1977-09-22-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VABA EESTLANE ndjapäefval, 22. septembril 1977 ~ IThufsday/Šepte Nr. 70 hlaailmakarika võistlusel,':mis äsja peeti Düsseldorfis, Lääne- Saksamaal, saavutasid esimesed kolm kohta. 400 m tõkkejooksus: Edwin Mo-seš USA 47,58, 2. Volker Beck Idä- Saksamaa 48,83, 3. Harald Schmid Lääne-Saksamäa 48,85. 800 m jooksus: Alberto Juantore-na Ameerika 1.44,0, 2. Mike Boit Aairika 1.44,1, 3. Willi Wülbeck L-S 1.45,4. iOO m jooksus: Steve Williams USA 10,13, 2. Eugen Ray I-S 10,15, Z. Silvio Leonard Ameerika 10,19. Kuulitõukes: Udo Beyer I-S 21,74 (uus Ida-Saiksamaa rekord), 2. Rei- 3o| Stählberg Eui'Oopa 20.46, 3. Ralf Reichenbach L-S 19.97. 10.000 m jooksus: Merutz Yifter Aafrika 28.32,3, 2. Jörg Peter I-S 28.34,0, 3. Jos Hermens Euroopa 28 35,0. Kaugushüppes: Arnie Robinson USA 8.19, 2. Hans Baumgartner L-S 7.96, 3. Chariton Ehizuelen Aafrika 7.89. 1500 m jooksus: Steven Owett Eui'0opa 3.34,5, 2. Thomas Weš-singhage L-S 3.36,0, 3. Jürgen Straub I^S 3:37,5. 3000 m takistusjooksus: Michäel Karst L^S 8.21,6, 2. Tura Eshetu Aafrika 8.22,5, 3. George Malley USA 8.25,2. Teivashüppes: Mike Tulley USA 5.60, 2. Wladislaw Kozakiewicz Euroopa 5.55, 3. Axel Weber I-S 5.30. Kolmikhüppes: Joao de Carloš Oliveira Amerika 16.68, 2; Anatoli Pis,kulin Euroopa 16.61, 3. Klaus Hufnagel I-S 16.43' 400 m jooksus: Volker Beck I-S 45.79, 2. Ryszard Podlas Euroopa 45.80, 3. Alberto Juantorena Ameerika 45,83. Kettaheites: Wolfgang Schmidt I-S 67.14, 2, Mac Wilkins USA 66.64, 3. Hans-Dirök Neu L-S 62.64. A^asaraheites: Karl-Hans Riehm L-S 75 64, 2. Jochen Sachse LS 75.40, 3. Peter Farmer Okeaania 73.92. 4^100 m teatejooksus: USA (Col-lins, Riddickj Wiley, Williams) 38,03 (uus maailmarekord), 2. Ida- Saksamaa 38,57, 3. Ameerika 38,66. 4x400 m teatejooksus: Laäne- Saksamaa 3.01,3, 2. Euroopa 3.02,5, 3. Ameerika 3.02,7. 20Ö m jooksus: Clancy Edwards ÜSA 20,17, 2. Pietro Mennea Eu-ropk 20;17, 3.' Siivio Leonard Ameerika 20,30. 110 m tõkkejooksus: Thomas Munkelt I-Š 13,41, 2. Alejandro Ca-sanas Ameerika 13,50, 3. Charles Foster USA 13,51. 400 m teistkordses jooksus: 1. A l berto Juantorena Ameerika 45.36, 2. Volker Beck I-S 45,50, 3. Robert Taylor USA 45,57. Jooks toimus A l berto Juantorena nõudel, kes väitis et ta eelmisel päeval polnud kuulnud stardipauku, kuna lennuk oli sel ajal üle väljaku lennanud. Tema protestile tuldi ameeriklaste toetusel vastu ja iilahiimetatud tagajärjed ongi uue jooksu tulemused, millest aga kais jooksjat protestiks omakorda loobusid. Odaviskes; Michel Wessing L-S 8.46, 2. Wolfgang Hanisc> I-S 84.28, 3. MiklosNemeth Euroopa 80.92. Kõrgushüppes: Rolf Beüschmidt I-S 2.30, 2. Dwight Stones USA 2.27, 3. Jacek Wszola Euroopa 2:24. 5000 m jooksus: -Mirüts Yifter Aafrika 13.13,8, 2. Marty Liquori USA 13.15,1, 3. David Fitzsimmons Okeaania 13.17,4. Võistlusel esinesid Lääne- ja Ida-Saksamaa ning USA omaette meeskondadega, kuna teised olid valikmeeskönnad vastavaist maailmajagudest. Lõplik punktide arv meeste aladel oli; 1. Ida-Saksamaä 127, 2. USA 120, 3. Lääne-Saksamaa 112, 4. Euroopa 111, 5. Ameerika 92, 6. Aafrika 78, 7. Okeaania 48 ja 8. Aasia 44'. Hind Saatefeula TALITUSES Rootsis, Halmstadis, leiti 3. sept. oma kodust surnuit omaaegne sportlane Eduard Haitoka^ ja. Arstüikul efespertüsü ilmnes, et surm oli ^tüilnud ööl vastu 2. septembrit südaaneataki tagajärjel. Kadimu oli rnstmekOrdne internatsionaal vettehiipetes maa-võistlusitel Soome ja Läti vastu. Oli ikaua aastaid Eesti meister vettehüpetes, harrastades ka ilu-uisMemist. Kadunu oli paarkümmend aastat tagasi ka veespordi arendajaks Halmstadi eestlaste grupis, kus ta korraldas muuseas vettebüppe kursusi: Põikread: 1. Noorusaeg, 7. Närv, 9. Linn Süürias, 10. Programm, 11. Alluv, 12. Viga (mingil asjal), 13. Kuskile, 15. Hästi oskaja, 16. Sammumine, 19. Riik Aasias, 21. Küsimus, 23. Magada tahtjate, 24. Ajudega töötav, 27. Koolijuhataja — õpilaste zhargoonis, 28. Serv, 30. Mustanahaline, 31. Koha määrsõna, 32. Tüürija. Püstread: i . Jõgi HoUandis, 2. Laius, ruumikus, 3. Kohalejõudev, 4. Kirjanduslik vargus, 5. Püssi osa, 6. Väheütlev, kahvatu, 7. Vehklemismõõk, 8. Muusikaline sündmus, käändevormis, 13. Kobamine, katsumine, 