Vaba eestlane , July 11, 1978

              VABA l^TLÄME Msipäefval, l i . Juulil — li^ifisday, Nr. 51
iWiTH"m*T3P-'
! • • - •
Ameerika ühendriikides õppiv
keenialane Heriry Rono on tänav^^
sel kevaidtakel parandanud juba
kahel koiräl pikamaajooksu maail-marekordide
numbreid. Ajwilli lõ­pul
ületas t ä M 5000 m
rekordi ajaga 13.08,04 ja maikuu
lõpul Seatles purustas ta rootslase
Andres Gärderudi 3000 m takistus-
, jooksu rekordi ligemale kolme se­kundiga
— 8.05,4. Rono treener
John Chaplin arvab, et Henry Ro­no
purustab veelgi 5000 m, 10.000 m
ja takisiusjoöiföu rekordid. Juba
nüüd on asjatundjaid, kes pn val­mis
kihla vedama; - et Rono saab
neis jooksudes Moskva olümpial
kuldmedalid.
liv juunil Viinis peetud kerge­jõustikuvõistlustel
jooksiski ta uue
maailmärekofdi 10.000 m jooksus
ajaga 27.22,47. Tulenms on 8 sek.
võrra parem eelmisest keenialase
Samson Kimbombwa maailmare-
;'tedist.-
Rono karjäär on alanud nii suu­re
hooga, et see ongi nagu küsi­mus
võiduretkest ^Moskvasse 1980.
Viimane näide keenialase kiirusest
saadi maikuu lõpul/kui ta purustas
Gärderudi rekordi 3 0 0 a m takistus­tes.
Ta parandas rekordi enam kui
J^ahe sekundi võrra, andes uueks
, tulemuseks 8.05,04,
Rono alustas oma rekordide pu­rustamist
aprilli lõpul kui ta Kali-förnias
ületas 5000 m maailmare­kordi.
Samas oli ta esimene jooks­ja,
kes sel distantsil sai tagajärje
alla 1310. Maailmärekordilise
jooksu i kõrval ta parandas oma
isiklikku rekordit 10 sekundi võrra.
alustas oma jooksmist
poole penikoorma s.o. 5000 m dis
tantsil^ Montreali olünipianiängü-deks
1976! Keenia! oli süski kuus
teist jooksjat, ikes jooksid paremini
etteseatüd ijiormldest ja keeniala-sest
treener õhutas Ronot jääma
SCKM^ m takistusjooksu aiale.
Ala vahetus ei toonud 26-aastase-le
sportlasele raskusi ja 1976. a.
maikuul võitis ta oma maa meist­ritiitli
sel distantsil ning oü vahnis
ka Montreali suVeolümpiaadile mi­nekuks.
Henry seal siiski ei jooks­nud,;
kuna suurem osa Aafrika YÜ.-
kidest otsustas mängudelt ära -jää-
, da|Jus-Meremaä osavõtu pärast.
Peagi Montreali pettumuse järel
Rono sai pakkumise õpingute jät­kamiseks
Washingtoni riiklikus üli­koolis.
Selle pakkumise võttis set
lal just sõjaväes olnud sportlÄ
ka vastu^^ T^^
ülikooli juures on; olnud head ja
tänavused tulesmused näitavad kui­das
ta bn seda aega kasutanud.
Wison Kipruguti, Kipchoge Kei-no,
Ben Jipqho, Naftali Temu,
Gharles Asati ja Mike Boiti järd
on Henry Rono viimane esindaja
Keenia suur jooksjate hulgas. Sa­muti
kui Keino, Jipcho ja Boit
kuulub ka Rono keenia kaienji hõi­mu,
^v-';•• /
Keino kõrval on Rono teine kee­nia
jooksja, kes on .pidanud oma
käes kahte maaiimarekordi. Keino
jooksis 1965. a. maailmarekordi
3000 ja' 5000 m distantsidel. Lisaks
Jipcho jooksis 1973. a. uue maail­marekordi
3000 m takistusjooksus
ja Samson Kimombwa sai oma ni­me
maailmarekordide omanike
huika 10 km jooksus.
