Vaba eestlane , September 22, 1977

              VABA EESTLANE ndjapäefval, 22. septembril 1977 ~ IThufsday/Šepte Nr. 70
hlaailmakarika võistlusel,':mis
äsja peeti Düsseldorfis, Lääne-
Saksamaal, saavutasid esimesed
kolm kohta.
400 m tõkkejooksus: Edwin Mo-seš
USA 47,58, 2. Volker Beck Idä-
Saksamaa 48,83, 3. Harald Schmid
Lääne-Saksamäa 48,85.
800 m jooksus: Alberto Juantore-na
Ameerika 1.44,0, 2. Mike Boit
Aairika 1.44,1, 3. Willi Wülbeck
L-S 1.45,4.
iOO m jooksus: Steve Williams
USA 10,13, 2. Eugen Ray I-S 10,15,
Z. Silvio Leonard Ameerika 10,19.
Kuulitõukes: Udo Beyer I-S 21,74
(uus Ida-Saiksamaa rekord), 2. Rei-
3o| Stählberg Eui'Oopa 20.46, 3. Ralf
Reichenbach L-S 19.97.
10.000 m jooksus: Merutz Yifter
Aafrika 28.32,3, 2. Jörg Peter I-S
28.34,0, 3. Jos Hermens Euroopa
28 35,0.
Kaugushüppes: Arnie Robinson
USA 8.19, 2. Hans Baumgartner
L-S 7.96, 3. Chariton Ehizuelen
Aafrika 7.89.
1500 m jooksus: Steven Owett
Eui'0opa 3.34,5, 2. Thomas Weš-singhage
L-S 3.36,0, 3. Jürgen
Straub I^S 3:37,5.
3000 m takistusjooksus: Michäel
Karst L^S 8.21,6, 2. Tura Eshetu
Aafrika 8.22,5, 3. George Malley
USA 8.25,2.
Teivashüppes: Mike Tulley USA
5.60, 2. Wladislaw Kozakiewicz Eu­roopa
5.55, 3. Axel Weber I-S 5.30.
Kolmikhüppes: Joao de Carloš
Oliveira Amerika 16.68, 2; Anatoli
Pis,kulin Euroopa 16.61, 3. Klaus
Hufnagel I-S 16.43'
400 m jooksus: Volker Beck I-S
45.79, 2. Ryszard Podlas Euroopa
45.80, 3. Alberto Juantorena Amee­rika
45,83.
Kettaheites: Wolfgang Schmidt
I-S 67.14, 2, Mac Wilkins USA 66.64,
3. Hans-Dirök Neu L-S 62.64.
A^asaraheites: Karl-Hans Riehm
L-S 75 64, 2. Jochen Sachse LS
75.40, 3. Peter Farmer Okeaania
73.92.
4^100 m teatejooksus: USA (Col-lins,
Riddickj Wiley, Williams)
38,03 (uus maailmarekord), 2. Ida-
Saksamaa 38,57, 3. Ameerika 38,66.
4x400 m teatejooksus: Laäne-
Saksamaa 3.01,3, 2. Euroopa 3.02,5,
3. Ameerika 3.02,7.
20Ö m jooksus: Clancy Edwards
ÜSA 20,17, 2. Pietro Mennea Eu-ropk
20;17, 3.' Siivio Leonard Amee­rika
20,30.
110 m tõkkejooksus: Thomas
Munkelt I-Š 13,41, 2. Alejandro Ca-sanas
Ameerika 13,50, 3. Charles
Foster USA 13,51.
400 m teistkordses jooksus: 1. A l ­berto
Juantorena Ameerika 45.36,
2. Volker Beck I-S 45,50, 3. Robert
Taylor USA 45,57. Jooks toimus A l ­berto
Juantorena nõudel, kes väi­tis
et ta eelmisel päeval polnud
kuulnud stardipauku, kuna lennuk
oli sel ajal üle väljaku lennanud.
Tema protestile tuldi ameeriklaste
toetusel vastu ja iilahiimetatud
tagajärjed ongi uue jooksu tulemu­sed,
millest aga kais jooksjat pro­testiks
omakorda loobusid.
