Vaba eestlane , October 6, 1977

              ,yABA EESTLÄNP' oa
vabaäe eestlasfe haälekt^adla
vai, 6. oktoobril 197T — Thursday, October 6, 19TT
Umub 2 korda hädQh%
• 9
Kunstnike Koondise
• Samal ajal kui mõni kaasmaa-lastest
on alles värskelt toronto- j
l8&8ks saanud, või kui mõni vaoa^
eesüane naudib mitmekultuurili-suse
programmiga kaasuvaid või^
maiusi, ehk muul viisil uut
j oont, või astub alles esimesi
samme siinse miljonitelinna ah­vatlevas
labürindis, ori olemas ka
gmpp eesti kunstnikke, kes seni
raugemata jõuga oma endist ra-
• da tallavad.
Käesoleva sajandi keskpaigas
asutas grupp eesti kunstnikke
eesotsas prof. Voldemar Pätsiga
Eesti Kunstiklubi Torontos, lü­hendatult
EKKT. Aja jooksul
leiti sobivamaks nimeks EESTI
KUNSTNIKE KOONDIS TORON­TOS,
millise nime all on tegutse­tud
tänaseni.
Tookordsed keskealised pallas-lased
on jõudnud pensioni-ikka
ja tookordsed noored omakorda
saanud keskealisteks. k i d a meil
aga pole, on järelkasv. Kas eesti-kanadalased
hindavad oma kul­tuurilist
kuuluvust ja oskavad ka
esivanemate rajal käia, lähtudes
oma uuest sünnikohast, see peaks
selguma lähemate |aastate jook-
Kas ülie Vana Maailma rahivu.
se kunstianne ja loominguline
timnetus, lähtudes eestlastest,
omab üldse kandepinda, või ön
meie rahvuslikud tiiva(| liiga are­nemata
selleks, et omapäratseda?
Sal?:sa.-kanadalased elavad oma
oktoobripidustuste traditsiooniga
nagu pärastsõjaaegsel ärkamis­ajas.
Prantsuse-kanadalased hin­gavad
quebeclaste taeva kaudu.
Kas eesti kanadalaste kõrgtipp on
y globaalne eestlus?
:^ Usun, et globaalne eestlus pole
mõeldav ilma globaalne eesti
kunstita, sest kujiitavkunst ja
rahvas käivad käsikäes. .
Kuis peegeldub meie rahvuse
hing tänapäevsil Torontos, seda
näeme järgneval üldnäitusel Peet-ri
kiriku keldrikorral 23.-^0. ok-toobrini
E K K T X X I I aastanäitu­sest
osavõtjate kaudu. Kunstni­kest
on esitatud Urve Aedna, Hel­mi
Herman, Mai Järve, Tiiu Ka-dak.
Kai Käärid, Leida Laanep,
Jaan Miljan, Eric Pehap, Johann
Saamüt. Ants Vomm ja Benita
"^'omm. Samas toimub mälestus­näitus
endise tegevliikme Evald
J. Woitki surma aastapäeva pu­hul.
Näituse avab kirjanik Arvi
Kork. • A. V.
WASHINGTON (VE kirjasaatjalt). — Täiendavalt' „Vaba Eestlases" varem ilmMmid:^a^^
võib mainida, et Balti inimõiguste nõudmise meeleavaldus WashingtoM^^ koos mitmete juurdekuu­luvate
üritustega viidi läbi eeskujulikult ja suurejooneliselt. Eriti märkiniisväärae on sidemete loo­mine
mitmete Ühendriikide kongressilükmetega, kes üritustest kaaskorraldajäte. kõnemeestena
võfl kohalviibijatena osa võtsid. Suurel meeleavaldusel Lincolni mälestusmonumendi jalamil vübis
umbes kalietuhande pealine rahvahulk ja seal kõnelesid neli Ühendrükide senaatorit ning rah­vusvaheliselt
kuulsaks saanud vene dissidendid Pavel Litviuov ja Andrei Amalrik. Meeleavalduse
head kordaminekut soodustas kaunis ja'päikesepaistelineibn.- '
ee
tuumarelvadega
NEW YORK — Ühendriikide
president Garter esines möödu­nud
teisipäeval kõnega Liitunud
Rshvaste Organisatsiooni ülc'.-
koosolekül, mainides, et tjhend-riigid
kasutavad tuumarelvi ai­nult
endakaitsöks. President kta-nicas,
et ühendriikide' valitsus
laJiab oma julgeoleku kindlusta­misel
minimaalseid nõudmisi ar­vestades
minna nii kaugele kui
võimalik, et saavutada kokkulep­peid
tuumarelvade piiramiseks.
