Vaba eestlane , October 6, 1977

              EEBZnC
, ¥ABÄ EESTLANE
„ l , l l , l , . i y M M u r » - » i i i i i i i i n w ' i l l l l t M B—
, 6. oktcx>bril 1977 — T h i H ^ y , October 6. Nr. 74
VABADE EESTLASTE HMLEEANDJA
VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 135 Tecumseth Bi
PEATOIMETAJA: Karl Arro
TOIMETAJA: Hannes Oja
POSTMADRESS: P.O. Box 70, Stn. G> Toronto 3, Ont. M6J 3M7
TELEFONID: toimetus 364-7521, taUtus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 364-7675
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $30.-, poolaastas $16.- ja
veerandaastas $9.—, kiripostiga aastas $48.—, poolaastas $25.50
ja veerandaastas $13.50.
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $32.—, poolaas­tas
$17.— ja veerandaastas $9.50. Kiripostiga USÄ-s: aastas
$53.—,. poolaastas $27.50 ja veerandaastas $15.—
LENNUPOSTIGA ülemere-maadesse: aastas $62.—, poolaastas
$31.50 ja veerandaastas $16.50
Aadressi muudatus 30 c. — Üksiknumbri hind 35
>REi iSTOMlÄN / ^
Published by Free Estonian Publisher, Ltd., 135 Tecumseth St.,
Toronto 3, Ont. M6J 2H2
Pooled asuvad Kesk-Idas kaevikutesse.
Kesk-Idk küsimuste lahendami­ne
ja tulevikusoja vältimine Iis­raeli
ja Araabia riikide vahel võt­tis
ootamatu pöörde küi Ühend­riikide
välisminister Vance ja N.
Liidu välisminister Gromõko pä­rast
omavahelisi nõupidamisi
Washing^tonis teatasid, et nad on
rahu saavutamiseks põhiliselt
kokku leppinud. Kui kokkideppe
tingimused avalikult teatavaks
tehti, siis oli see suureks shokiks
Iisraeli valitsusele, kuna Ameeri­ka
ühendrügid võtsid koos N.
Liiduga Iisraeli suhtes rangema
hoiaku nõudes Palestiina araab­laste
õiguste tunnustamist ja res-pekteerimist.
Arvestades juudi rahvusgrupi
suurt mõju Ameerika Ühendriiki-desj
on Washingtoni Kesk-Ida po­liitika
seni olnud võrdlemisi kõi­kuv.
Kui endne välisminister Kis-slnger
ja president Ford katsusid
Kesk-Idas ajada poliitikat, mis
rahuldas peaaegu kõiki Iisraeli
suuri nõudmisi, siis president
Garter ja tema välisminister
Vance on võtnud selle poliitika
revideerimisele ning on asunud
V seisukohale, et ka oma kodumaalt
lahkuma suiinltud Palestiina
araablastel on oma õigused, mida
tuleb silmas pidada.
Selle uue poliitika raamides
toetab Valge Maja nüüd Palestii­na
araablastele uue kodumaa ra-^
jamist Jordarii jõe läänekaldale,
mis praegu on iisraeli okupatsi­oonivägede
kontrolli all ning
pooldab araablaste esindajate
osavõttu Genfis plaanitsetaval
rahukonverentsil. Need seisuko­had
on vastuolus Iisraeli kavat­sustega,
kuna Iisraeli praegune
parempoolne valitsus on rajanud
uu^ juudi asundusi okupeeritud
aladele ning Iisrael on vastu­meelselt
nõustunud ainult sellise
^moodusega, et Palestiina araab­laste
esindajad saavad Genfi kon­verentsist
osa võtta .lordani de­legatsiooni
koosseisus.
