Vaba eestlane , April 12, 1977

              VABA -EESTLANE teisipäeval, 12. aprillil löT? — Tuesday, Äpril 12, 1977 Nr. 27
VABADE EESTLASTE 9MLEEANBJA
VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 135 Tecumsetli St Torontos.
PEATOIMETAJA: Karl Ärro
TOIMETAJA: Hannes Oja
POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Stn. C, Toronto 3, Oat. M6J 3M7
TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 364-7675
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $28.—/poolaastas $14.50 ja
veerandaastas $8.—, kiri^pstiga aastas $46.—, poolaastas $23 50
ja veerandaastas $12.50
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $30.-, poolaas­tas
$15.50 ja veerandaastas $8.50. Kiripostiga USA-s: aastas
$51.—, poolaastas $26.—ja veerandaastas $14.—
LENNUPOSTIGA ülemere-maadesse: aastas $60.-,
$^0.50 ja veerandaastas $15.50
Aadressi muudatus 30 c. — üksiknumbri hind S5
FREi ISTONIAM
Published by Free Estonian Publisher/Ltd., 135
Toronto 3, Ont. M6J 2H2
Kui Ühendriikide endise
liilnistri Kissingeri kolitamised
Brezhneviga Ja teiste nõukogude
tegelastega lõppesid alati ükstei­sele
õla peale patsutamisega Ja
vahuveini Maaside tõstmisega,
siis praeguse välisministri Cyrus
Vance äsjane reis Moskvasse Ja
kohtamised sealsete suurmeeste­ga
olid palju tagasihoidlikumad,
võiks ütelda, et need tõid kaasa
teatud kibedusetunde. N.
Lüdu suurem võimumees partei
peasekretär Brezhnev ilmus ai-nültühele
nõupidamisele, kus ta
pidas vajalikuks ühendriikide
presidenti Carterit kritiseerida
tema inimõigiiste rakendamise
poliitika pärast ning venelased
lükkasid tagasi Ühendriikide
uued ettepanekud strateegiliste
tuumarelvade piiramiseks, esita-mata
omalt poolt uusi ettepane­kuid...:
'
Gyrus Vance ühe ettepaneku
kohaselt taotlesid ühendriigid
strateegiliste tuumarelvade selle
arm tunduvat kärpimist, mille
suhtes Brezhnev ja Ühendriikide
tolleaegne president Ford Vladi­vostokis
1974. aastal kokku leppi­sid.
Samal ajal hõlmas ettepanek
ka klausli olemasolevate raketti­de
moderniseerimise Ja uute ra­kettide
konstrueerimise keelusta­miseks.
Washingtoni teine ettepa­nek
taotles põliüiselt Vldivostoki
kokkuleppe aktsepteerimist, kuid
ameeriklased ei ohiud samal ajal
valmis oma uue n. n. „cruise" ra­keti
keelustamisega, mis vaUnis-tab
venelastele väga palju pea-
• ^valu.- • ' •. •; .
Moskva pahameel ning hädal-davad
ja nurisevad kõned on
mõistetavad, kuna Cyrus Vance
ei läinud selleks Moskvasse, et
iga hinna eest venelastega kokku­leppeid
šõhnida ja Brezhnevile
järeleandmisi teha nagu seda teh­ti
Kissinger-Nixon-Fordi päevil.
Uue presidendi Valgesse Majja
saabumisel lõpetati Ühendrükjjde
senine Järelandmise poliitika
Moskvale ning viidi venelastega
toimuvad läbirääkimised reaalse^
ie nmg maailma üldist poliitilist
olukorda öing Kremli agressiiv­set
välispoliitikat arvestavale
pinnale. Lisaks sellele ärritab
Brezhnevi ja teisi poliitbüroo
mehi Ühendriikide president Car-
I teri uus inimõiguste poliitika,
mis nõuab Kremlilt Helsingi kok­kulepetest
kinnipidamist Ja N
Montrealis toimus traditsiooniline noorte kevadpidu rikkaliku kavaga. Pildil näeme noortejuhti En­del
Rubergi rohkearvulist külalisperet t a r v i t a m a s ; ', •. Foto:. E. Sügise
Liidus põhiliste inhnõiguste ra­kendamist.
