1977-10-06-07 |
Previous | 7 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
ihi,
leeles (nais-is
helilooja,
[d, 41. K o l -
Iha määrsõ-keeles,
46.
f elle. looma
bumma, 52.
[ane 19. sa-
Testamendi
fe. Vene me-
/
Harjimiaai,
jõ. Asjamees
7. Täht, 8,
J ülistuseks.
Ima, mis 44
pilt, 20. Osa
liiismis, 22.
|ner, 26. Oo-liletaja
ning
Im, 32. Tühi
ralitsus, 35.
Eesti nais-
43. Meie
fciglise kee-p.
Ainult —
tsenimi, 51.
tAHENDUS
l . 7. Vilms,
kees, 13. T i t
t , 17. Ahel..
5- Alati, 26
Torn,^ 31.
Baron, 34.
l Pehme, 3.
[äen, 6. Ot-b.
Tiree, 14.
ITaamal, 21.
l 25. Adson.
|Eb-el.-
Irk'-. töstis
le, ,.ma os-i
k u . rehken-jeda,
teil ei
betama tul-ptet
le\nta-lil
ei läinud
läita — või
priüšt plaa-liul
hari pult
lete. chief.
lutt on -väl-:
I oli Nick'i
linud. NicJs
liid. Võibol-
[k,. lähemad
tkuid ood^,-
ismaa- pan-
L n nüüd pi-
Iše^^a ei to- ^
leelest läk^
I t liiale.
I tuleia^:2.
• mees. kes
t:e, Mehhi-
I'; -socvitas.
lises sinna-l
i a k s t a la?-
i tsen^stus-
I sel isnnu-
I chief An-
|le tubli.^tj
?gused: väluks
umbes
ie saanud,
aeg edasi
Imiks nüüd
lärgneb)
Nr. 74 VABA EESTLANE neljapäeval, 6. oMoobril 1^? — Thursday, October 6, 1977
nTtTmw
omamaa
Baiti Rahvaste Nöiste Nõukogu tegevusest
j ülemaailmne Balti\ Rahvuste
Naiste Nõukogu tähistas mõned
kuud tagasi oma 30-aasta tegevust
aktusega Ungari Majas New Yorgis,
kus kõnelejaks oli tuntud raa-diokommentaator
Bariy Farber,
Konserx-atiivse maailmavaatega
Farberi kõnest selgus, et ta on
hästi tuttav* ikestatud rahvaste
probleemidega ja neride suur toetaja.
:
BRNN idee tekkis omal \ ajal
Geislingenis, Saksamaal, kus
Noorte Naiste Kristliku ühingu
Juhtivad tegelased olid korraldanud
ulatusliku eesti rakenduS'
kunsti näituse.
Otsustati kutsuda seda ^vaatama
ätlannasid lähedal asuvast läti põgenike
keskusest Esslingenist.
Koos arutati, kuidas oleks võima-us
ka leedu naisi kaasa tõmma-la.
Vastav nõupidanline toimuski
ja 8. märtsü 1947 leidis Esslinge-nis
aset pidulik BRNN asutämis-
• aktus, mülest olid palutud osa yõt-ina
Saksamai asuvad Balti riikide
diplomaadid ja naisorganis^tsioo:
nide esindajad. Pahiise 'pidas
ameerika pastor Schaffnit.^ Sünd-nius
oli: vär\ikas, sest enamus
eestlannasid, ^lätlannasid ja leedu-tai-
e kandis oma-maa värvirõõmsaid
rahvariideid. y
Organisatsiooni asutamise põhimõtteks
oli ühendada vabas
maaümas elunevaid eesti, läti
ja leedu naisi ühiseks võitluseks
Balti rüMde ^^badustaotlustes,
edendada noorte baltlaste hulgas
solidaarsuse ja sõpruse vaimu
ning aidata kaasa balti põgenike,
eriti naiste ja laste, sotsiaalse
oiukoiTä parandamisele.
Juhatusse valiti eestlannadest
mag. Mall Jürma, pr. Johanna
Päts ja pr. Gertrud Äniline. Läti
poolselt kuulusid juhatusse pr.
Tekla Erdmanis, mag. Marija Ud-ris
ja - pr. Olga Rituma, Leedust
dl', p h i l . M a r i a Žhilinskiene. pr.
