1977-04-12-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VABA -EESTLANE teisipäeval, 12. aprillil löT? — Tuesday, Äpril 12, 1977 Nr. 27 VABADE EESTLASTE 9MLEEANBJA VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 135 Tecumsetli St Torontos. PEATOIMETAJA: Karl Ärro TOIMETAJA: Hannes Oja POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Stn. C, Toronto 3, Oat. M6J 3M7 TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimised, kuulutused, ekspeditsioon) 364-7675 TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $28.—/poolaastas $14.50 ja veerandaastas $8.—, kiri^pstiga aastas $46.—, poolaastas $23 50 ja veerandaastas $12.50 TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $30.-, poolaastas $15.50 ja veerandaastas $8.50. Kiripostiga USA-s: aastas $51.—, poolaastas $26.—ja veerandaastas $14.— LENNUPOSTIGA ülemere-maadesse: aastas $60.-, $^0.50 ja veerandaastas $15.50 Aadressi muudatus 30 c. — üksiknumbri hind S5 FREi ISTONIAM Published by Free Estonian Publisher/Ltd., 135 Toronto 3, Ont. M6J 2H2 Kui Ühendriikide endise liilnistri Kissingeri kolitamised Brezhneviga Ja teiste nõukogude tegelastega lõppesid alati üksteisele õla peale patsutamisega Ja vahuveini Maaside tõstmisega, siis praeguse välisministri Cyrus Vance äsjane reis Moskvasse Ja kohtamised sealsete suurmeestega olid palju tagasihoidlikumad, võiks ütelda, et need tõid kaasa teatud kibedusetunde. N. Lüdu suurem võimumees partei peasekretär Brezhnev ilmus ai-nültühele nõupidamisele, kus ta pidas vajalikuks ühendriikide presidenti Carterit kritiseerida tema inimõigiiste rakendamise poliitika pärast ning venelased lükkasid tagasi Ühendriikide uued ettepanekud strateegiliste tuumarelvade piiramiseks, esita-mata omalt poolt uusi ettepanekuid...: ' Gyrus Vance ühe ettepaneku kohaselt taotlesid ühendriigid strateegiliste tuumarelvade selle arm tunduvat kärpimist, mille suhtes Brezhnev ja Ühendriikide tolleaegne president Ford Vladivostokis 1974. aastal kokku leppisid. Samal ajal hõlmas ettepanek ka klausli olemasolevate rakettide moderniseerimise Ja uute rakettide konstrueerimise keelustamiseks. Washingtoni teine ettepanek taotles põliüiselt Vldivostoki kokkuleppe aktsepteerimist, kuid ameeriklased ei ohiud samal ajal valmis oma uue n. n. „cruise" raketi keelustamisega, mis vaUnis-tab venelastele väga palju pea- • ^valu.- • ' •. •; . Moskva pahameel ning hädal-davad ja nurisevad kõned on mõistetavad, kuna Cyrus Vance ei läinud selleks Moskvasse, et iga hinna eest venelastega kokkuleppeid šõhnida ja Brezhnevile järeleandmisi teha nagu seda tehti Kissinger-Nixon-Fordi päevil. Uue presidendi Valgesse Majja saabumisel lõpetati Ühendrükjjde senine Järelandmise poliitika Moskvale ning viidi venelastega toimuvad läbirääkimised reaalse^ ie nmg maailma üldist poliitilist olukorda öing Kremli agressiivset välispoliitikat arvestavale pinnale. Lisaks sellele ärritab Brezhnevi ja teisi poliitbüroo mehi Ühendriikide president Car- I teri uus inimõiguste poliitika, mis nõuab Kremlilt Helsingi kokkulepetest kinnipidamist Ja N Montrealis toimus traditsiooniline noorte kevadpidu rikkaliku kavaga. Pildil näeme noortejuhti Endel Rubergi rohkearvulist külalisperet t a r v i t a m a s ; ', •. Foto:. E. Sügise Liidus põhiliste inhnõiguste rakendamist. Vance elDaimEK^tunud Moskva reisitulemusi on praegu veel raske täiel määral hinnata, kuid võ|h oletada, et need lõid N. Liidu Ja Ühendriikide senistesse kunstlikult ülesköetud sõbralikkudesse suhetesse suure mõra. Mõned nõrgemanärvilised Ühendriikide ja teiste läänemaaüma riikide diplomaadid ja poliitikud arvavad, et Ühendriikide valitsus on läinud opa nõudmistes N. Liidu vastu luga kaugele ja peaks maailmarahu huvides olema leplikum ja tagasihoidlikum. Eriti kriipsutatakse alla, et N. Liit ei saa enam ameeriklasi ja nende valitsust usaldada kuna uus president pma adnünistratsiooniga ei austa eelmise presidendi ajal sõlmitud kokkuleppeid. Kuid SSr mai ajal leidub ka neid kommentaatoreid ja polütikuid, kes kiidavad ja ülistavad president Car- Kavatsuste kohaselt pühendatakse aasta 1978 eesti noorsoole Ja selle sisustamiseks on ka ettevalmistused juba kaigus. Erilise Noorte-Aasta peamiseks eesMärgiks pn, et eesti rah\'usest noored jääksid ühendusse eesti kultuurielu ja seltskondliku tegevusega, et nad aitaksid kaasa eestluse säilumisele võttes järkjärgult rahvusliku töö juhtimise vanemialt põlvkonnalt oma kanda. On väga hea mõte, et Noorte- Aasta ürituste läbiviimine tahetakse võimalikult suures ulatuses noorte, endi korraldada jätta. Energilisemad noored oma eeskujuga tõmbavad ise kõige paremini yeel teisi hoori asjale ligi. Püüame üksikasjalisemalt järjestada neid elunähteid, millised on seotud järeltuleva põlvkonna küsimustega. Põhialus eestluse \ säilitamise seisukohalt rajatakse vanemate poolt lapsele eesti keelt õpetades. Esimesed