Vaba eestlane , August 26, 1983

              2 neljapäeval, 25. augustil 1983 — Thursday, August 25, 1983 Nr. 63
i'Wr'1'iinffiFri
VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA
VÄLJAANDJA: O/ü Vaba Eestlane, 1955 Leslie St.-Don
• Ont.M3B2M3
TOIMETAJA: Hannes Oja
TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro,;Heino Jõe, Olev Trass
TELEFONID: toimetus 444-4823, talitus kulutused,
ekspeditsioon) 444-4832
TELLIMISHINNAD Kanadas: aasta $48.—, poolaastas': $26.—
ja veerandaastas $14.-—
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $58.—,
aastas $31.—ja veerandaastas $16.-:-
Aadressi muudatus 50 c. — Üksilmumbri hind 60 a
KUULUTUSTE HINNAD üks toll ühel veerul:
kBulutuste küljel $4.75, tekstis $5,— esiküljel $5.50
REl ESTONIAN
Ptiblished by Free Estonian Publisher Ltd.
1955 LesUe St. Don Müls, Ont. M3B 2M3
Karud! karjcas
Moment, Stokholmi kirikukontserdilt. Harri Kiisk juhatamas.koori.
iBuiiiiiiiiiiHiüisiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiü
dkoha
šaltl silttaastail
Ameerika. Ühendriigid, keelust^-Kaiiibajiidusministeeidiitm mõista
sid N . Liidule gaasijiihtmestiku juba jaanuariis^^^^^^^ 200 toru»
eMtmnisek^ vajalike
Skautide maailmajamboreei Al°
bertas oli karude jaoks valmis pan°
dud neli puud, et neisse vangis^
tada laagrit ründavaid loomi. Ka-panaski
Park, kus peeti jamboreed
on tuntud karude asula-ala. See­kord
karud said aru, et üritus ei
ole nendele mõeldud ja puurid jäid
tühjaks.
Algonquin Pargis kanuuretklejad
eesti noored peavad endastmõiste­tavaks,
et nähakse karu kuskil tat-samas
või uudishimutsemas. Kord
oli karu isegi mi teadlik maias­mokk,
et vüs Rooneeme leiva Lem­bitu
poiste matkavarustuse pau­nast.
Tänavu on karrisid pargis vä­he
näha mitmel põhjusel. Maru­taudi
ohu tõttu peavad pargivahid
lieü sUma peal. j a iga kahtlane
loom hävitatakse. Matkajaid par­gis
hoiatatakse —. karusid mitte
toita j a mitte jätta toitu loomadele
ahvatluseks; K a looduse poolest oli
Foto: Bt. Tippo karudel halb toiduaasta,' sest kui-
- ' ' va tõttu oli marju vähe ja needki
peened. Marjad moodustavad ni­melt
olulise osa karu dieedist, kui­gi
loom ise on suur ja marjad väi-
- .Isesed. ;•
Karud kerkisid ootamatult esile
Kotkajärvel, kus tänavu oli suhte­liselt
vaikne. Juba Lembitu noole-kaks
oma dissidenti, Anatoli Utud. N / Liit ei usaldavat ameeri-
Shsharanski ja Aleksandr Ginsber- ka kompaniisid ega pea neid nsal-^ münistllk ajakiri „Democracie Jakuse varal. Tööjõu sääst op; aga set huvi.
Järgnevad pkekatkendid pärmevad Romuald Misiunase ja Rein Taagepera äsjailmunud raamatust poisid nägid pajaga emakaru Kot-
The Baltic States: Years of Dependence 1940—-198 0". Raamatut saab tellida kirjastajailt: University of kajärve rannas Hiljem nähti üksi-mateijalide
ja panijat k ^ California Press, 2223 Fulton Street, Berkeley, C A 94^^^^ ja postümhid); Euroopas C. Hurst tult suurt karu J a poega paaril kor-varustuse
saatmise 1978. aastal, doDarit, kuid N . Liit keeldus os- & Co,3a^^^^&^ Garden, Londoü WC2E 8JT (13.50 ingHse naela ja post 0.84). A l l ^ ^ ^ oUd eri-kin
president Jimmy Carter pani tust, k ^ ^ N, l i i d u majandusliku laboratooriumtoa 1970. a. paiku ja hüisemast töö- nevad nü et tekkis koguni arva-maksm^
seUekohased^s^ mus loihe pojaga emakarust - üks
protestiks, et N. i Lut vangistas vad masmad on uuesti ule kontrol- ^,.«^„j««*
A. 1966 kirjutas ^^^p^^^
tänavune väike momm. Kuidas iga-gi.