Sofia Jasaitiene ja pr. Ona Sau-laitiene.
Esimeseks, esinaiseks sai
loosimise alusel dr. Zhüinskiene
.ning sellest peale toimus esinaiste
vahetamine algul üle kahe, ühendriikides
hiljem pärast üht aa'stat
räh\iisie järjekorras. -
Organisatsiooni juurde loodi |
noorte-, sotsiaalala, töö-, juriidilise j
ja kultuurilise äia sektsioonid. Korraldati
suurejoonelisi kirjandus-pärastlõunaid,
emadepäevi ja
noorte kokkutulekuid mng mäles-
~ ruspäevi baltlaste traagilise küüditamise
meenutamiseks 1941. a.
juunis. Organisatsiooni täiskogu
Kokkutulekuid toünus Esslmgenis,
iianaus. Augsbm-gis ja Würzbur-
( -
Ühendriikide välSsministeeriumi välispoliitika konverentsi vastuvõtul
Washingtonis mais 1977. Vaakult: Ilmar Heinar, USA
välisministeeriiimi org-dega sidepidamise osakonna direktor,
MaUJiirma (BRNN ja E. Naisliit), William D . B l a i r , USA välis-min.
abi asetäitja (Pulic Äffairs), vastuvõtu võõrustaja, Helga
Ozolins; BRNN esinaine (Läti).
(General Federation of Women's dub ka Helsingi konverentsi lepe-
Cliibs aastakonverentsist Bostonis tes.
1950, kus esineti üleskutsega paari
tuhande ülemaaümselt kokkutulnud
naisorganisatsioonide esmda-jate
ees aidata kaasa Balti riikide
vabaduse taastamise nõudluses.
Sellest peale on kuni tänasem
võetud osa GFW(^ aastakonye-rentsidest
paljudes Ameerika
linnades, kandes Rahvusvaheliste
Klubide banketil oma maade
kauneid rahvariideid ning esinedes
apelliga vabaduse taastamS-seks
Balti rikidele.
gis.
Balti põgenikekÄuste Juhid aitasid
ürituste korraldamisel suuresti
kaasa nü ruumide km ka
kõnelejate näol.
Saadeti memorandumeid ja kirju
lääneriikide valitsustele, müie-cies
protestiti Balti rükide anasta-niise
vastu Nõukogude Lüdu poolt
ja 30.000 allkirjaga memorandum
PCIRO peakorterile Genfis baltlaste
ümberasustamise . küsimuses
üiemeremaadesse. Kui 1950. aastaks
enamus balti põgenikke oli
ümber asunud peamiselt ühendriikidesse
ja Kanadasse, toodi BRNN
peakprter üle New Yorki. 1949. a.
(Ai BRNN ühinenud.Rahvusvahelise
Naisklubide Luduga Washingtonis
ning esiname Mall Jürma ja
Leedu delegatsiooni esinaine Ligia
Bieliukas võtsid esmakordselt osa
Kui teie JuMte üle 18.000 maelalist veoaKtot
yoi veate üle 10.000 naelalist sõidukit.
Hea Wövei- pn
t'|isae[/nt investeering!
Suur valik tondüVB
hinnaalaüdusegä.
Ka rtntimiiiie.
'.ssi.<1.^vaj kõik muf5'*?k«i
mstminendid
Ka on levitatud vastavaid paljuda-tud
üleskutseid ning esitatud vastavaid
resolutsioone. Korduvalt
on esitatud memorandumeid USA
valitsusele, Kongressi liikmetele ja
USA esindajatele Liitunud Rahvaste
Organisatsioonis. On esitatud ka
memorandumeid balti perekondade
ühendamiseks.-
New Yorgi mitmed limiapead on
BRNis' aastapäeva kuulutanud Balti
Päevaks New Yorgis. Aastapäeva
pidulikel kokkutulekutel on olnud
kõnelejaiks GFWC mitmed
esinaised ja USA silmapaistvad
majandusjuhid, üÜkooKde õppejõud
ja raadiokommentä^atorid.