sammud väljaspool kodu viivad lapse eesti lasteaeda, kns neid leidub, ja edasi täiendus- või kohalikku algkooli. Keeleõppimisele lisandub nüüd juba muidki aineid, millised tutvustavad päritolu maad, selle ajalugu, geograafiat ja kultuuri üldiselt. Noorfce-Aastal kerkib kiiidlasti uue ^" aktuaalsusega üles õpperaamatute teri ja välisminister Vancel jj^^^jj^^g kindlat hoiakut, mis bn toonud lõpu senisele Kissingeri lipitsemi-se ja järelandmise poliitikale. Ühendiükide vähpoliitika tulevased suunad olenevad palju seU lest kui head närvid on Ühendrii- Mde president Carteril ja tema nõuandjatel sellele survele vastupanemiseks, mis ei tule mitte ainult Moskvast vaid ka Ühend- Praegusel ajal on etnilise o&a-säilitamisele vaba maailma ,eeri-pära maades üha suuremat mist osutatud. On levinenud arusaamine;/ et mitmekeelsus mõjub i indiviidi arengule soodustavalt ning et etniliste gruppide vaimne pärand vaid rikastab vastava: maa kultuurilist üldpüti. Tsiviliseeritud maades sobib rükide ja paljude läänemaailma j seega kohalilm elulaadi ja komme-poliitikuie ridadest. Brezhnevi ja i te omandamine hästi kokku erine- Gromõko teravad kõned Kremlis välisminister Vance külaskäigu ajal olid kahtlemata mõeldud Ühendriikide uue administratsiooni proovimiseks ja läänemaa^ Üma hirmutamiseks. Selle takti-vate rahvusgruppide endi kultuuri ja omspära säilitamisega. Nii välditakse kuuluvuse või- identsuse seisuJcohalt hingeliste konfliktide tekkimine, mis aitab kaasa ka segaabieludest võrsuvate noorte kas-kaga on varematel aegadel palju \ vatust positiivselt suunata. Kui saadud ja palju võidetud kuid seekord jooksevad need ähvardavad sõnad tõenäoliselt tühja tuulde. Carteri administratsioon on võtnud hoopis teise hoiaku de-tente suhtes, kui tehti seda Kis-singeri- Nixon-Fordi päevil ning Carteri välispoliitilised nõuandjad mainivad kainelt ja kaalutult, et N. Liidu ja Ühendriikide vahekorrad, eriti kaubandus Ja venelastele- antavad kredüdid, olenevad suurel määral veiielaste käitumisest. Ning välisminister Vance Moskvas viibimise ajal ei olnud see käitumine kaugeltki sõbralik ja: konstruktiivne vaid vaenulik, insinueeriv ja isegi häbematu. .. K.- Ä. see hoiak meie kasvavatele noortele ka veel nende endi veenete kohaselt selgkes saab, siis hakkavad nad eestluse eluavaldusi väljaarenenud teadlikkusega toetama, Kõmiti eestikeelse alghariduse omandamisega., astuvad noored skautide-gaidide ridadesse. Noored on juba varakult ühenduses eesti kiiikuga, kus nad täisiklca jõudmise teel koos oma rahvusest kaasaegsetega käivad leeriõppusel. Vastavail oma annetele ja kalduvustele liituvad noored laulukooride, muusikaringide, näite-ja rahvatantsurühmadega ning löövad kaasa mitmesugustes spordiharudes, millega kindlustatakse laialdane kandepind eesti isetegevusele kä edaspi^seks. Täiseale lähenedes algab suurele osale iseseisva leivateenimise aeg, valides endale huvide- ja võimete-koihase tööala. Teised rühivad edasi hariduse täiendamise teel. Neilt kõigilt oodataks eestluse organiseeritud . tegevuse juure jätmist, kusjum-es üheks eriliseks soovituseks on, et kõrgemat haridust taotlejad liituks eesti akadeemiliste organisatsioonidega. Haritlaskonnalt nõutakse esijoones elavat ja juhtivat osavõttu rahvuslikest üritustest. K. Pätsi 100. sünnipäeva aastal olid Eestit tutvustava raamatu väljaandmisel just akadeemilised organisatsioonid nii tegeliku töö kui majanduslike panuste pooilest peamisteks kohustuste kandjaiks. See asjaolu õigustab lootust hellitada, et ka NoorteTAasta initsiatiivide võtmisel ja majandusliku kandepinna loomisel eesti haritlaskond šam^ mub esireas. Akadeemilistes organisatsioonides on juba loodud Ja on loomisel vastavad toimkonnad, kes üle-maaihnses ulatuses oma liikmeid õhutaks Noorte-Aasta üritusi iostama ja neist oSavõtma. Eesti teadlastel on võimaiusi kõikides maades mitmesugustesse rahvustesse kuuluvate kolleegidega vastastikuse arusaamise nivool ka Eesti probleeme puudutada. Noor-te- Aastaga seoses on seepärast üheks •sooviks, et järgnevate põlvkondade teadlased jääksid ühendusse eesti teadlaste organisatsioonidega, . et nende kaudu osavõttä eestluse huvide kaitsmisest. Eeskätt noorema põlvkonna haritlaste korraldusel toimub eesti kuUuuripäevi ja rahvaülikooli taolisi suvekursuseid. Need on mitmepalgeliste otsingute ja ideede vahetamise areeniks, kus nagu iga rahva nooruse juures tahetakse elutõdede mõistmise poole pürgida ja lahtistele küsimustele vastuseid leida. Eesti noored on neü aladel osutanud silmapaistvat isetegevust. : • . Vabadusvõitluse sektoris on peamiselt eesti, läti ja leedu noorte kanda BATÜN'i tegevus. Senini ei ole obiiid reaalseid vä,ljavaateid Balti riikide küsimuse ametlikult Ühendatud jüabvaste päevakorda võtmiseks. BATUN on aga ÜR liikmesriikide informeerimisel üheks teerajajaks olnud ning nende töö tagajärjel on balti