Odaviskes; Michel Wessing L-S
8.46, 2. Wolfgang Hanisc> I-S 84.28,
3. MiklosNemeth Euroopa 80.92.
Kõrgushüppes: Rolf Beüschmidt
I-S 2.30, 2. Dwight Stones USA 2.27,
3. Jacek Wszola Euroopa 2:24.
5000 m jooksus: -Mirüts Yifter
Aafrika 13.13,8, 2. Marty Liquori
USA 13.15,1, 3. David Fitzsimmons
Okeaania 13.17,4.
Võistlusel esinesid Lääne- ja
Ida-Saksamaa ning USA omaette
meeskondadega, kuna teised olid
valikmeeskönnad vastavaist maail­majagudest.
Lõplik punktide arv meeste ala­del
oli; 1. Ida-Saksamaä 127, 2.
USA 120, 3. Lääne-Saksamaa 112,
4. Euroopa 111, 5. Ameerika 92, 6.
Aafrika 78, 7. Okeaania 48 ja 8.
Aasia 44'.
Hind Saatefeula
TALITUSES
Rootsis, Halmstadis, leiti 3.
sept. oma kodust surnuit oma­aegne
sportlane Eduard Haitoka^
ja. Arstüikul efespertüsü ilmnes, et
surm oli ^tüilnud ööl vastu 2. sep­tembrit
südaaneataki tagajärjel.
Kadimu oli rnstmekOrdne inter­natsionaal
vettehiipetes maa-võistlusitel
Soome ja Läti vastu.
Oli ikaua aastaid Eesti meister
vettehüpetes, harrastades ka ilu-uisMemist.
Kadunu oli paarküm­mend
aastat tagasi ka veespordi
arendajaks Halmstadi eestlaste
grupis, kus ta korraldas muuseas
vettebüppe kursusi:
Põikread: 1. Noorusaeg, 7. Närv,
9. Linn Süürias, 10. Programm, 11.
Alluv, 12. Viga (mingil asjal), 13.
Kuskile, 15. Hästi oskaja, 16. Sam­mumine,
19. Riik Aasias, 21. Küsi­mus,
23. Magada tahtjate, 24. Aju­dega
töötav, 27. Koolijuhataja —
õpilaste zhargoonis, 28. Serv, 30.
Mustanahaline, 31. Koha määr­sõna,
32. Tüürija.
Püstread: i . Jõgi HoUandis, 2.
Laius, ruumikus, 3. Kohalejõudev,
4. Kirjanduslik vargus, 5. Püssi
osa, 6. Väheütlev, kahvatu, 7.
Vehklemismõõk, 8. Muusikaline
sündmus, käändevormis, 13. Koba­mine,
katsumine, 14. Konks, 17.
Tänulikkus, tänutumie, 18. Kaunis,
20. Puu, 21. Väledam, 22. Oma­aegne
tuntud eesti lendur, 25. Puu-käsn,
26. Eesti — ühes võõrkeeles,
29. iTemas.
RISTSÕNA NR. 944 LAHENDUS .
Põikread: 1. Kaatet, 6. Pilvik,
10. Laval, ,11. Usinus, 12. Vineer,
13. Sadamas, 14. Iiri, 16. Saul, 18.
Joh. Aaviku hauakivi heaks on
saatnud toetusi veel järgnevad isi­kud:
Linda Klauren (teistkord­selt),
Endel Kõpp, Georg Luther,
Hele Lüüs, A. Meier-Ooi^ V Pü-rand,
Max Sikkut ja S. triip. An­netusi
võtab vastu Eesti Keele ja
Kirjanduse Instituut, c/o Stock-holms
Universitet, 106 91 Stock­holm,
postzhiiro nr. 35 45 37 — 3.
Aine, 19. Torupill, 22. Seik, 24.
Maalrid, 25. Saarmas, 27. Daam,
29. Karneval, 32. Moes, 35, Erie^
36. Lima, 37. Leebiku, 39. Kangas,
40. Ainuke, 41. Imaam, 42. Luksus,
43. Rajama.
Püstread: 1. Kuusik, 2. Anitra,
3. Elus, 4. Tasakesi, 5. VaMSti, 7.
Isis, 8. Veesai, 9. KareU, 12. Vaar,
15. Iirlane, 16. Spargel, 17. Uljas^
20. Oksa, 21. Sagar, 23. Edda, 26.
Ammukaar, 28. Alabama, 29- Kes­kel,
30. Rinnak^ 31. Vees, 33. Süu-ma,.
34. Parema, 37. Lasu, 38. U i ­ma:
• •
USURÄNDUR m-. 5 - 1977. Eesti
Baptisti Maailmaliidu ajakirja tä­navuses
viiendas numbris kirjuta^
vad: A. Roos „Tiilevilcku vaada­tes'',
K. Raid„Kas inimene elab
pärast surma?", dr. W. von Braun
„Surematus", Arnström „Eiava
vee Jõed", M. Jansson „Algkrist-laste
vaade misjonile", G. F.
