1987-03-19-10 |
Previous | 10 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Lk. 10 VABA EESTLANE neljapäeval, i9: märtsil 1987 Thursday, March 19, 1987 Nr. 22
4'
III 0 9 Ta ®
30
Möödunud laupaevaõMuI tähistas Soomepoiste Klubi
Eesti Maja kohviku ruumis soomepoiste liikumise j a JR200
43. aastapäeva omavahelise koosviibimisega. Klubi igaaastaseks
jäänud sündmusest yõttis osa üle 60 endise
relvavenna j a nende abikaasa, külalistena Suomen Aseveliliit-to;
esimees Veikko Kallio, TEVÜ/KEVÜL esimees Ülo Tamre
ja endine väeosa pastor praost em. Oskar Puhm.
Meie lehele saadetud kommü-
Biikees Kanada välisministeeriumist
kinnitatakse et N . Liit laseb
tulla Kanadasse 57 inimesel perekondade
taasühendamise programmi
raames. Inimese^ kuuluvad
22-e perekonda ja oh osa
nendest 42-e perekonna liikmetest,
kelje väljaiubamist Kanada
1. Bedros§ian.(3); 2. Volpov (3);
3. Tsirinskaya (1); 4. Meri (1);
5. Kalep (5); 6. Wessosky (5); 7.
GIeske (1); 8. Jansons (1); 9.
O M •» /5 <«
11. Kecha (1); 12.
t u d u välisministri Shevard-nadz^
külaskäigu ajal,
möödunud oktoobris.
Popok (3); 15. Walth (S)rM.
Zabiotsky (3);. 17. Rabinövich
Michael (1); 18. Kachanowska
(4); 19. Woroniuk (3); 20. Kip-nis
(1); 21. Butk© 0); 22. Vaikla
nimekiri, liiUlede hülgas pal<
vad ka kolm eesti nime olevat
VM
ära nimekirja täies
koos perekonnaliikmete arvugao
L E K t R I
ja pärainio
diised elumajades voi ettevõtetes.
Litsents nr.: E. 1044
Tahaksin 19. 2^
Eestlases'' ilnmnudB.Gorclini
lugejakiijaic vastata; kus K m
jakas'e jugejakirja arvustati. B.
GördiRl lugejakiri ei ole mitte
eraPüoletUy vaid eelistab Iisraeli
läielikult.
Praegune Iisraeli riik ön vägivaldselt
palestiinlasi nende sünnib
maalt välja ayanud ja pealegi on
enamus praegusest Iisraeli valitsuse
liikmetest mitte Palestiinaš
sündinud, vaid on sinna sisse rän
nanud ja enamasti Ida-Euroopast!-
On teada, et enne ej tule Lähis-
Idas rahu kui palestiinlastele on
tagasi antud nende oma kodumaa
Palestiinas. See ei tähenda mitte,
et meie pearne oigeks palestiina
terroristide iQ2\iHid. Kuid terve
itiaailm ei ole nende kaebusi
Iisraeli vastu viimase 40-ne aasta
e,;^ tuleku .algaastai
pühitsesime Vabadu späe va
Massey Hallis, Tänavune Vabaduspäeva
pühitsemine toimus
Massey Halli ees tänaval. See läks
rahvus vahel iste T V-kaamerate ja
ajakirjanike osavõtul, tänu meie
noortele Markusele ja Priidule.
Priidu lühikõne oli väga -mõjuv.
Saime vabalt ja yaljulr oma viha
välja valada ja vaikses
lein ase isa kus : m äie stad a
langenuid, Markus ja Priit — hästi
tehtud! •
Nüüd veel paar tähelepanekut.
Kui mööduja küsis^u lippuhoid-valt
abikaasalt lipu pänt^
sai ta selgituseks: See or^"^^en^
maa poolt okupeeritud Eesti lipp.
Eestimaa on väike, kuid meid oh
siin payu'(Eesti lippude arv ületas
teiste 1 ippude koguarvu).
irna sirii-must-valge lipu
ana oli keegi noor korra-ri
k k u j a r o n i nud V, Toronto
Sun'i" müügikastile - Õnneks
eestlased 00 „Syn'i^' soosikud.