USA välisministeeriumile esitatud
memorandumite kaudu on
BRNN" mmi saanud seal tuttavaks
ning välisminister Dean Rusk saatis
esimese kutse Eesti Delegatsiooni
esinaisele Mall Jürmale osavõtuks
Välispoliitika \ tutvustamise
konverentsist välisministeeriumis,
millele tavaUselt järgneb vastuvõtt
samas. Kutseid on saadud tä^
naseni, ka k.a. uue välisministri
Cyrus Vance'i poolt. Konverentsist
võtsid osa: Mall Jürma, Helga
Ozolins (Läti) ja Regina Zyman
tas (Leedu). Huvitavaim sessioon
oli esimese päeva hommikupoolel
Belgradi konverentsi küsimuses,
kus allakirjutanu esitas välisministeeriumi
juhtivaile tegelastele
juhatuslaua taga küsimuse, kas
ühendriigid on iialgi kavatsenud
minna kaugemale kui vaid N.
Liidu okupatsiooni niittetumius-tamine
Eestis, Lätis j a Leedus.
Ta avaldas arvamust, et Belgradi
konverents oleks õigeim koht nõude
esitamiseks N. Liidule, et ta
oma väed välja tõmbaks Balti riikidest,
mis olid vabad enne teist
maailmasõda; Ta lisas, et see
oleks kooskõlas rahvaste enesemääramise
printsiibiga, mis sisal-
Vastuseks oli, et USA ei tunnusta
endiselt N. Lüdu okupatsiooni
Balti riikides, kuid enesemääramise
küsimuses ei ole veel lõplikku
selgust.
Mall Jürmal järgnes veel vestlus
sel teemal pärast sessiooni vastava
vähsministeeriumi ametiisikuga
, -kus ta viknasele rõhutas, et
selline ebanormaalne olukord Balti
riikides ei saa ju kesta igavesti.
Mall Jürma presideerinüse ajal
1975/76 tekkis BRNN-1 tugev vahekord
president Fordi eriassistenti-dega
naiste küsimustes Patricia
lindhi ja Jeänne M. Holmiga ning
BRNN balti delegatsioonide esinaised
Mall Jürma, Helga Ozolms ja
Regina Zymantas said kutse Val-gese
Majja osa võtma Rahvusva-helise'"
Naiste Aasta aruande vastuvõtmise
tseremooniast, millele
järgnes vastuvõtt Roosiaias.
President Carteri ajal ei ole ilmselt
eriassistenti naiste küsimustes
ning vastav kontakt on seni
puudunud. Küll on jätkunud sidemed
välisministeeriumiga, millele
eesti naised on uhked!
Olles võtnud oma töö motoks
„Tõde on meie relv" ning olles
tõotanud oma tööd jätkata .seni,
kuni Balti rügid oh taas vabad,
töötab BRNN väsunatult edasi
ning soovib õnne oma kaaslasele
Kanadas — Balti Naiste Nõukogu
— tema' 25-aasta juubeli puhul.
Kanadas asutati i BRNN ülemaailmse
balti naiste organisatsiooni
kunagise Eesti Delegatsiooni
abiesinaise ja auliikme pr. Jo-hänna
Pätsi poolt, kes kogu südamega
on toetanud balti naiste tööd
oma esivanemate maade enesemääramise
küsünuses.
MALL JÜRMA
(D Tuleval talvel on Stokholmi
Eesti Majas märksa soojem kui
mullu. Nimelt toodi aprillikuus
majja kaugküte, s.t. hoone ühendati
maa-aluse soojustorustikuga.
Hiljuti demonstreeriti maja elanikkonnale
kuidas uus süsteem töötab.
Eesti Majas oU üürihstel varem
raskusi soojusega ja veelgi
suuremal määral sooja veega j ku-
.. na veepaak oli väike ja selle küt-
,mine toimus Uiga aeglaselt. Kaug-
I küttesüsteemiga on see puudus
: kõrvaldatud. :
ii II l U HW ii im 18 mi»
ilOUSE OF MU3IC UH).
553 Qaecn St. West
Toronto, tel 583-1966
INCOME TAM fe INVESTMENT
TEL. 759-3588
50 MÜNSON CR. SCARBOBO. ONT.
Pärast 31. jaanuari 1978 osutub vajalikuks teile
vastava sõidukiga ime katse tegemine enne km
teilö uus juhiluba välja antakse.
Lähemat informatsiooni antakse teile kohalikust
Mmistry of Transportation and Communicatiois
. Briver Licence Issuing Office'ist. ....