President Carteri ja välisminis­ter
Vance deklaratiivsetest sõna­võttudest
võib järeldada, et
Ühendriigid ei ole põhiliselt ee-tmaldunud
oma senisest poliiti­kast
Iisraeli sulites, garanteerides
jilisraeli riigile püsimise ja abi ohu
I olukordades. Kuid ameeriklased
ei saa leppida sellega, et Iisrael
ajab Kesk-Idas isemeelset ja ag-
Kyi Hitler kinkis
•I: • ; . •. . • ' . - • •
• 1939. a. Jossif yissarioriovitsh
St^in ja Adalf Hitler olid süda.
me^bräd. Neil oli ühine ja mõ­lemale
armas asi korraldada: Eu­roopa
omavahel jagada. Seda tu­li
teha sõbralikus ja seltsimehe­likus
vaimus. Kui siis Stalin sai
60. aastat vanaks, tuli Hitleril
idee, et tuieb ehitada, oma seltsi­mehele
Jossif iie eriline auto- ja
anda s^ae talle sünnipäevakingitu­seks.
Nii ka tehti.
See oli selleaegse autotööstuse
tippmark: Mercedes Benz 540 K
Special Roads.ter 1939. Seda tüü­pi
on valmistatud ainult üks, ega
siis pole ka ime, et . see sõiduk
miiutus Stalinile lemmilmiängu-asjaiks,
Igal paraadil ja avalikul
esinemisel kasuta/ti seda autot.
ressiivset poliitikat, mis ei arves­ta
Palestiina araablaste õiguste­ga.
President Carterile, kes on
hakanud võitlema inimõiguste ra­kendamise
eest kogu maailmas,
on selline poliitika põhiliselt vas-iuvõtmata
ja sellega on osaliselt
ka seletatavad tema nõudmised
Iisraelile vajalikkude järeland-miste
tegemiseks.
N. Liidu ja Ühendriikide oma­vaheline
kokkulepe Kesk-Ida tü-lildisimuste
lahendamisele aluse
panemiseks ja Genfi konverentsi
kokkukutšumisel^s on ainult esi.
mene samm tõeliste probleemide
Juurde asumisel. Praegu on ikka
veel lõplikult lahendamata Pales­tiina
araablaste Genfi konverent­sist
osavõtu vormiline küsimus.
Sellest probleemist läksid Vance
ja Gromõko mööda vaikimisega,
kuid see vaikimine ei leevenda
araablaste ja Iisraeli vahelisi vas­tuolusid.
Nii nõuavad Araabia rii­gid
kategooriliselt, et Genfi kon­verentsil
peab Palestiina araab­lasi
esindama Palestiina Vatoas-tamiše
Organisatsioon, kellega
Iisraeli valitsus ei taha aga teha
mingit tegemist, nimetades seda
terroristide organisatsiooniks.
Araablased on jäänud ka oma
seisukohtade juurde, nõudes
Israeliit tagasi kõik okupeeritud
alad, kuna Iisrael on valmis
araablaste nõudeid selles küsimu­ses
ainult osaliselt rahuldama.
Iisrael lükkab tagasi ka kõik
Araabia riikide taotlused iseseis­va
Palestiina riigi rajamiseks
Jordani läänekaldale, mis kuulub
praegu Iisraeli okupatsiooni alla.
Probleeme on seega väga palju
ning rahu saavutamiseks on mõ­lemapoolsed
kompromissid vaja­likud.
Üliendriigid, kartes, uue
sõja puhkemist, on asumid komp­romisside
teele ning on hakanud
avaldama Iisraelile survet järel-andmiste
tegemiseks, mis ilmselt
ei meeldi Iisraeli juhtkonnale,
kes seni on Kesk-Ida poliitikat
ajanud oma parema äratundmise
ja tahtmise järele. Kui Iisraeli
juhtkond tJhendrhke nende
kompromlssipoliitika pärast äge­dalt
kritiseerib, siis on see krii­tika
ületehtud ja ülemängitud,
kmia Iisraeli tulevik ja Iisraeli
riigi püsimine oleneb täielikult
ainult ameerklaste toetusest.
' • K . . A . .
See äratas suurt ning. teenitud,
tähelepanu Moskva autovaestel
tänavail; ; .
Kui sõprade, suhted jahenesid,
kaoitäs Stailin kohe ka oma kiin­dumuse
.Selle auto vastu ja see
anti marssal Rokossovskile.
Marssal il pidi olema • küllalda­selt
teeneid, et ta selle vastu võt­tis,
mis oli oma viimaste detailide
järgi otsene käsitöö. Sellel oli ka­heksasilindriline
180 hobusejõuli-ne
mootor, 'mille tippkiiruseks oli
175 km tunnis.
