Vaba eestlane , May 9, 1978

              'VABA- Š E S T I Ä E - f e i ^ ^
Vallismaa^ on Marie Underi 95.
siinnt^äeva tähistatud väid pa)a3:is
kohas, sellevastu on kodumaal sel-leie
hoopis tähelepanu autud.
Lisalö mitmele kirjahdusõhtule.
l TaMjimas, toimus ka Keilas kohali­ku
raamatukogu ja raamatusõpra­de
ühingu korraldusel kirjanduslik-miuusikailihe
^te eesti ; vanimar
näispoetessi aiiks. Viiu Härm esi­tas
luuüšpoimikü, mis andis emot-siongialse
p M luuleta^
Mare teearu esitas yüulü Heino
KIteri, Edu^d. T^ina Ja Dmitri
saatis Heljo
rõivaid ning „Status" suveniire,
sealhulgas 1980. aiasta Moskva
Ušdiae tagakiu
oa üha Süvenemas. Hiag^iiste vajadust© rakldamisefe^^ iisolište
^ , ^J»aB»ete*äitoine on seotud
Nr. 35
Soiigi kuiüdused
möödunud aästai jõudsid ka siia
j[!iaiidi;üev on ometi liha- ja pünia^
tööstuse ministeerium ületanud l i ­ha,
vorsti, täispümatoodete, või ja
juustu tootmise plaajiiv Puudusi on
aiiieblikult siiski'esinenud toodangu
s W plaani täitmisel ja
karjasaaduste varumisel elanikelt.
Ministeeriumile' Ä
tagada käesoleval aastal töö pa-
• rem normeerimisie ja ettevotestes
tööajakadude vähendamine.
Ka Kaiamajanduse Valitsus on
täiitmid oma plaani^ sealhulgas tiir
Möödunud aasta, lõipul Halliste Usk ja kirik olid he^mJs and:
külaiÄkogu püilkonnas elav 57- sid • suurelö osale rahvale psühho-aastane
L. G. läks ikülla 'öma loogiliselfc vajaaiku ventiili. Kirik
siona/risit kobrale. Koihtoist tä- lõi võim&sed mediteerimiseks,
hisftasid meiied : napsitairiišö^^ raskuste leevendami-
Kui kaoa pidu kestis^ pole teada* seks^ südame väljapuistämiseks
kmd järgmisel päeval nägid ta- _ , : .
hist mö et seait SeHe asemele on imud kodumaal
suitsu. Kui ^ e d avati, oli N^^mas suunaga tradi*-
sisustus osaliselt juba p õ l e n u d J » ia^
Maas lebas teafes söestmiud lai- ^ ^ ' ^ ^ ka hmgelistele väijaela-
^ •'. : : . mistele. •
Keelatud jõulupühade pühitse­mist
on hakanud asendama esi­mese!
|)ühal ömakste haudadel
käimine, kus süüdatakse leina-küünlad.
Nagu mei$ esivanemate trad^^
sioonid ja rahvuslik iseteadvus
hoidsid neid assunileerumast val­lutajatega,
nii ka nüüd arenöv,
rahva hingest välja kasvav tradit­sioon
lähendab (iiksikuid rahva lük-meid
jä ühendab neid, esivanema­te
eeskujul, samuti murdmatuks
vaimseks vendluseks* Võitluses
vastu.
L.-
, ,yRaihva Hääles" oli vBebruari
^^^^ ' lõpul i l M i i ^ öeldud:
. gikäilakasvatüs 172'
On häkaftud vaimistania tooteid
14-st uuest fcaialügist ja organisee­riti
konsramde väljalaskmist ahi-miiaiumkarpides.'
Kalämajanduse
Valitsus ;<)n kohustatud tagama
teõrkalaresufsside ratsionaalse ka­sutamise,
vähendama järsult mit-tetoidutärbelise
toorkala hulka jä
tuleb täiustada kalapüügüaevasti-fai
juhtimist ja laiendamist. Kau­bandusest
rääkides öeldi, et tuleb
• õigeaegselt avada kevad-suvme
Jkaubandüs, korraldada varajase
iköögi- ja puuvilja ning suurpüügi-hõdsajail
värske kala ulatuslik
umilik. Seni on esmenud puudusi
pidevalt nõutavate kaupade müügi
korraldusel. Töitlusettevõtetes ei
pööratud piisavait tähelepami
dieettoitlušüise arendamisele, ^
Detsembri^^^^^a^^ korraldati Tal-liimais
Eesti Kaubandüspälati ja
S<^onie firma ,,Nord Presenter"
ühisel !<>rganiseenniisel näitus,
kus tutvustati viie sooane fiima
tooteid. ,,'KulmaIa" demonstree­ris
lasteaedade sisustamiseks k
haist mööblit ning mitmesuguseid
kodustes majapidamistest kasu-taitavaid
tärveesemeid; „Mainos-pyöija"
tutvustas rekläamplaifca-
. teid ja-tahiti; ,,Pentti Pqrfca'* kiil-mutwsseadmeidt
, , R i s s a^
välja painnud mitm<esugiiseid töö-
„Lp. tellijad! Lästee ema rikkis
kütaiutusikapid parandada enne
Suvist sooja. Täžitajad lühikesed".