Ta ühines vahvalt oma noore
häälega massi hüüdlausetega,
hoides end seega sooja seal kõrgel
kibedas tuules. Demonstratsiooni
lõpul alla ronides lubas ta ühineda
sügisel eesti skautide organisatsiooniga
hundupojana/
jooksul kuulda võtnud ja nende
meeleheitlikkus on ehk põhjustanud
neid tegusid.
Meie peaksime ka küsima,;kus
oleks Iisraeli riik, kui tema ei
saaks igal aastal miljoneid USAlt
abirahade näol ja veel teisi miljoneid:
Lääne-Saksamaa käest sõja
ajal kaduma läinud juutide varanduste
eest.'- : •
Iisraeli riik ja riigi juhtkond
peaks hakkama aru saama, €t nad
ei saa loota, et neid paremini
koheldakse kus oemad ise teisi
Koosviibimise avas esimees E.
Marten tervitusega, misjärel E.
Ruberg pidas söögipalve, öeldes
et ollakse tänulikud kätele, kes
need road on valmistanud ja vanematele,
kes eesti leiba on sajandeid
kasvatanud. Eesti oli
austus vilja vastu, nagu austati
leiba ja loodust.
Pärast soomepoiste hümni
„ T e i d me tervitame" järgnes
praost em. 0. Puhmi kõne. Ta
märkis, et ollakse tuldud kokku
ühise perena, kellele vabadus on
hävimatu element. See on
Jumalast, kes on loonud maailma,
vabastanud selle kurjusest oma
poja läbi.
Eesti ajalugu oe nagu
evangeelium rahva vabadusvõitlusest.
Me kasvasime vabas eesti
kodus, See armastus pani meid
võitlema igal rindel, see pani
meid võitlema lõpuni; Tartu ja
teised lahinguväljad räägivad
meie armastuse suurusest. Kahjuks
kaotasime, aga elame ja
peartie olema õlg-õla kõrval ja
vaatama julgelt tulevikku, iVaba
Eesti kestab seni kuni me pole
laskriüd vallutada oma südame
kindlust. Me suudame oma
kindlusega määrata eesti rahva
saatust. Me pole mitte
tasalülitatud. Me andsime
Soomele oma parima, mida ka
marssal Mannerheim hindas.
¥ennaveri on meie rahvaid
sidunud üheks pereks. ^ Ka
lahkunud vennad pole surnud,
vaid elavad eesti rahva tänulikes
südameis ja vaatavad tänagi meie
peale öeldes: pidage vastu kuni
Eesti on vaba! Täna lehvitame
llõisates vabaduslippu meie
südame kantsi mälestus vardasse.
dves ta palvetas kõigi
ute eest, misjärel lauldi
ühislauluna mälestuslaul.
Kavalises osas bariton Andres
Raiudsepp laulis R. Uferi „Kuid
see mind ei kurvasta'', kutsudes
refrääni kaasa laulma ka kuulajad.
Järgnes R. Uferi (J. Kork)
:„Südaöine päike", A. Raudsepa
(H. Visnapuu) ,, Porokarjus " ,
noorte patriootilise laulu ,,Öö
pime'' ja lisapalana Keath Barrie
^Merelind'', mille sõnad on
tõlkinud A. Raudsepp.
Tervitusi tõid Suomen
Aseveliliitto esimees Veikko
Kallio ja TEVÜ/KEVÜL esimees
Üio Tamre. Viimane avaldas
rõõmu, et sooriiepoiste ja TEVÜ
koostöö on muutunud väga
tihedaks. Eesti Vabariigi
aupeakonsul Ilmar Heinsoo tervituse
andis edasi E. Marten.
Selle järele E. Marten ütles, et
täna tähistatakse veel rügemendi
pastori 0. Puhmi 75. sünnipäeva
(sünd. 10. aprillil 1912), kes alati
südamega on olnud oma
saatuskaaslaste juures, aidates
neid oma vaimse juhtimisega ja
soovis talle jõudu ning ' tervist
edaspidiseks. Renate Marten
ulatas sünnipäevalapsele suure
kimbu roose, misjärdl lauldi
ühiselt „Ta elagu!'^ Pärast ter-visejooki
ütles õnnitletav, et
kuna nimi soomepoisid tähendab
noorena olemist, nii saab temagi
olla oma relvavendade hülgas
igavesti noor.
Väheseks jäänud tegevuse
juures hinnati sellist koosviibimist
sooja entusiasmiga.
H.