Vance elDaimEK^tunud Moskva
reisitulemusi on praegu veel ras­ke
täiel määral hinnata, kuid
võ|h oletada, et need lõid N. Liidu
Ja Ühendriikide senistesse kunst­likult
ülesköetud sõbralikkudesse
suhetesse suure mõra. Mõned
nõrgemanärvilised Ühendriikide
ja teiste läänemaaüma riikide
diplomaadid ja poliitikud arva­vad,
et Ühendriikide valitsus on
läinud opa nõudmistes N. Liidu
vastu luga kaugele ja peaks maa­ilmarahu
huvides olema lepli­kum
ja tagasihoidlikum. Eriti
kriipsutatakse alla, et N. Liit ei
saa enam ameeriklasi ja nende
valitsust usaldada kuna uus pre­sident
pma adnünistratsiooniga
ei austa eelmise presidendi ajal
sõlmitud kokkuleppeid. Kuid SSr
mai ajal leidub ka neid kommen­taatoreid
ja polütikuid, kes kii­davad
ja ülistavad president Car-
Kavatsuste kohaselt pühendatakse aasta 1978 eesti noorsoole Ja selle sisustamiseks on ka ettevalmis­tused
juba kaigus. Erilise Noorte-Aasta peamiseks eesMärgiks pn, et eesti rah\'usest noored jääksid
ühendusse eesti kultuurielu ja seltskondliku tegevusega, et nad aitaksid kaasa eestluse säilumisele võt­tes
järkjärgult rahvusliku töö juhtimise vanemialt põlvkonnalt oma kanda.
On väga hea mõte, et Noorte-
Aasta ürituste läbiviimine tahetak­se
võimalikult suures ulatuses
noorte, endi korraldada jätta. Ener­gilisemad
noored oma eeskujuga
tõmbavad ise kõige paremini yeel
teisi hoori asjale ligi.
Püüame üksikasjalisemalt jär­jestada
neid elunähteid, millised
on seotud järeltuleva põlvkonna
küsimustega.
Põhialus eestluse \ säilitamise
seisukohalt rajatakse vanemate
poolt lapsele eesti keelt õpetades.
Esimesed sammud väljaspool
kodu viivad lapse eesti lasteaeda,
kns neid leidub, ja edasi täien­dus-
või kohalikku algkooli.
Keeleõppimisele lisandub nüüd ju­ba
muidki aineid, millised tutvus­tavad
päritolu maad, selle ajalugu,
geograafiat ja kultuuri üldiselt.
Noorfce-Aastal kerkib kiiidlasti uue
^" aktuaalsusega üles õpperaamatute
teri ja välisminister Vancel jj^^^jj^^g
kindlat hoiakut, mis bn toonud
lõpu senisele Kissingeri lipitsemi-se
ja järelandmise poliitikale.
Ühendiükide vähpoliitika tule­vased
suunad olenevad palju seU
lest kui head närvid on Ühendrii-
Mde president Carteril ja tema
nõuandjatel sellele survele vas­tupanemiseks,
mis ei tule mitte
ainult Moskvast vaid ka Ühend-
Praegusel ajal on etnilise o&a-säilitamisele
vaba maailma
,eeri-pära
maades üha suuremat
mist osutatud. On levinenud aru­saamine;/
et mitmekeelsus mõjub
i indiviidi arengule soodustavalt
ning et etniliste gruppide vaimne
pärand vaid rikastab vastava: maa
kultuurilist üldpüti.
Tsiviliseeritud maades sobib
rükide ja paljude läänemaailma j seega kohalilm elulaadi ja komme-poliitikuie
ridadest. Brezhnevi ja i te omandamine hästi kokku erine-
Gromõko teravad kõned Krem­lis
välisminister Vance külaskäi­gu
ajal olid kahtlemata mõeldud
Ühendriikide uue administratsi­ooni
proovimiseks ja läänemaa^
Üma hirmutamiseks. Selle takti-vate
rahvusgruppide endi kultuuri
ja omspära säilitamisega. Nii väl­ditakse
kuuluvuse või- identsuse
seisuJcohalt hingeliste konfliktide
tekkimine, mis aitab kaasa ka se­gaabieludest
võrsuvate noorte kas-kaga
on varematel aegadel palju \ vatust positiivselt suunata. Kui
saadud ja palju võidetud kuid
seekord jooksevad need ähvarda­vad
sõnad tõenäoliselt tühja
tuulde. Carteri administratsioon
on võtnud hoopis teise hoiaku de-tente
suhtes, kui tehti seda Kis-singeri-
Nixon-Fordi päevil ning
Carteri välispoliitilised nõuand­jad
mainivad kainelt ja kaalutult,
et N. Liidu ja Ühendriikide vahe­korrad,
eriti kaubandus Ja vene­lastele-
antavad kredüdid, olene­vad
suurel määral veiielaste käi­tumisest.