Ta puudutas ka detente küsimust,
toonitades, et maailma suurvõi-imid
peaksid leidma võimalusi
selle poliitika printsiipides kokku
leppimiseks. ,
Ettevõtmised juhatas sisse nel­japäeval,
22. septembril asetleid­nud
kongressiliikmete vastuvõtt
USA Esindajatekoja ametihoones.
Veini ja suupistetega kaetud lau­dade
äärde kogunes kokteel-lkoos-viibimise
stiilis korraldatud vas­tuvõtule
paarsada aktiivsemat
eestlast, lätlaslt ja leedulast. USA
köngressiliikmetest olid kohal
demokraatide parteisse kuuluv
kreeka päritoluga senaator Paitl
Sarbanes Marylandi osariigist ja
vabariiklaste partei (liberaalne se­naator
H. John Heinz Pennsylva­nia
osariigist.
Esindajatekoja liikmeid vii
bis vastuvõtul kalieksa ja neiks
olid:
Jameš Blanchard (Demokraat
Miohiganist, kes oli ühtlasi vastu­võtu
Kongressipoolseks peami­seks
sidemeheks ja kaasfcorralda-jaks),
Lucien Nedzi (Etemokraat
Miehiganist), Dale Kildee (Demo­kraat
. Michiganist), David Bonior
(Demokraat Michiganist), Larry
Coughlin (Vabariiklane Pennsyl-vaniast),
Millieent Fenwick (Va­bariiklane
New Jerseyst), Robert
Dornan (Vabariiklane Kalifor-
"niast, John Fary (Demokraat l i -
linoisist).
Neile lisaks olid paljud kong-ressiliilaned
esindatud oma assis­tentide
poolt, nii näiteks Penn­sylvania
. senaator Richard
Schweiker (Vabariiklane) ja New
Jersey senaator Harrison Wil­liams
(Demokraat).
USA välisministeeriumi esinda­sid
Balti küsimustega tegelev
ametnik Thomas Gerth ning
Ilmar Heinaru, ministeeriumis
vastutavai kohal töötav eestla­ne.
ÜSA Eesti Rahvuskomitee esinda­jana
viibis ikohal abiesimees Ju­han
Simonson Lakewoodist.
Ameerika Hääle Eesti osakond oli
saatnud kohale toimetusiüikme
Tarmo Sepa ning Vabaduse Raa­diot
esindas Andres Jüriado New
Yorgist. Lisaks neile viibis vastu­võtul
veel umbes kolmkümmend
eestlast Washingtonist ja selle
ümbrusest või Baltimorest. Vas-tuvötusaal
oli kaunistatud USA,
Eesti, Läti ja Leedu lippudega.
• Üllatusena saabusid vastuvõtu­le
leedulased Pranas ja Algirdas
Brazinskas, isa ja poeg, kes 1970.
aastal hõivasid vene lennuki j a
põgenesid sellega /Türgimaale.
Neid tutvustas koosviibijatele
kongressilüge Robert Dornan,
kes füh'tlasi ^teatas, et ta on esita­nud
šeaduse-eölnõu, mille koha­selt
lubatakse Brazinskastele ela­ma
jääda ühendriikidesss.