14. Konks, 17. Tänulikkus, tänutumie, 18. Kaunis, 20. Puu, 21. Väledam, 22. Omaaegne tuntud eesti lendur, 25. Puu-käsn, 26. Eesti — ühes võõrkeeles, 29. iTemas. RISTSÕNA NR. 944 LAHENDUS . Põikread: 1. Kaatet, 6. Pilvik, 10. Laval, ,11. Usinus, 12. Vineer, 13. Sadamas, 14. Iiri, 16. Saul, 18. Joh. Aaviku hauakivi heaks on saatnud toetusi veel järgnevad isikud: Linda Klauren (teistkordselt), Endel Kõpp, Georg Luther, Hele Lüüs, A. Meier-Ooi^ V Pü-rand, Max Sikkut ja S. triip. Annetusi võtab vastu Eesti Keele ja Kirjanduse Instituut, c/o Stock-holms Universitet, 106 91 Stockholm, postzhiiro nr. 35 45 37 — 3. Aine, 19. Torupill, 22. Seik, 24. Maalrid, 25. Saarmas, 27. Daam, 29. Karneval, 32. Moes, 35, Erie^ 36. Lima, 37. Leebiku, 39. Kangas, 40. Ainuke, 41. Imaam, 42. Luksus, 43. Rajama. Püstread: 1. Kuusik, 2. Anitra, 3. Elus, 4. Tasakesi, 5. VaMSti, 7. Isis, 8. Veesai, 9. KareU, 12. Vaar, 15. Iirlane, 16. Spargel, 17. Uljas^ 20. Oksa, 21. Sagar, 23. Edda, 26. Ammukaar, 28. Alabama, 29- Keskel, 30. Rinnak^ 31. Vees, 33. Süu-ma,. 34. Parema, 37. Lasu, 38. U i ma: • • USURÄNDUR m-. 5 - 1977. Eesti Baptisti Maailmaliidu ajakirja tänavuses viiendas numbris kirjuta^ vad: A. Roos „Tiilevilcku vaadates'', K. Raid„Kas inimene elab pärast surma?", dr. W. von Braun „Surematus", Arnström „Eiava vee Jõed", M. Jansson „Algkrist-laste vaade misjonile", G. F. Tunks „Kuuluta evangeeliumi!", „ühe arsti tunnistus Kristusest", „Teaduse piiratus", ,,Kodus kuri — mitte-tarvitatav Jumala riigiS/', W. Busch „Kolmekümne viie aasta järele", R. Vaikla ,,Sõit päikesesse!", L. B. Snow „See asi on minult", lühemaid kirjutusi, vaimulikku luulet T. Monod'Ut, M. Laa-neorult, R. Vilbastelt ja P. Sink'ilt, lühiartikleid ja teateid Vancouveri ja Toronto eesti baptisti koguduste tegevusest. Ilme Ivandi — Pargi E i d t e taimaetörüNäidendid ja • ' ettekanded noortele L. WahtrasLüyaMass Ravimtaimedl, 25® retsepti EnH\Nõu — Vaskvetft Aima Ahmatova — Marie Under — Reefe^eia H. Michelson ~ Skantlikul teej H. Michelson — Noorsootöö radadel H. Michelson — Eesti radadelt Eduard Krants — Lnmeiiitlased (luuletuskogu) lona Laaman — Mis leed sipelgad (luuletuskogu) Estomam Ofiicial Gnte Paul Laan Mõttelend — Pilte Ja peegeMssi Herbert Salu — Utoopia ja lutiiroloogia Kaiia Saarsen ~ Loheägriiiii lahknmins ,»TrIiaa'r u&sils&iininbreid K. Imio — Tartu Uhiversity in Estonia A. Kub ja — Kadonad kodud — A. Kubja — Mälestusi kodusaarelt E. Uustalu ja R. Hoora — Soomepoisid 426 lk. -f m ^^^^ Leho Lumiste Alamuse Andres — biograafiline jutustus kirjaoik Oskar Lutsust L. Lumiste — Atlandi aknaS L. Lumist© — Killad külas A. Vomm — Ristsõnad I A. Vomm — Ristsõnad II A. Vomm — Ristsõnad IIE A. Vomm --Ristsõnad IV Ants Vomm Minu hing (luuletuskogu) KEerme —Surnud laevad ja elavad K. Eerme - Päevata päevad ja ööta ööd 1 S.Ekbaum — Ajatar (luuletuskogu) Aarand Hoos — Jumalaga, Ears ja Eirzimm J/Pitka — Rajusõlmed T. Tamm — Need teod süüdistavani M A. Käbin ^ Vaim ja muld Urve Karuks — KödakondurCiuuleiuskogiöi) RÄAMATUIB LASTELE: Kalevipoeg — õppe- ja tööraamat lastele õpeta mind Eugema 1 — (õppe- ja töc eelkooliealistele lastele värvitrükis) õpeta mind lugema n — õppe- ja tööraamat eelkooliealistele lastele värvitrükis) ' Eesti feeele Harjutustib i 2.50 a5 3 . - 35 2.50 . 15 2.50 15 5 . - 40 3.5®/ •• 35 3 - 35 4.30 35 9.~ S5 .•'15 3 . - 15 5 . - 40 5 . - 25 4.50 25 IS 1.25 8.50 4 . - 25 2 . - 1.50 20 85 6.65 . 40 2.1C 5.30 40 40 2.50 20 2.25 20 2.25 20 2.25 20 20.- 40 1.50 18 4.- & 40 Sl.-— 4 . - 30 8.80 40 5 . - 40 10.- 40 . S . - .• 20 2.50 3, - 4. - 2.25 §0 40 „Paar sõna, kui tohib paluda, Gamarada?" ,;Ära hüüda mind seltsimeheks, sa kapitalistlik koer ja' imperialistide tallalakkuja. Äga hea küll — siin ta on." Süs tuli ICiivi hääl telefonile; „See polnud minu süü, Harv", ütles sell nagu pool-nutuselt, „neil oli oma mees hotelli-kelnerite hulgas — kui ta meile lõunat tooma tuli, oli 'tal tukk kausikaane 41. Selle peale paistis see hnnakas tõesti vihastavat. IJmselt oli ta ju-, ba tundide kaupa viiliga- töötanud. Need käerauad on päris kõvast terasest, millele nii kergesti viil peale ei hakka. . ,kijo de gran puta!" vandus mu kauge sõber. Mis äraseletatult tähendab