Ontario
Ortation and Hon. James Snow,Minister
Communications Harold Gllbert, Deputy Minister
O 0 c
(Algus lk. 2)
Stalini ajal likvideeriti korra
vastaseid ja ka neid keda selles
kahtlustati. Brezhnevi ajal nimetatakse
niisuguseid inimesi teisiti-mõtlejateks
Või dissidentideks,
üks ajakirjanik USA-st ütles,
et ta on igal pool maailmas olnud,
kuid niisuguseid valetajaid
poie ta kusagil näinud kui N.
Liidus.
Seal valetavad kõik, alates viiskude
kandjatest kuni kõrgema riigiametnikuni.
Mehel, kellel on räbalad
seljas, ütleb et elab .„j'Õu-kalt
ja õnnelikult".
Vale põhjüseiks on hirm. Tööline
ja koUioosnik teah mis teda
ootab kui ta tõtt räägib. Kõrgemad
võimukandjad jällegi tunnevad
hirmu oma kõikuva jalgealu-
.'^'^ pärast. Seepärast ng-d valetavad
ja lubavad rahvale ilusat tu-'
levikku, et rahvast rahustada.
Nõukogude kord pole eesti rahvale
toonud mitte lubatud õnne.
vaid õnnetust. See kord on likvideerinud
ca 200.000 eestlast. Eestlaste
elutingimused on nõukogude
korra aj ail tohutult halvenenud.
Seda korda ei paranda uus
kohstitutšioon, mida teab ka eesti
rahvas, vaid ta ootab kannatlikult
kuni tuleb . aeg kus jällegi
võib.vabalt, elada.
(EPL — ARNOLD PURRE) '
Pärnumaa
AOVOKAAT-NOTÄR
aoom 1912, Royal Trust; Tower,
Toronto Dominion Centre
^Postiaadress: P.O. 328, Toronto
Oüt: (Bay & Emg) M3K 1K7
Telefon: 889^1777
24-timdi telefoni valveteenistus
HETHERINGTON, FALLIS' '
'PARK . .^ :
Advökaadid-notarid
?65 Bay St;, Saite 401. EM. 3-4451
Õhtuti H l . 7-2017 või 929-3425
National
Trust;
KINNISVARA MÜÜGI VÕI OSTU
KORRAL
Tel. kontoris 487-3333
kodus 485-8252
Cferrtered Acconntant
T25 Don Mills Rd. Sulte m
Mšlls, Ontario
4n.^-6308, 429-4944
Pärnu ranna piirkonnas tegutses
rida 'kalurikolhoose. IX viisaastaku
kevadel kutsutud kokku
kalandusaktiivi: nõupidamine" ja
sellel tehtud teatavaks, et tiilevik
on ainult ,.suurtootmisei". . 1972 .
a. mais otsustanud kalurikolhoosid
„KaluT", „Kommunismi Lipp;
ja „Pärnu Kalur" ,,vabatahtlikult"
ühineda. Hiljem liitunud ka üle-,
jäänud nendega. Nüüd ulatuta
uue kalurikolhoosi • , ,Pärmi K a l
u r " piirid lõuna poolt Lätini jä
põhjas Haapsalu rajoonini.
See kogu Pärnumaa randa haarav
ettevõte omavat 40 traalerit,
kaks "laeva, mis käivad kalal ookeanil;
üle saja auto, transpoMi-laevad,
mootorpaadid. Kala üm-bertöötamiseks
on ehitatud Sauga
jõe vasakule kaldale tööstus,
konšervitehas. SeHest mitte kau- /
gel, Kitse tänava lõpul on 12 korteriga
töölisel aimu. Kavas on püs-titada
tehase ette varutud maaalale
156 korteriga hoone kolhoosi
spetsialistidele, ja kaluritele,
lasteaiale, büroodele jne.
Kuigi kolhoos oma teenistujatele
ehitab majüi ollakse propagandakirjanduses
siiski suimitucl •
märkima, et kalurid kipuvad ehitama
rannajoonel Vana-Pämus,
^Raekülas ja mujal oma individu-,-
aalelamuid. „Pämu Kaluri" juhtidest
. nimetataikse Voldemar
R-andmaad kui aseesimeest; Esi-mehe
nime ei anta kirjatükis
^.Kultuur ja E l u " nr; 2.
