1987-03-19-07 |
Previous | 7 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
I v i
0 .
0. l < ( ' 'III
I l 4
» 1
• / / t v t - .»
.. 22 Nr. 22 VABA EESTLANE neljs^äeväl, :i9/märtsil• 1987 — Thur^^ Lk. 7
1 il
Kes \asakiilt Paiil
Hiiri KllMn. Heikki
F()t{): 1; IJIIevarv
shford ja kolmikhüppaja
nley.
ijust. hoolimata suutsid
tiid aegu naiste maratoni-
[oistlustel Jaapanis Lor-ioller
Uus-Meremaali
ja Lisa Martin Austraa-
:).59).
|s on astutud mitniesugu-jine.
ei teoks teha 1996.
tineude organiseerimise
jLoodi spisiaalne 27-liik-
|yalitsuskomisjon, ..kuhu
niinistrid. poliitikud ja
[impiakomitee liikmed.
:d on lubanud spordira-
)nstrueerides rahaga mitte
j:da. ä veenda Rahvusv.
riteed lõplikult Ateena
Vkus"" õieu.ses tähistada
^ctc olümpiamängude
üpäe\a nende sünnimaal,
laadion mahutah 80 tuhat
.jaL,
NiiiiininiiiiiiiiiiuiiiiiiiiiiiiiiiiHiEJ
pole kuiva kohtd
kes elavad väikses
ei kord küll peal oi-ist.
säilinud veel vaid
e ja teist samapaljuv
õlgi. Mehed on
:tul seati sisse suure
id — materjali sel-^
:a tekkis ühisel jõui
Samuti on platsis ka-irisaavutised
— laual
piovastuvõtja ja nur-neli
— kaks elavad
Weed neli on: .Tartu
:akse. Sobiks, saksa
:uskilt Vaivara või
'P Antsperk ja Jüri
^id ligi ka oma viiuliv
ib.
pikul, kui mehed labi
vihmatibade 11 ^ir-et
mainitud augud
lasti sobivad, kuid
Ja kuna üks auk
:seb, võtab ta oma
ab sellest oma voodi
on Pensioni maga-muutub
taas rõõm-
Rubriigi all ,,L8viiig B
majandusalane ajakiri
kärbitud kujul allpool ära
.Paljud Kanada eesrindlikud kunt-snikud
ei ole siin maal sündinud.
Üks sellistest on Eestis-sündinud
kunstnik Osvald Timmas; kes on
praegu Vesivärvidega maalijate
seltsi Kanadas" president.
Timmas on akvarellide-maali-jana
üks mõjukamaid selles zhan-ris
ja arvatavasti- oskab seda
kunstiharu vähemalt sama hästi
kui keegi teine maailmas.
Timmase tööde keskpunktiks on
looduse arengu ja protsesside kujutamine;
tema arvates on inimene
ainuh üks aktiivne oj^a loodusest,
kus väiksed organismid ja eluvormid
ikka ve^el mängivad otsustavat
rolli.
Timmas sai oma hariduse Tartu
ülikoolis, kus ta peaõppeaineks oli
majandusteadus. Kuid ta õppis ka
kunsti ning hiljem ^jätkas sel alal
omaõpingiud Rootsis. Sealt tuli ta
aastal 1952 Kanadasse. Tõsisemalt
hakkas ta kunsti alal tööle
1957. aasta JQoksjil, .samal ajal kui
la veel töötas täie ajaga ühes
Kanada • firmas süsteemide-ana-lüüsi
alal.
Ta oli ikka veel ainult vaba-aja
kunstnik, kui ta 1967. aastal valiti
Ameerika vesivärvide-kunstnike
seltsi" liikmeks, olles tol korral
alles teine kanadalane, kes selle
au osaliseks sai. Aastal 1972 valiti
Timmas ..Kuningliku Kanada
K u n s t i a k a d e e m i a " 1 i i k m e k s.