Sanktsioonide täitmise valva- dusvääreeiks vanKtalÄ; mlstöto . t,.,.^ T^J koik nähtud karud o M ^almli-
- • ^ Sü- • • ""^v «ciaa y^ i o ^ ^ iiuM im „: i : — iihiqkonfllikii -io' hii riaalne küsimuq ia seda nii ras- Peamiseks vusiks mooda hiilida kud ja julged — ei seganud kedagi,
anme jai valismmisteenumi ulesan- ohd murefisenud soovitud varustra- 'i^^^i"®^ise,umsKonaM^ ja nu- riaame KUSimus, ja seaa ou ras i;ip„i„,xx«„^^e<- «li tSÄinHn i^.^Ji^..A t,.a «nsi oc4«
deks. seia masinaid luba mulalt; manistiiku kultuuri tõttu olevat sd- ke lahendada Moskvasse koonda- palga^ ülemmääradest oh tootad^^ ei tungmud kuhugi, kus neü asja
mus. se sa masmaiö juoa mujait. ipip vabariigile «nfuH N Tiirin<; tiid harukondlikii iuhtimise raa- ^kohakaasluse ahisel" mitmel töö- pohiud ega põgenenud, ka kohku-l^
iemlava^a^^ Lätis möönati nultinimesikoha1.s.Laagrrl^^^
v M i e n * t e _ . . e ^ ^ metaU-pam
mak^a pi-esulcmt KoimM ^aü^^^^^^ rojalist täliendust; selle- arvates kujutas seega Eesti väik- linsa5:aasta plaani vastu nagu se- "^^^^1 taisjoudlusega pm-gid suurde tünni, prügimeeste
S ^ c n - ^ l i n ^ f ^ r i ^ ^ a semamõõdulist mudem N. Lüdu da kavatscsid Taken^^ • ^ jaoks j a . karud:'käisid, vähemasti
P^las^sojaseadutee^ kehti^^ pane- produktsiooni varustus on siiski tulevikumajandusest Taoline^ 1 ^ ministeeriumide poolt juhitud omaalgatushk toobste sis- kord päevas seda ümber liUdca-sanktoone
on^ tu- ^^^1 jäänud mingil määral valis- ratooriumi-roll, miUist jagas ka tööstused: selmet tööjõudu vabas- «evpol Venemaalt lakkas suurene- mas. Toidu lõhna seal pohiud, aga
kstatud,^^W muudeks otstarveteks, lootsid >^st 1960-ndate lõpus, asusid ette- pm-kide veeremise kolm oU impo-
" f , f ^ f ^ see kuuluvat kõrgema tehnoloogia aastaü; aga eelneval aastakümneil- need tööstused ebarealistlikult veel mõtted aktuvsele värbamisele kmi- neeriv. Selle toimmgu jmu-es sat-
Möödunud nädalal andis presa- » & -,,,^,,^4.^ r ^ ^ , ^ : — . , ^ .