Vaatamat-a kalüritöö mehhaniseerimisele
kõigi võimalustega —
vailitseb Eesti alaline kalapuudus.
Aidake kaasa
Dl
• 30
levikule, seliega aitate kaasa
ees^i Ideele säilitamisele
Mu vaenlane, olgu sul edu elus!
Sellesse 'kuulsusse ja edusse hukkud
sa kindlamini kui püünistesse,
mida mina suHe lileš seada
võiksin.
JUHANI SILJO
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , October 6, 1977 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1977-10-06 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e771006 |
Description
| Title | 1977-10-06-07 |
| OCR text | ihi, leeles (nais-is helilooja, [d, 41. K o l - Iha määrsõ-keeles, 46. f elle. looma bumma, 52. [ane 19. sa- Testamendi fe. Vene me- / Harjimiaai, jõ. Asjamees 7. Täht, 8, J ülistuseks. Ima, mis 44 pilt, 20. Osa liiismis, 22. |ner, 26. Oo-liletaja ning Im, 32. Tühi ralitsus, 35. Eesti nais- 43. Meie fciglise kee-p. Ainult — tsenimi, 51. tAHENDUS l . 7. Vilms, kees, 13. T i t t , 17. Ahel.. 5- Alati, 26 Torn,^ 31. Baron, 34. l Pehme, 3. [äen, 6. Ot-b. Tiree, 14. ITaamal, 21. l 25. Adson. |Eb-el.- Irk'-. töstis le, ,.ma os-i k u . rehken-jeda, teil ei betama tul-ptet le\nta-lil ei läinud läita — või priüšt plaa-liul hari pult lete. chief. lutt on -väl-: I oli Nick'i linud. NicJs liid. Võibol- [k,. lähemad tkuid ood^,- ismaa- pan- L n nüüd pi- Iše^^a ei to- ^ leelest läk^ I t liiale. I tuleia^:2. • mees. kes t:e, Mehhi- I'; -socvitas. lises sinna-l i a k s t a la?- i tsen^stus- I sel isnnu- I chief An- |le tubli.^tj ?gused: väluks umbes ie saanud, aeg edasi Imiks nüüd lärgneb) Nr. 74 VABA EESTLANE neljapäeval, 6. oMoobril 1^? — Thursday, October 6, 1977 nTtTmw omamaa Baiti Rahvaste Nöiste Nõukogu tegevusest j ülemaailmne Balti\ Rahvuste Naiste Nõukogu tähistas mõned kuud tagasi oma 30-aasta tegevust aktusega Ungari Majas New Yorgis, kus kõnelejaks oli tuntud raa-diokommentaator Bariy Farber, Konserx-atiivse maailmavaatega Farberi kõnest selgus, et ta on hästi tuttav* ikestatud rahvaste probleemidega ja neride suur toetaja. : BRNN idee tekkis omal \ ajal Geislingenis, Saksamaal, kus Noorte Naiste Kristliku ühingu Juhtivad tegelased olid korraldanud ulatusliku eesti rakenduS' kunsti näituse. Otsustati kutsuda seda ^vaatama ätlannasid lähedal asuvast läti põgenike keskusest Esslingenist. Koos arutati, kuidas oleks võima-us ka leedu naisi kaasa tõmma-la. Vastav nõupidanline toimuski ja 8. märtsü 1947 leidis Esslinge-nis aset pidulik BRNN asutämis- • aktus, mülest olid palutud osa yõt-ina Saksamai asuvad Balti riikide diplomaadid ja naisorganis^tsioo: nide esindajad. Pahiise 'pidas ameerika pastor Schaffnit.^ Sünd-nius oli: vär\ikas, sest enamus eestlannasid, ^lätlannasid ja leedu-tai- e kandis oma-maa värvirõõmsaid rahvariideid. y Organisatsiooni asutamise põhimõtteks oli ühendada vabas maaümas elunevaid eesti, läti ja leedu naisi ühiseks võitluseks Balti rüMde ^^badustaotlustes, edendada noorte baltlaste hulgas solidaarsuse ja sõpruse vaimu ning aidata kaasa balti põgenike, eriti naiste ja laste, sotsiaalse oiukoiTä parandamisele. Juhatusse valiti eestlannadest mag. Mall Jürma, pr. Johanna Päts ja pr. Gertrud Äniline. Läti poolselt kuulusid juhatusse pr. Tekla