Veidi aqga hiljem hakkas Timmas
täieajalkseks kunstnikuks. Algul
tegi ta oma töid ka õlivärvidega ja
akrüülvärvidega, kuid nüüd
t ö öt a b ta ainult a k v are 1 li -
kunstnikuna. Ta on leiutanud
mitmed uued ve-jlivärvide-tehni-kad
ja akvärelli-maalimise viisid.
Ta on võtnud' kasutusele uusi
kemikaale, mis paberit ei kahjusta,
ta on külmetanud vfve
paberile, kasutanud! jääkristalle
mis kuival paberil paistma jäävad,
eksperimenteerinud .vedelainetega
nagu lõss (skim milk) ja dzhinh,
pressinud värve paberile tagantpoolt
ja leiutanud roostetoonid,
mis päikese käes ei pleegi.
Mii palju nagu Timmase maalid
kujutavad elu väikeosi, otse molekulideni
minnes, nii tunneb ta ka
huvi selle menetluse vastu, mis
jäädvustab vesivärve paberil."
V e s i v ä r v i d moodustavad
paberipinnasel uputuse, mida
kunstnik peab piirama, kontrollima,"
ütleb Timmas. On
võimalik simuleerida loodust,
lasta värve paberile n|gu vihm
langeb maapinnale — kui lähete
välja peale äikesetormi, näete
ILMUS
TORONTOS
1956—1 m
$5.^ pluss saatekuSii S
Ganada'^ oma veebruari-e
kohtö.
seda protseduuri, Vesi tungib
puuse, isegi kividesse--mis mind
huvitab on saada maksimaalset
tagajärge vee- ja vesivärvidega
töötamisel — vesivärvid on
loomulik kunstimeedia.'*
Timmase töid on välja pandud
rohkeni kui 40 gallerii, muuseumi
j a avaliku kollektsiooni-saali
seintel, rääkimata veel erakogudest
üle terve maailma.
' M ö ö d u n u d aasta f oma
ametikohustuste . raames kui
Kanada vesivärvidega maalijate
seltsi esimees võttis Timmas osa
ka selle seltsi juubelipidustustest
Ontario Majas Londonis. Ning
nüüd on üks akvarel 1 Kuninglikus
Kollektsioonis Windsori Jossjs
Osvald Timmase maalitud.
is Torontos (E.K.K.T.) 3 2 . aasta«^peakoosolek, 3 . märtsil 1 9 8 7c
paremale; eesi^as: J . Tanner, K. Käärid, S.^^^^^^ E. Milvek; tagareas: A o
. Järve, E.Relvik.
BE3:
Lugege kaks korda nädalas ilmuvaü
„VABÄ EESTLAST"
— sisukam ja odavam eest
ajaleht vabas maailmas!
. jPühapäeval,• 15. .märtsil toimus Eesti Maja - kohvikus Eesti Kunstide Keskuse (EKK)
aastäpeaköosolek. Kohal oli 17 liiget, kes kinnitasid möödunud tegevusaasta aruanded ja
kaalusid plaane,-^uidas eesmärgiks oleva kw^ Koosolekut juhatas Ene
1985/86. aasta tegevusaruande
esitas Stella Kerson. Selles oli
kolm kontserti (Armas Maiste,
noorte solistide ja Tiiu Haameri
kontserdid), muusikavoistlused
Margit Viia ja Evi Hainari: korraldusel.
Dets. 1985 mopdustati
16-liikmeline kunstimuuseumi
aktiivkomitee Ülemaailmse Eesti
Kunstikollektsiooni loomiseks;
see täienes Ottd Puusta 30
graafilise tööga (saadud Rain
Rebase vahendusel). Toimus
EKK tuluõhtu (Valve Kivito
dzhässballeti õhtu). Ontario
kultuuriministeeriumi ooolt hin- ^
nati aumärgiga Stella Kersönit ja
Abel Leed. Toimus EstoVailey
finantsaktsioon hüpoteeklaenu
likvideerimiseks, moodustati met-seenide
grupp, kes lunastas
$92.0(X) suuruse võla.