Rohdd Reagan korralduse dil võis sel pUa küllaltki suur täht- 13.000 töölist juurde saada. lutüste kaudu Baltimaade vene- tus neile peale Huntsville linnava-ja
ostis sel teel saadud välisva- komitee; mille keskne töövahen- kuigi sama salapärane kämp aas-luutaga
umbes a. 1969 Itaaliast dusbürob kuulutas nii eesti — taid maksab kinnisvaramaksu kõr-konveieri,
mille äärde oü ette kui ka venekeelses ajakirjan- valtoas asuvale majandusosakon-
" u ^ ^ i.'. ' . . Kui 4; augusii; valit^^^^ htsuse tm-ismi-osakonna ametauk,
g a ^ j u h M e ^ majamluspomtikasumiamisd. Küsimuses p o M ent Lääne omast "^«Ifa linnades. ^Ka^suvadkprt^^^ kes kolma järgi arvas mimesi leid-
Iiku varastiKe, vat. HmitsviUe Imna tunsmiosa-.
pamemise ek^ k e e t a tamisega,^tis'kaitsemimster Gas- suurimat pümatanM v õ i ^ a s W ^alt maa pärisrahvale, kel endal konna kaustades ei olpud mmelt
tiOmt^e^.^^ minberger temi M ^ ^ presi- maaüma võimsama kraana - ^ i - dan^^^^ ^^^^ mmgisugust^märkust s a ^ ^^
varustee eksportkeelu mh«^^^^^ soetades mitte teha g^^ teatati < loodi a. 1968 eriline tööjõureservide rase „KampKatkatsharvi« kohta
m ulö ^mitoest s a m i n i ^ imUega ^ ^ ^ a j u s t teenises poliitikas. Luku- N Eesti ajakirjanauses ega ise-ameenWased
on vahendmmd ma- ^ Eraldused, et president tegi gi see, et aastaks 1970 saadi esime-
Fndushkkji pmget 1^. sammu välisminister George senaN. Liidus sel^^^^^^^^
baks laskmme Pikaajalise nmugde-^^^^^ nädalatel on rää^- odavam raudteest. Eesti peamine
^^TiS';. . . lu I. 1 tud, et Shultz lahkus välisministri taMsus; seisnes raalistet ma j
^l^htud'otsjKega E a ^ ^ .
võitlus valitsuses, välismimstri iV v i,v;;.^ lü- ^ . c V ^ o ^«cf>.„>v,n«^r Moskva poolt määratud majan- likult juhtus? Naib, et emakaru
nõuandja ClaricV higse moju toto Eesti teadlasile anti ametlikult ^ « e ^ati masma- j a ^ s t ^ ^ ^ ^ ei sobimid ümselt kokku võõrutas oma poega, kes ema ar-pre^
demWe.^^^^^.^^^^^^^^^^^^^^^^.^^^^ J haldurite aval- vates oü küUalt vana iseseisvaks
Presidendi sammuga ©jiM)sitsiõO"- matiseeritud juhtimissüsteemide ™ pomiootmisvanenaeist seisis, ^j^g^gg^^ et töökäte värbamine väi- elamiseks. Võõrutamme toimub
nis olijad väidavad, et esimene arendamisel. Nende välja töötada P®.^^^^^^^^^^^^ puuaumise totw. .^g^^^^^^ ^^^^^^^^^^^^^^^^^ kooskõlas lihtsalt - eina jätab poja maha
samm võivat tuua järgmisi. Nü om Jäid stand.-menetlused struktuuri, Koryaitooü noivasiü Kas^^^ meie partei poüitikaga.'' Kuigi väi- ja põgeneb mmema. Kuna see toi-juba
üks kompanü nõudnud luba andmete salvestuse ja edastamise ^oojoust— ^^^^ et sisseränd oli kahanenud mus meie sUma aü, süs oü palju-km
president OÜ Kaüfornias oma 4^ vi^alle tesrSs selte saav^ P^M ja jätmid Eestis del võimalus näha üksi jäämid
tmms puhkusel Vabaks lastud; ^^^«0 , ohtorustikus v a ^ a. 1961 TaUmims asiit^ti, oh.,«ee 22.000 töökohta tiihjaks, sai sama- mõmmi ema otsimas. Kotkajärvele
nähtud töötama 11 itaaUast — duses, otsides ehitus — ja musta- nale. Mees kahtles, kui alul seleta-
Eestis aga OÜ sinna vaja 18 töö- töölisi, masinakirjutajaid ja elekt- t! et e i olegi kämpi, on hoopis ka-rikuid,
müüjaid, meditsiiniõdesid ru-farm.
ja traktoriste. Mis Kotkajärve karudega tege-
George Shultzi, ja kaubandusmi-nisfri
Malcolm Baidridge'i k a s i s .