suure hoorapoeg. Ilmselt oli sell miilu peale pahane. ..Sa muidugi tead, et su sõber seina äärde läheb, kui sa välja ei ilmu, sa bandiit?" ähvardas ta siis. ,.Kallis Gamarada", vastasin mina, , ,Küv pole mulle mitte nii palju sõber kui äripartner: Äri juures tuleb tihti teatavaid kaotusi kanda. Ta teadis seda, kui ta niind endale pai-tneriks võttis. Aga mis abi sul .sellest on, et sa ta ära tapad? E i , kallis kameraad, sa lase,ta lahti, on palju vähem vaeva — ja sel juhul ma ei helista mehhiklastele? Mis sa sellest arvad?" „Kuidas saan ma sind veel usaldada?" vu-ises Ghong. ,,KaUis mees", õiendasin mina, „sul on ju silmad ja kõrvad igäl-pool. Niipea kui ma politseisse helistan, teatab su agent Ayala sulle kohe. Muuseas, kui ma helistan, siis mitte kohe Mehhiko City politseile, vaid kolonel Huerta'le sõjaväepolitseist. On sul seal ka agendid?" Ma ei tunnud kedagi kolonel Huertät. Aga ma arvasin, et ega tema ka ei tunne. Kuidas ta saabki tunda,, kui sellist meest pole olemas? Ghong urises midagi telefoni. Siis muutus tä hääl selgemaks. „Okei — paistab, et ma pean halva mängu juurde hea näo tegema: Ilmselt olen ma sind alahinnanud: Kui ma Senor Knvi lahti lasen ja ta ise lennujaama toime-tan, kas siis lubad, et sa Mehhiko võimudega kontakti ei võta?" „Muidugi luban! Ausõna." ,,Palabra inglesa?" ; ,,Seguro, palabra inglesa, Rai-mondo." Palabra inglesa tähendab, inglase lubadus. Inglane teatavasti kunagi oma lubadust ei murra, heh-heh. See olevat parem kui mehhiklase ausõna. Mõned mehhiklased on üsna jhna auta sellid. „Tehtud", ütles nüüd Gamarada Ghong vähese kõhklemise järgi „Soovid sa nüüd oma sõbraga rääkida?" Poiss oli ümselt otsustanuc tõepoolest head nägu tegema hakata. a l l . . . " „Okei, okei", rahustasin mina, ,see asi on juba arvesse võetud. Ghong lubas sind oma käega Kanadasse minevale lennukile panna—- meie Nick-poisiga oleme ka varsti seal, nii et ara muretse. Paki minu asjad ka kõik kokku ja võta kaasa, ma enam sealt läbi ei tule, nagu isegi arvata võid. Muuseas, kuidas nad need käerauad lahti said?",. •• „Nad ei saanudki", vastas Kiiv, poolnaeruselt, poolnutuselt, ,.nad viUisid küll keti läbi, aga Ghongil on ikkagi veel võrud: randmete ümber." Pidin selle üle tahes-tahtmatuli naerma. Süs kordasin Kiivile informatsiooni tagavara-võtme kohta. Ja panin toru hargile. „Nüüd ruttu minema", kiirustasin Niek-poissi ja ta Ghiquitä Rosi-ta't, „enne kui nad Gris-Linea käest su aadressi saavad jä meid siia otsima tulevad." Meil oU selle aja peal juba oma seitse asja kokku pandud ja me sammusime Ävenida Obregoni peale välja, reisikohvrid käes ja näpud takso-auto järgi püsti^ nagu tõsised reisumehed kunagi. Rosita kandis beebit seljakorvis, nagu ta indiaani esivanemad seda sajandeid olid teinud. Varsti peatuski üks tõmmunäoline , nokatsmütsis sell oma vana Pontiac-masinaga pidurite kriiksudes meie kohal kõnnitee servas. „Taxi, Senores y Senorita?" „Si, hombre — gracias!" Nick tegi kaupa, mina kuulasin pealt. Teekond Hacienda: Gocoyoc'i pidi üle tunni aja kestma. Koht asus sealsamas GuernavaGa ligidal, kust me Mexico Gity'sse tulles läbi olime sõitnud. Poolest saadik kuulsa vulkaani Popocatepetri külje all. See Gocoyoc, nagu välja tuli, oli üks selline suurejooneline resordi-koht, mida UŠA-s :„dude-ranch" nimetatakse. Seal saab ratsutada, ujuda, golfi- mängida,' Metsiku Lääne stiilis riides käia, tublisti süüa-juua ja ehk muudki veel. Muidugi on ka hinnad vasta-, vad. Ja sel Gocoyoc'i rantshol, nagu näha, pidi ka oma väike lennuväli olema. Ja sealtsamast Co-coyoc'išt, mis muuseas tolteekide keeli krokodilli tähendavat, pidi see senor Agostino, või mis ta nimi piigi, meid õhtu eel Bronswil- ]6 kaudu USA-sse lennutama. ' .,Kui palju, mees?" nõudis Nick, peale selle kui oli_taksojuhile oma soovid kõik teatavaks teinud. \,Sada peesot, mees." Tehtud, mees. Sõidame." xNeed mehhiklased kordavad seda sõna, mees — ,,hombre" nii t i hedalt, kui nad sind just „senor" ei hüüa, et võib arVata, hippide keel on selle väljendi hispaania keelest laenanud. Hippi-poistel on ju ka igaüks „mees", olgu ta siis, muidu ka^ naine või laps. Kaheksa dollarit, seda ei saanud eriti pahaks panna^ Aga ma otsus-, tasin igaks juhuks sellil silma