Kässaaruande esitas laekur
Toomas Koger. See näijas
sissetulekute poolel $19.054,
kulutusi $17.398, jättes ülejäägi
Sl .65i. Varanduste seis 31. aug.
1986 oli $176.915, sellest Ešto
Valley $136:747 ja kunstikogu
$26.726, Siserevisjoni komisjoni
protokolli esitas E. Leetma;
välisrevidendi haiguse tõttu lükati
kinnitamine edasi, kuic
vastu esitatud kiljul.
Järgmise tegevusaasta (ai
sept. 1986) kavasv millest initii
punkti juba teostatud, oli L.
Saarepera kunstiloeng, Vera Viiu
Alliku kontsert. Ning novembris
EKK ülemaailmse kunstikõllektsi-kontserdi
korraldamisel, kus EKK
esitas valiku kunstimuuseumi
varadest ja muusikamuuseumist
F.P. Lüdigi arhiivis olevad materjalid.
Mais ön ette nähtud EKK
kunstikogu pildistamine, katalo-giseerimine
ja kaardistamine,
augustis eesti kunsti ja rahvakunsti
suvekool ,,Seitse kunsti".
Alanud aasta eelarve oli
koostatud tasakaalus $26.700, kus
suuremaks sissetulekuks olid ao-ooni
hoiuruumi
sisustamine varahoidja
Vallneri majas. Detsembris
moodustati muuseumi valikkogu;
see täienes Ruth^ Tulvingu, Kai
Kääridi ja Oss Timmase
[iste,, .maalidega.•
suuremad väljaminekud Ešto
Valley'le ($ 11.000); stipen-diumeiks
on ettenähtud $1Ö(K).
Valimistel valiti eksekutiiv-juhatusse
Evi Heinar^ Juta^
Stella Kerson, Linda Leetma,
Peeter Martin, Vaike Sägi, Jüri
Tamm, Margit Viia ja Hans
Westerblomj neist presidendiks
/SteÜa Kerson. ; :v - ;
Usaiduskogusse Syen Ehvert^
Heino Kasak, Stella Kerson,
Toomas Koger, Abel Lee, Ene
Liis Martens, Tõnu Parming,
Jaan Üoos ja Oss Timmas,
usalduskogu esimeheks Stella
• Kerson. •
Kultiiurifbndi esimeheks dr.
Jüri Daniel, liikmed: dr. Karl
Aisn, Lembit Avesson, dr. Ivar
Ivask, Stella Kerson, dr. Alfred
Kurlents, Abel Lee, dr. Vello
SöotSv Lydia yohu-Viksten,
sekretäriks Elsa Vellner.
Kunstikomitee esimeheks Oss
Timmas, kuraatoriks Juta Ilves.
Revisjonikomisjoni Eduard
; Leetniaiä,- 'Helge. Ku^ ja' Ada.
Tikovt.
Eesti Kultuurimuuseumi mõtte
üle rääkis S. Kerson pikemalt,
selgitades kultuuriyaramu
his, äratati-i
i
Stella 'Kerson.
arhiivide probleeme ja kuidas
lahendada kunstimuuseumi probleemi.
Asukoha arutlusel märgiti
omatalu,Esto Valleyst, Eesti Maja,
tartu College^il pole praegu
mingeid plaane, kuna käsil on õppetooli
laenude tasumine. Kuna
Eesti Majas ei näi midagi
juhtuvat, siis tuleb minna edasi
Esto Valley programmiga,
oodates samal ajal, mis ülejäänud
organisatsioonid mõtlevad teha.
Ideaalne oleks kui muuseum
asüks linnas, kuid on vaja
kunst i g a l e e r i d, a r h i i V e,
raamatukogu jm., mis ei anna
sissetulekut, vaid tuleb kellegi
poolt välja maksta. Üürikorras
pole võimalik selliseid asutusi majandada.