SeUevastiB kaitseminister Caspar
Weinberger oü juhtiv vastufeessja
sanktsioonide lõpetamisele.
Otsus tehti möödunud reedel,
VaHtsusoü seUe sammu
seks anmiugi UgressiSvsdt võidet žeoistaks, süs võib tuHa suuri sel- ^^^^^^^
nud, kona see on eelkaiguks suu- sukohamuudatusi.
rematele muüdailustele vaütsulse Välisminister ShuStz ja kauban-poüitikaš.
Ameeriklased, eriti äri^^asmimster Baldridge on väitnud,
iiingkoimad leiavad, et sanktsiooni-^^e^
de panek kaubavahetusele N. L i i - bastamiiie pole kuidagi seotud šõ-iiBga
on olnud suureks kahjuks jaüselt kasutamiskõlbüke vahendi-
Ameerika Kau- tega. Ainult need võivad toota sõ-bandusnuinisteerium
nimetas asjast jaüseks tegevuseks
(Otsust amult,,telmaiseks ekspordi^* gaasi,
kontrolli täptsuštamiseks. Otsus Ameeriklased vabandavad, et
jõistus kohe. See lõpetab nõudmi- ajal, k^^ USA keelas oma ^^v v i i • , ..
se, et tööstus peab mõjutama fom- tosemiiügi, on teised iügid seda ^^^^^
bandusministeerimni eksportlubade ometi^^t^^ ainus, }m i^^<^^^^^^^f^
saamiseks N . Lutu. Nüüd saade-^p^^
4akse produkt i^^^^^
msteenumüt luba küsimata teele^ tööüsed.
hõlpsasti uut tööd leida. Tööjõu
voolavus aasta jooksul oli 15 kuni
autotranspordi sõidu- 20 prots.tiiüpüisina paistvais te-plaani
koostamist raaü abil j a haseis ja talundeis, koormates ma-kaks
aastat hiljem algas ehitus- jandustajakao ja lakkamatute väl-töö
automatiseeritud plaanimüie jappetamiskuludega. Omapoolse
ja juhtimine vabariigi ulatuses, koorma lisas ka jäüt bürokraatia.
Kõik see toimus esimesena N. Nagu Mrjutas vaneminsener Heino
Ludus.
jäetud
Tööüste hulk, mida nõudis im- vähemasti kümmekond im-peeriumi
majandusplaan, oü bai- mest. Igaüks vähemasti ühe korra.
ü rahvusüke huvide seisukohast arvestusega on nü sus tege-ohiud
kaugelt uiga kõrge juba mist,vähemasti kümmekonna karu-
1945. a. saadik ga, See põhjustas koguni ühel koos­olekul
küsimuse: „Mida teha karu-ent
nüüd ületas plaanikohane de-probleemiga tuleval aastal maa-
Tominga: „Ehitusorganisatsiooni- nõudlus ka Venemaalt saadaolevad ilmalaagriš?" Probleemi lahendus
, . . , . des on paraku tühja, mõttetut pa- tööjõuvarud. Tööstuse ülepaisu- tehti juba 1964 ühe poistelauluga:
5li ja ÜleluMised mmstreenumid PÖör- ^j^^^äärimist nü palju, et sellesse tamise plaane kärbiti 1970-miate „Sün metsas iga noolepoiss saab
dusi^uha sagedpmi Eesti ja teis-. .^^ ^^^^ yõime lõpupoole, nü et saavutati soodsam elevanti näha, sest sääsest hüva ju-te^
Balti vabariige poole, et seal ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ suhe ikka edasi kahaneva tööjõu tuga võib elevandi teha."
esmiesenalabi proovida M ^ ^^
tähtajal esitama, sellest pääsu ei ' - • •
ole" (Sirp ja Vasar, 15, sept. 1972).