probleeme ÜR sõnavõttudes aegajalt ka puudutatud. Kuidas on lood põhiliselt üjliendriikidei j a N. Liidu vahelise detente polütikaga? Teatavasti endine USA president Ford sattus presidendi viimase valinfe-kainpaania detente poliitikat käsitades niivõrd mnmikusse, et ta seda. sõna enam ei lubanud tarvitada ning pärast praeguse välisminister Vance ebaõnnestunud külaskäiku Moskvasse räägitakse juba parist avalikult detente poliitika nurka heitmisest. See ei ole siiski nii JShtane nagu välispidiselt paistab. Endine välisnünister Kissinger osava kombinaatorina kudus venelastega suhtlemisel suure võrgu, inis eksisteerib veel pirsegugl. yTihe koostöö venelastega toimub ligemale tosinal äial, alustades? põllumajandusest ja lõpetadef maai-maniümiga. Praegu on venelastel ja ^mieeriklastel käsil ligemalle 240 ühist uuiinüsprpjel^n[^ ga tegelevad iile tuhande eksperdi. Raske on uksIkasjaQsä^ hinnata selle koostöö ti^ajärgi jai. tii-lemusi, kuid kahtlemata on venelased suured võitjad, eriti maailmaruumi tehnoloogia alal. Aineer^klased kurdavad ka, et venelastega on väga raske koos töötada, kuna nad on väga umbusklikud. Nii on paljud piirkonnad Venemaal ameeriklastele suletud ning neile ei anta Julgeoleku Kuid üldiselt^ ei tegele eesti noo- p^tsiipe sihnas pidades vajalik-red küllaldasel maaral meie va-* ku inforinatsioohi käimasolevate projektide kohta. Endise välisminister Kissingeri teooria ja filosoofia kohaselt pidid sellised praktilised koostöö projektid paljudel aladel viima kahe rahva vahelisele ideoloogilisele lähenemisele ning aitama leevendada polütüisi lahkarvamisi. See filosoofia näitab kõige kujukamalt, et Kissinger oli oma vä-iispolütika kujimdamisel rolikeni akadeemik ja naiivne teoreetik kui praktilise tegeliku olukorraga badusvõitluse jaoks loodud organi-süitsioonides, kus on alaliselt päevakorral kogu eesti rahva saatust puudutavad: küsimused. Noorte- Aasta üheks tungivamaks käsitlus-aüieks kujuneb uue generatsiooni tihedam sidumine vabadusvõitluse tööga. Eesti rahva okupeerijad tahavad teda ajajooksul lämmatada oma järjekindlate venestamise püüdlustega, millisele rahvamõrvale tähelepanu juhtimine vaba maailma eestlaskonna poolt neile aga teatud , . ^ ^ ... takistusi ette veeretab.- Oma plaä- f^«^^^ "^«S», et nide libedamaks läbiviimiseks o o - s u u r v a i m u vaheline prakts-tavad venelased, et aeg ise hak^ ^'«^^ koostöö on taielikudt ebaõn-kaks kulutama vaba eestlaskonna 1"^*"^^^^^^^ mingisuguseid • rahvuslikke tundeid ja tema vaba- tundemärke, et koostöö venelas- ' dustahet loiumaks muutma. «^^^^ muutnud nende välisvaenlane tunneb oma erinevast Po^i^^t ja maailmavallutamise vaatevinklist ka huvi järelkasv^ P^^^^^^ Ei ole ka tõendeid, . e küsimuste vastu väüjaspool okupee- ^^^^laste vahelised isikHkud kon-ritud kodumaad. Kuid okupantide! * * i d oleksid mõjutanud venelas-on samal aja küllaltki muresid P^^ii^i^ist ^ s dissidentide Hikumisega omaenda «lišviisi. Võib ütelda, et Kissinge-valitsemi. spnrkonnas. õiguse ja k i Nixoni grandioosne detente õigluse otsimisel sammub just noo- Poliitika on olnud suur paljudes rus, eriti noorem haritlaskond, värvides sirendav seebimull, mis seal esirinnas. on teeninud ainult Krenili huvivabani ate tuulte ilmnemisel peä-l sid. le Stalini kadumist julgesid ka tudengid Moskva ülikooli juures juba teatud nõudmistega esineda Jaan Lattik tähendas siis ühes aktusekõnes, et tsaariaegsete ko-gomuste najal on teada, kui ye^ he üliõpilane mässama hakkab, siis on vägivalla rezhiimile esimesed niõrad tekkinudi Kuuba diktaator Castro tegi ¥qstysfks eeicilsek „Endine sõduripoiss" (tundmata auaste Eesti sõjaväes) omä lugejakirjaga „Vaba Eestlases" nr. 22 r- 22, 03.1977 ei lükka ümber meie artiklis samas ajalehes nr. 18 — 08. 03.1977 esitatud fakte, mis jäävad toodud kujul püsima. Fakt on, et Rootsis puuduvad Eesti võitlejate ja vabadusvõilejate ühingud, kuid asub vast mõningal määral soomepoisse ja teisi end. Eesti sõdureid organiseerimata kujul. Pole teateid, et viimased oleks seal ku-sagü legaalselt esinenud mingi ühingu või üksusena. Ka pole Vaba Eestlase" ja „Meie Elu" s.a. kalendrites Rootsi Eesti organisatsioonide nimestikes leida ühegi sarnase organisatsiooni nime. Kes peaks siis seal olema ESTO 80 raames Eesti sõjameeste üri- esünese riigina tministas de jure lemisse ja koostöösse'meie vaenla-tuste ettevalmistajaks ja korraldajaks? Missugune organisatsioon on selleks andnud oma nõusoleku? Kui selline leitakse või asutatakse, siis pole KEVÜL-ul midagi ESTO '80 korraldamise vastu Rootsis. Seni seda aga kahjuks leitud pole (vt. „yaba Eestlane" nr. 23 — 24. 03. 