Ning välisminister
Vance Moskvas viibimise ajal ei
olnud see käitumine kaugeltki
sõbralik ja: konstruktiivne vaid
vaenulik, insinueeriv ja isegi hä­bematu.
.. K.- Ä.
see hoiak meie kasvavatele noor­tele
ka veel nende endi veenete
kohaselt selgkes saab, siis hakka­vad
nad eestluse eluavaldusi väl­jaarenenud
teadlikkusega toetama,
Kõmiti eestikeelse alghariduse
omandamisega., astuvad noored
skautide-gaidide ridadesse. Noored
on juba varakult ühenduses eesti
kiiikuga, kus nad täisiklca jõudmi­se
teel koos oma rahvusest kaas­aegsetega
käivad leeriõppusel.
Vastavail oma annetele ja
kalduvustele liituvad noored lau­lukooride,
muusikaringide, näite-ja
rahvatantsurühmadega ning
löövad kaasa mitmesugustes
spordiharudes, millega kindlus­tatakse
laialdane kandepind ees­ti
isetegevusele kä edaspi^seks.
Täiseale lähenedes algab suurele
osale iseseisva leivateenimise aeg,
valides endale huvide- ja võimete-koihase
tööala. Teised rühivad eda­si
hariduse täiendamise teel. Neilt
kõigilt oodataks eestluse organi­seeritud
. tegevuse juure jätmist,
kusjum-es üheks eriliseks soovitu­seks
on, et kõrgemat haridust taot­lejad
liituks eesti akadeemiliste
organisatsioonidega.
Haritlaskonnalt nõutakse esijoo­nes
elavat ja juhtivat osavõttu
rahvuslikest üritustest. K. Pätsi
100. sünnipäeva aastal olid Eestit
tutvustava raamatu väljaandmisel
just akadeemilised organisatsioo­nid
nii tegeliku töö kui majandusli­ke
panuste pooilest peamisteks ko­hustuste
kandjaiks. See asjaolu õi­gustab
lootust hellitada, et ka
NoorteTAasta initsiatiivide võtmi­sel
ja majandusliku kandepinna
loomisel eesti haritlaskond šam^
mub esireas.
Akadeemilistes organisatsiooni­des
on juba loodud Ja on loomisel
vastavad toimkonnad, kes üle-maaihnses
ulatuses oma liikmeid
õhutaks Noorte-Aasta üritusi
iostama ja neist oSavõtma.
Eesti teadlastel on võimaiusi
kõikides maades mitmesugustesse
rahvustesse kuuluvate kolleegidega
vastastikuse arusaamise nivool ka
Eesti probleeme puudutada. Noor-te-
Aastaga seoses on seepärast
üheks •sooviks, et järgnevate põlv­kondade
teadlased jääksid ühen­dusse
eesti teadlaste organisatsioo­nidega,
. et nende kaudu osavõttä
eestluse huvide kaitsmisest.
Eeskätt noorema põlvkonna ha­ritlaste
korraldusel toimub eesti
kuUuuripäevi ja rahvaülikooli tao­lisi
suvekursuseid. Need on mitme­palgeliste
otsingute ja ideede vahe­tamise
areeniks, kus nagu iga rah­va
nooruse juures tahetakse elutõ­dede
mõistmise poole pürgida ja
lahtistele küsimustele vastuseid
leida. Eesti noored on neü aladel
osutanud silmapaistvat isetege­vust.
: • .
Vabadusvõitluse sektoris on pea­miselt
eesti, läti ja leedu noorte
kanda BATÜN'i tegevus. Senini ei
ole obiiid reaalseid vä,ljavaateid
Balti riikide küsimuse ametlikult
Ühendatud jüabvaste päevakorda
võtmiseks.
BATUN on aga ÜR liikmesriiki­de
informeerimisel üheks teera­jajaks
olnud ning nende töö ta­gajärjel
on balti probleeme ÜR
sõnavõttudes aegajalt ka puudu­tatud.
Kuidas on lood põhiliselt
üjliendriikidei j a N. Liidu vahelise
detente polütikaga? Teatavasti
endine USA president Ford sat­tus
presidendi viimase valinfe-kainpaania
detente poliitikat kä­sitades
niivõrd mnmikusse, et ta
seda. sõna enam ei lubanud tarvi­tada
ning pärast praeguse välis­minister
Vance ebaõnnestunud
külaskäiku Moskvasse räägitakse
juba parist avalikult detente po­liitika
nurka heitmisest.