Laupäeval, 24. šeptemhrii
peetud meeleavalduse peamised
korraldajad olid leedulased,
kes suiu-elt osalt kuulusid noo-remasse.
põlvkonda.' ..
Algatus ürituseks tuli Detroidis
elavatelt leedu noortelt. Eestlas­te
poolt võtsid organiseerivast ja
korraldavast tööst kõige rohkem
osa Raimond Tralla Detroidist,
kes Washingtonis köhal viibis, ja
Washingtonis elav Mäido Kari.
"Valdavam osa kahest tuhandest
Balti inimõiguste meeleavaldusele
saabunud isikust moodustasid
leedulased^ kusjuures eriti silma­paistev
oli leedu noorte rohkus,
kelledest paljud olid kaugelt ko­hale
sõitnud. Eestlasi võis kohal
olla umbes neljasaja ümber.
Pärast sissejuhatavaid sõnavõt­te
ja palvusi astus kõnepulti
inimõiguste küsimusega tegelev
USA välisministeeriumi ametnik
Mark Sohneider. Ta mainis, et
inimõiguste rildounine ei saa olla
mitte ainult riikide sisemiseks as-j0jks.
Peatselt Belgradis algaval
konverentsil ühendriikide de-Ie-gatsioon
ootab teistelt riikidelt
aruandmist, mida nad inimõigus­te
alal on korda saatnud ja annab
ka ise teistele aru.
S(üs astusid kõnepulti järjes-tSkku
neli Ühendriikide senaato-
.••:rit.'
Vaevalt, et kunagi varem on neid
samal ajal niipalju mõnel baltr
laste üritusel kõnelenud. Vaba-:
riiklik senaator Pete Domenici,
vabariiklane New Mexico osarii­gist,
süüdistas Helsingi konve­rentsi
otsuseid kui mahamüümist
Nõukogude Liidule. Viihiane sai
kõik mis ta soovis, kaasa arva­tud
läänepoolne kinnitus N. Lü-du!
sõjaijärgsetele piiridele. Aga
I Helsingi lõppaktis peitus üks
Trooja hobime, milline sellele al­lakirjutamisega
viidi Kremli vä­ravate
(taha. Selleks on lubadus
austada inimõigusi, vaba infor-matsioonivahetiist,
vaba ideede
liiklemist. Meie rtõuame Nõuko-gudepoolset
Helsingi lõppakti sä­tete
igalsülgset täitmast, lõpetas
oma kõne senaator Domenici.
Kõige tuntumaks esinejaks oli
vabarüklasest senaator Robert
Dole, eelmiste valimiste-viitsepre-sidendi
kandidaat. '
Oma hoogsas kõnes näitas ta
head Balti probleemide ja inim­õiguste
küsimuse tundmist.
Ta ütles, et nõukogud vallutasid
Balti riigid vägivallaga, millist
inkorporeerimist ei ole Ameerika
ühendriigid seni -tunnustanud.- Ja
sellele illegaalsele aktile ei tohi
tunnustust anda k a edaspidi.
Senaator Dole mainis, et i-a lä­heb
Belgradi ameerika delegatsi­ooni
koosseisus. Ta lubas Belgra­dis
teha • kõikvõimalikku, et
ühendriikide delegatsioon jääks
sellel konverentsil kindlameelseks
inimõiguste 'küsimuses, ega laseks
ennast eksiteele viia nõukogude
taktikalistest manöövritest. Sa­muti-
lubas ta hoolitseda selle
eest, et vastavalt Helsingi lõppak-
Nädalaiõpul esitati Torontos
Poculi Ludique Soeietas, Record
' of Early English Drama ja To­ronto
ülikooli korraldusel koos
teiste ülikoolide, kolledzhite, koo­lide,
kirikute ja teatritruppidega
Kanadast ja Ameerika Ühendrii­kidest
„The York Gycle", kesk­aegne
müsteeriumimäng . koos
keskaegse näitusega.