päris teravalt peal pidada. Mul oli mehhiko takso juhtidega halbu kogemusi. Enamus neist kippus sum-i revolreid kaasas I^andma ja kommunistide partei liikmed olema. Jõudsinie parajasti enne seda suurt liiklusummikust, mis igal pealelõunal aset leidis, Mexico City'st välja. Liikusime mööda pai-kesepaistelisi mõenõlvakuid ülespoole. Kahel pool teed olid jälle pilpakülad — adobe-mudatellistest seinad, lainelisest roostetanud; plekist katused, siin-seal mõni televi-siooni- antenn, siin-seal mõni sisse-löödud akendega bensiini-jaam. „Mis siis saab, kui me Brovi^nä- Villes maandume?" tahtis Nick teada. „See oleneb sinust, Nick-poiss. Kui) sa kisa teed, lasen kohalikul sheriffil sind vanglasse toimetada. Võid seni seal oodata, kuni Kana^ dast väljanõüdmispaberid kohale jõuavad. Sel juhul oled muidugi oma Ghiquita'st eraldatud , : . Kui sa aga viisakalt käitud, võtame sealt Innilennuki Kanadasse ja oleme ilma suuremate pahandusteta tagasi kodulinnas. Küll me seal arutame, mis asjast saab. Arvatavasti saad kautsioni vastu lahti ja-siis võid minna ja vana Vito'ga as-j jad klaariks: rääkida: Kui sa ei taha talle näo alla minna, siis see on ka okei — see on su oma asi. Sul on ju Kanada pass alles, või kuidas?" : Nick noogutas, aga jätkas pärimist. • „ Ä g a mis saab Rositast? Rosital pole Kanädamaa pabereid." Hmm jaa, kustkohast võisin mina seda teada? Võibol la lasevad nad ta külalisviisaga. sisse? ,,Pn tal Mehhiko päss?" : Tuli välja, et kallikesel polnud üldse mingeid pabereid, peale mingisuguse Acapulcp-kandi kabaree-laulja unionikaardi. See tegi asjad midugi pisut keerulisemaks. „ A g a mina olen", protesteeris Rosita, j,la mujer de Senor DiGast-ro^ si?"v,'' Et temi ori isand DiGastro naine. Nojah,^naine küll, /aga miitte : senora, see tähendab, nad ei olnud seaduslikult abielus. Vabaabielu vaevalt aga Kanada immigratsioo-ni- ametis midagi maksab. ,jGhiquita", arvas nüüd Senor DiGastro, ;,kas ei oleks parem, kui ' sa esialgu Mehhikosse jääksid? Hiljem võiksin ju sind lasta järele tulla?"; : " ; :^ Aga sellise jutu peale hakkas Ghiquitä hirmsasti ulguma ja rusikatega vastu autoistmeid peksma: Siis rippus ta jälle kahe käega Niek-poisi kaelas jä ei tahtnud sellisest asjast üldsel kuulda. Nähtavasti ei hoolinud tä ka midagi oma lastest, kes kuskil konvendis pidid elama. No mida sain mina sellisel juhul sinna parata. Peale selle, arvestasin et ehk on lihtsam, kui Ghiquitä kaasa tuleb. Siis vähemjilt: pole Nick-poisi poolt mingeid üllatusi karta. Niivüsi sõitsime ühel meelel edasi siniia . Rancho Gocoyoc'i pole, kust meie tagasitee-kond peale pidi hakkama. See Gococyoc paistis vägev välja küll, kui kord sinna jõudsime. Vägevad müürid missugused, võlvide ja käaFtega. Olevat olnud endine koloniaal-aegne suhkrüvabrik, nüüd luksushotelüks ümber ehitatud. 145 külalistuba, nägu teeäärne silt kinnitas, olge lahked!. i i l Nr. 70 Stella V Stella Vei seid tähele{ liikumise oij septembril seks. Juubil oma suure? kel Victorij Stella Veil rü 1887. aaj niku SakseJ kult jääb •t| elama RakA saab haridj koolis. Nagi noored, unil jäärist. Se{ väljaarvatiJ näitetrupis.! bitseva ena dadele,. m meeleolud tutvub aj j Veileriga, ]| tat hiljem •aastail elal oma abikal äjakirjandij la Veileril de Liidu Ti gastatute kond rajaiJ konna peaa tatute tooil eest hooliti gastatute 1917. aasi energilisin asutajaliikl eriti sihnaj nalaste ko| lest tsaari neb Vabarl emade ja . Asutava mistamisti koos AleksI panusega elab abiel vankril, teisele. SU jal naistelj Eesti is hendab S1| ; naisliikui üheõiglus( juhatuse ned. sotsit vad eriUsIl üheks leb kahtlel kunsti elli] Tallinnas kus' • valn rahvamuj saadusi; jem väljal on suuretj kodumistq ; vustab e( jaspool kt Kui Ee Ilselt oi] seltse, saj na PeFenl organisat| leri: ji • võimsaksi loenguid standardil Paguluj Rootsis ikka endil ga eesti i| tööst ösJ organisatl toimunu d| olgu siis { või teatri bilar pole ge seljagi vi.st iga Viimast . Stella oma tütr^ aga igal on kiilasil la Veiler maininud) talle nagi, elada j: ikka ja ji| eesti elu.I lid, teati ammutai ja jõi mulle -kc maetud nu abikc •• '!•
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , September 22, 1977 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1977-09-22 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e770922 |