See ei ole siiski nii JShtane
nagu välispidiselt paistab. Endi­ne
välisnünister Kissinger osava
kombinaatorina kudus venelaste­ga
suhtlemisel suure võrgu, inis
eksisteerib veel pirsegugl. yTihe
koostöö venelastega toimub lige­male
tosinal äial, alustades? põllu­majandusest
ja lõpetadef maai-maniümiga.
Praegu on venelastel
ja ^mieeriklastel käsil ligemalle
240 ühist uuiinüsprpjel^n[^
ga tegelevad iile tuhande eksper­di.
Raske on uksIkasjaQsä^ hin­nata
selle koostöö ti^ajärgi jai. tii-lemusi,
kuid kahtlemata on vene­lased
suured võitjad, eriti maa­ilmaruumi
tehnoloogia alal.
Aineer^klased kurdavad ka, et
venelastega on väga raske koos
töötada, kuna nad on väga umb­usklikud.
Nii on paljud piirkon­nad
Venemaal ameeriklastele su­letud
ning neile ei anta Julgeoleku
Kuid üldiselt^ ei tegele eesti noo- p^tsiipe sihnas pidades vajalik-red
küllaldasel maaral meie va-* ku inforinatsioohi käimasolevate
projektide kohta.
Endise välisminister Kissingeri
teooria ja filosoofia kohaselt pi­did
sellised praktilised koostöö
projektid paljudel aladel viima
kahe rahva vahelisele ideoloogili­sele
lähenemisele ning aitama lee­vendada
polütüisi lahkarvamisi.
See filosoofia näitab kõige kuju­kamalt,
et Kissinger oli oma vä-iispolütika
kujimdamisel rolikeni
akadeemik ja naiivne teoreetik
kui praktilise tegeliku olukorraga
badusvõitluse jaoks loodud organi-süitsioonides,
kus on alaliselt päe­vakorral
kogu eesti rahva saatust
puudutavad: küsimused. Noorte-
Aasta üheks tungivamaks käsitlus-aüieks
kujuneb uue generatsiooni
tihedam sidumine vabadusvõitluse
tööga.
Eesti rahva okupeerijad tahavad
teda ajajooksul lämmatada oma
järjekindlate venestamise püüdlus­tega,
millisele rahvamõrvale tähe­lepanu
juhtimine vaba maailma
eestlaskonna poolt neile aga teatud , . ^ ^ ...
takistusi ette veeretab.- Oma plaä- f^«^^^ "^«S», et
nide libedamaks läbiviimiseks o o - s u u r v a i m u vaheline prakts-tavad
venelased, et aeg ise hak^ ^'«^^ koostöö on taielikudt ebaõn-kaks
kulutama vaba eestlaskonna 1"^*"^^^^^^^ mingisuguseid
• rahvuslikke tundeid ja tema vaba- tundemärke, et koostöö venelas-
' dustahet loiumaks muutma. «^^^^ muutnud nende välis­vaenlane
tunneb oma erinevast Po^i^^t ja maailmavallutamise
vaatevinklist ka huvi järelkasv^ P^^^^^^ Ei ole ka tõendeid, . e
küsimuste vastu väüjaspool okupee- ^^^^laste vahelised isikHkud kon-ritud
kodumaad. Kuid okupantide! * * i d oleksid mõjutanud venelas-on
samal aja küllaltki muresid P^^ii^i^ist ^ s
dissidentide Hikumisega omaenda «lišviisi. Võib ütelda, et Kissinge-valitsemi.
spnrkonnas. õiguse ja k i Nixoni grandioosne detente
õigluse otsimisel sammub just noo- Poliitika on olnud suur paljudes
rus, eriti noorem haritlaskond, värvides sirendav seebimull, mis
seal esirinnas. on teeninud ainult Krenili huvi­vabani
ate tuulte ilmnemisel peä-l sid.