Teatrisündmus pidi toimuma
Toronto ülikooli õuel, kuid vih­mane
ilm sundis esiosad ja vaa­tajad
Convocation HÄi. See te­kitas
suuri viivitusi ettenähtud
esinemiste aegades. Kuna varem
olid lavastused mõeldud mitmel
vankrU, süs sai hoones ainult üht
lävavankrit kasutada kus ühe
stseeni lõpul tuli kiiresti alustada
teise ümberehitamisega. Nii Ees­ti
Kunstide ^ Keskuse „Estonia
Art Centre Players" (teisel kava­lehel
,,Esteval Players") kella 2
paiku ettenähtud etendus tounus
alles pärast kella 7 õhtul. Eten­duste
ülejäänud osa etendati pü­hapäeval.
.,The York Gycle" on parim
keskaegne teatrilppming, mis
koosneb 47 lühinäidendist, kus
piiblisündmused maailmäloomi-sest
kuni viimse kohtupäevani on
selleaegse inglise teatriloojate ja
-tegijate poolt kujutatud. Seda
esitati kord aastas kesksuve ümb­ruses.
Selleaegsed esitajad olid
erinevad j nii mängisidr Noa laeva­ehituse
stseeni laevaehitajad ja
,,Püha õlitusöömaaega" pagarid.
Iga stseen oii erivankril, mis sel­t
i 1. paragrahvis väljendatud lisena läbi lin, na. .ve.e.t i Gor,p uS,
seitsmendale: printsiibile saaks ^f^^*V ^ff^^'
Belgradis üles tõstetud k a Balti
rahvaste enesemääramisõiguse
küsimus, ikuna selle õiguse rikku­mine
on veenvalt dokumenteeri-iMd.
".•j. '
Ohio osariigi senaator, libe­raalne
demokraat Howard
Metzenbaum, ütles oma sõna­võtus,
et me peame nõudma
enesemääraiirilsõigust Eestile,
Lätile ja Leedule, millised liideti
vägivaldselt Nõukogude Liiduga.
Asjaolu, et 37 aastat on möödu­nud
Balti riikide iseseisvuse kao-,
tusest ei õigusta selle küsimuse
unustusse langemist^ nii nagu see
kahjuks vahepeal Ühendriikides
jiüitumas oli. Nüüd aga on jäiler
gi tähelepanu Balti riikidele pöö­ratud.
Seal toimuva venestamise­ga
ja inimõiguste rikkumisega on
Nõukogude Liit selgelt murdnud
Helsingi konverentsi lõppaktis
ette nähtud leppimusi.. (Järgneb)
koidu puhkedes alustati loomise
stseeniga. Kui üks stseen lõppes,
liikus see vanker edasi ja järgmi­ne
tuli köhale kui „Viimne ko­hus"
lõpetas kogu tsükli
Seekordsel etendusel esinesid
üle 40 erigrupi Kanadast ja Amee­rika
Ühendriikidest (peanliselt
Kanada lähedasist ülikoolidest).
Kuna esinejate vanus, tagapõhi
ja teatrialased kogemused olid
erinevad, siis jättis see tsükli
teatrilise arengu ebaühtlaseks,
olles sageli vaid iiliuhkete kos­tüümide
Staatiliseks demonstrat^
siooniks. See oli muidugi hea või­malus
näha inglise 14. ja 15. sa­jandi
teatrilavastuse ilmet ja ini­mese
ettekujutluses olevaid piib-lisündmüsi.
Võib-olla kui etendu­sed
saanuks toimuda ettenähtud
liikuvail vankreil, ohiukš etendus
terviklilium, nüüd aga lavapildi
ehitus katkestas eelmisest saadud
miilje.