Description
Title | 1977-09-22-06 |
OCR text | VABA EESTLANE ndjapäefval, 22. septembril 1977 ~ IThufsday/Šepte Nr. 70 hlaailmakarika võistlusel,':mis äsja peeti Düsseldorfis, Lääne- Saksamaal, saavutasid esimesed kolm kohta. 400 m tõkkejooksus: Edwin Mo-seš USA 47,58, 2. Volker Beck Idä- Saksamaa 48,83, 3. Harald Schmid Lääne-Saksamäa 48,85. 800 m jooksus: Alberto Juantore-na Ameerika 1.44,0, 2. Mike Boit Aairika 1.44,1, 3. Willi Wülbeck L-S 1.45,4. iOO m jooksus: Steve Williams USA 10,13, 2. Eugen Ray I-S 10,15, Z. Silvio Leonard Ameerika 10,19. Kuulitõukes: Udo Beyer I-S 21,74 (uus Ida-Saiksamaa rekord), 2. Rei- 3o| Stählberg Eui'Oopa 20.46, 3. Ralf Reichenbach L-S 19.97. 10.000 m jooksus: Merutz Yifter Aafrika 28.32,3, 2. Jörg Peter I-S 28.34,0, 3. Jos Hermens Euroopa 28 35,0. Kaugushüppes: Arnie Robinson USA 8.19, 2. Hans Baumgartner L-S 7.96, 3. Chariton Ehizuelen Aafrika 7.89. 1500 m jooksus: Steven Owett Eui'0opa 3.34,5, 2. Thomas Weš-singhage L-S 3.36,0, 3. Jürgen Straub I^S 3:37,5. 3000 m takistusjooksus: Michäel Karst L^S 8.21,6, 2. Tura Eshetu Aafrika 8.22,5, 3. George Malley USA 8.25,2. Teivashüppes: Mike Tulley USA 5.60, 2. Wladislaw Kozakiewicz Euroopa 5.55, 3. Axel Weber I-S 5.30. Kolmikhüppes: Joao de Carloš Oliveira Amerika 16.68, 2; Anatoli Pis,kulin Euroopa 16.61, 3. Klaus Hufnagel I-S 16.43' 400 m jooksus: Volker Beck I-S 45.79, 2. Ryszard Podlas Euroopa 45.80, 3. Alberto Juantorena Ameerika 45,83. Kettaheites: Wolfgang Schmidt I-S 67.14, 2, Mac Wilkins USA 66.64, 3. Hans-Dirök Neu L-S 62.64. A^asaraheites: Karl-Hans Riehm L-S 75 64, 2. Jochen Sachse LS 75.40, 3. Peter Farmer Okeaania 73.92. 4^100 m teatejooksus: USA (Col-lins, Riddickj Wiley, Williams) 38,03 (uus maailmarekord), 2. Ida- Saksamaa 38,57, 3. Ameerika 38,66. 4x400 m teatejooksus: Laäne- Saksamaa 3.01,3, 2. Euroopa 3.02,5, 3. Ameerika 3.02,7. 20Ö m jooksus: Clancy Edwards ÜSA 20,17, 2. Pietro Mennea Eu-ropk 20;17, 3.' Siivio Leonard Ameerika 20,30. 110 m tõkkejooksus: Thomas Munkelt I-Š 13,41, 2. Alejandro Ca-sanas Ameerika 13,50, 3. Charles Foster USA 13,51. 400 m teistkordses jooksus: 1. A l berto Juantorena Ameerika 45.36, 2. Volker Beck I-S 45,50, 3. Robert Taylor USA 45,57. Jooks toimus A l berto Juantorena nõudel, kes väitis et ta eelmisel päeval polnud kuulnud stardipauku, kuna lennuk oli sel ajal üle väljaku lennanud. Tema protestile tuldi ameeriklaste toetusel vastu ja iilahiimetatud tagajärjed ongi uue jooksu tulemused, millest aga kais jooksjat protestiks omakorda loobusid. Odaviskes; Michel Wessing L-S 8.46, 2. Wolfgang Hanisc> I-S 84.28, 3. MiklosNemeth Euroopa 80.92. Kõrgushüppes: Rolf Beüschmidt I-S 2.30, 2. Dwight Stones USA 2.27, 3. Jacek Wszola Euroopa 2:24. 5000 m jooksus: -Mirüts Yifter Aafrika 13.13,8, 2. Marty Liquori USA 13.15,1, 3. David Fitzsimmons Okeaania 13.17,4. Võistlusel esinesid Lääne- ja Ida-Saksamaa ning USA omaette meeskondadega, kuna teised olid valikmeeskönnad vastavaist maailmajagudest. Lõplik punktide arv meeste aladel oli; 1. Ida-Saksamaä 127, 2. USA 120, 3. Lääne-Saksamaa 112, 4. Euroopa 111, 5. Ameerika 92, 6. Aafrika 78, 7. Okeaania 48 ja 8. Aasia 44'. Hind Saatefeula TALITUSES Rootsis, Halmstadis, leiti 3. sept. oma kodust surnuit omaaegne sportlane Eduard Haitoka^ ja. Arstüikul efespertüsü ilmnes, et surm oli ^tüilnud ööl vastu 2. septembrit südaaneataki tagajärjel. Kadimu oli rnstmekOrdne internatsionaal vettehiipetes maa-võistlusitel Soome ja Läti vastu. Oli ikaua aastaid Eesti meister vettehüpetes, harrastades ka ilu-uisMemist. Kadunu oli paarkümmend aastat tagasi ka veespordi arendajaks Halmstadi eestlaste grupis, kus ta korraldas muuseas vettebüppe kursusi: Põikread: 1. Noorusaeg, 7. Närv, 9. Linn Süürias, 10. Programm, 11. Alluv, 12. Viga (mingil asjal), 13. Kuskile, 15. Hästi oskaja, 16. Sammumine, 19. Riik Aasias, 21. Küsimus, 23. Magada tahtjate, 24. Ajudega töötav, 27. Koolijuhataja — õpilaste zhargoonis, 28. Serv, 30. Mustanahaline, 31. Koha määrsõna, 32. Tüürija. Püstread: i . Jõgi HoUandis, 2. Laius, ruumikus, 3. Kohalejõudev, 4. Kirjanduslik vargus, 5. Püssi osa, 6. Väheütlev, kahvatu, 7. Vehklemismõõk, 