Erdmanis, mag. Marija Ud-ris ja - pr. Olga Rituma, Leedust dl', p h i l . M a r i a Žhilinskiene. pr. Sofia Jasaitiene ja pr. Ona Sau-laitiene. Esimeseks, esinaiseks sai loosimise alusel dr. Zhüinskiene .ning sellest peale toimus esinaiste vahetamine algul üle kahe, ühendriikides hiljem pärast üht aa'stat räh\iisie järjekorras. - Organisatsiooni juurde loodi | noorte-, sotsiaalala, töö-, juriidilise j ja kultuurilise äia sektsioonid. Korraldati suurejoonelisi kirjandus-pärastlõunaid, emadepäevi ja noorte kokkutulekuid mng mäles- ~ ruspäevi baltlaste traagilise küüditamise meenutamiseks 1941. a. juunis. Organisatsiooni täiskogu Kokkutulekuid toünus Esslmgenis, iianaus. Augsbm-gis ja Würzbur- ( - Ühendriikide välSsministeeriumi välispoliitika konverentsi vastuvõtul Washingtonis mais 1977. Vaakult: Ilmar Heinar, USA välisministeeriiimi org-dega sidepidamise osakonna direktor, MaUJiirma (BRNN ja E. Naisliit), William D . B l a i r , USA välis-min. abi asetäitja (Pulic Äffairs), vastuvõtu võõrustaja, Helga Ozolins; BRNN esinaine (Läti). (General Federation of Women's dub ka Helsingi konverentsi lepe- Cliibs aastakonverentsist Bostonis tes. 1950, kus esineti üleskutsega paari tuhande ülemaaümselt kokkutulnud naisorganisatsioonide esmda-jate ees aidata kaasa Balti riikide vabaduse taastamise nõudluses. Sellest peale on kuni tänasem võetud osa GFW(^ aastakonye-rentsidest paljudes Ameerika linnades, kandes Rahvusvaheliste Klubide banketil oma maade kauneid rahvariideid ning esinedes apelliga vabaduse taastamS-seks Balti rikidele. gis. Balti põgenikekÄuste Juhid aitasid ürituste korraldamisel suuresti kaasa nü ruumide km ka kõnelejate näol. Saadeti memorandumeid ja kirju lääneriikide valitsustele, müie-cies protestiti Balti rükide anasta-niise vastu Nõukogude Lüdu poolt ja 30.000 allkirjaga memorandum PCIRO peakorterile Genfis baltlaste ümberasustamise . küsimuses üiemeremaadesse. Kui 1950. aastaks enamus balti põgenikke oli ümber asunud peamiselt ühendriikidesse ja Kanadasse, toodi BRNN peakprter üle New Yorki. 1949. a. (Ai BRNN ühinenud.Rahvusvahelise Naisklubide Luduga Washingtonis ning esiname Mall Jürma ja Leedu delegatsiooni esinaine Ligia Bieliukas võtsid esmakordselt osa Kui teie JuMte üle 18.000 maelalist veoaKtot yoi veate üle 10.000 naelalist sõidukit. Hea Wövei- pn t'|isae[/nt investeering! Suur valik tondüVB hinnaalaüdusegä. Ka rtntimiiiie. '.ssi.<1.^vaj kõik muf5'*?k«i mstminendid Ka on levitatud vastavaid paljuda-tud üleskutseid ning esitatud vastavaid resolutsioone. Korduvalt on esitatud memorandumeid USA valitsusele, Kongressi liikmetele ja USA esindajatele Liitunud Rahvaste Organisatsioonis. On esitatud ka memorandumeid balti perekondade ühendamiseks.- New Yorgi mitmed limiapead on BRNis' aastapäeva kuulutanud Balti Päevaks New Yorgis. Aastapäeva pidulikel kokkutulekutel on olnud kõnelejaiks GFWC mitmed esinaised ja USA silmapaistvad majandusjuhid, üÜkooKde õppejõud ja raadiokommentä^atorid. USA välisministeeriumile esitatud memorandumite kaudu on BRNN" mmi saanud seal tuttavaks ning välisminister Dean Rusk saatis esimese kutse Eesti Delegatsiooni esinaisele Mall Jürmale osavõtuks Välispoliitika \ tutvustamise konverentsist