Kalifornias tehtud rekordilise
jooksu ajal Henry seletas, et ta ei
kavatsenudki uut rekordit jooksta,
aga kuna kahe miili vaheaeg oli
nii hea, siis ta arvas, et on võima­lik
Uut rekordit püstitada;. Lisaks
oli ilm erakordselt hea ja publik
kannustas tema püüdlusi.
Rono karjääris on olnud ainult
üks ebaõnnestumine, mis oli möö­dunud
aastal, kui ta jäi välja Aaf­rika
esindusest Düsseldorfis pee­tud
maaümakarika võistluselt, ku­na
ta jäi eelkatsei koimandaks.
Praegu on Henry Rono eesmär­giks
Edmohtohis peetavad Brit
maaihnariigi spbrdimängud augus
tikuül. Seal on üheks tema tõsiselt
arvestatavaks vastaseks uus-mere-maaläne
Dick Quax, kes on luba
nud temalt „riisuda" 5000 m
maailmarekordi.
imm.
Dme Ivändi — Pa^gi
Kuldn® taismietõra ~>
ettekanded lUMrtetö
L. Waht^as — Lüvaklass
Ra?lMt&}med» 25®
Enn Nõu — Vastuvett
Anns Ahmatova Marie Uade? —• Eeskviem
H/)Michelson Skaatlikid^^t^^
H. Michelson — Noorsootöö radadel
H. Bäichelson — Eesti radadelt
Eduard Krants — LamelÜtlased (luuletuskogu)
lona Laaman — Mis need sipelgad
(luuMuškogu)
Põikread: 3. Mehenime lühend,
6. Mitme 'küla nimi Harjumaal, 10.
Juurvili, 11. Hvibseni teos, 12,
torsõiduk, 13. ;Hispaania kirjanik,
15. Lähe, algus, 17. 52 põikridades
esineva sõna lühendvorm, 18.
Heaksarvamine, äranägemine, 21.
Ajaline mõiste, 24, Purjepüu. 25.
Okaspuu, 27. Truu, 29. Mitte mida­gi
inglise k., 31. Juhis, 33. H. Vis­napuu
luuletuskogu, 36. Isiklik ase­sõna,
37. Eesti folklorist, 39. Iga-ühes,
41. Haavajälg, 42. Lihaloom,
käändevormis, 44. Eesti helilooja,
46. Naisenimi, 48. Eesti malemeis­ter,
50. Õhuke riie, 52.' Kääne
grammatikas, 54. .ühendus^ 55.
Ameerika helüooja,' 56. Omaaegse
filmikuulsuse Oswalda eesnimi.
Püstread: 1. Lind, 2. Täidab ho­buse
aset mitmel maal, 4. Osmik,
5. Kuju Vanas Testamendis, 6. Toi­duaine,
7. Planeet, -8. t^öördeline
ajajärk, 9, Udusse, 10. Valitseja
kaaslane, 14. üiilits — lüh., 16; Va­jadus,
20. Hinnaline ese, 22. Vene
mehenimi, 23. Kohanimi VÕrumaalj
26. Unelma, 28. Vorm sõnast are­nema,
30. Tänav — läti keeles, 32.
Mehenimi; 34. Mitte kallid, 35.
Kaugemal; 38. Millegi ees asuv
koht, 40. Ingliskeelne sõna teatud
„asutuse" uksel (lühendvorm), 43.
Vedelikunõü, 35. Ameeriklase
hüüdnimi, 47. Nõnda, 49. Vanadu­ses,
51. Noot, 53. On — ühes. võõr-
RISTSÕNÄ NR. 968; LAHENDUS
Põikread: 1. Silpristsõna, 7. Fat,
8. Arhitekt, 12. Nee, 13. Er, 14.
RaeV 15. Anemoon, 17. Elva, 18.
Oksad, 20. Na, 23, Ta, 24. Km, 26.
Monsuun, 28. Varem^ 29. Oder.
Püstread: 1. Spaleer, 2. Lõhe, 3.