8. Muusikaline sündmus, käändevormis, 13. Kobamine, katsumine, 14. Konks, 17. Tänulikkus, tänutumie, 18. Kaunis, 20. Puu, 21. Väledam, 22. Omaaegne tuntud eesti lendur, 25. Puu-käsn, 26. Eesti — ühes võõrkeeles, 29. iTemas. RISTSÕNA NR. 944 LAHENDUS . Põikread: 1. Kaatet, 6. Pilvik, 10. Laval, ,11. Usinus, 12. Vineer, 13. Sadamas, 14. Iiri, 16. Saul, 18. Joh. Aaviku hauakivi heaks on saatnud toetusi veel järgnevad isikud: Linda Klauren (teistkordselt), Endel Kõpp, Georg Luther, Hele Lüüs, A. Meier-Ooi^ V Pü-rand, Max Sikkut ja S. triip. Annetusi võtab vastu Eesti Keele ja Kirjanduse Instituut, c/o Stock-holms Universitet, 106 91 Stockholm, postzhiiro nr. 35 45 37 — 3. Aine, 19. Torupill, 22. Seik, 24. Maalrid, 25. Saarmas, 27. Daam, 29. Karneval, 32. Moes, 35, Erie^ 36. Lima, 37. Leebiku, 39. Kangas, 40. Ainuke, 41. Imaam, 42. Luksus, 43. Rajama. Püstread: 1. Kuusik, 2. Anitra, 3. Elus, 4. Tasakesi, 5. VaMSti, 7. Isis, 8. Veesai, 9. KareU, 12. Vaar, 15. Iirlane, 16. Spargel, 17. Uljas^ 20. Oksa, 21. Sagar, 23. Edda, 26. Ammukaar, 28. Alabama, 29- Keskel, 30. Rinnak^ 31. Vees, 33. Süu-ma,. 34. Parema, 37. Lasu, 38. U i ma: • • USURÄNDUR m-. 5 - 1977. Eesti Baptisti Maailmaliidu ajakirja tänavuses viiendas numbris kirjuta^ vad: A. Roos „Tiilevilcku vaadates'', K. Raid„Kas inimene elab pärast surma?", dr. W. von Braun „Surematus", Arnström „Eiava vee Jõed", M. Jansson „Algkrist-laste vaade misjonile", G. F. Tunks „Kuuluta evangeeliumi!", „ühe arsti tunnistus Kristusest", „Teaduse piiratus", ,,Kodus kuri — mitte-tarvitatav Jumala riigiS/', W. Busch „Kolmekümne viie aasta järele", R. Vaikla ,,Sõit päikesesse!", L. B. Snow „See asi on minult", lühemaid kirjutusi, vaimulikku luulet T. Monod'Ut, M. Laa-neorult, R. Vilbastelt ja P. Sink'ilt, lühiartikleid ja teateid Vancouveri ja Toronto eesti baptisti koguduste tegevusest. Ilme Ivandi — Pargi E i d t e taimaetörüNäidendid ja • ' ettekanded noortele L. WahtrasLüyaMass Ravimtaimedl, 25® retsepti EnH\Nõu — Vaskvetft Aima Ahmatova — Marie Under — Reefe^eia H. Michelson ~ Skantlikul teej H. Michelson — Noorsootöö radadel H. Michelson — Eesti radadelt Eduard Krants — Lnmeiiitlased (luuletuskogu) lona Laaman — Mis leed sipelgad (luuletuskogu) Estomam Ofiicial Gnte Paul Laan Mõttelend — Pilte Ja peegeMssi Herbert Salu — Utoopia ja lutiiroloogia Kaiia Saarsen ~ Loheägriiiii lahknmins ,»TrIiaa'r u&sils&iininbreid K. Imio — Tartu Uhiversity in Estonia A. Kub ja — Kadonad kodud — A. Kubja — Mälestusi kodusaarelt E. Uustalu ja R. Hoora — Soomepoisid 426 lk. -f m ^^^^ Leho Lumiste Alamuse Andres — biograafiline jutustus kirjaoik Oskar Lutsust L. Lumiste — Atlandi aknaS L. Lumist© — Killad külas A. Vomm — Ristsõnad I A. Vomm — Ristsõnad II A. Vomm — Ristsõnad IIE A. Vomm --Ristsõnad IV Ants Vomm Minu hing (luuletuskogu) KEerme —Surnud laevad ja elavad K. Eerme - Päevata päevad ja ööta ööd 1 S.Ekbaum — Ajatar (luuletuskogu) Aarand Hoos — Jumalaga, Ears ja Eirzimm J/Pitka — Rajusõlmed T. Tamm — Need teod süüdistavani M A. Käbin ^ Vaim ja muld Urve Karuks — KödakondurCiuuleiuskogiöi) RÄAMATUIB LASTELE: Kalevipoeg — õppe- ja tööraamat lastele õpeta mind Eugema 1 — (õppe- ja töc eelkooliealistele lastele värvitrükis) õpeta mind lugema n — õppe- ja tööraamat eelkooliealistele lastele värvitrükis) ' Eesti feeele Harjutustib i 2.50 a5 3 . - 35 2.50 . 15 2.50 15 5 . - 40 3.5®/ •• 35 3 - 35 4.30 35 9.~ S5 .•'15 3 . - 15 5 . - 40 5 . - 25 4.50 25 IS 1.25 8.50 4 . - 25 2 . - 1.50 20 85 6.65 . 40 2.1C 5.30 40 40 2.50 20 2.25 20 2.25 20 2.25 20 20.- 40 1.50 18 4.- & 40 Sl.-— 4 . - 30 8.80 40 5 . - 40 10.- 40 . S . - .