Soovitati pöörduda Eodumasina. 1 Möödunud jõulude ajal täitiasid
te Remondi Itehase töökodade mitmed kahnistud ja küünalde v^^
poole, mis asuvad 12-s: linnas, guses muutusid surnuaiad päeva-
Kiuuiutus jätab mulje, et kühnu- valgeks,
tuskapid on ikõik ©ölmise aasta^ - . .
lõpul rikki läinud ja tuleb enne ^ Btobe inote ei sem eswanema-^
uut kevadet jälle töötama saada. ^ nende mä-
'lestamises ja austamises ning
vaimse sideme otsimises. Sellise
3 Eestit külastasid Ingfemaa Ku- austamisega ja mälestamisega näi
ninglikuShafcesp^arel Teatri näit- kommete ja
lejad Paul Rodgers ja ta abikaasa tõekspidamiste vastu, mida esiva-
Rosälind Boxall, kes esitasid Taf- Lemad olid pidanud väärtuslikeks
tus kompositsiooni MAmudt armas- ja õigeteks. Uus. tärkav traditsbon
tus"; miUisesse programmi kuuh^ aitab tunnetada seda tarkust, mis
sid katendid Shakespeare'1, DicMpeitub eesti rahva ühiskondlikes ja
kens'i TsheMiovi it. loomingust. ,«,nrflflii frflH»t-c:iAf.»Mr?Ac •
Tartus valminud Taaralinna!
kõrgeimasse ehitussej .Eeäti Põl­lumajanduse
Akadeemia liude 16-
korruselisesse ühiselamusse, ko­lisid
noored juba sisse.
• See on ka .vaOme, trotsi ja ra-liulolematuse
demonstratsiooD
uue, pealesuniiitud, eesti rahva
hingele Võõra õpetuse 'ja korra
UNESCO väljaandel ihnuvas ing­liskeelses
V3ulletm of Selected
BoöksV (nr. 4 -7-19771 ilnius kähe
hdcüljeline Boris Nartsissovi ar­vustus
Victor Terrase raamatu
Aleksis Rannit" üle; B. NartsiS'
sov on tuntud vene luuletaja, kes
oli ka eesti sõjaväeohvitser ja k^
on kirjutanud rohkesti eestiauielisi
värsse. On praegu võrdleva kir^
janduse professor-emeritus Geor­getown
ülijoolis, Wa^huigtonis. Ta
lõpetas omal ajal Tartu ülikooli
keemiämagistrina, hiljem Harvar-di
iüikooii kirjandusteaduse dokto­rina.
Kuna ta ©ma on eestlane, siis
valdab ta suurepäraselt eesti keölt^
Arvustaja analüüsib V. Terrase
teost ja väidab, et autor; on tehiud
väga täpse, eruditsipoiiika ja ori­ginaalse
ülevaate luuletaja loomin^
gust.
Tartu pürkonnas on Emajõele liiklusesse rakendatud uut tüüpi laevad, et kiirustada veetransp©rtl.
6.
Kassari perenaised yaatasid mu-rdikiüt
oana kuivade ,maasika- ja
kurgipeenarde juures ega teadnud,
kias see tuli imüd kahjuks yõi ka­suks.
iSest vahest kastab ka äikese­vihm
korralilõdt peenraid, aga tei­nekord
peksab koos tormi ja rahe­ga
fcõiksodife.
Orjaku säärel toimus tüüpüme
temio-dünaamiline effekt. Päike
oli kruusaseljandiku. nü kuumaks
kütnud, et tulise õhu sammas tõu­sis
s^alt otse laotusesse. Sammas
OÜ nu võimas, et isegi jpüline ja
tormikas kõuepilv ei saanud seda
Tenno-dünaamikat, tõusvaid te^
miiisi õhuvoolusid kasutavad puri-lennukid
ja — linnud.