EKK ootab ja hoiab oma
Esto Valleyst. Maal on võimalus
rahvakunsti viljelemiseks, kuna
linnas puudub ka võimalus
muinasküla ehitamiseks. Linna
eeldus on see, et see on kõigile
kättesaadav.
on
netusi on vaja $67.000 tasumaks
$98.000 suurust ilma protsendita r
obligatsiooni. Tänavu oleme
ootel, mis eesti ühiskonnas
tehakse; samal ajal EKK mõtleb
oma projekti sisule, algab tööde
pildistamine jai raamimine. Samuti
alustatakse muusikamuuseumi
sisustamisega. Pärast P.P. Lüdigit
on kavas L . Juhti, K. Raidi, N .
Järvi kohta materjalide kogumine.
Suvisel ,,Seitshie kunsti''
nädalalal hakatakse uurima kandle
ehitamist ja kutsutakse ekspert,
kes valmistaks mudeli muinaskü- '
last. Kokkuvõttes on käesoleva
tegevusaasta kaval kolm osa:
füüsiline objekt, muuseumi
sisu töötlemine ja tegevusprogramm
suvistel „Seits ae kunst;!"'
päevadel.
Sõna võttis E. Timusk,
soovitades mõtet viia rahva hulka,
et meil on vaja midagi suuremal
rajada, mille üle meie noored
võiksid olla uhked ^ Mai Järve
rääkis rahakogumise probleemidest.
Ene Martens arutles, kuidas
kõiki küsimusi koondada ühte
foõkusse ja kas poleks tulevikus
koguni kõne aÜ mingi Balti
Keskuse loomine.
S; Kerson täiendas oma
seisukohta Eesti Maja üle
muuseumina, teades et eesti
noored peavad vajalikuks Eesti
Maja müümist ja uue ehitamist
põhjapoolsesse linnaosasse,
milline hoone täidaks kõik vajadused.
EKK-1 on tulumaksuvaba
staatus ka oma ehitamise loaga,
kuid seni pole keegi nende ettepanekuid
arvestanud.
Dr. K. Aun hindas mõtet senise
Eesti Maja müümiseks ja uue
ehitamiseks, mis paneks meie
ühiskonna mõtted liikuma millegi
suurema suunas, misjärel
koosolek lõpetati»
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , March 19, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-03-19 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e870319 |
Description
| Title | 1987-03-19-07 |
| OCR text | I v i 0 . 0. l < ( ' 'III I l 4 » 1 • / / t v t - .» .. 22 Nr. 22 VABA EESTLANE neljs^äeväl, :i9/märtsil• 1987 — Thur^^ Lk. 7 1 il Kes \asakiilt Paiil Hiiri KllMn. Heikki F()t{): 1; IJIIevarv shford ja kolmikhüppaja nley. ijust. hoolimata suutsid tiid aegu naiste maratoni- [oistlustel Jaapanis Lor-ioller Uus-Meremaali ja Lisa Martin Austraa- :).59). |s on astutud mitniesugu-jine. ei teoks teha 1996. tineude organiseerimise jLoodi spisiaalne 27-liik- |yalitsuskomisjon, ..kuhu niinistrid. poliitikud ja [impiakomitee liikmed. :d on lubanud spordira- )nstrueerides rahaga mitte j:da. ä veenda Rahvusv. riteed lõplikult Ateena Vkus"" õieu.ses tähistada ^ctc olümpiamängude üpäe\a nende sünnimaal, laadion mahutah 80 tuhat .jaL, NiiiiininiiiiiiiiiiuiiiiiiiiiiiiiiiiHiEJ pole kuiva kohtd kes elavad väikses ei kord küll peal oi-ist. säilinud veel vaid e ja teist samapaljuv õlgi. Mehed on :tul seati sisse suure id — materjali sel-^ :a tekkis ühisel jõui Samuti on platsis ka-irisaavutised — laual piovastuvõtja ja nur-neli — kaks elavad Weed neli on: .Tartu :akse. Sobiks, saksa :uskilt Vaivara või 'P Antsperk ja Jüri ^id ligi ka oma viiuliv ib. pikul, kui mehed labi vihmatibade 11 ^ir-et mainitud augud lasti sobivad, kuid Ja kuna üks auk :seb, võtab ta oma ab sellest oma voodi on Pensioni maga-muutub taas rõõm- Rubriigi all ,,L8viiig B majandusalane ajakiri kärbitud kujul allpool ära .Paljud Kanada eesrindlikud kunt-snikud ei ole siin maal sündinud. Üks sellistest on Eestis-sündinud kunstnik Osvald Timmas; kes on praegu Vesivärvidega maalijate seltsi Kanadas" president. Timmas on akvarellide-maali-jana üks mõjukamaid selles zhan-ris ja arvatavasti- oskab seda kunstiharu vähemalt sama hästi kui keegi teine maailmas. Timmase tööde keskpunktiks on looduse arengu ja protsesside kujutamine; tema arvates on inimene ainuh üks aktiivne oj^a loodusest, kus väiksed organismid ja eluvormid ikka ve^el mängivad otsustavat rolli. Timmas sai oma hariduse Tartu ülikoolis, kus ta peaõppeaineks oli majandusteadus. Kuid ta õppis ka kunsti ning hiljem ^jätkas sel alal omaõpingiud Rootsis. Sealt tuli ta aastal 1952 Kanadasse. Tõsisemalt hakkas ta kunsti alal tööle 1957. aasta JQoksjil, .samal ajal kui la veel töötas täie ajaga ühes Kanada • firmas süsteemide-ana-lüüsi alal. Ta oli ikka veel ainult vaba-aja kunstnik, kui ta 1967. aastal valiti Ameerika vesivärvide-kunstnike seltsi" liikmeks, olles tol korral alles teine kanadalane, kes selle au osaliseks sai. Aastal 1972 valiti Timmas ..Kuningliku Kanada K u n s t i a k a d e e m i a " 1 i i k m e k s. Veidi aqga hiljem hakkas Timmas täieajalkseks kunstnikuks. Algul tegi ta oma töid ka õlivärvidega ja akrüülvärvidega, kuid nüüd t ö öt a b ta ainult a k v are 1 li - kunstnikuna. Ta on leiutanud mitmed uued ve-jlivärvide-tehni-kad ja akvärelli-maalimise viisid. Ta on võtnud' kasutusele uusi kemikaale, mis paberit ei kahjusta, ta on külmetanud vfve paberile, kasutanud! jääkristalle mis kuival paberil paistma jäävad, eksperimenteerinud .vedelainetega nagu lõss (skim milk) ja dzhinh, pressinud värve paberile tagantpoolt ja leiutanud roostetoonid, mis päikese käes ei pleegi. Mii palju nagu Timmase maalid kujutavad elu väikeosi, otse molekulideni minnes, nii tunneb ta ka huvi selle menetluse vastu, mis jäädvustab vesivärve paberil." V e s i v ä r v i d moodustavad paberipinnasel uputuse, mida kunstnik peab piirama, kontrollima," ütleb Timmas. On võimalik simuleerida loodust, lasta värve paberile n|gu vihm langeb maapinnale — kui lähete välja peale äikesetormi, näete ILMUS TORONTOS 1956—1 m $5.^ pluss saatekuSii S Ganada'^ oma veebruari-e kohtö. seda protseduuri, Vesi tungib puuse, isegi kividesse--mis mind huvitab on saada maksimaalset tagajärge vee- ja vesivärvidega töötamisel — vesivärvid on loomulik kunstimeedia.'