph'is.
IS
BEIRUT "-Liibanonis on vii:
maste päevade kestel 'tekkinud rel­vastatud
kokkupõrkeid Liitunu^
Rahvaste Organisatsiooni sõdurite
ja Palestiina pahempoolselt hää­lestatud
partisanide vahel. Koklm-põrgete
tulemusena on saanud Lii­tunud
Rahvaste Organisatsiooni li­pu
ail võitlevate üksuste ridadest
surma üks senegali ja kaks^ prant­suse
sõdurit. Maailmaorgaiiisat-siooni
ülemjuhataja Liibanonis
Gaana kindral Erskine mainib, et
a kohtab lähematel päevadel pa-estiiiüaste
juhi Arafatiga, katsu­da
vältida tulevikus selliseid kok­kupõrkeid.
Igasugused ALUM. TÖÖD:
: UKSED, AKNAD'j.m.-
' . SISEMISED PUUTÖÖD
Itaallaste poolt hästikorraldatud
võistlustest võttis ikühnale
tuulisele ilmale vaaitamaita osa
155 sõitjat. Võistlusklassis sõit-;
sid kaasa Isa Robert ja Maptiri
Vellend. Nad õlid mõlemad heas
vormis ja itulid 60 (km sõidus ot­sustavas
lõpuspurdis: vastavalt
Uuel juhatusel on kavatsuse
käesoleval aastal teostada vajalik
remont Eesti Majas.
Tel. 422-0783 - Lic, B 876
Henry Tekkel, rohuteadlane Fair
kolmandaks ja kaheksanda*ks. 1 yiews, New Jersey osariigis USA-s
Võitjaks tuli Eon D'Ornellas To- tähistas 70-ndat sünnipäeva. Kodu
rontost, teiseks Fred Gampbell maal oli ta: viimati apteegi juha
Oshawast, neljandates lätlane El- tajaks Nõmmel. Tegi üäbi põgene
gars Vaivers Torontost ja vüen- nüsel Moero hukkuniise, kuid pää­d
i b just Belgiasit (treenlngreisilt; ses päästerõnga abil. USA-s töötas
naasmud mitmekordne Kanada ta New Yorgi Waldorf Ästöria ap
meister Jocelyn Lovell Uus-To- teegis, siis -ühe keemiaväbriki
rontost. ž ' müügiõsakomia direktorina;
eesti ühiskonnale viidi
978. a. ,,Onn:etaälri" müük edu­kalt
läbi. Avaldame tänu kunstnik
Annike Preyde''le annetatud maali
eest. Võitjaks osutus pr. Lydia
EESTI GAIDIDE
KANADAS
naiselt- „Kuidas,
proua, on teie seksuaalelu?" .
Naine: ,,Mimail on korras. Aga'
mehe oma ma ei tea, sest ta ei
räägi mulle ju sellest kunagi."
Texaslased on teaitayas mõttes
suuiTusehuUustuses. Jänki rändab
Texases, ringi ja tahab texaslast
narrida. Ta astub püuviljamüüja
juurde, võtab rlhililit meloni ja
küsib: •
,;Kas teil siin suuremaid õunu
ei ol€gi?'^• // •
Texaslane: j,Poiss, pane see yü-namjäri
Icohe riiulüe tagasi, meie
ei luba kaupa käperdada."