Ta nentis ka,, et tÖöjõuVaegus pa­neb
juhtkonda „ehitajaid temekord
kohüema võibolla suurema hoole
Ja armastusega kui nad seda vää-
^ . riksid." Tartus tõi võistlus ehitus-.
Automatiseerimisest hoolimata ettevõtete vahel kaasa palgatõusu, ^õpetliku" kõne kõigüe oma ala-kujunes
tööjõuvaegus tõsiseks ä. 1972 tõkestati taolme turu- maile. Muuseas üties ta,\et „tea-he
saada, ent seda korvati leidlik­kusega.
üks väike eksmud karupoeg ei
probleem ega saa k a problee­miks.
Tuleb ainult paluda, et loo­dusesõbrad
Kotkajärvlel ja sell®
'Eestimaa Kommunistliku partei ^^^"^^^.^^'^«ses ei loobiks suvi
XI pleenumil pidas K. Vaino pika
ja ülevaatliku nmg samal ajal
last. lahkudes maja ümbrusesse
laiaü oma iUejäänud toitu — mets­loomade
jaoks. I
probleemücs N. Liidule 1970^ndaü mehhanismi kasutamme tööiõu re- tavasti on meil endiselt terav tar-giaegseld
ehitusi TOlja kaevata ja aastaU. Balti vabarüge^ guleerimiseks; seati sisse ranged befcaüpade küsimus. Me arutasime ^ . ^ mlütika kohta Eesü
rajada smna inoodsat tunsmikes- see ilmselt plaane tööstuse ülepai- palgaülemmäärad ja vaegset töö- seda keskkomitee möödunud plee- telesraafiagentum^ü tuleb otsusta-kust.
Seal on leitud vükingUaevä sutamiseks. Lätis ja Eestis oü töö- fgulu Jagati admiiüstratüfses kor- "^J^^J^^^:^^ S S t t l m a ^ ^ ^ S -
rüsmeia, ka B a l t M m i s t pärinevat kätest p^^^ varem, ent a. " : ^^^t^si paremale on juba o l e m a s / g : " , ! " " " " ^ ^^
merevaiku, savinõude kilde jne. 1969 hakkasid sellest kõhelema ka töökäte nuudüs ulatus miilitsaist aga ikkagi ei saa meid rahuldada ^ •^""'Si Tli^^^in^^^
Briti ja Kanada ajalehed teata- IngUsekmüngas. William the Con- juba leedu majandusteadlased kes IÜS pSö^ram^^^ paljude toodetavate kaupade hi.m ^
vad. et ta^UrheoIoogid teostavad w h ä v i t e ^^
kaevamistöid. Ingüsmaal Yorkis pesa. Muiste ,,la6vatapjate'* ja da,k:una Leedu oli saavutamas N . tiuJJkšT Lätis ö^^ laieneb väljalastavate toodete sor- H « < 5 ^ H ^ J " n f n ^ l , ^
(JorvüO, müline 1^^ all tmitud Ludu keskmist toodangutaset. A. pS^ ^^^^^^^t ^ i ^ ^ ^ d a t a ost- ^ ^ ^ ^ ^
mme an oli juba Rooma aegu Bri- eesti ja kura^ V ^^^svanud tööstustöölis- nkud abimaiandid ai^^^^^ vähe jate nõudmist mitmete kaupade
tanniavalitsemiskeskus.Taani-Nor- tollal isegi ölandüj vastavalt te arv Latis üldsegi, ja Eestis lan- sest ka nende tippkoormus kippus 3ärele". Täiesti lubamatii on kui juhtivad
ira viitrnf^iH irnciifaci^ cc.iv o QQ^. t^^^ —,^0 v...,— . . . . , , . • Rääkides polütüisest kasvatus- töötajad kasutavad ametiseisundit
tööst, ütles Vaino, et tuleb põhja- omakasupüüdlikel eesmärkidel. Te-
Nü Eestis kui Lätis arutati põl- nkumalt paljastada vaenuliku pro-. hase „PiQneer" endme direktor M .