Orjaku sääre effekt ei ole midagi
aimilaadset. Anabogilist^ j^^^^ iga
päev tuhandes paigas maailmas,
tfics niisugune paik oli Kotkajärve
lipuväljak enne kui see pulldoseri-ga
ilusaks tehti. Lipuväljaku järve-poolses
otsas asus avar kaljufcüür,
mis'päikeses feuumenenult moodus­tas
termo-dünaamüise õhusamba.
Olenevalt ilmast oU see tükati nii
tmgev, et „torkas" laus-püves lao­tusesse
5,augu", kust vastu vaatas
sinitaovas. Ilm oli tuuletu, kuid
ipp lehvis majesteetlikiit tõusu-
;uules.
üsna mitmel korral olen Eesti
lipu kohal säravat šmist taevalappi
ja tuuleta lehvivat lippu kasutanud
laagri tseremoniidö puhul poistele
kõnelemiseks ning iga kord jätnud
selle teadusliku seletuse, pärasti­seks
ja pärast unustanud tegema-tjihel
fcevad-Vines maipäeval te­gin
koos mõne sõbraga kevadist
jahituskäiku, et vaadata võimalik­ke
talvekahjustusi — kus on okas­siga
puid rüüstasiud, talvetormid
lindude pesakaste maha paisanud
või koguni metsa langetanud.
Lipumasti kohal sinetas jälle tae-va-
auk. Juhtism sellele ka kaaslas­te
tähelepanu ja nii me siis seisi^
megi seal;— kaelad õieli ja sumad
vidukil suurest vaigusest. Äkki len­das
peamaja katuseharja tagant
meie kohale musta riietatud mees,
madalalt, nii et tõmbusune küüru
ja tõstsime vaistlikult käed pea
kaitseks. Sellele järgnes kohe teme
mees. Nüüd märkasime, et need
olid suured Imnüd. ,,'Erii —
. . " Kolmas! ,,Krü..."
Ka lumud näisid veidi kohkuvat
t tõusid'kõrgemate. Veel kaks.
tormas üle katuseharja. Nüüd oli
neid viis. liimiud asusid lennu
otse meie peade kohal ja tiklesid
tiibu lügutamatä, tõustes aeg-ajalt
kõrgemale. Vaätasimo hääletult ja
hinge hoides võimsat vaatepilti.
Need olid kotkad, üle paari meetri
tubade siru-ulatusega. Ma kirusin
end järjekordselt, et olin mõtelnud
võtta kaamera ja binokli, kuid jät­nud
.need siiski seinale hagikonksu.
Kotkad tih-lesid oma lennuringis
ilma ühegi tiivalöögita. See oli
kaljult tõusev soe tuul, mis neid
kandis. „Krii-krn.,Suured lin­nud
läbisid pilveaugustiks või tei­ne
neist kadus hetkeks pÜveääre
varju, kuid ihnus kohe jälle sini-sesse
vaatevälja. Nad tiirlesid ja
tiirlesid, jäid väiksemaks, olid
vaevalt märgatavad punktid: Siis
kadusid taevasinasse ja meie var-jasime
kätega silihi, mis valutasid
pingelisest vahthnisest tugeva ref-leksvalgusega
püvedessa.
Keegi meist polnud elus midagi
nnsugust näinud. Pohiud kuulnud­ki!
Tegime vaistliku järelduse, et
tegemist võis olla paarunis- või
pulmalennuga. Olime olnud kutsu­mata
külalised; kontvõõrad, lapü-lised
või nugrid kotkapulmas.
Ornitoloogilise kirjanduse varal
leidsm hiljem! et tounmgut nimeta­takse
„mängulennuks" ja selle
üheks fuktsiooniks arvatakse ole­vat
elukaaslase valik. Kotkad tea­tavasti
elavad paaris kuni ühe
partneri surmani ja väga harva
toimub i,abielu4ahutusi".Nu või­sid
need olla noor^ linnud —
„vallaliS€d" — kelie mängulendu
on tähele pandud ka ilma pulma-tonnmguta.
Sel juhul on see amult
mäng, mängurõõmixks ~~ nagu se-
KALJUKOTKAS-GOLDEN
M G L E : - - • •
AQUILA GHRYSÄETUS: : •
Tumepruuni kuni musta su-lestücuga
suur röövlümd põh-ja-
poolkera tsivilisatsioonist-puutumata
metsa- ja kalju-aladel.
Noorlinnud suguküpse-vad
5; eluaastal ja saavad siis
valge sabätiiviku nmg„pük-sid^'.