27. .stseeni; esitas uus .Eesti
Kunstide Keskuse näitlejate „Es-tevali"
nimeline rühm. Selles oli
näitejuhtideks Mare Tiido koos
abilise Linda Pakriga, lavastajad
Merike Teene ja Anne Liis Tüll.
Lavapildi oli loonud kunstnik A.
Mihkejsoo, keda abistas U. Ä. Ra-mat.
Kostüiimid oli kujundanud
Iris Pääbo. kellelt oli ka kohatine
saatemuusika, mida mängisid Lo­ri
Barker, Linda Pakri ja Sheüa
Sänders. Kuna lavastusel olid eri^
ti olulised kostüümid, süs oli I.
Pääbo töö maitsekalt läbimõel­dud
ja viimistletud ning , jättis
parimate mulje nähtud 5-tunnilise
tsüklite ajal.
Jeesuse osas oli-Alar Aedma,
kes jälle näitas kuivõrd suure si­semise
tunnetusega ta oma lühi­kese
osa suutis usutavaks kujun­dada.
Jüngrite osades John Ibbit-son,
Harri Mürk. Phillip Caims,
Doug Sutherland, Kalje Medri,
Rein Vares, Larry Clapjper, A. M.
Leggatt, Toomas Merllo, Mark
Olo, Andres TrUUyert, Peeter
Willmann, Marcelluse osas Lem­bitu
Ristsoo, teenija Anne Liis
TüU ja Merike Teene, väike poiss
Ricky Ennist.-
Lavastus oli tasakaalukas Ja
leidlikult lahendatud, kuna kit­sas
ruum ei lasknud tuntud maa­lide
kompositsiooni vormida, kus
pehmeis toonides reaalsusele lä­hedased
kostüümid jätsid väga
kauni pildi. Juüdase (kes EKK^
oma kavalehel oli vähese piibli­loo
tundmise tõttu saanud ni­meks
Judith) osa mängis H.
Mürk, kes kandis jüngrite hulgas
koledat reeturimaski, mille Ä.
Vomm oli valmistanud. E K K näi­tering
oli lavastuseks toetust saa­nud
Theater Canada ja The Ca-^
nada Council'ilt W, Gleneskile ta
juhtiva töö tasumiseks.
Eestilikku oli lavastuses muu­sikuile
sini-must-valge iirbi ku­junduses,
mis kolme kõrvuti seis­va
muusiku puhul andis Eesti li­pu
kujutuse. Ka rippus lavavank-rilt
alla vimpel, kus kuldsel põh­jal
oli meie lõvivapp ja selle all
sõnad Estonian Art Gentre..
ieerlõpetys
DAIVIASKUS -- Damaskuses
lõppes maailma pikeim kuus päe­va
kestnud lennuki küüditamise
afäär kui viis j aapaiii terroristi
vabastasid oma viimased pant­vangid
j a sõitsid nende valduses
oi eval suurel Jaapani Air Lines
BC—8 lennukil Alzeeriasse, kus
Deile anti varjupaik. Bandüdid
viisid kaasa 6 miljonit doUarit
Jaapan.! valitsuse paolt! makse­tud
lunaraha ja Jaapani vangist
vabastatud terroriside mõttekaas-last
j a jaapani piöiaarmee lüget,
kes oma terroritegude j a mõrva­de
eest vangi olid mõistetud. Ban­diidid
tulid lennukisse raskelt rel­vastatult
seHe vahemaandumisel
Bombays, Indias. Lennuki ülevõt-
. mise aijal olid selle pardal 156 ini-mestt.
24. septembril toimus Seedri,
oru lasketiirul omapärane laske-võistius,
nimelt Seedrioru Suve­kodu
tegevlükmete vahd. Ini­mesed,
keda muidu võib näha su­vevaheajal
tegevuses igalpool
Seedrioru , territooriumil", kuid
mitte lasketümL kogunesid Siht­asutus,
Seedrioru juhatuse esi­mehe
Eduard Rebase eestvedav
misel korraks laskerajale, et
veenduda, kas võib üldse veel rel­vakandmisele
. mõtelda, kui vaja­dus
tuleks.