* Timmase töid on välja pandud rohkeni kui 40 gallerii, muuseumi j a avaliku kollektsiooni-saali seintel, rääkimata veel erakogudest üle terve maailma. ' M ö ö d u n u d aasta f oma ametikohustuste . raames kui Kanada vesivärvidega maalijate seltsi esimees võttis Timmas osa ka selle seltsi juubelipidustustest Ontario Majas Londonis. Ning nüüd on üks akvarel 1 Kuninglikus Kollektsioonis Windsori Jossjs Osvald Timmase maalitud. is Torontos (E.K.K.T.) 3 2 . aasta«^peakoosolek, 3 . märtsil 1 9 8 7c paremale; eesi^as: J . Tanner, K. Käärid, S.^^^^^^ E. Milvek; tagareas: A o . Järve, E.Relvik. BE3: Lugege kaks korda nädalas ilmuvaü „VABÄ EESTLAST" — sisukam ja odavam eest ajaleht vabas maailmas! . jPühapäeval,• 15. .märtsil toimus Eesti Maja - kohvikus Eesti Kunstide Keskuse (EKK) aastäpeaköosolek. Kohal oli 17 liiget, kes kinnitasid möödunud tegevusaasta aruanded ja kaalusid plaane,-^uidas eesmärgiks oleva kw^ Koosolekut juhatas Ene 1985/86. aasta tegevusaruande esitas Stella Kerson. Selles oli kolm kontserti (Armas Maiste, noorte solistide ja Tiiu Haameri kontserdid), muusikavoistlused Margit Viia ja Evi Hainari: korraldusel. Dets. 1985 mopdustati 16-liikmeline kunstimuuseumi aktiivkomitee Ülemaailmse Eesti Kunstikollektsiooni loomiseks; see täienes Ottd Puusta 30 graafilise tööga (saadud Rain Rebase vahendusel). Toimus EKK tuluõhtu (Valve Kivito dzhässballeti õhtu). Ontario kultuuriministeeriumi ooolt hin- ^ nati aumärgiga Stella Kersönit ja Abel Leed. Toimus EstoVailey finantsaktsioon hüpoteeklaenu likvideerimiseks, moodustati met-seenide grupp, kes lunastas $92.0(X) suuruse võla. Kässaaruande esitas laekur Toomas Koger. See näijas sissetulekute poolel $19.054, kulutusi $17.398, jättes ülejäägi Sl .65i. Varanduste seis 31. aug. 1986 oli $176.915, sellest Ešto Valley $136:747 ja kunstikogu $26.726, Siserevisjoni komisjoni protokolli esitas E. Leetma; välisrevidendi haiguse tõttu lükati kinnitamine edasi, kuic vastu esitatud kiljul. Järgmise tegevusaasta (ai sept. 1986) kavasv millest initii punkti juba teostatud, oli L. Saarepera kunstiloeng, Vera Viiu Alliku kontsert. Ning novembris EKK ülemaailmse kunstikõllektsi-kontserdi korraldamisel, kus EKK esitas valiku kunstimuuseumi varadest ja muusikamuuseumist F.P. Lüdigi arhiivis olevad materjalid. Mais ön ette nähtud EKK kunstikogu pildistamine, katalo-giseerimine ja kaardistamine, augustis eesti kunsti ja rahvakunsti suvekool ,,Seitse kunsti". Alanud aasta eelarve oli koostatud tasakaalus $26.700, kus suuremaks sissetulekuks olid ao-ooni hoiuruumi sisustamine varahoidja Vallneri majas. Detsembris moodustati muuseumi valikkogu; see täienes Ruth^ Tulvingu, Kai Kääridi ja Oss Timmase [iste,, .maalidega.