Eesti Kunstnike Koondis Torontos
32. .aasta ^ peakoosolek
toimus 3. märtsil k.a. Koondise
juhatus valiti terves koosseisus
tagasi. Kuna koondisa esimees
Benita Vomm pn praegu haiglas,
siis juhatas koosolekut abiesimees
Ervin Milvek. Uueks toetajaliikmeks
võeti vastu Jääk Järve.
Koondisel on sel aastal kavas
esineda kolme - näitusega. Üks
neist on.
Läänlaste Seltsi
peakoosolek
tavalise päevakorraga toimub, 8.
aprillil 1987. a. kell 7 õhtul
Willowdales, 9 Parravano Court,
R. Marley elukohas, tel. (416)
223-0080.
Käesolevat teadaannet palume
võtta kutsena lootuses, et kõik
läänlased nii ligidalt kui ka
kaugelt sellest osa võtavad.
Läänlaste Seltsi
cosa
LILLEMRI
1065 STFELES AVE.
N0RTH1
Mm 2S9
Kodus 223.1^201
.ÄRDVÄRK
FLORIST
' MD
^ Park Home Subway. juures (avatakse mais 1987); cemetarv
ö Kojuviimine Suur-Tororitos ja üle maailma ——
ö Aktsepteeritakse krediito —_ rd
Värsited ja esmaklassilised lilled igaks sQndmusete
KUNSTKÄSITÖID KINKIDEKS: EHTED, MEREVAIK NAHKTÖOn
PUUNIKERDUSED, KERAAMIKA,:^^^^^ : R^^^^^^^^^
• • • • ./
mv
m-
I
f
''1
' Jr.-';
M
0 I
I
1
Nr. 22
ARMAST
Vol
Armast sugulast
Linda
leinavad kurbuses
MARGARETA,!
Leinateateid
USA-s New Yorgis suri 10.1
jaanuaril Endla Saar, sündinud
22. oktoobril 1918^ Purtses!
Virumaal.
USA-s New Yorgis suri l l . |
jaanuaril 'Olly Kukepuu, neiun;
Luts, sündinud 11. aprillil 19(
Järvamaal.
Eestiaste poolt eelistatud ja ti
M A T U :
Matusemaja on üle 115. aast
tot $ama perekonna poolt väl|
Moderniseeritud avarad ruui
küllaldaselt parkimiseruumi.
\ Vääril
R O S A R - M I
F U N E R A L
T. L. MORRISONJ
467 Sherbourne St.,
Telefon
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , March 19, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-03-19 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e870319 |
Description
| Title | 1987-03-19-10 |
| OCR text | Lk. 10 VABA EESTLANE neljapäeval, i9: märtsil 1987 Thursday, March 19, 1987 Nr. 22 4' III 0 9 Ta ® 30 Möödunud laupaevaõMuI tähistas Soomepoiste Klubi Eesti Maja kohviku ruumis soomepoiste liikumise j a JR200 43. aastapäeva omavahelise koosviibimisega. Klubi igaaastaseks jäänud sündmusest yõttis osa üle 60 endise relvavenna j a nende abikaasa, külalistena Suomen Aseveliliit-to; esimees Veikko Kallio, TEVÜ/KEVÜL esimees Ülo Tamre ja endine väeosa pastor praost em. Oskar Puhm. Meie lehele saadetud kommü- Biikees Kanada välisministeeriumist kinnitatakse et N . Liit laseb tulla Kanadasse 57 inimesel perekondade taasühendamise programmi raames. Inimese^ kuuluvad 22-e perekonda ja oh osa nendest 42-e perekonna liikmetest, kelje väljaiubamist Kanada 1. Bedros§ian.(3); 2. Volpov (3); 3. Tsirinskaya (1); 4. Meri (1); 5. Kalep (5); 6. Wessosky (5); 7. GIeske (1); 8. Jansons (1); 9. O M •» /5 <« 11. Kecha (1); 12. t u d u välisministri Shevard-nadz^ külaskäigu ajal, möödunud oktoobris. Popok (3); 15. Walth (S)rM. Zabiotsky (3);. 17. Rabinövich Michael (1); 18. Kachanowska (4); 19. Woroniuk (3); 20. Kip-nis (1); 21. Butk© 0); 22. Vaikla nimekiri, liiUlede hülgas pal< vad ka kolm eesti nime olevat VM ära nimekirja täies koos perekonnaliikmete arvugao L E K t R I ja pärainio diised elumajades voi ettevõtetes. Litsents nr.: E. 1044 Tahaksin 19. 