välisministeeriumis, millele tavaUselt järgneb vastuvõtt samas. Kutseid on saadud tä^ naseni, ka k.a. uue välisministri Cyrus Vance'i poolt. Konverentsist võtsid osa: Mall Jürma, Helga Ozolins (Läti) ja Regina Zyman tas (Leedu). Huvitavaim sessioon oli esimese päeva hommikupoolel Belgradi konverentsi küsimuses, kus allakirjutanu esitas välisministeeriumi juhtivaile tegelastele juhatuslaua taga küsimuse, kas ühendriigid on iialgi kavatsenud minna kaugemale kui vaid N. Liidu okupatsiooni niittetumius-tamine Eestis, Lätis j a Leedus. Ta avaldas arvamust, et Belgradi konverents oleks õigeim koht nõude esitamiseks N. Liidule, et ta oma väed välja tõmbaks Balti riikidest, mis olid vabad enne teist maailmasõda; Ta lisas, et see oleks kooskõlas rahvaste enesemääramise printsiibiga, mis sisal- Vastuseks oli, et USA ei tunnusta endiselt N. Lüdu okupatsiooni Balti riikides, kuid enesemääramise küsimuses ei ole veel lõplikku selgust. Mall Jürmal järgnes veel vestlus sel teemal pärast sessiooni vastava vähsministeeriumi ametiisikuga , -kus ta viknasele rõhutas, et selline ebanormaalne olukord Balti riikides ei saa ju kesta igavesti. Mall Jürma presideerinüse ajal 1975/76 tekkis BRNN-1 tugev vahekord president Fordi eriassistenti-dega naiste küsimustes Patricia lindhi ja Jeänne M. Holmiga ning BRNN balti delegatsioonide esinaised Mall Jürma, Helga Ozolms ja Regina Zymantas said kutse Val-gese Majja osa võtma Rahvusva-helise'" Naiste Aasta aruande vastuvõtmise tseremooniast, millele järgnes vastuvõtt Roosiaias. President Carteri ajal ei ole ilmselt eriassistenti naiste küsimustes ning vastav kontakt on seni puudunud. Küll on jätkunud sidemed välisministeeriumiga, millele eesti naised on uhked! Olles võtnud oma töö motoks „Tõde on meie relv" ning olles tõotanud oma tööd jätkata .seni, kuni Balti rügid oh taas vabad, töötab BRNN väsunatult edasi ning soovib õnne oma kaaslasele Kanadas — Balti Naiste Nõukogu — tema' 25-aasta juubeli puhul. Kanadas asutati i BRNN ülemaailmse balti naiste organisatsiooni kunagise Eesti Delegatsiooni abiesinaise ja auliikme pr. Jo-hänna Pätsi poolt, kes kogu südamega on toetanud balti naiste tööd oma esivanemate maade enesemääramise küsünuses. MALL JÜRMA (D Tuleval talvel on Stokholmi Eesti Majas märksa soojem kui mullu. Nimelt toodi aprillikuus majja kaugküte, s.t. hoone ühendati maa-aluse soojustorustikuga. Hiljuti demonstreeriti maja elanikkonnale kuidas uus süsteem töötab. Eesti Majas oU üürihstel varem raskusi soojusega ja veelgi suuremal määral sooja veega j ku- .. na veepaak oli väike ja selle küt- ,mine toimus Uiga aeglaselt. Kaug- I küttesüsteemiga on see puudus : kõrvaldatud. : ii II l U HW ii im 18 mi» ilOUSE OF MU3IC UH). 553 Qaecn St. West Toronto, tel 583-1966 INCOME TAM fe INVESTMENT TEL. 759-3588 50 MÜNSON CR. SCARBOBO. ONT. Pärast 31. jaanuari 1978 osutub vajalikuks teile vastava sõidukiga ime katse tegemine enne km teilö uus juhiluba välja antakse. Lähemat informatsiooni antakse teile kohalikust Mmistry of Transportation and Communicatiois . Briver Licence Issuing Office'ist. .... Ontario Ortation and Hon. James Snow,Minister Communications Harold Gllbert, Deputy Minister O 0 c (Algus lk. 2) Stalini ajal likvideeriti korra vastaseid ja ka neid keda selles kahtlustati. Brezhnevi ajal nimetatakse niisuguseid inimesi teisiti-mõtlejateks Või dissidentideks, üks ajakirjanik USA-st ütles, et ta on igal pool maailmas olnud, kuid niisuguseid valetajaid poie ta kusagil näinud kui N. Liidus. Seal valetavad kõik, alates viiskude kandjatest kuni kõrgema riigiametnikuni. Mehel, kellel on räbalad seljas, ütleb et elab .