Pikkus 80-S5em, tiiba­de
suTi-ulatus 2,2 meetrit.
Pesa enamasti männil, har­va
kaljuserval, paar meetrit.
läbunõõdusl ja sama kõrge.
Hoiab pesapaika ja ehitab
igal aastal uue osa peale. Nii
kasvab pesa kõrgeks. Oh
kotkapesasid, mis on asusta­tud
pool sajandit mitme geno-ratsiooni
poolt
Pesitseb veebruaris, muneb
märtsis 1—4 määrdunud val­get
muna, haudub 44 päeva.
Harva koorub rohkem kui
kaks poega ja neistld langeb
nõrgem sageli tugevama ven­na
toiduks. Koorunud pojad on
abitud ja saavad lennusulesti-ku
alles 80—100 päeva pärast.
. Toit: jänesed, oravad, reba­sed,
kitse- ja lambatalled,
suured lumud. Poegadele pes­sa
viidud nülitud toitu, nülgi­mine
toimub pesa lähedal sel­leks
valitud puul Suudab len­nul
kanda peaegu end raskust
saaki, maas lohistab tublisti
raskemat. LennukilruS kuni
150 km tünnis. Tapab aastas
ca 100 saaklooma ja tamtab
päevas kuni 300 g liha Imnu
kohta. Hulgub ringi kuid ei
j M : • Saateidu:'
Dine Ivahdi PsFgi.
Kiüdne taiEunetõnt
ettekanded^^^^i^^
L^Wahtras •-• LÜvaklass
Ravimtsiiaed, 259 retsepü
Enn Nõu — Vastuvett
Aima Ahmatova Marie IJnder
H. MlchelsonSkantUkid^^^t^
H. MichelsoQ — Noorsootöö radaclel
H. Michelson E^ti^radaäelt
Eduard Krants ~ Luneliitlased
Bpna Laaman — Mis need sipelgad
(Imiletusköga)
Karin Saarsen — Lohengrini lal kamind 1
Hertert M u — Utoopia ja fatoroloogia
Trüim" üksiknumbreid
A. Subja — Kadunnd kodud
Ä. Kubja ~ Mälestusi. kodümreKt
A. Kubja Pallikesed
E. Uustalu ja R. Moora —
426 lk.64%. fotosid
Leho Lumiste — Alamuse Andrei ~ biogra^i-line
jutustus kirjanik Oskar LutsMSt;
L. Lumiste Atlandi a^al
U Lumiste — Killad külas
A. Vomm — Ristsõnad I ,
A. Vomm — Ristsõnad II '
A., Vomm Ristsõnad III
Ä. Vomm—-RistsõnadIV
Ants Vomm — Miiin hingduuletuskogu)
K. Eerme — Snrhnd laevad ja elavad
%
m
':-:\M -
: 2S
2.50 IS
5.- 40
3.^ 3S
3.- 35
ea
® ^ 35
3.- 15 ^
-5^
• 15
S.-
450 15-
4iö
2 . -
1.10
2.1t
'2.2
K. Eerme — Päevata päevad ja ööta
S. Ekbaum — Äjatar (luuletuskogu)
Aarand Rõcs — Jumalaga, Kars ja Eirznnuti
J. Pitka — Rajusõlmed
A.Käbm-Vaim ja muld
Urve Karuks -- Kodakondnr Ouuleiuskogu)
H. Oja — lohutused eneses (luuletuskogu)
H. Oja -~ 'Taistoetejinrd
4. - .
8.80
5. -
8.-.
1.50
2.75
20
20
40
40
30
30
40
40
20
25
RMMATUSB LASTELE:
Kalevipoeg — Õppe- ja tööraa^^
Õpeta mind lugema I — (Oppp ja tööraamat
eeltoUealistele lastele VärTitrükis)
õpeta mind Ingema G — õppe- ja töi^aamat
eelkooUealistele lastele värvitrükis^
Eesti keele Harjntnstik 1
4.„
dä harrastavad paljud loomad, lm-; vad käratsevast seltskoraiast vaba-
«nud ja isegi kalad.