Tunks „Kuuluta evangeeliumi!",
„ühe arsti tunnistus Kristusest",
„Teaduse piiratus", ,,Kodus kuri
— mitte-tarvitatav Jumala riigiS/',
W. Busch „Kolmekümne viie aasta
järele", R. Vaikla ,,Sõit päikeses­se!",
L. B. Snow „See asi on mi­nult",
lühemaid kirjutusi, vaimu­likku
luulet T. Monod'Ut, M. Laa-neorult,
R. Vilbastelt ja P. Sink'ilt,
lühiartikleid ja teateid Vancouveri
ja Toronto eesti baptisti koguduste
tegevusest.
Ilme Ivandi — Pargi
E i d t e taimaetörüNäidendid ja • '
ettekanded noortele
L. WahtrasLüyaMass
Ravimtaimedl, 25® retsepti
EnH\Nõu — Vaskvetft
Aima Ahmatova — Marie Under — Reefe^eia
H. Michelson ~ Skantlikul teej
H. Michelson — Noorsootöö radadel
H. Michelson — Eesti radadelt
Eduard Krants — Lnmeiiitlased (luuletuskogu)
lona Laaman — Mis leed sipelgad
(luuletuskogu)
Estomam Ofiicial Gnte
Paul Laan Mõttelend — Pilte Ja peegeMssi
Herbert Salu — Utoopia ja lutiiroloogia
Kaiia Saarsen ~ Loheägriiiii lahknmins
,»TrIiaa'r u&sils&iininbreid
K. Imio — Tartu Uhiversity in Estonia
A. Kub ja — Kadonad kodud —
A. Kubja — Mälestusi kodusaarelt
E. Uustalu ja R. Hoora — Soomepoisid
426 lk. -f m ^^^^
Leho Lumiste Alamuse Andres — biograafi­line
jutustus kirjaoik Oskar Lutsust
L. Lumiste — Atlandi aknaS
L. Lumist© — Killad külas
A. Vomm — Ristsõnad I
A. Vomm — Ristsõnad II
A. Vomm — Ristsõnad IIE
A. Vomm --Ristsõnad IV
Ants Vomm Minu hing (luuletuskogu)
KEerme —Surnud laevad ja elavad
K. Eerme - Päevata päevad ja ööta ööd 1
S.Ekbaum — Ajatar (luuletuskogu)
Aarand Hoos — Jumalaga, Ears ja Eirzimm
J/Pitka — Rajusõlmed
T. Tamm — Need teod süüdistavani M
A. Käbin ^ Vaim ja muld
Urve Karuks — KödakondurCiuuleiuskogiöi)
RÄAMATUIB LASTELE:
Kalevipoeg — õppe- ja tööraamat lastele
õpeta mind Eugema 1 — (õppe- ja töc
eelkooliealistele lastele värvitrükis)
õpeta mind lugema n — õppe- ja tööraamat
eelkooliealistele lastele värvitrükis) '
Eesti feeele Harjutustib i
2.50 a5
3 . - 35
2.50 . 15
2.50 15
5 . - 40
3.5®/ •• 35
3 - 35
4.30 35
9.~ S5
.•'15
3 . - 15
5 . - 40
5 . - 25
4.50 25
IS
1.25
8.50
4 . - 25
2 . -
1.50 20
85
6.65 . 40
2.1C
5.30
40
40
2.50 20
2.25 20
2.25 20
2.25 20
20.- 40
1.50 18
4.-
&
40
Sl.-—
4 . - 30
8.80 40
5 . - 40
10.- 40
. S . - .• 20
2.50
3, -
4. -
2.25
§0
40
„Paar sõna, kui tohib paluda,
Gamarada?"