lutööliste suunamist talveks liu- paganda kavalusi, kritiseerida tõ- Kukli õpetas ausust ja õiglust oma
na, ent mite-turguarvestav pai- husamalt USA praeguse admmist- alluvaüe, aga kuidas nüüd selgita-gastruktuur,
kus ametaiikud ot- ratsiooni agressiivset nõukogude- da inimestele, miks direktor, endi-i.„;
töö vaenuHkku kurssi ning paljastada rie kommunist, osutus pisivargaks,
resoluutselt valet ja laimu N. Lü- kes näppas koti sibulaid.
ravükingid kasutasid seda a. 886- ,,Heimskringla" ja SaxoGramma-ges aastane, kasv es^
954 röövkantsina. Neist o^^ '
pdstvam Taani kuninglikust soost tol perioodü pidevalt Taanit. Pole nati ka kõrgemalt poolt Moskvas
Norra .kuningas f E r i k Bloodaxe aga teateid, et nad oleksid Briti ning rõhk asetati töövüjaküse tõs^
(Blodix), kes seal langes tapluses rannaalasid rüüstamid. Jorviku vii- tule. Balti Vabariiklikud asutused
a. 950. Briti-Taani turismikeskused Mngmnna taastaja^
on nüiid rakendanud 5-müjoni dol- vikus igal aastal 350.000-turisti kü- ohikorrast ja püüdsid üldiselt ^aa-larmse
projekti; et Jorviku yiikin-lastamis^^^ • vutada lolaams e^^^ toiro.ndAa^nr^-.
sustäsid kui palju mmgi
Nr. 63
VALVI
NÄDAL
27. ja 28. augusüll
dr. T. Maimf
3., 4. ja 5. sept.
d r . H . Tarijti
Eesti Johtk
sugis-vaija
Eesti Jahtklubi
väljasõit peetakse!
septembril. Paat
on kell 12 päev{
ees, mülele iärgm
ronto saarestiku,
netakse Hanlan
kus toimub piknil
võimalik sõita ka
mis lahkub iga pj
Harbour Castle hj
Paadi omanikel
takti võtta HeinI
kodus 223-5899,
Milleks on
vaja loteriil
Vastus sellele
lihtne! ESTO-84
tevalmistustööd
normaalselt ja il
Viimasel ajal
poole pöördutul
abipalvetega majj
saamiseks, et aic
kui teist meie ü|
ettevõtet. ESTO-et
oleks ebaõige
putada meie lit
tunnistusele abi|
liku tegevusalus«
tati sealjuures
pakkuda ja mi
loterii, küllaltki
maiustega. Lotel
mub 24. veebrual
aga vaja nüiüd jj
loterii olema läj
juks pole see piij
Keegi nimetas |
misel, et kui Tc
hemas ümbrusll
eestlased ostavad!
riipiletit, siis
müüdud, ilma ej
gemale minna;
piletid müüdaval
nüsaab iga eestlj
eeltöid, ostes lotj
Kuidas saab s|
eestiastele on se
minna ainult To|
seal on piletid
Eesti Abistamis
on müügil mui(
lestusesemeid. K|
neb mõnd ES'
juhatuse liiget, k£
aidata. Kui kellc|
piletite levitamij
või siis kaugem?
kirjateel pilet
aadress järgminl
c/o Julius Ohj
•Crescent, Will^
M2M 2A3 Canaj
Veel on loterj
ESTO-84 USA
jo Areng, 423:
Rookville, MD
likku abi piletit|
lubanud Virve
leses, Rein Linas
V. Remmelg Vaj
ESTO-84 ; õ i
suuresti eeltööd (
juks tööst üksi o|
dusiik alus on
nab loterii õnne^
lunastage juba
pilet; kui teie s€
ka vöiduvõimalu|
tate aga ka
mist. Pileti, hii
$2.00, peavõidu]
millele lisandub [
maid võite, kõll
Aidal
..VABA El
icvikule, selle
eesti keele