2^ Eestlases'' ilnmnudB.Gorclini lugejakiijaic vastata; kus K m jakas'e jugejakirja arvustati. B. GördiRl lugejakiri ei ole mitte eraPüoletUy vaid eelistab Iisraeli läielikult. Praegune Iisraeli riik ön vägivaldselt palestiinlasi nende sünnib maalt välja ayanud ja pealegi on enamus praegusest Iisraeli valitsuse liikmetest mitte Palestiinaš sündinud, vaid on sinna sisse rän nanud ja enamasti Ida-Euroopast!- On teada, et enne ej tule Lähis- Idas rahu kui palestiinlastele on tagasi antud nende oma kodumaa Palestiinas. See ei tähenda mitte, et meie pearne oigeks palestiina terroristide iQ2\iHid. Kuid terve itiaailm ei ole nende kaebusi Iisraeli vastu viimase 40-ne aasta e,;^ tuleku .algaastai pühitsesime Vabadu späe va Massey Hallis, Tänavune Vabaduspäeva pühitsemine toimus Massey Halli ees tänaval. See läks rahvus vahel iste T V-kaamerate ja ajakirjanike osavõtul, tänu meie noortele Markusele ja Priidule. Priidu lühikõne oli väga -mõjuv. Saime vabalt ja yaljulr oma viha välja valada ja vaikses lein ase isa kus : m äie stad a langenuid, Markus ja Priit — hästi tehtud! • Nüüd veel paar tähelepanekut. Kui mööduja küsis^u lippuhoid-valt abikaasalt lipu pänt^ sai ta selgituseks: See or^"^^en^ maa poolt okupeeritud Eesti lipp. Eestimaa on väike, kuid meid oh siin payu'(Eesti lippude arv ületas teiste 1 ippude koguarvu). irna sirii-must-valge lipu ana oli keegi noor korra-ri k k u j a r o n i nud V, Toronto Sun'i" müügikastile - Õnneks eestlased 00 „Syn'i^' soosikud. Ta ühines vahvalt oma noore häälega massi hüüdlausetega, hoides end seega sooja seal kõrgel kibedas tuules. Demonstratsiooni lõpul alla ronides lubas ta ühineda sügisel eesti skautide organisatsiooniga hundupojana/ jooksul kuulda võtnud ja nende meeleheitlikkus on ehk põhjustanud neid tegusid. Meie peaksime ka küsima,;kus oleks Iisraeli riik, kui tema ei saaks igal aastal miljoneid USAlt abirahade näol ja veel teisi miljoneid: Lääne-Saksamaa käest sõja ajal kaduma läinud juutide varanduste eest.'- : • Iisraeli riik ja riigi juhtkond peaks hakkama aru saama, €t nad ei saa loota, et neid paremini koheldakse kus oemad ise teisi Koosviibimise avas esimees E. Marten tervitusega, misjärel E. Ruberg pidas söögipalve, öeldes et ollakse tänulikud kätele, kes need road on valmistanud ja vanematele, kes eesti leiba on sajandeid kasvatanud. Eesti oli austus vilja vastu, nagu austati leiba ja loodust. Pärast soomepoiste hümni „ T e i d me tervitame" järgnes praost em. 0. Puhmi kõne. Ta märkis, et ollakse tuldud kokku ühise perena, kellele vabadus on hävimatu element. See on Jumalast, kes on loonud maailma, vabastanud selle kurjusest oma poja läbi. Eesti ajalugu oe nagu evangeelium rahva vabadusvõitlusest. Me kasvasime vabas eesti kodus, See armastus pani meid võitlema igal rindel, see pani meid võitlema lõpuni; Tartu ja teised lahinguväljad räägivad meie armastuse suurusest. Kahjuks kaotasime, aga elame ja peartie olema õlg-õla kõrval ja vaatama julgelt tulevikku, iVaba Eesti kestab seni kuni me pole laskriüd vallutada oma südame kindlust. Me suudame oma kindlusega määrata eesti rahva saatust. Me pole mitte tasalülitatud. Me andsime Soomele oma parima, mida ka marssal Mannerheim hindas. ¥ennaveri