Sak.' 4. õun, 5. Aferist, 6. Otse,
9. Iraan, 10. Edel, i l . Toop, 16.
Nohu, 19. Aade, 21. Amm, 22. Onu;
•24. Ka, 27. No. •
Paul Laan — Mõttelend PUte ja
Karin Saarsen — Lobengrini lal taline
Herbeirt Salu ~ Utoopia Ja fatoroioogia
Triinu" iiksiknumbreid
A. Kub ja — Eadnnnd kodnd —
A. Kub jaMälestusi kodasaa]^
A. Kübja — Palnkesed
E. Uustalu ja R. Mocra — SoomepoisiS
426 l k . - f 64 fotosid
L ^ o Lumiste — Alamuse Andros
line jutustus Idrjamk Oskar Lutsust;
L. Luinistd — Atlandi aknaS
L; Lumiste Killad külas
A. VommRistsõnad I
A. Vomm — Ristsõnad n
A. Vomm - Ristsõnad UI
Ä. Vomm — Ristsõnad IV
Ants V o m m M i n u hing
K. Eerme — Sirnnd laevad ja elavad
# K a Austraalias otsitakse uusi
energiaallikaid õlimootorite asen­damiseks,
üheks lalienduseiks on
elektriauto, nülleks vaja uutliiki
patareisid, tugevamaid j a kestva­maid
kui praegused, üheks selle
ala uurijaiks on seal dr. Rand,
kes usub kõige enam tsinginikli
patareidesse.
©• „The Darien Review", mis il­mub
Darienis, Conn. avaldas fo­toga
kirjutuse Monica Ellen
Beinlst kes honor studendina lõ­petas
kohaliku keskkooli ja jät­kab
õpinguid Columbia ülikooli
Barnard: CoUeges kuhu ta vastu
võetud. Leht märgib rea klubisid,
mille liige ta koolis olnud, et ta
valiti osavõtjaks keskkoolide üle­maalisest
võistlusest maitemaati-kas,
et ta on auhinnatud spordis
jne. K a oli ta üks ülemaalisest
2%, kes valiti välja Najtional Me­rit
Scholarship ' programmiks.
Monica Elleni ema on eestlanna
neiuna Liliaai Grauberg, pärit
Poolest saadik mäest alla ja sil­lale
ligi jõudnud, nägin ma pat­rullauto
välkuvat katusetuld. Pu­naseid
sähvatusi välja saatev sõi­duk
oli umbes paarkümmend
meetrit üle silla, . poolpõigiti üle
tee. Mingi teme masin oli sellest
veel eespool, poolest saadik tee
pealt ära, otsaga vastu terastrossi,
mis seda ojasse libisemast takis­tas.
See tross oli alles hiljuti - siia
üles pandud, kui keegi hajameelne
golfimängija madam koos kahe
lapsemaimuga silla kõrvalt vette
oli sõitnud. Vesi oli madal, madam
sai ainult' jalad märjaks- aga eh­matas
end haigeks. Ta mees oli
• kuskil mingisugune suur tegelane
— võibolla trossivabriku direktor
— ja v e i ^ aega hiljem ilmusid siia
sülaveerele terastrossid. Ja nüüd
oli ilmselt üks takso ninapidi tros­si
' Parkisin omagi auto ^ teeserva,
panin parkimistüled peale ja roni­sin,
haavlipüss igaks juhuks laske­valmis,
ettevaatlikult autost välja
Enne lükkasin laengu rauda — ei
võinud iial teada; Aga paistis siis­ki,
et mul niipea lasketarvidust ei
olnud ette näha. Konstaabel Rick
Nayloi; kerkis pimedusest mu ette
— mai ei olnud teda kohe märga­nud.
See polnud ka mingi ime, sest
oli mitu ja et nad hüppasid
välja ja põgenesid võsasse."
Teisi autosid ei ole?" v
„Graham on ; golfiklubi juures
teel — ta pani sealt liikluse kinni,
et uudishimulikud ligi ei pääseks
'Vaatasin Rick-poisile tunnusta­valt
otsa. Mees paistis asja olevat
hästi ajanud. Esimese kohaloleva
konstaablina oli ta isiklikult mõr^
vakoha kaitsemise eest vastutav.