Koostöö ilmataadiga ebaõnnes­tus,
oili külm ja tuuline ning tu­gev
vihmasadu. Vaatamata sellele
oli neid. kes trotsisid looduse
jõude ning lasketiirule kogunes
10-liikmeline: seedrionilaste pere.
Võistlusalaks oli ette nähtud
10-läsuline lamades lastud see­ria.
Distants 50 meetrit, relv 22
kl. spordipüss ja vastav märk-leht.
Kui viimane ilask oli läbi sü-gisraju
kajanud ja pärast taga­järjed
kokku võeti, selgus, et
võitjaks osutus noor Seedrioru
kasvandik Karl Tera, kes on oma
kogemused laskealal: omandanud
Seedrioru Suvekodu kasvandiku­na.
Tema (tagajärg oli 95 silma
lÕÖ-st võimalikust. Kui võtta ar­vesse
(täielikult ebasoodsat laske-ilma,
siis tuleb seda tagajärge
lugeda heaks. Nelja parema võist-
Leeriõpetus Toronto Peetri ko­guduses
algab pühapäeval, 23. ok-topbril
kell 11 hommikul jumala­teenistusega
kirikus. Teenib ko­guduse
õpetaja Oskar Puhm, lau­lavad
õed Lindaud,.Orelü Inga-Pia
Korjus. Pärast jum&lateenistust
esimene leeritund.; ..
Leeritunnid itoimuvad pühapäe­viti
pärast homjiiikust jumala.tee-niiätust
kuni kella.', kolmveerand
kaheni ( k l 1.45) päeval. Junmia-teenistusest
osavõtt kuulub leeri-tunni
juurde, seega leeriõpilastel
kohalolek vajalik, kell 11 hommi­kul.
Leeriõnnistamine on esime­sel
maikuu pühapäeval.. 7; mail
1978. a.
Noored, võtke' osa leeriõpetu­sest
ja kasvage kristlikus usus —
me rahva keeles, ja meelsuses!
Registreerida kogudusel telefonil,
483-5847 või õpetajale: 483-4103.
5. novembril toimub Chicagos
Eesti Majas, kontsart-ball kuhu
külaskäigule sõidab Toronto Ees­ti
Segakoor: -
Kohtseril j a ballil esineb To­ronto
Eesti Segakoor koos solis­ti
Tamara Norheimiga koorijuht
Uno Kooki juhatusel.
Chicagosse' sõidetakse biassi-dei:
mis väljuvad Toronto Eesti
Maja juurest.reedel 4. novemb­ril
kell 9'õhtul:ja tagasisõit. Chi­cagost
toimub pühapäeval, 6. no­vembri
hommikul Bussides on
veel saadaval vabu kohti. Kaasa-sõidust
huvitatuil helistada End­la
Meriorg'ile õhtuti • 7
nii449-3106.. / .
Eesti Kodu elanikkonna esime- "omanik (mis vahepeal on väiiene-'
seks ühisürituseks oli tutvumis- nüd).A. Sepa, kes tervitas peõlisi
õhtu majade grupi oma elanike
vahel. Kui ettevalmistustega alus­tati
septembri alul, leidus kahtle­jaid,
kes kartsid kuivõrd see õn­nestub
ja suudab oma ülesannet
täita, õhtu aga õnnestus üle oo­tuste.