1977 esimene" Ihk.). Endisel sõduripoisil on õigus, et Rootsi on sügavate demokraatlike traditsioonidega maa, kus suured vabadused ka rongil^ikude korraldamise alal. Neid ongi korraldatud rohkesti ja sotsialistlike punalippude aä on nähtud ikaasamaa^ssi-mas ika Eeati vasailrpoolšeid kaasmaalasi, jkuid inifcte meie sõjaväelisi inihinitusi. demokraatlike Balti riikide vägivaldset vallutamist N. Lüdu poolt, andis viimasele üle E.V. välissaat-konna Rootsis Iccos kõigi vairade-ga ja samuti ka 144 asiiüli otsinud Eesti, Läti ja Leedu sõdurit, kes isamaalastena olid julgenud oma demokraatlikku kodumaad kaitsta kommunistliku N. Lüdu sissetungi vastu... Lõpuks endine sõduripoiss kahetseb, nagu ei leiaks meie vümaštel aastatel ühist keelt eestlaskonna teiste organisatsioonidega mitmetes küsimustes. Võime siiralt kinnitada, et KEVüL-ul pole olnud olulisi lahkarvamisi ühegi Eesti rahvusliku organisatsiooni kui tgr-viku^ a, küll on aga vahel tegemist äsja Aafrikas ringreisi sooritades suurt häält Ja lubas kõiki mustade riike varustada tankide, lennukite ja kahuritega, et „võ!delda imperialistlikkude jõudude vastu* .Castro viibis Aafrikas kuu Noorte-Aasta ideed ja taotlused i^^^a Ja külastas selle aja kestel ei piirdu ainuh; vaba maaüma ees- H^^^^^' ^^^^^^^^ Tamsaaniat, ti nooruse küsimustega, vaid täfe- P^^^^^^üki, Abessiiniat, . Ängoo-lepanu suundub samal ajal eesti P Älzheeriat, Igal pool käitus noorte tunduvalt raskematele prob- ^nü suure maaihnariigi leemidele ücestatud kodumaal. On 3viht keUe kasutuses on suured ju üheks Eesti tuleviku eelduseks, soonmsihasinate ja lennukivabri-et eesti noorus kqdumaal ja väljas- ^^d, kust Castro on valmis hel-pool kodumaad räägiks võünali- dekäeliselt välja jagama relvi, kult tihist keelt ning looks omava- mis peavad aitama Aafrikas läien-hel usalduslikud ja selgelt mõt^- dada kommunistHku maailmayal-tatud vahekorrad ühiste vabadusr lut^se plaanide sihnapiiri. ideede kandmisels. ; • Fraktiliselt on Fidel Castro Uudne õhkkond inimõiguste ühe- maailma poliitilisel areenU ainult taolise rakendamise osas ei taotle N.xiidu agent, keUe kaudu Kreml amult üksiku indivüdi õiguste kait- jevereerib oma relvi Aafrika rii-set, vaid ka kogu rahva õiguste, kidde.^^^^^<^^ nende hulgas enesemääramise õi^jji^ rezhnm Kuubal püsih ainult guse tunnustamist. Kui ^ t i noo- Uj. Liidu tohutul toetusel, peab fed neist kõrgetest ^himõtetest peremeestele ka midagi taga-noorusele omase ideaüsmiga kinn^ s| jnaksma ning see 'tasumine haaravad, siis võivad nad asju lii-1 tojm^ Aafrikasse sääsega (KGB), mis on vastuolus ESTO' 72 ja ESTO'76 resolutsioonide- _ _ ga. Sama ringkond on alati näida- kuma panna, milliseid vanemad j^ej^^jj^^ nud vaenulikku hoiakut ja kriitikat ' ^ —i-i^i.-^-u ka meie kui võitlejate vastu. Kas taihab „endhie sõduripoiss ja itõsi-olnud mõne organisatsiooni üksi- Sügava demokraatia miinus-1 kute liikmetega ja nende mõttepunktideks on olnud seej et Rootsi kaaslastega, kes on laskunud šuht-ne ralhvusilane'^ nimid ka 3^ sama gmpi huüika? Kui vabad eestlased oma suures enamuses toimiks nimetatud ringkonna ja meie vaenlase soovide ning õpetuste kohaselt, siis vabadusvõitlus kui misugune minetaks cmä sügava täh^duse ja kaasmaalased okupeeritud kodumaal kaotaksid vüma^e lootuse võõrast kommunistlikust ikestusest pääsemiseks. Lootuse kaotus on aga kõige raskem kaotus (R. Piu^ee). KANADA EESTI VÕITI^EJÄTE ümNGUTE LIIDU JUHATUS mõnikord peavad praktiliselt ras- l^yy^j^ kemini läbiviidavaks. õUsainatel põhimõtetel on see] ^^^^^^ praegu käimasolev imeüustäratav võiine, et nad <>n suurejooneline operatsi-üksteisest geograamiselt ka kõi-|ooiivmille^^B^ vene-ge kaugemal asuvaid maid võivad ühisele hoiakule suunata. See annab meile endüe hoogu ja võime mõnikord kogeda, et õiguse põhimõtete abil ei olegi lüalt üle-lase^ planeerivad kogii Lõuna-Äafrika valliiiamist Ja Kremli impeeriumi alla painutamist. Selle openitsiooh! ettevalmistuste raamides viibis äsja Aafrikas N. jõukäiv ka Eesti huvides rahvus- p^?" f ^ ^ ^ » ^ Poc^ornoi ning vahelisel foonmiü tähel^anu ära^ «ehe plaam rakendamiseks sõitis* tada. Kui eesti noorus ha^ab õi- ^ ^ ^ ^ sealsete riikide „vabadu-guse ja õighise nimel vabadus- ^ iseseisvuse" südi aU ring! võitlust edasi juhtima, sus on talle \^ ^^rGmi agent Fidel Castro,-kes moraalne võit alati kincÜustatüd. U^S^ oma kahkivärvilised püksid Niisugusele võidukale aluspõhjale onpantinud Moskva poliitbüroo-võdme rajada oma kaugemad loo-tused eesti rahva vabajmiigefeSo I ÄI M 2 • i i ' 16. dr. cisel Ees juhata tehti gevusi lüdkol päevc \m ge as( järgi :.SKI koo.'^0| vaatel välisr niui li munul kokki miesc va /ivale Kanac kuulu ja. üj pide Liidi liste mini was oi me^s rah^ Koo roimal head riu El ja L. ie;E' damisi abi LäiiJ li Lii( aa Bai eestU pahu lusakt ;jaarai Eesi .resi ]eldus| easti tenb! [•estorl atual mis lä| riit öii ja OI Restöil 1989. tjeise vis H<] brun isifcUl all Rex( "viHe^i^ Ja Te Kuid Ea Mc deau ne'i tor^ Bloait 95g
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , April 12, 1977 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1977-04-12 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e770412 |