le Stalini kadumist julgesid ka tu­dengid
Moskva ülikooli juures juba
teatud nõudmistega esineda
Jaan Lattik tähendas siis ühes
aktusekõnes, et tsaariaegsete ko-gomuste
najal on teada, kui ye^
he üliõpilane mässama hakkab,
siis on vägivalla rezhiimile esi­mesed
niõrad tekkinudi
Kuuba diktaator Castro tegi
¥qstysfks eeicilsek
„Endine sõduripoiss" (tundmata
auaste Eesti sõjaväes) omä luge­jakirjaga
„Vaba Eestlases" nr. 22
r- 22, 03.1977 ei lükka ümber meie
artiklis samas ajalehes nr. 18 —
08. 03.1977 esitatud fakte, mis jää­vad
toodud kujul püsima. Fakt on,
et Rootsis puuduvad Eesti võitle­jate
ja vabadusvõilejate ühingud,
kuid asub vast mõningal määral
soomepoisse ja teisi end. Eesti sõ­dureid
organiseerimata kujul. Pole
teateid, et viimased oleks seal ku-sagü
legaalselt esinenud mingi
ühingu või üksusena. Ka pole Va­ba
Eestlase" ja „Meie Elu" s.a.
kalendrites Rootsi Eesti organisat­sioonide
nimestikes leida ühegi
sarnase organisatsiooni nime.
Kes peaks siis seal olema ESTO
80 raames Eesti sõjameeste üri- esünese riigina tministas de jure lemisse ja koostöösse'meie vaenla-tuste
ettevalmistajaks ja korralda­jaks?
Missugune organisatsioon on
selleks andnud oma nõusoleku? Kui
selline leitakse või asutatakse, siis
pole KEVÜL-ul midagi ESTO '80
korraldamise vastu Rootsis. Seni
seda aga kahjuks leitud pole (vt.
„yaba Eestlane" nr. 23 — 24. 03.
1977 esimene" Ihk.).
Endisel sõduripoisil on õigus, et
Rootsi on sügavate demokraatlike
traditsioonidega maa, kus suured
vabadused ka rongil^ikude korral­damise
alal. Neid ongi korraldatud
rohkesti ja sotsialistlike punalip­pude
aä on nähtud ikaasamaa^ssi-mas
ika Eeati vasailrpoolšeid kaas­maalasi,
jkuid inifcte meie sõja­väelisi
inihinitusi.
demokraatlike Balti riikide vägi­valdset
vallutamist N. Lüdu poolt,
andis viimasele üle E.V. välissaat-konna
Rootsis Iccos kõigi vairade-ga
ja samuti ka 144 asiiüli otsinud
Eesti, Läti ja Leedu sõdurit, kes
isamaalastena olid julgenud oma
demokraatlikku kodumaad kaitsta
kommunistliku N. Lüdu sissetungi
vastu...
Lõpuks endine sõduripoiss kahet­seb,
nagu ei leiaks meie vümaštel
aastatel ühist keelt eestlaskonna
teiste organisatsioonidega mitme­tes
küsimustes. Võime siiralt kin­nitada,
et KEVüL-ul pole olnud
olulisi lahkarvamisi ühegi Eesti
rahvusliku organisatsiooni kui tgr-viku^
a, küll on aga vahel tegemist
äsja Aafrikas ringreisi sooritades
suurt häält Ja lubas kõiki musta­de
riike varustada tankide, lennu­kite
ja kahuritega, et „võ!delda
imperialistlikkude jõudude vas­tu*
.Castro viibis Aafrikas kuu
Noorte-Aasta ideed ja taotlused i^^^a Ja külastas selle aja kestel
ei piirdu ainuh; vaba maaüma ees- H^^^^^' ^^^^^^^^ Tamsaaniat,
ti nooruse küsimustega, vaid täfe- P^^^^^^üki, Abessiiniat, . Ängoo-lepanu
suundub samal ajal eesti P Älzheeriat, Igal pool käitus
noorte tunduvalt raskematele prob- ^nü suure maaihnariigi
leemidele ücestatud kodumaal. On 3viht keUe kasutuses on suured
ju üheks Eesti tuleviku eelduseks, soonmsihasinate ja lennukivabri-et
eesti noorus kqdumaal ja väljas- ^^d, kust Castro on valmis hel-pool
kodumaad räägiks võünali- dekäeliselt välja jagama relvi,
kult tihist keelt ning looks omava- mis peavad aitama Aafrikas läien-hel
usalduslikud ja selgelt mõt^- dada kommunistHku maailmayal-tatud
vahekorrad ühiste vabadusr lut^se plaanide sihnapiiri.