Eesti Kodu seltskondlik ruum
haaras kõiki, uhiuus .m.ööbel, sä­delevalt
'lakitud põrandad, kardi­nad
akendel laudadel valged l i ­nad
ja värsked sügisUUed' vaasi­des
andsid ruumile koduselt hu­base
ilme. Ise serveeritav tugev
eesti toit koos' isikupäraste jooki- ühislaulud,
dega. põhjustasid vaba ja sõbrali­ku
õhkkonna.' '
. Õhtu pidulik kavaline , osa al­gas,
Jüri Pariku humoristliku sis-
9 telefo-ise juhatusega. Järgmiseks sai sõ­na
peokõnelejana E. Abistamis-
LR. komitee esimees ja 16 aktsia
leja. keskmin.e silm oli 93 —
100-st võimalikust. \
Seedrioru juhatuse poolt oli
võitjale välja pandud nägus au­hind.
Jääb vaid loota, et see uus
algatus Seedrioru energüise esi­mehe
Ed. Rebase poolt toob järg­misel,
korral kokku irohkem l a ^ e -
huvilisi, et koos veeta kena päev
ühise perena Seedrioru ilusas
looduses.
Kanadas ja ühendriikides on • koorijuhata^mise. oskuse Heikki
külaskäigul Euroopas hästi tün-j.Klementilt. Koor võitis esimese
tud soome meeskoor ,,Mieskuoro
Laulajat" (Meeskoori iauljad),
kelle, kodulinn on Tampere.
Koor esineb Torontos Eesti Ma­jas
ja see peal^ olema meeldi­vaks
kohtumiseks soome mees­laulu
loominguga.
Koor on asutatud 1909 ja selle
koosseisu kuulub 90 meest, kuigi
neist nii pikale laulumätkale sai
kaasa võtta ainult pooled. Koori
mitmeät heast juhatajast maini­tagu
koori 30 aastat juhatanud
Vdlmari Volaneni, kes sai .oma
auhinna 1951. a. peetud ülemaa­lisel
laulupidustusel ja on esita­nud
mitmeid kördi Soome Mees-kooriliitu
rahvusvahelistel laulu­pidus
tustel ja koorivõistluštel
Ameerika mandrile tehtud koori
külaskäigu puhul juhib koori dir.
mus.-Matti, Vihtonen. ;
Koori kontsertide kohtadest ja
aegadest leiate täpseamid and­meid
tänases ajalehes olevast
kuulutusest.
•V-T. P:ia-: •
E. Abistamiskomitee nimel j a tu­letas
õhtuga koos meelde kodif-maalt
lahkumise 33. aastapäeva,
manades kuulaj ate silmade ette
elamuslikke pilte kodust laiiku-misel,
et „hoia hobust kinni vä­he,
las m a vaatan tagasi,- ehk ei
saa ma enam näha, isatalu iialgi"
Eesti Kodus asuv eestlaskond'
moodustab miniatuurse Eesti,
kus saadalise oma soovi ja valiku
kohaselt oma igapäevast elu ku-jimdada.
Sellele järgnesid rahvusilikud
ettekanded oma
kunstnikelt,, kus .kandlel esines .
hr. Ale j a ^ ' v i i u l i l hr. Karuks.-
Kohv ja küpsised, tordid oma
Vmeistreilt" tagaski maitsvaid
suupisteid. Lõpuks aga toimus
seltskondlik osa tantsupõrandal,
mis kestis kaugelt üle kesköö,
kuna keegi ei tundnud muret, et
politsei võiks kontrollida iteda ko­duteel
peale, oma abikaasa vvõi :
. korterinaabri.: Järgmisel päeval
toimus, veel järelpidu kuni toidu "
lõpetamiseni. .'
õhtu oli'täitnud oma ülesinde
suurepäraselt. Selle suurimaiks
töõtegijaiks olid tublid perenai­sed,
kes olid valmistanud toidud,
Õhtu aga andis uue idee: kQheselt
alustati mardiõhtu kavandamise-ga.
Osavõtt mardiõhtust^ .on väl­jaspool
asujaile piiratud 'arvul
võiinaldatüd ja nende osavõtu­maks
on ca 38.000 dollarit (korte-rimaiks)
millele tuleb 'lisada viis
dolarit perenaiste 'kassasse.
T Ä G Ä P I ^