Seni, kuni mõrvameeskond kohale
jõuab ja asjad oma kätte võtab.
konstaabel Naylor'i näojume oÜ
tume kui potipõhi. Ta oli pärit
sealt kuskilt Kariibi mere kandist.
Naylor loi oma elektri-lambi põ- j Aga nüda tä partner seal mötsa
lema ja laskis valgus joa pool-lah- vahel kobistab? Tallab veel jäljed
tiste küljeustega taksi-autole lan- [ära!
geda. Eesuksest rippus välja me-
Rick välgutasoina tuld põõsas­tiku
poole ja konstaabel „Buck'
Buchanan ilmus sealt esile. Bucha-hekeha,
nägu vastu
„Ta on surnud, seersant") ütles
Riok oma pehmes Kariibi-kandi j nan oli juba viiekümnele lähenev
aktsendüises inglise keeles, ,,kuul konstaabel^ varsti kolm-kümmend
on kuklast sisse jälnd ja näost väi- aastat täis teeninud. ja errumine-ja
tulnd. Ma hüüdsin ambulantsi,]niisepiu-ü: Harüikult ei vütsinud
aga pole kahtlust — mees on Looja
Pärnust. New Yorilci õppima asu­des
on Monica huvitatud kaasa-tantsimast.
eesti rajhvaltaaitsutru-pis.
© Limdis, Rootsis tähistas 70 a.
süimipäeva dr. vet. August Mõtr
tus, pärit Paistust, Viljandimaalt.
Lõpetanud Viljandi Maak. Poeg­laste
Reaalgümnaasiumi 1927, Sõ­jakooli
Tondil ja Tartu ülikooli
loomaarstina. Ta töötas Viru
Roelaš jsk, loomaarstina, oli
1935—1939 Talliionas v©t. inspek­toriks
ja pärast Nõmme linna,
loomaarstiks. Akadeemiliselt kuu-1
i lub ita korporatsioon Sakalasse.
raadiod, elektroon-arvutid, reeglid
ja regulatsioonid. Inimene pidi
olema' matemaatik, masinakirju­taja,
elektroonika insener ja psüh-hologia
spetsialist, et tänapäeval
politseinikuks saada! Samal ajal
võis ta olla välismaalane või näost
must kui potipõhi — ja see eriti
Buck'ile ei meeldmud. Igasugused
võõral maal sündinud sellid ajasid
end siia sisse, võtsid kohalikkude
poiste jobid eest ära ja said veel
seersandi-koha peale kah.; Vanal
heal ajal juba sellist asja poleks
juhtunud." Siis, kui ei olnud tarvis
poognate kaupa pabereid täita ja
väiksemad vÜtüipinemised sai mõ­ne
lõuahaagiga sirgeks teha. Nagu
öeldi, Oli politseimehe nuia otsas
rohkem õigust kui kümnes kohtu­palatis!
Tema^ Buck Buchanan,
peaks seda ometi teadma. Kas ta
polnud täiesti jumala üksi nii mõ­negi
inetu kõrtsikakluse ära lõpe­tanud
ja osavõtjad rullis kulmüde-
K. Eerme - Päevata päevad j a ööta ö5d
S. Ekbsum — Äjatar (luuietuskogu)
Aarand Roos ~ Jmnalaga, Ears ja Erzoroii
J . Pitka — Eajusõlmed
A. Eäbia — V a im Ja muld
Urve Karliks -- Kodakondnr(luiileuiskogu)
H. Oja — Kopntnsed eneses (luuletuskogu)
H. Oja ~ Tunnete pnrdel(lüuletuskogu)
A. Küng — Mis toinrnb
E. Sanden —Mitme näo ja nimega
Aarand Roos — Juntide kuningas TalMimas
LASTELE:
Kalevipoeg — õppe- ja tööraamat la^l©
Õpeta m i i d Ingema I — (õppe ja tööraamat
eelkooliealistele lastele värvitrükis)
õpeta mind Ingema n — õpp&. ja tööraamat
eelkooliealistele lastele värvitrükis)
Eesti keele Biarjntnstikl
150 ••••
S8
• 18
150
c • '
15 :
3^
w
38
3.- 35
4.30 33
3.- 15 :
15
40
5 - 25
15
•i.po
, 25
(6.— . <&}
14.-- ss. '
: 8.65 40
2.1C 40
40 •
2.50 20
235 20 ^
2.25
2.^
20.-
20
20
40
1.S0
A
18 i
40
oh .