Ajad on muutunud ja selle jär­gi
vahetusid ka Mercedese omani­kud.
tJks Rootsi tõlkija, kes 60-
ndail aastail elas N. Liidus, juh­tus
ühele Moskva oksjonile, kus
oli müügil Stailini 60. sünnipäe­vaks
tehtud kink.; Rootslane Alf
Johansson sai. kokku vajalikui
hulgal rublasid ja on praegu selle
Nõukogude rahva tähtsamaks ülesandeks nüüd on N. Liidu uue konstitutsiooni projektiga tut­vumine
ja. selle kohta oma arvamisi avaldada. Uus konstiiutsioon kinnitatakse N. Ludu 60-dal
aastapäeval. Praegune konstitutsioon („Stalini konstitutsioon) pandi makshia 1936. aastal. Sel
puhul ütles Stalin: „Uus konstitutsioon saab olema ajalooline dokument, mis näitab Nõukogude
sotsialismi võitu ja sotsialistlikku demokraatiat N. Liidus. See on dokument, mis näitab miljoni­tele
ausatele inimestele kapitalistlikes maades, mida on saavutatud N. Liidus. See dokument näi­tab
ka, et mida ön saa\'utatudN. Liidus võivad saavutada ka kapitalistlikes riikides elavad töö­lised^
(Voprosõ:lenlmsma'\ lk. 533). ; V '
Sellest ajast, millal neid sõnu
rääkis Stalin on möödunud 41
aastat ja Brezhnev ütles' oma­poolse
uue konstitutsiooni pro­jekti:
kohta järgmist:
„Meie uus konstitutsioon näi­tab
kogu maailmale kuidas sot­sialistlik
riik areneb üha tugev­dades
sotsialistlikku demokraa­tiat..
Meie uus konstitutisoon
näitab; et esimesena võitnud sot­sialismi
riik on alatiseks, kirju­tanud
oma lipule sõna „Ralm",
mis vastab kõigi rahvaste huvide­le.
N. Liidu uus konstitutsioon ri­kastab
kahtlemata ülemaailmse
sotsialismi lühist varasalve, Üus
konstitutsioon lisab"^ kapitalismi-maade
töötavatele, hulkadele
kindlust nende võitluses oma õi-gixste.
eest". (,,Rahva Hääl'"
5. 6. 77).
Nende mõlemate diktaatorite
s®nad tõestavad, et sisuliselt
on N. Liidu konstitutsioon üks
välispropaganda vahend.
Nõukogude rahvas on 41 aasta
jooksul -tõdenud,, et konstitutsi­oonis
kirjutatud lubadused ja ko­hustused
midagi ei maksa. Brezh-nevi
uue konstitutsiooni projekt
on nagu koopia praegu maksvast
,,Stalini konstitutsioonist". Uues
projektis on NSV Liidu kodanike
põhiõigused, — vabadused ja—
kohustused täpselt samad, mis
nad • olid „Stalini konstitutsioo­nis".
'
Kui nõukogude rahvas 1936 lu­ges
konstitutsioonist isikupuutu­matust,
korteripuutumatust, kir­javahetuse-
ja itelefonikõnede sa^
ladust jne., siis oli rahvas arva­misel,
et nüüd on lõppenud ini­meste,
arreteerimised, tapmised
ja sunnitöö laagritesse saatmirle.
Vaevalt oli aga konstitutsioon 5.
detsembrü 1936 maksma haka­nud,
kui algasid uued tapatalgud
nn. „Suur puhastus" või ..Jeh-zovtsina'',
mis kestis kuni 1938. a.
lõpuni. .
1938. a. lõpul oli vanglates 1
miljon inimest ja laagrites 8
miljonit. 1937 ja 1938 lasti ma
ha 1 miljon inimest, vanglates
Ja laagrites suri 2 miljonit.
(Robert Conquest „Suur terror",
Firenze 1947^ lk. 962).
Brezhnev .ütles uue konstitutsi­ooni
projekti kohta:
,,Pra«gu on N. Liidus ehitatud
sotsialistlik ühiskond („Rahva
ääl" 4. 6.^7).
Staliii ütles 1936: •
. „Meil on juba ellu viidud kom­munismi
esimene faas — sotsia­lism"
(,,Voprosõ leninisma" lk.