,;Ära hüüda mind seltsimeheks,
sa kapitalistlik koer ja' imperialis­tide
tallalakkuja. Äga hea küll —
siin ta on."
Süs tuli ICiivi hääl telefonile;
„See polnud minu süü, Harv",
ütles sell nagu pool-nutuselt, „neil
oli oma mees hotelli-kelnerite hul­gas
— kui ta meile lõunat tooma
tuli, oli 'tal tukk kausikaane
41.
Selle peale paistis see hnnakas
tõesti vihastavat. IJmselt oli ta ju-,
ba tundide kaupa viiliga- töötanud.
Need käerauad on päris kõvast te­rasest,
millele nii kergesti viil pea­le
ei hakka.
. ,kijo de gran puta!" vandus mu
kauge sõber. Mis äraseletatult tä­hendab
suure hoorapoeg. Ilmselt
oli sell miilu peale pahane.
..Sa muidugi tead, et su sõber
seina äärde läheb, kui sa välja ei
ilmu, sa bandiit?" ähvardas ta
siis.
,.Kallis Gamarada", vastasin mi­na,
, ,Küv pole mulle mitte nii pal­ju
sõber kui äripartner: Äri juures
tuleb tihti teatavaid kaotusi kanda.
Ta teadis seda, kui ta niind endale
pai-tneriks võttis. Aga mis abi sul
.sellest on, et sa ta ära tapad? E i ,
kallis kameraad, sa lase,ta lahti,
on palju vähem vaeva — ja sel ju­hul
ma ei helista mehhiklastele?
Mis sa sellest arvad?"
„Kuidas saan ma sind veel usal­dada?"
vu-ises Ghong.
,,KaUis mees", õiendasin mina,
„sul on ju silmad ja kõrvad igäl-pool.
Niipea kui ma politseisse he­listan,
teatab su agent Ayala sulle
kohe. Muuseas, kui ma helistan,
siis mitte kohe Mehhiko City po­litseile,
vaid kolonel Huerta'le sõ­javäepolitseist.
On sul seal ka
agendid?"
Ma ei tunnud kedagi kolonel
Huertät. Aga ma arvasin, et ega
tema ka ei tunne. Kuidas ta saabki
tunda,, kui sellist meest pole ole­mas?
Ghong urises midagi telefoni. Siis
muutus tä hääl selgemaks.
„Okei — paistab, et ma pean
halva mängu juurde hea näo tege­ma:
Ilmselt olen ma sind alahinna­nud:
Kui ma Senor Knvi lahti la­sen
ja ta ise lennujaama toime-tan,
kas siis lubad, et sa Mehhiko
võimudega kontakti ei võta?"
„Muidugi luban! Ausõna."
,,Palabra inglesa?" ;
,,Seguro, palabra inglesa, Rai-mondo."
Palabra inglesa tähendab,
inglase lubadus. Inglane teatavasti
kunagi oma lubadust ei murra,
heh-heh. See olevat parem kui
mehhiklase ausõna. Mõned meh­hiklased
on üsna jhna auta sellid.
„Tehtud", ütles nüüd Gamarada
Ghong vähese kõhklemise järgi
„Soovid sa nüüd oma sõbraga rää­kida?"
Poiss oli ümselt otsustanuc
tõepoolest head nägu tegema ha­kata.
a l l . . . "
„Okei, okei", rahustasin mina,
,see asi on juba arvesse võetud.
Ghong lubas sind oma käega Kana­dasse
minevale lennukile panna—-
meie Nick-poisiga oleme ka varsti
seal, nii et ara muretse. Paki minu
asjad ka kõik kokku ja võta kaa­sa,
ma enam sealt läbi ei tule, na­gu
isegi arvata võid. Muuseas, kui­das
nad need käerauad lahti
said?",. ••
„Nad ei saanudki", vastas Kiiv,
poolnaeruselt, poolnutuselt, ,.nad
viUisid küll keti läbi, aga Ghongil
on ikkagi veel võrud: randmete
ümber."
Pidin selle üle tahes-tahtmatuli
naerma. Süs kordasin Kiivile infor­matsiooni
tagavara-võtme kohta.
Ja panin toru hargile.