Description
Title | 1977-04-12-02 |
OCR text | VABA -EESTLANE teisipäeval, 12. aprillil löT? — Tuesday, Äpril 12, 1977 Nr. 27 VABADE EESTLASTE 9MLEEANBJA VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 135 Tecumsetli St Torontos. PEATOIMETAJA: Karl Ärro TOIMETAJA: Hannes Oja POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Stn. C, Toronto 3, Oat. M6J 3M7 TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimised, kuulutused, ekspeditsioon) 364-7675 TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $28.—/poolaastas $14.50 ja veerandaastas $8.—, kiri^pstiga aastas $46.—, poolaastas $23 50 ja veerandaastas $12.50 TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $30.-, poolaastas $15.50 ja veerandaastas $8.50. Kiripostiga USA-s: aastas $51.—, poolaastas $26.—ja veerandaastas $14.— LENNUPOSTIGA ülemere-maadesse: aastas $60.-, $^0.50 ja veerandaastas $15.50 Aadressi muudatus 30 c. — üksiknumbri hind S5 FREi ISTONIAM Published by Free Estonian Publisher/Ltd., 135 Toronto 3, Ont. M6J 2H2 Kui Ühendriikide endise liilnistri Kissingeri kolitamised Brezhneviga Ja teiste nõukogude tegelastega lõppesid alati üksteisele õla peale patsutamisega Ja vahuveini Maaside tõstmisega, siis praeguse välisministri Cyrus Vance äsjane reis Moskvasse Ja kohtamised sealsete suurmeestega olid palju tagasihoidlikumad, võiks ütelda, et need tõid kaasa teatud kibedusetunde. N. Lüdu suurem võimumees partei peasekretär Brezhnev ilmus ai-nültühele nõupidamisele, kus ta pidas vajalikuks ühendriikide presidenti Carterit kritiseerida tema inimõigiiste rakendamise poliitika pärast ning venelased lükkasid tagasi Ühendriikide uued ettepanekud strateegiliste tuumarelvade piiramiseks, esita-mata omalt poolt uusi ettepanekuid...: ' Gyrus Vance ühe ettepaneku kohaselt taotlesid ühendriigid strateegiliste tuumarelvade selle arm tunduvat kärpimist, mille suhtes Brezhnev ja Ühendriikide tolleaegne president Ford Vladivostokis 1974. aastal kokku leppisid. Samal ajal hõlmas ettepanek ka klausli olemasolevate rakettide moderniseerimise Ja uute rakettide konstrueerimise keelustamiseks. Washingtoni teine ettepanek taotles põliüiselt Vldivostoki kokkuleppe aktsepteerimist, kuid ameeriklased ei ohiud samal ajal valmis oma uue n. n. „cruise" raketi keelustamisega, mis vaUnis-tab venelastele väga palju pea- • ^valu.- • ' •. •; . Moskva pahameel ning hädal-davad ja nurisevad kõned on mõistetavad, kuna Cyrus Vance ei läinud selleks Moskvasse, et iga hinna eest venelastega kokkuleppeid šõhnida ja Brezhnevile järeleandmisi teha nagu seda tehti Kissinger-Nixon-Fordi päevil. Uue presidendi Valgesse Majja saabumisel lõpetati Ühendrükjjde senine Järelandmise poliitika Moskvale ning viidi venelastega toimuvad läbirääkimised reaalse^ ie nmg maailma üldist poliitilist olukorda öing Kremli agressiivset välispoliitikat arvestavale pinnale. Lisaks sellele ärritab Brezhnevi ja teisi poliitbüroo mehi Ühendriikide president Car- I teri uus inimõiguste poliitika, mis nõuab Kremlilt Helsingi kokkulepetest kinnipidamist Ja N Montrealis toimus traditsiooniline noorte kevadpidu rikkaliku kavaga. Pildil näeme noortejuhti Endel Rubergi rohkearvulist külalisperet t a r v i t a m a s ; ', •. Foto:. E. Sügise Liidus põhiliste inhnõiguste rakendamist. Vance elDaimEK^tunud Moskva reisitulemusi on praegu veel raske täiel määral hinnata, kuid võ|h oletada, et need lõid N. Liidu Ja Ühendriikide senistesse kunstlikult ülesköetud sõbralikkudesse suhetesse suure mõra. Mõned nõrgemanärvilised Ühendriikide ja teiste läänemaaüma riikide diplomaadid ja poliitikud arvavad, et Ühendriikide valitsus on läinud opa nõudmistes N. Liidu vastu luga kaugele ja peaks maailmarahu huvides olema leplikum ja tagasihoidlikum. Eriti kriipsutatakse alla, et N. Liit ei saa enam ameeriklasi ja nende valitsust usaldada kuna uus president pma adnünistratsiooniga ei austa eelmise presidendi ajal sõlmitud kokkuleppeid. Kuid SSr mai ajal leidub ka neid kommentaatoreid ja polütikuid, kes kiidavad ja ülistavad president Car- Kavatsuste kohaselt pühendatakse aasta 1978 eesti noorsoole Ja selle sisustamiseks on ka ettevalmistused juba kaigus. Erilise Noorte-Aasta peamiseks eesMärgiks pn, et eesti rah\'usest noored jääksid ühendusse eesti kultuurielu ja seltskondliku tegevusega, et nad aitaksid kaasa eestluse säilumisele võttes järkjärgult rahvusliku töö juhtimise vanemialt põlvkonnalt oma kanda. On väga hea mõte, et Noorte- Aasta ürituste läbiviimine tahetakse võimalikult suures ulatuses noorte, endi korraldada jätta. Energilisemad noored oma eeskujuga tõmbavad ise kõige paremini yeel teisi hoori asjale ligi. Püüame üksikasjalisemalt järjestada neid elunähteid, millised on seotud järeltuleva põlvkonna küsimustega. Põhialus eestluse \ säilitamise seisukohalt