Kogu sündmus oli nii ootamatu
ja vaatepilt nii mõjuv, ©t ei tulnud
ette uurida Imdüäe välunuse üksik­asju
nende määramiseks. Tõenäo-iselt
olid need kaljukotkaid, keda
esineb sealsetes metsapürkondades
• ja arvatavasti noored linnud. V
Kotkaga niisugust nalja ei tehta
- vist peavad ka Imnud teda üsi-d
u d e ^ ™ — 1
Smuie tafeva-auk ja tuuleta lehviv
lipp likvideeriti Kotkajärvel enne
1962. a. Maaihnalaagrit, kui pull-doseriga
siluti lipuväljakut ja suur
osa kaljukiiürust kaeti mullaga,
millel nüüd on mättakamar. Maas­tiku
kujundajatel oli kindlasti hea
tahe jä väljal on p r a ^ tõepoo­lest
mõnusam marssida. Äga tae­vas
ei avane enam sini-must-valge
kohal ,ja kotkad ei mängi oma jär­ve
-kaldal.: •
Eestis on kotkaid näppudel luge­da.
Ainult vähesed paarid pesitse­vad,
veel vähemad kasvatavad
järglasi. Tahnekaitse-mürgid ja
eriti peštitsiidid, mis toiduga, sa­tuvad
lindude organismi, põhjusta­vad
steriilsust Kotkad on loodus­kaitse
all, kuid see ei aita
Kanadas on olukord parem. Kotr
ka järvel libiseb sageli suure linnu
vari hääletult üle maapinna. Ena­masti
on see haigur —^kalakurg,
aga vähest ka kotkas. Siis vaikib
väikelmdude sigih-sagm puude
latvades, mets on korraga hetkeks
vaikne.'
Varestele, haugaštele, kullidele
ja kakkudele teevad väikelmnud
V;kambakat" — asuvad karjas kal­lale
ja kui just nokkadega peksta
ei julge, siis vähemasti aimavad.
; Röövlmd kihutatakse põgenema.
Need lendavadki elu eest ja püüä-
•Inimene tavaliselt ei mõtle, et ta
võiks teistsugune olla, kui ta on.
Omal ajal laulis följetonist ja est-raadikunsthik
Kivilombi Ints (Hen-rik
Saar,. 1903-1944) ühte kupleed
inimese suurtest võhnaflustest, kui
tal oleks saba.
Fakt on aga see, et isegi numese
kuuhnme ja nägemme on püratud
— kui võrrelda paljude teiste elus­olenditega.
Inhnese kõrv võtab
16—20.000 helivõnget sekundis (mi­da
roMcem võhkeid, seda kõrgem
toon) samal ajal kui nahkhiired ja
delfimid häälitsevad ja kuulevad
kuni 100.000-võnkelisi ultrahelisid;
Vailguse-lameid näeb mmiene 380
ja 76 võnke vahel ja naelaotsast
peenemat eset normaabie silm ei
seleta. Sellega jääb suurem osa
iwdusest — mikroobide maaihn —
ibna mikroskoobita nägemata.
Teatud määral on see hea. Meie
ei teaks, kuhu surmabiimus jooks­ta,
kui näeksime kõiki baktereid,
patsilie, käärimis-seeni ja viiru­seid,
mis meid ümbritsevad. Vee­kogude
puhas ja heamaitseline vesi
sisa'ldäb^ga enamasti terve mik­roskoopilise
looma-aia, üks elukas
hirmsam kui teine. Ja neid kõiki
näeb jiiba üsna väikese suurendu-
(Järgneb)
ADVC
ENI
ADVOi
Röom 1912,
Toronto
iPGSttaadressi
Ont (Bay
Tele!
24>tundi .tek
RAAM.
JOHNE
Charterl
55 Univeri
Toronto]
Tel
funaqrm
drilli vihatud]
mist ning poi
„saliagade" ja j
hei, V
, «Sõjaväelise
välisinaile,
Tjshehhoslovailj
dib punaarmJ
mini. Seal võil
süvsed tui
te vastu vabal
line, kas neec
sed, toes põhj
meeldivused,
sed, ameerilUj
PunBanneeh
agressiivsuse^
vusvahelist jal
hustust".
Nii Aleiksei
mat ooi tõlg:
tiitliga ,^GB I
VABA
QueeNiT.
lal
ST
-I.
Ui
„Vaba Eestil
talituse
TOIlMETll
avatud
reedeni
Telefonid: t(
Toimetajad
väljaspool t(
Karl Arr|
Hannes
Kuulutusi
nädala esimf
esmasp. hoi
nädala teise
map. hoi
KUUl
VABA
on tasuv aj
levi
KuuhitiJ
üks toll ühell
esiküljel
. Klfin.UTl
• V
7. Vaba Eesli
135 Tecum
Telefon 36|
Postiaadi^el
Stn. C, Tor
. Talitus vai
Helmi Liivj
I. Mrs. Leidal
149 Bislropf
: Willowdah