„Nüüd ruttu minema", kiirusta­sin
Niek-poissi ja ta Ghiquitä Rosi-ta't,
„enne kui nad Gris-Linea
käest su aadressi saavad jä meid
siia otsima tulevad."
Meil oU selle aja peal juba oma
seitse asja kokku pandud ja me
sammusime Ävenida Obregoni
peale välja, reisikohvrid käes ja
näpud takso-auto järgi püsti^ nagu
tõsised reisumehed kunagi. Rosita
kandis beebit seljakorvis, nagu ta
indiaani esivanemad seda sajan­deid
olid teinud. Varsti peatuski
üks tõmmunäoline , nokatsmütsis
sell oma vana Pontiac-masinaga
pidurite kriiksudes meie kohal
kõnnitee servas.
„Taxi, Senores y Senorita?"
„Si, hombre — gracias!"
Nick tegi kaupa, mina kuulasin
pealt. Teekond Hacienda: Gocoyoc'i
pidi üle tunni aja kestma. Koht
asus sealsamas GuernavaGa ligi­dal,
kust me Mexico Gity'sse tulles
läbi olime sõitnud. Poolest saadik
kuulsa vulkaani Popocatepetri kül­je
all. See Gocoyoc, nagu välja tu­li,
oli üks selline suurejooneline
resordi-koht, mida UŠA-s :„dude-ranch"
nimetatakse. Seal saab
ratsutada, ujuda, golfi- mängida,'
Metsiku Lääne stiilis riides käia,
tublisti süüa-juua ja ehk muudki
veel. Muidugi on ka hinnad vasta-,
vad. Ja sel Gocoyoc'i rantshol, na­gu
näha, pidi ka oma väike lennu­väli
olema. Ja sealtsamast Co-coyoc'išt,
mis muuseas tolteekide
keeli krokodilli tähendavat, pidi
see senor Agostino, või mis ta
nimi piigi, meid õhtu eel Bronswil-
]6 kaudu USA-sse lennutama. '
.,Kui palju, mees?" nõudis Nick,
peale selle kui oli_taksojuhile oma
soovid kõik teatavaks teinud.
\,Sada peesot, mees."
Tehtud, mees. Sõidame."
xNeed mehhiklased kordavad se­da
sõna, mees — ,,hombre" nii t i ­hedalt,
kui nad sind just „senor"
ei hüüa, et võib arVata, hippide
keel on selle väljendi hispaania
keelest laenanud. Hippi-poistel on
ju ka igaüks „mees", olgu ta siis,
muidu ka^ naine või laps.
Kaheksa dollarit, seda ei saanud
eriti pahaks panna^ Aga ma otsus-,
tasin igaks juhuks sellil silma pä­ris
teravalt peal pidada. Mul oli
mehhiko takso juhtidega halbu ko­gemusi.
Enamus neist kippus sum-i
revolreid kaasas I^andma ja kom­munistide
partei liikmed olema.
Jõudsinie parajasti enne seda
suurt liiklusummikust, mis igal
pealelõunal aset leidis, Mexico Ci­ty'st
välja. Liikusime mööda pai-kesepaistelisi
mõenõlvakuid üles­poole.
Kahel pool teed olid jälle
pilpakülad — adobe-mudatellistest
seinad, lainelisest roostetanud; ple­kist
katused, siin-seal mõni televi-siooni-
antenn, siin-seal mõni sisse-löödud
akendega bensiini-jaam.
„Mis siis saab, kui me Brovi^nä-
Villes maandume?" tahtis Nick
teada.
„See oleneb sinust, Nick-poiss.
Kui) sa kisa teed, lasen kohalikul
sheriffil sind vanglasse toimetada.
Võid seni seal oodata, kuni Kana^
dast väljanõüdmispaberid kohale
jõuavad. Sel juhul oled muidugi
oma Ghiquita'st eraldatud , : . Kui
sa aga viisakalt käitud, võtame
sealt Innilennuki Kanadasse ja ole­me
ilma suuremate pahandusteta
tagasi kodulinnas. Küll me seal
arutame, mis asjast saab. Arvata­vasti
saad kautsioni vastu lahti ja-siis
võid minna ja vana Vito'ga as-j
jad klaariks: rääkida: Kui sa ei ta­ha
talle näo alla minna, siis see on
ka okei — see on su oma asi. Sul
on ju Kanada pass alles, või kui­das?"