rajatakse vanemate poolt lapsele eesti keelt õpetades. Esimesed sammud väljaspool kodu viivad lapse eesti lasteaeda, kns neid leidub, ja edasi täiendus- või kohalikku algkooli. Keeleõppimisele lisandub nüüd juba muidki aineid, millised tutvustavad päritolu maad, selle ajalugu, geograafiat ja kultuuri üldiselt. Noorfce-Aastal kerkib kiiidlasti uue ^" aktuaalsusega üles õpperaamatute teri ja välisminister Vancel jj^^^jj^^g kindlat hoiakut, mis bn toonud lõpu senisele Kissingeri lipitsemi-se ja järelandmise poliitikale. Ühendiükide vähpoliitika tulevased suunad olenevad palju seU lest kui head närvid on Ühendrii- Mde president Carteril ja tema nõuandjatel sellele survele vastupanemiseks, mis ei tule mitte ainult Moskvast vaid ka Ühend- Praegusel ajal on etnilise o&a-säilitamisele vaba maailma ,eeri-pära maades üha suuremat mist osutatud. On levinenud arusaamine;/ et mitmekeelsus mõjub i indiviidi arengule soodustavalt ning et etniliste gruppide vaimne pärand vaid rikastab vastava: maa kultuurilist üldpüti. Tsiviliseeritud maades sobib rükide ja paljude läänemaailma j seega kohalilm elulaadi ja komme-poliitikuie ridadest. Brezhnevi ja i te omandamine hästi kokku erine- Gromõko teravad kõned Kremlis välisminister Vance külaskäigu ajal olid kahtlemata mõeldud Ühendriikide uue administratsiooni proovimiseks ja läänemaa^ Üma hirmutamiseks. Selle takti-vate rahvusgruppide endi kultuuri ja omspära säilitamisega. Nii välditakse kuuluvuse või- identsuse seisuJcohalt hingeliste konfliktide tekkimine, mis aitab kaasa ka segaabieludest võrsuvate noorte kas-kaga on varematel aegadel palju \ vatust positiivselt suunata. Kui saadud ja palju võidetud kuid seekord jooksevad need ähvardavad sõnad tõenäoliselt tühja tuulde. Carteri administratsioon on võtnud hoopis teise hoiaku de-tente suhtes, kui tehti seda Kis-singeri- Nixon-Fordi päevil ning Carteri välispoliitilised nõuandjad mainivad kainelt ja kaalutult, et N. Liidu ja Ühendriikide vahekorrad, eriti kaubandus Ja venelastele- antavad kredüdid, olenevad suurel määral veiielaste käitumisest. Ning välisminister Vance Moskvas viibimise ajal ei olnud see käitumine kaugeltki sõbralik ja: konstruktiivne vaid vaenulik, insinueeriv ja isegi häbematu. .. K.- Ä. see hoiak meie kasvavatele noortele ka veel nende endi veenete kohaselt selgkes saab, siis hakkavad nad eestluse eluavaldusi väljaarenenud teadlikkusega toetama, Kõmiti eestikeelse alghariduse omandamisega., astuvad noored skautide-gaidide ridadesse. Noored on juba varakult ühenduses eesti kiiikuga, kus nad täisiklca jõudmise teel koos oma rahvusest kaasaegsetega käivad leeriõppusel. Vastavail oma annetele ja kalduvustele liituvad noored laulukooride, muusikaringide, näite-ja rahvatantsurühmadega ning löövad kaasa mitmesugustes spordiharudes, millega kindlustatakse laialdane kandepind eesti isetegevusele kä edaspi^seks. Täiseale lähenedes algab suurele osale iseseisva leivateenimise aeg, valides endale huvide- ja võimete-koihase tööala. Teised rühivad edasi hariduse täiendamise teel. Neilt kõigilt oodataks eestluse organiseeritud . tegevuse juure jätmist, kusjum-es üheks eriliseks soovituseks on, et kõrgemat haridust taotlejad liituks eesti akadeemiliste organisatsioonidega. Haritlaskonnalt nõutakse esijoones elavat ja juhtivat osavõttu rahvuslikest üritustest. K. Pätsi 100. sünnipäeva aastal olid Eestit tutvustava raamatu väljaandmisel just akadeemilised organisatsioonid nii tegeliku töö kui majanduslike panuste pooilest peamisteks kohustuste kandjaiks. See asjaolu õigustab lootust hellitada, et ka NoorteTAasta initsiatiivide võtmisel ja majandusliku kandepinna loomisel eesti haritlaskond šam^ mub esireas. Akadeemilistes organisatsioonides on juba loodud Ja on loomisel vastavad toimkonnad, kes üle-maaihnses ulatuses oma liikmeid õhutaks Noorte-Aasta üritusi iostama ja neist oSavõtma. Eesti teadlastel on võimaiusi kõikides maades mitmesugustesse rahvustesse kuuluvate kolleegidega vastastikuse arusaamise nivool ka Eesti probleeme puudutada. Noor-te- Aastaga seoses on seepärast üheks •sooviks, et järgnevate põlvkondade teadlased jääksid ühendusse eesti teadlaste organisatsioonidega, . et nende kaudu osavõttä eestluse huvide kaitsmisest. Eeskätt noorema põlvkonna haritlaste korraldusel toimub eesti kuUuuripäevi ja rahvaülikooli taolisi suvekursuseid. Need on mitmepalgeliste otsingute ja ideede vahetamise areeniks, kus nagu iga rahva nooruse juures tahetakse elutõdede mõistmise poole pürgida ja lahtistele küsimustele vastuseid leida. Eesti noored on neü aladel osutanud silmapaistvat isetegevust. : • . Vabadusvõitluse sektoris on peamiselt eesti, läti ja leedu noorte kanda BATÜN'i tegevus. Senini ei ole obiiid reaalseid vä,ljavaateid Balti riikide küsimuse ametlikult Ühendatud jüabvaste päevakorda võtmiseks. BATUN on aga ÜR liikmesriikide informeerimisel