514).'-
Need laused näitavad, et 41 aas­ta
jooksul pole N. Liit kommunis­mile
ligemale jõudnud. Kommu-
Dismi horisont on 1977. sama
kaugel oli 1936. \
Praeguses, s. 0. Stalini konsti­tutsioonis
ja ka uues konstitutsi^
ooni projektis on kirjutatud:
„Kogu võim NSV Liidus kuulub
rahvale". Paragrahv 6. on aga
kirjutatud: .l^õukogude ühiskon­na
juhtiv Ja suunav jõud, tema
poilütilise süsteemi, kõigi riiklike
j a ühiskondlike organisatsioonide
tuumik on N. Liidu Kommimist-lik
Partei.
1. jaanuaril 1977 oli N. Liidu
rahvaarv 257:900.000 („Rahva
Hääl" 23. 1. 77) 1 jaanuaril 1976
oli N. Liidu kommunistlikus par­teis
15.638.891 liiget (,,E:esti Kom­munist"
nr. 9> 1976).
See tähendab, et 6,1% rahvast
on Nõukogude ühiskonna suu­navaks
jõuks jä tuumikuks.
Milleks siis konstitutsiooni pro­jektis
on öeldud, et •„võim kuu­lub
. rahvale", ;kuna ta tegelikult
kuulub 6,1%-le rahvast? •
Eesti rahvaarv oli I.; jaanuaril
1977 1.447.000 (,;Rahva Hääl"
29. 1. 77) ja andmete järele 1.
jaan- 1976 .kommunistliku paiitei
liikmeid 84.000 („R.H. 29. 1. 76)
Kogu N. Ludus kommunistliku
partei liikmeteks on. 49.732 eeSt-hast
(..Eesti Kommunist" nr. 9,
11976)..; •
Kohe pärast uue konstitutsioo­ni
projekti ilmumist sõitsid EKP
kõrgemad funktsionäärid liima-desse
ja rajoonidesse aktivistide­le
seletama, kuidas rahvale sel­geks
teha uue konstitutsiooni sisu
ja kui suurt ^õndsust" see rahva­le
toob.^- '
Peamiselt kriipsutati alla töö­distsipliinist
kinnipidamist ning
plaanide täitmist.
.,Töö on saanud nõukogude ini­mesele
kohustuseks ja vajadu­seks,
üks sotsialismi suuremaid
võite on konstitutsiooniga taga­tud
— õigus tööle". („Rahva
haruldase auto. omanik, Kui ta
70-ndail aastail tuli Rootsi taga­si,
avas ta pruugitud autode äri
ja selle kõrval vanade autode
muuseumi Ljungbyhys, kus iga­ühel
ön võimalus selle autoharül-dusega
tutvuda, 'miiael on oma
osa maailma ajaloos.
K|äl" 5, 6..77). : • .,v
„Meie riigi olemasolu esimesest
päevast peale on 'tema poliitika
olnud raJhupolütika. Meie küda-me
palavalt heaks selle, et põhi­seaduses
on fikseeritud meie tahe
elada rahus ja sõpruses meie pla­needi
rahvastega". („Rahva Hääl"
5. 6. 77). V
On aga ka teistsuguseid märk­meid:
:
: .,Juba mõnda ^ega on Sindi
vabrikul raskusi plaaniülesannete
täitmisega. Käesdeya aasta jaa­nuaris
jäi vabrikul ligi miljoni
mbla eest toodangut andmata.
Mahajäämuse põhjuseks ori
tooraine majdal kvaliteet.
Ühiselamute kohtade vähesus ei
võimalda vajalikul arvul juurde
võtta uusi töötajaid". ( R . H.
9. 6. 77), , Võru rajooni Linda"
kolhoosi töötaj atele teeb : suurt
muret agregaatide tagavaraosade
vähesus. Tööseisak ähvardab tul­la
granuilaatorite matriitside j ^
valtside puudusest."
Ehitusmeister Sepp Lümandalt
rääkis, et ehitajad tunnevad puu.
dust töörüstadest — vaaderpas­sidest,
puuridest, viilidest jm. Ra­jooni
, sanitaar-epidemioloogia
jaama biloloog-biokeemik
Krumm ei saanud tellida ajalehti
mida soovis.. E i ole saladus, et
meil on napilt paberit..