:
Nick noogutas, aga jätkas päri­mist.
•
„ Ä g a mis saab Rositast? Rosital
pole Kanädamaa pabereid."
Hmm jaa, kustkohast võisin mi­na
seda teada? Võibol la lasevad
nad ta külalisviisaga. sisse?
,,Pn tal Mehhiko päss?" :
Tuli välja, et kallikesel polnud
üldse mingeid pabereid, peale min­gisuguse
Acapulcp-kandi kabaree-laulja
unionikaardi. See tegi asjad
midugi pisut keerulisemaks.
„ A g a mina olen", protesteeris
Rosita, j,la mujer de Senor DiGast-ro^
si?"v,''
Et temi ori isand DiGastro nai­ne.
Nojah,^naine küll, /aga miitte :
senora, see tähendab, nad ei olnud
seaduslikult abielus. Vabaabielu
vaevalt aga Kanada immigratsioo-ni-
ametis midagi maksab.
,jGhiquita", arvas nüüd Senor
DiGastro, ;,kas ei oleks parem, kui '
sa esialgu Mehhikosse jääksid?
Hiljem võiksin ju sind lasta järele
tulla?"; : " ; :^
Aga sellise jutu peale hakkas
Ghiquitä hirmsasti ulguma ja rusi­katega
vastu autoistmeid peksma:
Siis rippus ta jälle kahe käega
Niek-poisi kaelas jä ei tahtnud sel­lisest
asjast üldsel kuulda. Nähta­vasti
ei hoolinud tä ka midagi oma
lastest, kes kuskil konvendis pidid
elama. No mida sain mina sellisel
juhul sinna parata. Peale selle, ar­vestasin
et ehk on lihtsam, kui
Ghiquitä kaasa tuleb. Siis vähemjilt:
pole Nick-poisi poolt mingeid ülla­tusi
karta. Niivüsi sõitsime ühel
meelel edasi siniia . Rancho Go­coyoc'i
pole, kust meie tagasitee-kond
peale pidi hakkama.
See Gococyoc paistis vägev välja
küll, kui kord sinna jõudsime. Vä­gevad
müürid missugused, võlvi­de
ja käaFtega. Olevat olnud endi­ne
koloniaal-aegne suhkrüvabrik,
nüüd luksushotelüks ümber ehita­tud.
145 külalistuba, nägu teeäärne
silt kinnitas, olge lahked!. i i l
Nr. 70
Stella V
Stella Vei
seid tähele{
liikumise oij
septembril
seks. Juubil
oma suure?
kel Victorij
Stella Veil
rü 1887. aaj
niku SakseJ
kult jääb •t|
elama RakA
saab haridj
koolis. Nagi
noored, unil
jäärist. Se{
väljaarvatiJ
näitetrupis.!
bitseva ena
dadele,. m
meeleolud
tutvub aj j
Veileriga, ]|
tat hiljem
•aastail elal
oma abikal
äjakirjandij
la Veileril
de Liidu Ti
gastatute
kond rajaiJ
konna peaa
tatute tooil
eest hooliti
gastatute
1917. aasi
energilisin
asutajaliikl
eriti sihnaj
nalaste ko|
lest tsaari
neb Vabarl
emade ja
. Asutava
mistamisti
koos AleksI
panusega
elab abiel
vankril,
teisele. SU
jal naistelj
Eesti is
hendab S1|
; naisliikui
üheõiglus(
juhatuse
ned. sotsit
vad eriUsIl
üheks
leb kahtlel
kunsti elli]
Tallinnas
kus' • valn
rahvamuj
saadusi;
jem väljal
on suuretj
kodumistq
; vustab e(
jaspool kt
Kui Ee
Ilselt oi]
seltse, saj
na PeFenl
organisat|
leri: ji
• võimsaksi
loenguid
standardil
Paguluj
Rootsis
ikka endil
ga eesti i|
tööst ösJ
organisatl
toimunu d|
olgu siis {
või teatri
bilar pole
ge seljagi
vi.st iga
Viimast
. Stella
oma tütr^
aga igal
on kiilasil
la Veiler
maininud)
talle nagi,
elada j:
ikka ja ji|
eesti elu.I
lid, teati
ammutai
ja jõi
mulle -kc
maetud
nu abikc
•• '!•