^: 4 . -
' 30
80
. 40
5.- 40
20
1.50 25
. 2.^- . 25-
14.- 50
12.50 so .
40
•2M-:
4 . -
m
40
,•/;'• 40
255 35
taskulambi abil : auto sisemuses
ringi. Midagi erüist seal näha pol­nud
— ei, oota, seal oli ta logi-leht,
tulega varustatud kü-jutustabletile
kinnitatud. Logi-lehele oli kritsel­datud
: , ,Pick up. fare at Golf Club"
— Golfiklubi juurest klient peale
võtta. Niisiis, taksojuht oli golfi­klubist
tulnud . . . sealt kellegi pea­le
võtnud, kes talle sünsamas kuu­l
i kuklasse laskis. Padrunikesta ei
olnud kuskü näha, sell oli niisiis
kas revolvrit või lühikese rauaga
„Ta on surnud", kinnitasin, ,po-le
tal mingit pulssi".
„01ed sa doktor?" tahtis ambu-lantsimees
teada, „oled nõus sur­matunnistusele
alla ku-jutama?
Mina arvan et tal on vesi veidi
hinge sees — anna see kanderaam
s i i a !"
Ta kami-aad ja töökaaslane tuli­gi
kah&aamiga ja minu protesti­dest
hoolimata trampisid nad läbi
vere ja klaasikildude, mis purune­nud
autoaknast teele olid lange-las!
ii
„01ed sa üksi siin?" küsisin, et­tevaatlikult
ligemale astudes ja
surnud meest silmitsedes. Jah,
paistis et Rick Naylor'ü oli õigus.
Mehe vasak põsk oli vastu asfalti,
riäo all vereloik. Nokatsmüts oli
peast kukkunud ja lamas teel,
klaasikildude hulgas. Juuste sees
kuklas oli väike punane auk —
kuklalašk. Väljatuleku-auk oli pa­remas
põses — suur ja saküine.
Ilmselt oli taksojuhile tagaistmest
kuul kuklasse kihutatud. Väikseka-liibriline
riist — kas 22 või 25 ka­liiber.
„Mu partner on sünsamas võsas
—.otsib jäigi. Paistab, et
t a end palju liigutada. Aga seekord ga ja lõhkiste peadega rahulikult
oli taksojuhi mõrv teda nähtavasti koju saatnud, üma nende nimesid-sdlisdt
shöl^erinud, et;^ t^
oma käe peal pimedasse põõsas­tikku
jälgi nuhkima. Või o l i ta üht
sait tahtnud end mõrvastseeni JUUT
rest .eemaldada, . e t õiendamist
Naylori hooleks jätta? '
,:,Okei, Buok^',^amandasih mi­na,
„võta minu auto, aja sellega
mäest üles ja pane seal iteenurgal
lüklus kinni, et keegi, sealt meile
kuklasse ei tuleks. Capish?"
„Capito, Sarge'V vastas Buck, lo-^
hakalt kätt kõrva äärde tõstes ja
mu auto juurde lonkides. Nähta­vasti
oli tal hea meel, siit minema
saada. Buck oli veel vana-aja
võmm, talle ei meeldinud need
uued asjad.