on meie rahvaid sidunud üheks pereks. ^ Ka lahkunud vennad pole surnud, vaid elavad eesti rahva tänulikes südameis ja vaatavad tänagi meie peale öeldes: pidage vastu kuni Eesti on vaba! Täna lehvitame llõisates vabaduslippu meie südame kantsi mälestus vardasse. dves ta palvetas kõigi ute eest, misjärel lauldi ühislauluna mälestuslaul. Kavalises osas bariton Andres Raiudsepp laulis R. Uferi „Kuid see mind ei kurvasta'', kutsudes refrääni kaasa laulma ka kuulajad. Järgnes R. Uferi (J. Kork) :„Südaöine päike", A. Raudsepa (H. Visnapuu) ,, Porokarjus " , noorte patriootilise laulu ,,Öö pime'' ja lisapalana Keath Barrie ^Merelind'', mille sõnad on tõlkinud A. Raudsepp. Tervitusi tõid Suomen Aseveliliitto esimees Veikko Kallio ja TEVÜ/KEVÜL esimees Üio Tamre. Viimane avaldas rõõmu, et sooriiepoiste ja TEVÜ koostöö on muutunud väga tihedaks. Eesti Vabariigi aupeakonsul Ilmar Heinsoo tervituse andis edasi E. Marten. Selle järele E. Marten ütles, et täna tähistatakse veel rügemendi pastori 0. Puhmi 75. sünnipäeva (sünd. 10. aprillil 1912), kes alati südamega on olnud oma saatuskaaslaste juures, aidates neid oma vaimse juhtimisega ja soovis talle jõudu ning ' tervist edaspidiseks. Renate Marten ulatas sünnipäevalapsele suure kimbu roose, misjärdl lauldi ühiselt „Ta elagu!'^ Pärast ter-visejooki ütles õnnitletav, et kuna nimi soomepoisid tähendab noorena olemist, nii saab temagi olla oma relvavendade hülgas igavesti noor. Väheseks jäänud tegevuse juures hinnati sellist koosviibimist sooja entusiasmiga. H. Eesti Kunstnike Koondis Torontos 32. .aasta ^ peakoosolek toimus 3. märtsil k.a. Koondise juhatus valiti terves koosseisus tagasi. Kuna koondisa esimees Benita Vomm pn praegu haiglas, siis juhatas koosolekut abiesimees Ervin Milvek. Uueks toetajaliikmeks võeti vastu Jääk Järve. Koondisel on sel aastal kavas esineda kolme - näitusega. Üks neist on. Läänlaste Seltsi peakoosolek tavalise päevakorraga toimub, 8. aprillil 1987. a. kell 7 õhtul Willowdales, 9 Parravano Court, R. Marley elukohas, tel. (416) 223-0080. Käesolevat teadaannet palume võtta kutsena lootuses, et kõik läänlased nii ligidalt kui ka kaugelt sellest osa võtavad. Läänlaste Seltsi cosa LILLEMRI 1065 STFELES AVE. N0RTH1 Mm 2S9 Kodus 223.1^201 .ÄRDVÄRK FLORIST ' MD ^ Park Home Subway. juures (avatakse mais 1987); cemetarv ö Kojuviimine Suur-Tororitos ja üle maailma —— ö Aktsepteeritakse krediito —_ rd Värsited ja esmaklassilised lilled igaks sQndmusete KUNSTKÄSITÖID KINKIDEKS: EHTED, MEREVAIK NAHKTÖOn PUUNIKERDUSED, KERAAMIKA,:^^^^^ : R^^^^^^^^^ • • • • ./ mv m- I f ''1 ' Jr.-'; M 0 I I 1 Nr. 22 ARMAST Vol Armast sugulast Linda leinavad kurbuses MARGARETA,! Leinateateid USA-s New Yorgis suri 10.1 jaanuaril Endla Saar, sündinud 22. oktoobril 1918^ Purtses! Virumaal. USA-s New Yorgis suri l l . | jaanuaril 'Olly Kukepuu, neiun; Luts, sündinud 11. aprillil 19( Järvamaal. Eestiaste poolt eelistatud ja ti M A T U : Matusemaja on üle 115. aast tot $ama perekonna poolt väl| Moderniseeritud avarad ruui küllaldaselt parkimiseruumi. \ Vääril R O S A R - M I F U N E R A L T. L. MORRISONJ 467 Sherbourne St., Telefon |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-03-19-10