üheks teerajajaks olnud ning nende töö tagajärjel on balti probleeme ÜR sõnavõttudes aegajalt ka puudutatud. Kuidas on lood põhiliselt üjliendriikidei j a N. Liidu vahelise detente polütikaga? Teatavasti endine USA president Ford sattus presidendi viimase valinfe-kainpaania detente poliitikat käsitades niivõrd mnmikusse, et ta seda. sõna enam ei lubanud tarvitada ning pärast praeguse välisminister Vance ebaõnnestunud külaskäiku Moskvasse räägitakse juba parist avalikult detente poliitika nurka heitmisest. See ei ole siiski nii JShtane nagu välispidiselt paistab. Endine välisnünister Kissinger osava kombinaatorina kudus venelastega suhtlemisel suure võrgu, inis eksisteerib veel pirsegugl. yTihe koostöö venelastega toimub ligemale tosinal äial, alustades? põllumajandusest ja lõpetadef maai-maniümiga. Praegu on venelastel ja ^mieeriklastel käsil ligemalle 240 ühist uuiinüsprpjel^n[^ ga tegelevad iile tuhande eksperdi. Raske on uksIkasjaQsä^ hinnata selle koostöö ti^ajärgi jai. tii-lemusi, kuid kahtlemata on venelased suured võitjad, eriti maailmaruumi tehnoloogia alal. Aineer^klased kurdavad ka, et venelastega on väga raske koos töötada, kuna nad on väga umbusklikud. Nii on paljud piirkonnad Venemaal ameeriklastele suletud ning neile ei anta Julgeoleku Kuid üldiselt^ ei tegele eesti noo- p^tsiipe sihnas pidades vajalik-red küllaldasel maaral meie va-* ku inforinatsioohi käimasolevate projektide kohta. Endise välisminister Kissingeri teooria ja filosoofia kohaselt pidid sellised praktilised koostöö projektid paljudel aladel viima kahe rahva vahelisele ideoloogilisele lähenemisele ning aitama leevendada polütüisi lahkarvamisi. See filosoofia näitab kõige kujukamalt, et Kissinger oli oma vä-iispolütika kujimdamisel rolikeni akadeemik ja naiivne teoreetik kui praktilise tegeliku olukorraga badusvõitluse jaoks loodud organi-süitsioonides, kus on alaliselt päevakorral kogu eesti rahva saatust puudutavad: küsimused. Noorte- Aasta üheks tungivamaks käsitlus-aüieks kujuneb uue generatsiooni tihedam sidumine vabadusvõitluse tööga. Eesti rahva okupeerijad tahavad teda ajajooksul lämmatada oma järjekindlate venestamise püüdlustega, millisele rahvamõrvale tähelepanu juhtimine vaba maailma eestlaskonna poolt neile aga teatud , . ^ ^ ... takistusi ette veeretab.- Oma plaä- f^«^^^ "^«S», et nide libedamaks läbiviimiseks o o - s u u r v a i m u vaheline prakts-tavad venelased, et aeg ise hak^ ^'«^^ koostöö on taielikudt ebaõn-kaks kulutama vaba eestlaskonna 1"^*"^^^^^^^ mingisuguseid • rahvuslikke tundeid ja tema vaba- tundemärke, et koostöö venelas- ' dustahet loiumaks muutma. «^^^^ muutnud nende välisvaenlane tunneb oma erinevast Po^i^^t ja maailmavallutamise vaatevinklist ka huvi järelkasv^ P^^^^^^ Ei ole ka tõendeid, . e küsimuste vastu väüjaspool okupee- ^^^^laste vahelised isikHkud kon-ritud kodumaad. Kuid okupantide! * * i d oleksid mõjutanud venelas-on samal aja küllaltki muresid P^^ii^i^ist ^ s dissidentide Hikumisega omaenda «lišviisi. Võib ütelda, et Kissinge-valitsemi. spnrkonnas. õiguse ja k i Nixoni grandioosne detente õigluse otsimisel sammub just noo- Poliitika on olnud suur paljudes rus, eriti noorem haritlaskond, värvides sirendav seebimull, mis seal esirinnas. on teeninud ainult Krenili huvivabani ate tuulte ilmnemisel peä-l sid. le Stalini kadumist julgesid ka tudengid Moskva ülikooli juures juba teatud nõudmistega esineda Jaan Lattik tähendas siis ühes aktusekõnes, et tsaariaegsete ko-gomuste najal on teada, kui ye^ he üliõpilane mässama hakkab, siis on vägivalla rezhiimile esimesed niõrad tekkinudi Kuuba diktaator Castro tegi ¥qstysfks eeicilsek „Endine sõduripoiss" (tundmata auaste Eesti sõjaväes) omä lugejakirjaga „Vaba Eestlases" nr. 22 r- 22, 03.1977 ei lükka ümber meie artiklis samas ajalehes nr. 18 — 08. 03.1977 esitatud fakte, mis jäävad toodud kujul püsima. Fakt on, et Rootsis puuduvad Eesti võitlejate ja vabadusvõilejate ühingud, kuid asub vast mõningal määral soomepoisse ja teisi end. Eesti sõdureid organiseerimata kujul. Pole teateid, et viimased oleks seal ku-sagü legaalselt esinenud mingi ühingu või üksusena. Ka pole Vaba Eestlase" ja „Meie Elu" s.a. kalendrites Rootsi Eesti organisatsioonide nimestikes leida ühegi sarnase organisatsiooni nime. Kes peaks siis seal olema ESTO 80 raames Eesti sõjameeste üri- esünese riigina tministas de jure lemisse ja koostöösse'meie vaenla-tuste ettevalmistajaks ja korraldajaks? Missugune organisatsioon on selleks andnud oma nõusoleku? Kui selline leitakse või asutatakse, siis pole KEVÜL-ul midagi ESTO '80 korraldamise vastu Rootsis. Seni seda aga kahjuks leitud pole (vt. „yaba Eestlane" nr. 23 — 24. 03. 