ki üles kirjutamata? Eriti veel, kui
neii sellised Taškepärased võõra­maa
nimed olid, nagu Valkonen
või'Hmelnitsky v õ i . .;
Omaette lauluviisi ümisedes ja­lutas
Buck mu auto juurde, lõi sel-lelel
tuled peale, keeras mootori
käima ja ajas auto tagurpdi mäest
üles, et siis esimeses laiemas ko­has
ümber pöörata ja kommunaal-sete
korterimäjade poole tagasi
püssi kasutanud— automaatpüsto- nud. Nad rullisid taksojuhi keha
li puhul oleks tühi padrunikest siin kanderaaraüe, asetasid hädaside-autopõrandal
või istmepatjade va- me ta verise pea ümber ja siis
hei. Muidugi oli ju ka võimalik, et j kandsid nad ta minema, ambu-mõrvar-
padrunikesta kaasa võttis, lantsautosse. See on alati mõrva-ehkki
see polnud tõenäoline. Lah- juhtudel nü — kui mõrvatul just
tiste autouste järgi otsustades läks [pea otsast ära ei ole, tulevad am
mehe] — või meestel — õige kii­reks,
siit sitket teha. Teeservas,
poolkülfnanud kruusas olid mõned
ähmased jalajäljed. Kui need seal
just enne ei olnud, või Buck neid
sinna oma suurte saabastega sisse
ei olnud vajutanud . ..
Välkuvate katusetuledega ambu-larits-
autc^ tuli mööda mäeserva! jalgsed harakad?"
bulantsimehed, tambivad ringi kui
elevandid, segavad kõik võimali­kud
jäljed ära ja siis lähevad lai­baga
minema — aga neid kutsu­mata
ei saa ka jätta, sest mõni­kord
juhtub ka tõesti nü, et arva­tav
laip hüjem uuesti ellu ärata­takse.
„Mililisesse haiglasse, te hark-
Kükitasin ^urnukeha kõrvale ja
asetasin sõrmeotsad ta kaelasoon-tele.
Mingit tuksumist polnud tun-aila.
Kriiksu va te piduritega peatus
suur masin otsaga peaaegu vastu
Rick Naylor'i kollast patrull-autot.
Kaks vormiriides selli kargasid
-välja, kokkupandav: kanderaam'
kaenla all.
„Ettevaatlikult, poisid", manit-sesin
mina, „ärge mõrva-kohta ära
tampige, mõrvameeskond pole
veöi kohale jõudnud."
,,Põrgusse su mõrvameeskonna-ga",
urises vanem aihbulantsi-mees,
,von tal veei eluvaimu sees,
tahan ma teada?" Ja ta kükitas
da, mees oli tõepoolest Looja kar- laiba kõrvale; seda selili keerates
jas^ nagu Riek oli öelnud. Vaatasin ja p u M
„Roxboro Peahospidali, kuhu sa
siis arvad? Me ei kavatse teda
ometi koju kaasa võtta!"
Ja nad vurasid müiema, katuse-tulede
välkudes ja sireeni ulgudes.
,,Seersant!" hüüdis Rick, kes
oma auto raadiot (di kuulanud,
„siit tuleb just praegu ;isikukirjel-dus
— kobnkahtlušälu&t, keda kee­gi
teine taksojuht oli enne golfi­klubisse
viinud."! ;
Nr, 51
I
4
Eesti eki
aiäitus Hl
Helsingis t(
n&uul Soome
ne näitus, kl
kõrval esitatil
tasid ehk eksi
oli^ esitatud pj
eesotsas aka(
ga. Helsingi
Eestis tehaksJ
isikuile ka tel
tähtpäevade tl
Ajalehes olj
liibriste kunsti
humoristliku
Heikki Lahile,
lastamise ja
Teine oli Mai
Tallinna Eksi]
päevaks, viin
seotud eesti il
tiiv Tallinnale I
tuuriga.
!ADVO
VABAE
Vaba Eestlase
talitase asul
TOIMETUS
avatud esi
reedeni kel
Telefonid: toimi
taliti
Toimetajad kod(
väljaspool tööat
Karl Arro
Hannes Ojal
' Kuulutusi võei
nädala esimesse!
esmasp. homm.
nädala teise aja]
map. homm.
. KUULUTA
VABA EEt
on tasuv ajale|
leviku
Kuulutuste
üks toll ühel v(}<
esiküljel - •
tagaküljel
. KüULUTUSr
, • VASTI
?. Vaba Eestlasel
; 135 Tecumsethj
Telefon 364-7f)'
Postiaadress:
Stn. C, Toronti
Talitus väijaspl
Hehni Liivandij
i..^Irs. Leida Maj
149 Bishop Avel
Willowdale, Onj
Telefon: 223-00[
• \