„j'Õu-kalt ja õnnelikult". Vale põhjüseiks on hirm. Tööline ja koUioosnik teah mis teda ootab kui ta tõtt räägib. Kõrgemad võimukandjad jällegi tunnevad hirmu oma kõikuva jalgealu- .'^'^ pärast. Seepärast ng-d valetavad ja lubavad rahvale ilusat tu-' levikku, et rahvast rahustada. Nõukogude kord pole eesti rahvale toonud mitte lubatud õnne. vaid õnnetust. See kord on likvideerinud ca 200.000 eestlast. Eestlaste elutingimused on nõukogude korra aj ail tohutult halvenenud. Seda korda ei paranda uus kohstitutšioon, mida teab ka eesti rahvas, vaid ta ootab kannatlikult kuni tuleb . aeg kus jällegi võib.vabalt, elada. (EPL — ARNOLD PURRE) ' Pärnumaa AOVOKAAT-NOTÄR aoom 1912, Royal Trust; Tower, Toronto Dominion Centre ^Postiaadress: P.O. 328, Toronto Oüt: (Bay & Emg) M3K 1K7 Telefon: 889^1777 24-timdi telefoni valveteenistus HETHERINGTON, FALLIS' ' 'PARK . .^ : Advökaadid-notarid ?65 Bay St;, Saite 401. EM. 3-4451 Õhtuti H l . 7-2017 või 929-3425 National Trust; KINNISVARA MÜÜGI VÕI OSTU KORRAL Tel. kontoris 487-3333 kodus 485-8252 Cferrtered Acconntant T25 Don Mills Rd. Sulte m Mšlls, Ontario 4n.^-6308, 429-4944 Pärnu ranna piirkonnas tegutses rida 'kalurikolhoose. IX viisaastaku kevadel kutsutud kokku kalandusaktiivi: nõupidamine" ja sellel tehtud teatavaks, et tiilevik on ainult ,.suurtootmisei". . 1972 . a. mais otsustanud kalurikolhoosid „KaluT", „Kommunismi Lipp; ja „Pärnu Kalur" ,,vabatahtlikult" ühineda. Hiljem liitunud ka üle-, jäänud nendega. Nüüd ulatuta uue kalurikolhoosi • , ,Pärmi K a l u r " piirid lõuna poolt Lätini jä põhjas Haapsalu rajoonini. See kogu Pärnumaa randa haarav ettevõte omavat 40 traalerit, kaks "laeva, mis käivad kalal ookeanil; üle saja auto, transpoMi-laevad, mootorpaadid. Kala üm-bertöötamiseks on ehitatud Sauga jõe vasakule kaldale tööstus, konšervitehas. SeHest mitte kau- / gel, Kitse tänava lõpul on 12 korteriga töölisel aimu. Kavas on püs-titada tehase ette varutud maaalale 156 korteriga hoone kolhoosi spetsialistidele, ja kaluritele, lasteaiale, büroodele jne. Kuigi kolhoos oma teenistujatele ehitab majüi ollakse propagandakirjanduses siiski suimitucl • märkima, et kalurid kipuvad ehitama rannajoonel Vana-Pämus, ^Raekülas ja mujal oma individu-,- aalelamuid. „Pämu Kaluri" juhtidest . nimetataikse Voldemar R-andmaad kui aseesimeest; Esi-mehe nime ei anta kirjatükis ^.Kultuur ja E l u " nr; 2. Vaatamat-a kalüritöö mehhaniseerimisele kõigi võimalustega — vailitseb Eesti alaline kalapuudus. Aidake kaasa Dl • 30 levikule, seliega aitate kaasa ees^i Ideele säilitamisele Mu vaenlane, olgu sul edu elus! Sellesse 'kuulsusse ja edusse hukkud sa kindlamini kui püünistesse, mida mina suHe lileš seada võiksin. JUHANI SILJO |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-10-06-07