Samal ajal teeb aga meele kibe­daks,
et mõnel luulevalmiku
leheküljel on- ainult kümme­kond
sõna, mis mahuksid ühte
rittaj muus aga on tühi paber
ja seda tühja paberit on köide­tud
kaante vahele ^S-OOOrCS ek-semplaris.
y |
Paljude valijate anure. on elamis­pind.
Vähe olen suutnUd neis
asjus valijaid aidata. Saaremaale
veetakse ehitusmaterjali mand­rilt
autodega. Kulukas on sõit üle
väina praamidel. Lisaks kailidu-sele
ei.saa ehitajad; kätte niisu­gust,
materjali, mida : nad vaja-vad'.".,..'•.
1940 elas Saaremaal ja Muhus
ühte kokku 60.000 inimest. Prae­gu
on rajoonis umbes 38.0Ö0 ela:
nikku.. \
Kõigil on teada, et praegu on
Eestis, toiduainete puudus, kuid
„Suunaval jõul" on erikauplused,
kust ön võimailik kõike , saada.
Kirjanik Leonid Vladimirnov
omas raamatus „Venemaa ilma
ilustamata ja mahavaikimata"
kirjutab, et nõukogude kirjanik
ja julgeoleku komitee töötaja
Anrei Vässilijev maksis par­tei
liikmemaksuks 360 rubla ühe
kuu eest. Küsimusele, et kas 'ta
ei tea, et lükmemaksu suurus on
3 % sissetulekust, vastas Vassil­jev,
et möödunud kuul teenisin
12.000 rubla.
Nii suurt raha peab üks õppi­nud
tööline või arst teenima 10
,, aastat. .
,,Tuumikute" kõrgem Mass elab
uhketes viHades, mis on kõrgete
müüridega piiratud. Nemad nea­vad
kapitalistlikku korda ja kii­davad
nõukogude oma. Seepärast
on ka arusaadav, et nad võitlevad
oma heaolu eest. Nad teevad
kõik, et see olukord" N; Liidus
püsiks.
Rootsis toimuvad hoogsad ette­valmistused
järgmisteks Üle­maailmseteks
Eesti Päevadeks,
mis toimuvad teatavasti 1980. aas­tal.
Toimuvad koosolekud kavan­damiseks!
plaanitsemišeks ja uute
Meede leiutamiseks, et kohandada
eestlaste suurkokkutuleku üksiku­tele
üritustele originaaiset ilmet.
Rootsist| säabumid informatsioo­ni
järele otsustades on seäIsetH
korraldajatel erilisi plaane vaba­õhulavastusega,
mis Torontos ja
Baltimöre'is korraldatud Eesti
Päevadel nimetati Valguspeoks;
Stokholmis 9. septembrÜ peetiul
koosolekul esines vabaõhulavastu­se
korraldaja Ernst Idla selle koh­ta
pikeima sõnavõtuga, kus ta
muuseas mainis, et meil on eksiilis
kalduvus erinevate ürituste pidniJ
mõisteid üledimensioneeridä. Nii
nimetatakse väikse^ kohalikke
spordivõistlusi Eesti Mängudeks
ja mõne koori ühisköntserte laidu-pidudeks.
Hiigelstaadionidel suhtts
liselt väilcese tegelaskonnaga ja
puuduliku valgusega toimuvaid
üritusi on hakatud nimetama „Val-gušpidudeks"
kui nende nimi peaks
olema ,,Videviku}3idu";
Kõneledes oma plaanidest 1980.
aasta pidustuste vabaõhulavastuse
kcrraldamiseks, mainis E. Idlä, ei
selle ürituse ideega tuleb kooskõ­lastada
aastaaja looduslikke tingi­musi,
kaasa arvatud põhjamaised
valged ööd ja nendele eelnev Õhin-valgus.
Kui affa midagi suurt, uud­set
ja kunstiliselt mõjuvat välja
tuua, siis nÕuab see majanduslikke
võ.^nialns? ia õif^eaegset etteval­mistamist.