• suuremad väljaminekud Ešto Valley'le ($ 11.000); stipen-diumeiks on ettenähtud $1Ö(K). Valimistel valiti eksekutiiv-juhatusse Evi Heinar^ Juta^ Stella Kerson, Linda Leetma, Peeter Martin, Vaike Sägi, Jüri Tamm, Margit Viia ja Hans Westerblomj neist presidendiks /SteÜa Kerson. ; :v - ; Usaiduskogusse Syen Ehvert^ Heino Kasak, Stella Kerson, Toomas Koger, Abel Lee, Ene Liis Martens, Tõnu Parming, Jaan Üoos ja Oss Timmas, usalduskogu esimeheks Stella • Kerson. • Kultiiurifbndi esimeheks dr. Jüri Daniel, liikmed: dr. Karl Aisn, Lembit Avesson, dr. Ivar Ivask, Stella Kerson, dr. Alfred Kurlents, Abel Lee, dr. Vello SöotSv Lydia yohu-Viksten, sekretäriks Elsa Vellner. Kunstikomitee esimeheks Oss Timmas, kuraatoriks Juta Ilves. Revisjonikomisjoni Eduard ; Leetniaiä,- 'Helge. Ku^ ja' Ada. Tikovt. Eesti Kultuurimuuseumi mõtte üle rääkis S. Kerson pikemalt, selgitades kultuuriyaramu his, äratati-i i Stella 'Kerson. arhiivide probleeme ja kuidas lahendada kunstimuuseumi probleemi. Asukoha arutlusel märgiti omatalu,Esto Valleyst, Eesti Maja, tartu College^il pole praegu mingeid plaane, kuna käsil on õppetooli laenude tasumine. Kuna Eesti Majas ei näi midagi juhtuvat, siis tuleb minna edasi Esto Valley programmiga, oodates samal ajal, mis ülejäänud organisatsioonid mõtlevad teha. Ideaalne oleks kui muuseum asüks linnas, kuid on vaja kunst i g a l e e r i d, a r h i i V e, raamatukogu jm., mis ei anna sissetulekut, vaid tuleb kellegi poolt välja maksta. Üürikorras pole võimalik selliseid asutusi majandada. EKK ootab ja hoiab oma Esto Valleyst. Maal on võimalus rahvakunsti viljelemiseks, kuna linnas puudub ka võimalus muinasküla ehitamiseks. Linna eeldus on see, et see on kõigile kättesaadav. on netusi on vaja $67.000 tasumaks $98.000 suurust ilma protsendita r obligatsiooni. Tänavu oleme ootel, mis eesti ühiskonnas tehakse; samal ajal EKK mõtleb oma projekti sisule, algab tööde pildistamine jai raamimine. Samuti alustatakse muusikamuuseumi sisustamisega. Pärast P.P. Lüdigit on kavas L . Juhti, K. Raidi, N . Järvi kohta materjalide kogumine. Suvisel ,,Seitshie kunsti'' nädalalal hakatakse uurima kandle ehitamist ja kutsutakse ekspert, kes valmistaks mudeli muinaskü- ' last. Kokkuvõttes on käesoleva tegevusaasta kaval kolm osa: füüsiline objekt, muuseumi sisu töötlemine ja tegevusprogramm suvistel „Seits ae kunst;!"' päevadel. Sõna võttis E. Timusk, soovitades mõtet viia rahva hulka, et meil on vaja midagi suuremal rajada, mille üle meie noored võiksid olla uhked ^ Mai Järve rääkis rahakogumise probleemidest. Ene Martens arutles, kuidas kõiki küsimusi koondada ühte foõkusse ja kas poleks tulevikus koguni kõne aÜ mingi Balti Keskuse loomine. S; Kerson täiendas oma seisukohta Eesti Maja üle muuseumina, teades et eesti noored peavad vajalikuks Eesti Maja müümist ja uue ehitamist põhjapoolsesse linnaosasse, milline hoone täidaks kõik vajadused. EKK-1 on tulumaksuvaba staatus ka oma ehitamise loaga, kuid seni pole keegi nende ettepanekuid arvestanud. Dr. K. Aun hindas mõtet senise Eesti Maja müümiseks ja uue ehitamiseks, mis paneks meie ühiskonna mõtted liikuma millegi suurema suunas, misjärel koosolek lõpetati» |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-03-19-07