• 20 2.50 3, - 4. - 2.25 §0 40 „Paar sõna, kui tohib paluda, Gamarada?" ,;Ära hüüda mind seltsimeheks, sa kapitalistlik koer ja' imperialistide tallalakkuja. Äga hea küll — siin ta on." Süs tuli ICiivi hääl telefonile; „See polnud minu süü, Harv", ütles sell nagu pool-nutuselt, „neil oli oma mees hotelli-kelnerite hulgas — kui ta meile lõunat tooma tuli, oli 'tal tukk kausikaane 41. Selle peale paistis see hnnakas tõesti vihastavat. IJmselt oli ta ju-, ba tundide kaupa viiliga- töötanud. Need käerauad on päris kõvast terasest, millele nii kergesti viil peale ei hakka. . ,kijo de gran puta!" vandus mu kauge sõber. Mis äraseletatult tähendab suure hoorapoeg. Ilmselt oli sell miilu peale pahane. ..Sa muidugi tead, et su sõber seina äärde läheb, kui sa välja ei ilmu, sa bandiit?" ähvardas ta siis. ,.Kallis Gamarada", vastasin mina, , ,Küv pole mulle mitte nii palju sõber kui äripartner: Äri juures tuleb tihti teatavaid kaotusi kanda. Ta teadis seda, kui ta niind endale pai-tneriks võttis. Aga mis abi sul .sellest on, et sa ta ära tapad? E i , kallis kameraad, sa lase,ta lahti, on palju vähem vaeva — ja sel juhul ma ei helista mehhiklastele? Mis sa sellest arvad?" „Kuidas saan ma sind veel usaldada?" vu-ises Ghong. ,,KaUis mees", õiendasin mina, „sul on ju silmad ja kõrvad igäl-pool. Niipea kui ma politseisse helistan, teatab su agent Ayala sulle kohe. Muuseas, kui ma helistan, siis mitte kohe Mehhiko City politseile, vaid kolonel Huerta'le sõjaväepolitseist. On sul seal ka agendid?" Ma ei tunnud kedagi kolonel Huertät. Aga ma arvasin, et ega tema ka ei tunne. Kuidas ta saabki tunda,, kui sellist meest pole olemas? Ghong urises midagi telefoni. Siis muutus tä hääl selgemaks. „Okei — paistab, et ma pean halva mängu juurde hea näo tegema: Ilmselt olen ma sind alahinnanud: Kui ma Senor Knvi lahti lasen ja ta ise lennujaama toime-tan, kas siis lubad, et sa Mehhiko võimudega kontakti ei võta?" „Muidugi luban! Ausõna." ,,Palabra inglesa?" ; ,,Seguro, palabra inglesa, Rai-mondo." Palabra inglesa tähendab, inglase lubadus. Inglane teatavasti kunagi oma lubadust ei murra, heh-heh. See olevat parem kui mehhiklase ausõna. Mõned mehhiklased on üsna jhna auta sellid. „Tehtud", ütles nüüd Gamarada Ghong vähese kõhklemise järgi „Soovid sa nüüd oma sõbraga rääkida?" Poiss oli ümselt otsustanuc tõepoolest head nägu tegema hakata. a l l . . . " „Okei, okei", rahustasin mina, ,see asi on juba arvesse võetud. Ghong lubas sind oma käega Kanadasse minevale lennukile panna—- meie Nick-poisiga oleme ka varsti seal, nii et ara muretse. Paki minu asjad ka kõik kokku ja võta kaasa, ma enam sealt läbi ei tule, nagu isegi arvata võid. Muuseas, kuidas nad need käerauad lahti said?",. •• „Nad ei saanudki", vastas Kiiv, poolnaeruselt, poolnutuselt, ,.nad viUisid küll keti läbi, aga Ghongil on ikkagi veel võrud: randmete ümber." Pidin selle üle tahes-tahtmatuli naerma. Süs kordasin Kiivile informatsiooni tagavara-võtme kohta. Ja panin toru hargile. „Nüüd ruttu minema", kiirustasin Niek-poissi ja ta Ghiquitä Rosi-ta't, „enne kui nad Gris-Linea käest su aadressi saavad jä meid siia otsima tulevad." Meil oU selle aja peal juba oma seitse asja kokku pandud ja me sammusime Ävenida Obregoni peale välja, reisikohvrid käes ja näpud takso-auto järgi püsti^ nagu tõsised reisumehed kunagi. Rosita kandis beebit seljakorvis, nagu ta indiaani esivanemad seda sajandeid olid teinud. Varsti peatuski üks tõmmunäoline , nokatsmütsis sell oma vana Pontiac-masinaga pidurite kriiksudes meie kohal kõnnitee servas. „Taxi, Senores y Senorita?" „Si, hombre — gracias!" Nick tegi kaupa, mina kuulasin pealt. Teekond Hacienda: Gocoyoc'i pidi üle tunni aja kestma. Koht asus sealsamas GuernavaGa ligidal, kust me Mexico Gity'sse tulles läbi olime sõitnud. Poolest saadik kuulsa vulkaani Popocatepetri külje all. See Gocoyoc, nagu välja tuli, oli üks selline suurejooneline resordi-koht, mida UŠA-s :„dude-ranch" nimetatakse. Seal saab ratsutada, ujuda, golfi- mängida,' Metsiku Lääne stiilis riides käia, tublisti süüa-juua ja ehk muudki veel. Muidugi on ka hinnad vasta-, vad. Ja sel Gocoyoc'i rantshol, nagu näha, pidi ka oma väike lennuväli olema. Ja sealtsamast Co-coyoc'išt, mis muuseas tolteekide keeli krokodilli tähendavat, pidi see senor Agostino, või mis ta nimi piigi, meid õhtu eel Bronswil- ]6 kaudu USA-sse lennutama. ' .,Kui palju, mees?" nõudis Nick, peale selle kui oli_taksojuhile oma soovid kõik teatavaks teinud. \,Sada peesot, mees." Tehtud, mees. Sõidame." xNeed mehhiklased kordavad seda sõna, mees — ,,hombre" nii t i hedalt, kui nad sind just „senor" ei hüüa, et võib arVata, hippide keel on selle väljendi hispaania keelest laenanud. Hippi-poistel on ju ka igaüks „mees", olgu ta siis, muidu ka^ naine või laps. Kaheksa dollarit, seda ei saanud eriti