E. Idla trndis muret te­gelaste
arvil pärast ja arvas, et
ehtsale ^estlikule kultuurivormile
tagasi jõudmiseks tuleks korrJ^Ui-a-da
1978. aastal Stokholmis juhtide
kursus, millest osa võtaksid me:•t^
võimlemise ja rahvatantsu juhid
maadest. Kõneleja ar\'as,
Meil on ainult kahju, et E. idla
ei külastanud Torontos ja Balfcinjo-re'is
toimunud Eesti Päevi, kus ta
; teleks võinud oma silmaga v?eendu-da,
et meil siin siiski tegemist ei
oInud„VidevikuiMdudega" vaid pa­ris
ehtsate „Valguspid«dega"v
Okuneeritud Eestis ilmuvas ..Rah­va
Hääles" on viimasel aja! kor­rapäraselt
ilmuma hakanud eri-mirk
pealkirja all „Tulevikuta
; ühiskonna dzhunglites'', kus vaba
maailma külalislahkust la sõprust
i nautivad vene ajakirjanikud erilise
Nr. 74
I et meie võmlemine on vahepeal
[muutmuid akrobaatikaks ja r<>
j vüüks ja rahvatants on sageli ära
libisenud oma originaalselt aluselt
nii kodumaal kui ka efeiilis.
Ernst Idla mõinvast sõnavÕtiist
j võib järeldada, et meie võimlewi-j
se ja kehalise kasvatuse geenin*^
j on vaatamata onia aastatele veel
I heas Vormis ning haudub uusi idee-sid
Stokholmis pidustustele rah-i
vusliku ja originaalse põhikoe and­miseks.
Tema kursus nooremateif
juhtidele kõigist maailmanurkaV
dest oleks ka tiiviistavakš süstil^s
meie võlmlemisliikumise nopuSa-riseerimisel
ja edasiviimisel.
8. ja 9. oktoobril
tiks dr. R. Pahapil|
ja 9. ja 10. oktoobi
ment, tel.H87^683^|
ehitab Tciil
'Tallinna olümpia
pole alanenud sellis
ette näevad. SellepI
lirüia sadama reisil
tus välja rahvus va]
pakkumisel. Selle
i^d A. Pahnberg.
tevõte. Töö väärti
miljonit Soome m<
dollant.
Pakkiunine kuulul
te hulka, mis on etl
va poolt olümpiaehj
na mei-esadama reij
patsiteediks tuleb •\\
jat tunnis. Ehitus(
kohad i^eisijätenu
kontor, pank ja erij
Kogu ehituse mahti
meeti^it.
Töödega ahistat^
vadel jä see peab
lõpuks. Ehituse I
tööd; 30-40 soome
23 TOSTMORE
Rexdale, Ouj
" ' V'Tel.:74
(Algus
hoolega esitavad
nähteid, mis nad
mujalt üles on n
ganda otstarbel
ind' rahvaste lu
vad. Kõik sellise
ritegevus, uimas
mine ja abielul
ajakirjanduses 1
tebmiga kaasuva
ajakirjanikud 01
väljaõppe, kuid
oma lugejaile eij
veerida.
,,Rahva Hääl
numbris kirjutab
dent G. Geras
Ameerika kaub
des, et müügis
valvavad väljaõ
lae alt nurkade
võj võimalikku
kult kükloobid-t
limatele kaupa
ilrounud spets
mis mingil mo
häiresignaali ku
koos kaubaga ee
Kmd see kõik
guste hulk aina
Ameerika ostja j
daL. Ning, mi
need kaod oleva
seiriad nendest 1
yad müüjate
Kuid kõik nee
eU« nähtud k
latsiooiudes ja
see tähendab k";
vat kasum alati
Vene kõrresI)
selt Ameerika
te iiabamise sü«
ti cn ta nendeg
kult tutvunud. <
lugeda, kui kon
mov kirjutaks (
va artikli vargij
tesi, ja; riigia
jubtuks veel sil
sed oleksid Al
et!S?vujul kaupu
oleks võimahk
V3;l}da ja neid
SeOine artikkel
kirjutamata, sel
kauplustesse ei
ju kaupu kui n|
kidc ja teist* j
majades ning I
köil võimud
oma sotsialist
kasvatatud uiii
mid kunagi ori
de kaupu välja