ideede kandmisels. ; • Fraktiliselt on Fidel Castro
Uudne õhkkond inimõiguste ühe- maailma poliitilisel areenU ainult
taolise rakendamise osas ei taotle N.xiidu agent, keUe kaudu Kreml
amult üksiku indivüdi õiguste kait- jevereerib oma relvi Aafrika rii-set,
vaid ka kogu rahva õiguste, kidde.^^^^^<^^
nende hulgas enesemääramise õi^jji^ rezhnm Kuubal püsih ainult
guse tunnustamist. Kui ^ t i noo- Uj. Liidu tohutul toetusel, peab
fed neist kõrgetest ^himõtetest peremeestele ka midagi taga-noorusele
omase ideaüsmiga kinn^ s| jnaksma ning see 'tasumine
haaravad, siis võivad nad asju lii-1 tojm^ Aafrikasse sää­sega
(KGB), mis on vastuolus ES­TO'
72 ja ESTO'76 resolutsioonide- _ _
ga. Sama ringkond on alati näida- kuma panna, milliseid vanemad j^ej^^jj^^
nud vaenulikku hoiakut ja kriitikat ' ^ —i-i^i.-^-u
ka meie kui võitlejate vastu. Kas
taihab „endhie sõduripoiss ja itõsi-olnud
mõne organisatsiooni üksi-
Sügava demokraatia miinus-1 kute liikmetega ja nende mõtte­punktideks
on olnud seej et Rootsi kaaslastega, kes on laskunud šuht-ne
ralhvusilane'^ nimid ka 3^
sama gmpi huüika?
Kui vabad eestlased oma suures
enamuses toimiks nimetatud ring­konna
ja meie vaenlase soovide
ning õpetuste kohaselt, siis vaba­dusvõitlus
kui misugune minetaks
cmä sügava täh^duse ja kaas­maalased
okupeeritud kodumaal
kaotaksid vüma^e lootuse võõrast
kommunistlikust ikestusest pääse­miseks.
Lootuse kaotus on aga kõi­ge
raskem kaotus (R. Piu^ee).
KANADA EESTI VÕITI^EJÄTE
ümNGUTE LIIDU JUHATUS
mõnikord peavad praktiliselt ras- l^yy^j^
kemini läbiviidavaks.
õUsainatel põhimõtetel on see] ^^^^^^ praegu käimasolev
imeüustäratav võiine, et nad <>n suurejooneline operatsi-üksteisest
geograamiselt ka kõi-|ooiivmille^^B^ vene-ge
kaugemal asuvaid maid või­vad
ühisele hoiakule suunata.
See annab meile endüe hoogu ja
võime mõnikord kogeda, et õiguse
põhimõtete abil ei olegi lüalt üle-lase^
planeerivad kogii Lõuna-Äafrika
valliiiamist Ja Kremli
impeeriumi alla painutamist.
Selle openitsiooh! ettevalmistuste
raamides viibis äsja Aafrikas N.
jõukäiv ka Eesti huvides rahvus- p^?" f ^ ^ ^ » ^ Poc^ornoi ning
vahelisel foonmiü tähel^anu ära^ «ehe plaam rakendamiseks sõitis*
tada. Kui eesti noorus ha^ab õi- ^ ^ ^ ^ sealsete riikide „vabadu-guse
ja õighise nimel vabadus- ^ iseseisvuse" südi aU ring!
võitlust edasi juhtima, sus on talle \^ ^^rGmi agent Fidel Castro,-kes
moraalne võit alati kincÜustatüd. U^S^ oma kahkivärvilised püksid
Niisugusele võidukale aluspõhjale onpantinud Moskva poliitbüroo-võdme
rajada oma kaugemad loo-tused
eesti rahva vabajmiigefeSo I ÄI
M 2
• i i '
16.
dr.
cisel
Ees
juhata
tehti
gevusi
lüdkol
päevc
\m
ge as(
järgi
:.SKI
koo.'^0|
vaatel
välisr
niui li
munul
kokki
miesc
va
/ivale
Kanac
kuulu
ja. üj
pide
Liidi
liste
mini
was oi
me^s
rah^
Koo
roimal
head
riu El
ja L.
ie;E'
damisi
abi
LäiiJ
li Lii(
aa Bai
eestU
pahu
lusakt
;jaarai
Eesi
.resi
]eldus|
easti
tenb!
[•estorl
atual
mis lä|
riit öii
ja OI
Restöil
1989.
tjeise
vis H<]
brun
isifcUl
all
Rex(
"viHe^i^
Ja Te
Kuid
Ea Mc
deau
ne'i
tor^
Bloait
95g