pahaks panna^ Aga ma otsus-, tasin igaks juhuks sellil silma päris teravalt peal pidada. Mul oli mehhiko takso juhtidega halbu kogemusi. Enamus neist kippus sum-i revolreid kaasas I^andma ja kommunistide partei liikmed olema. Jõudsinie parajasti enne seda suurt liiklusummikust, mis igal pealelõunal aset leidis, Mexico City'st välja. Liikusime mööda pai-kesepaistelisi mõenõlvakuid ülespoole. Kahel pool teed olid jälle pilpakülad — adobe-mudatellistest seinad, lainelisest roostetanud; plekist katused, siin-seal mõni televi-siooni- antenn, siin-seal mõni sisse-löödud akendega bensiini-jaam. „Mis siis saab, kui me Brovi^nä- Villes maandume?" tahtis Nick teada. „See oleneb sinust, Nick-poiss. Kui) sa kisa teed, lasen kohalikul sheriffil sind vanglasse toimetada. Võid seni seal oodata, kuni Kana^ dast väljanõüdmispaberid kohale jõuavad. Sel juhul oled muidugi oma Ghiquita'st eraldatud , : . Kui sa aga viisakalt käitud, võtame sealt Innilennuki Kanadasse ja oleme ilma suuremate pahandusteta tagasi kodulinnas. Küll me seal arutame, mis asjast saab. Arvatavasti saad kautsioni vastu lahti ja-siis võid minna ja vana Vito'ga as-j jad klaariks: rääkida: Kui sa ei taha talle näo alla minna, siis see on ka okei — see on su oma asi. Sul on ju Kanada pass alles, või kuidas?" : Nick noogutas, aga jätkas pärimist. • „ Ä g a mis saab Rositast? Rosital pole Kanädamaa pabereid." Hmm jaa, kustkohast võisin mina seda teada? Võibol la lasevad nad ta külalisviisaga. sisse? ,,Pn tal Mehhiko päss?" : Tuli välja, et kallikesel polnud üldse mingeid pabereid, peale mingisuguse Acapulcp-kandi kabaree-laulja unionikaardi. See tegi asjad midugi pisut keerulisemaks. „ A g a mina olen", protesteeris Rosita, j,la mujer de Senor DiGast-ro^ si?"v,'' Et temi ori isand DiGastro naine. Nojah,^naine küll, /aga miitte : senora, see tähendab, nad ei olnud seaduslikult abielus. Vabaabielu vaevalt aga Kanada immigratsioo-ni- ametis midagi maksab. ,jGhiquita", arvas nüüd Senor DiGastro, ;,kas ei oleks parem, kui ' sa esialgu Mehhikosse jääksid? Hiljem võiksin ju sind lasta järele tulla?"; : " ; :^ Aga sellise jutu peale hakkas Ghiquitä hirmsasti ulguma ja rusikatega vastu autoistmeid peksma: Siis rippus ta jälle kahe käega Niek-poisi kaelas jä ei tahtnud sellisest asjast üldsel kuulda. Nähtavasti ei hoolinud tä ka midagi oma lastest, kes kuskil konvendis pidid elama. No mida sain mina sellisel juhul sinna parata. Peale selle, arvestasin et ehk on lihtsam, kui Ghiquitä kaasa tuleb. Siis vähemjilt: pole Nick-poisi poolt mingeid üllatusi karta. Niivüsi sõitsime ühel meelel edasi siniia . Rancho Gocoyoc'i pole, kust meie tagasitee-kond peale pidi hakkama. See Gococyoc paistis vägev välja küll, kui kord sinna jõudsime. Vägevad müürid missugused, võlvide ja käaFtega. Olevat olnud endine koloniaal-aegne suhkrüvabrik, nüüd luksushotelüks ümber ehitatud. 145 külalistuba, nägu teeäärne silt kinnitas, olge lahked!. i i l Nr. 70 Stella V Stella Vei seid tähele{ liikumise oij septembril seks. Juubil oma suure? kel Victorij Stella Veil rü 1887. aaj niku SakseJ kult jääb •t| elama RakA saab haridj koolis. Nagi noored, unil jäärist. Se{ väljaarvatiJ näitetrupis.! bitseva ena dadele,. m meeleolud tutvub aj j Veileriga, ]| tat hiljem •aastail elal oma abikal äjakirjandij la Veileril de Liidu Ti gastatute kond rajaiJ konna peaa tatute tooil eest hooliti gastatute 1917. aasi energilisin asutajaliikl eriti sihnaj nalaste ko| lest tsaari neb Vabarl emade ja . Asutava mistamisti koos AleksI panusega elab abiel vankril, teisele. SU jal naistelj Eesti is hendab S1| ; naisliikui üheõiglus( juhatuse ned. sotsit vad eriUsIl üheks leb kahtlel kunsti elli] Tallinnas kus' • valn rahvamuj saadusi; jem väljal on suuretj kodumistq ; vustab e( jaspool kt Kui Ee Ilselt oi] seltse, saj na PeFenl organisat| leri: ji • võimsaksi loenguid standardil Paguluj Rootsis ikka endil ga eesti i| tööst ösJ organisatl toimunu d| olgu siis { või teatri bilar pole ge seljagi vi.st iga Viimast . Stella oma tütr^ aga igal on kiilasil la Veiler maininud) talle nagi, elada j: ikka ja ji| eesti elu.I lid, teati ammutai ja jõi mulle -kc maetud nu abikc •• '!• |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-09-22-06