1977 esimene" Ihk.). Endisel sõduripoisil on õigus, et Rootsi on sügavate demokraatlike traditsioonidega maa, kus suured vabadused ka rongil^ikude korraldamise alal. Neid ongi korraldatud rohkesti ja sotsialistlike punalippude aä on nähtud ikaasamaa^ssi-mas ika Eeati vasailrpoolšeid kaasmaalasi, jkuid inifcte meie sõjaväelisi inihinitusi. demokraatlike Balti riikide vägivaldset vallutamist N. Lüdu poolt, andis viimasele üle E.V. välissaat-konna Rootsis Iccos kõigi vairade-ga ja samuti ka 144 asiiüli otsinud Eesti, Läti ja Leedu sõdurit, kes isamaalastena olid julgenud oma demokraatlikku kodumaad kaitsta kommunistliku N. Lüdu sissetungi vastu... Lõpuks endine sõduripoiss kahetseb, nagu ei leiaks meie vümaštel aastatel ühist keelt eestlaskonna teiste organisatsioonidega mitmetes küsimustes. Võime siiralt kinnitada, et KEVüL-ul pole olnud olulisi lahkarvamisi ühegi Eesti rahvusliku organisatsiooni kui tgr-viku^ a, küll on aga vahel tegemist äsja Aafrikas ringreisi sooritades suurt häält Ja lubas kõiki mustade riike varustada tankide, lennukite ja kahuritega, et „võ!delda imperialistlikkude jõudude vastu* .Castro viibis Aafrikas kuu Noorte-Aasta ideed ja taotlused i^^^a Ja külastas selle aja kestel ei piirdu ainuh; vaba maaüma ees- H^^^^^' ^^^^^^^^ Tamsaaniat, ti nooruse küsimustega, vaid täfe- P^^^^^^üki, Abessiiniat, . Ängoo-lepanu suundub samal ajal eesti P Älzheeriat, Igal pool käitus noorte tunduvalt raskematele prob- ^nü suure maaihnariigi leemidele ücestatud kodumaal. On 3viht keUe kasutuses on suured ju üheks Eesti tuleviku eelduseks, soonmsihasinate ja lennukivabri-et eesti noorus kqdumaal ja väljas- ^^d, kust Castro on valmis hel-pool kodumaad räägiks võünali- dekäeliselt välja jagama relvi, kult tihist keelt ning looks omava- mis peavad aitama Aafrikas läien-hel usalduslikud ja selgelt mõt^- dada kommunistHku maailmayal-tatud vahekorrad ühiste vabadusr lut^se plaanide sihnapiiri. ideede kandmisels. ; • Fraktiliselt on Fidel Castro Uudne õhkkond inimõiguste ühe- maailma poliitilisel areenU ainult taolise rakendamise osas ei taotle N.xiidu agent, keUe kaudu Kreml amult üksiku indivüdi õiguste kait- jevereerib oma relvi Aafrika rii-set, vaid ka kogu rahva õiguste, kidde.^^^^^<^^ nende hulgas enesemääramise õi^jji^ rezhnm Kuubal püsih ainult guse tunnustamist. Kui ^ t i noo- Uj. Liidu tohutul toetusel, peab fed neist kõrgetest ^himõtetest peremeestele ka midagi taga-noorusele omase ideaüsmiga kinn^ s| jnaksma ning see 'tasumine haaravad, siis võivad nad asju lii-1 tojm^ Aafrikasse sääsega (KGB), mis on vastuolus ESTO' 72 ja ESTO'76 resolutsioonide- _ _ ga. Sama ringkond on alati näida- kuma panna, milliseid vanemad j^ej^^jj^^ nud vaenulikku hoiakut ja kriitikat ' ^ —i-i^i.-^-u ka meie kui võitlejate vastu. Kas taihab „endhie sõduripoiss ja itõsi-olnud mõne organisatsiooni üksi- Sügava demokraatia miinus-1 kute liikmetega ja nende mõttepunktideks on olnud seej et Rootsi kaaslastega, kes on laskunud šuht-ne ralhvusilane'^ nimid ka 3^ sama gmpi huüika? Kui vabad eestlased oma suures enamuses toimiks nimetatud ringkonna ja meie vaenlase soovide ning õpetuste kohaselt, siis vabadusvõitlus kui misugune minetaks cmä sügava täh^duse ja kaasmaalased okupeeritud kodumaal kaotaksid vüma^e lootuse võõrast kommunistlikust ikestusest pääsemiseks. Lootuse kaotus on aga kõige raskem kaotus (R. Piu^ee). KANADA EESTI VÕITI^EJÄTE ümNGUTE LIIDU JUHATUS mõnikord peavad praktiliselt ras- l^yy^j^ kemini läbiviidavaks. õUsainatel põhimõtetel on see] ^^^^^^ praegu käimasolev imeüustäratav võiine, et nad <>n suurejooneline operatsi-üksteisest geograamiselt ka kõi-|ooiivmille^^B^ vene-ge kaugemal asuvaid maid võivad ühisele hoiakule suunata. See annab meile endüe hoogu ja võime mõnikord kogeda, et õiguse põhimõtete abil ei olegi lüalt üle-lase^ planeerivad kogii Lõuna-Äafrika valliiiamist Ja Kremli impeeriumi alla painutamist. Selle openitsiooh! ettevalmistuste raamides viibis äsja Aafrikas N. jõukäiv ka Eesti huvides rahvus- p^?" f ^ ^ ^ » ^ Poc^ornoi ning vahelisel foonmiü tähel^anu ära^ «ehe plaam rakendamiseks sõitis* tada. Kui eesti noorus ha^ab õi- ^ ^ ^ ^ sealsete riikide „vabadu-guse ja õighise nimel vabadus- ^ iseseisvuse" südi aU ring! võitlust edasi juhtima, sus on talle \^ ^^rGmi agent Fidel Castro,-kes moraalne võit alati kincÜustatüd. U^S^ oma kahkivärvilised püksid Niisugusele võidukale aluspõhjale onpantinud Moskva poliitbüroo-võdme rajada oma kaugemad loo-tused eesti rahva vabajmiigefeSo I ÄI M 2 • i i ' 16. dr. cisel Ees juhata tehti gevusi lüdkol päevc \m ge as( järgi :.SKI koo.'^0| vaatel välisr niui li munul kokki miesc va /ivale Kanac kuulu ja. üj pide Liidi liste mini was oi me^s rah^ Koo roimal head riu El ja L. ie;E' damisi abi LäiiJ li Lii( aa Bai eestU pahu lusakt ;jaarai Eesi .resi ]eldus| easti tenb! [•estorl atual mis lä| riit öii ja OI Restöil 1989. tjeise vis H<] brun isifcUl all Rex( "viHe^i^ Ja Te Kuid Ea Mc deau ne'i tor^ Bloait 95g |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-04-12-02