Vaba eestlane , March 7, 1985

              'VABA: E E S T l j ^ N E nelja 1985 — Thürsday, March-7,4985 Nr.lS)
V A B A D E E E S T L A S I S E Ü B O^
VÄUAANim: O/Ü Vaba Eestiane, 1955 I^sHe S t D ^ n Mills,
TOIMETUSES
TEl£FONnD; t ö i m ^
ekspeditsioon) 444-4832
T E I X l t o Š H l M M ) Kanadas aastas
^ jä veerandaasta!
TOlill^HmNAD väijäspoo^ aastas
• aastas $37.—; ja veerandaastas $19r—
muudatus 70 c. Üksikmunbri Siind 70 c
^^^^
üks toll iihei veerul: $100, esiküljel $5.50
Fublished b y F r e e Estonian P u b l ik
1955 I ^ U e St. D o n M i l l s , Ont. M 3 B 2M3
Ehkki Nõukogude Venemaa kom-munistUku
partei kõrgemad või­mumehed
on rahvamassidest täie­likult
eraldatud ning neil on väga
vähe aimu kuldas elab Ivan Tava­line,
on neile peavalu hakanud te­kitama
sellised probleemid nagu
abielulahutuste arvM pidev kasva­mine
j a rahva iibe langus Vene­maa
Euroopa piirkondades. Krem­lis
hakatakse aru saama, et nõu­kogude
maal on midagi viltu ning
elanikkond hakkab avaldama re-zhiimile
passiivset vastupanu laste
arvu piiramisega ning elumuredele
käega löömisega.
Rahva meelolude ja probleemi­de
uurimiseks organiseeris partei
möödunud Jaanuaris piiratud ula­tuses
rahvaloendust, mille raami­des
esitati ka selliseid sotsiaalseid
muresid puudutavaid kusimusi, mi­da
varasematel . rahväloendustel
kunagi küsitud ei ole. N i i päriti ini­meste
käest andmeid nende teenis-väliskülaliste
vastuvõtul. Vasakult õp. Udo tuse, korteriolude, abielulahutuste
põhjuste, alkoholi tarvitamise ja
iDuuuiaiiUiiiuttiaiiiuiiou
ühendriikide ja N . w kriminaalosakoina
JLiidii vahelistele isuuftele vastiiolu- erluurimiste amet, kelle ülesandeks
dele ja kommunisnii tõelise olemn-^ on 'natsi sõjakurjategijatelt kqda-
§e tmdmaõppimisele laiemas skaa- kondsuse äravõtmine ning nende
Eas, ei ole Ameerika Ühendriikides deporteerimine. See asutab
|a tõenäoliselt ka niujal osatud õi- vajdikuks ^dguse saamiseks pöör-
Laudkond Eesti Vabariigi 67.
Peterspo, Reet Petersoo; B i l l Boytshak,^^ ^kolma
~ Foto: Vaba Eestlane mise kohta, loenduse amettilkud
olid eriti huvitatud abielulahutuste
^^^^ • • ' p kuna kommu­nistlik
Venemaa on ^
k B * 6 Ä WSStf>4i#< C AAW^ÄI* kaugele, et 30 protsenti sõlmitud
Iile DuuSllS JOOIIIW- abieludest lõpevad hüjem või va­rem
latutusega.
igelisesf vqhejuhti Kuid ametnikud pinnisid inimes-
> telt vastuseid k a toitlustamise, ter­vishoiu
eest hooltemise, transpor-
Soome ja No Liidu viaM oli laialdast tähelepanu äratan Ja muude
g e ^ e ' ^ e r ^ t ü v i seada j a seUest duda väiisministeenümi poo^^ soomlaste poolt teostatud relvade peitmine Üle Soöme.^
vastavaid jä^^^^ uend^ hulgas paljud SÕjäVä© vanemad Ohvitseri^^ mida kommunistlik rezhümseld
de võitlust k o n i m u i u s m ^ ^ ^ ^ ^ | / või rahuldavalt lahendada pole
šemaaiünasoja ajal. Võitluse,^ Lukkari on kir- teateid, kuidas Nihtilä mõtles omamast pidid istuma vanglas veel suutnud,
mides tuli p l u k o i » t tingituna p a ^ g u ^ kohtuprotsessi järelgi, sest nende
ratainatult koos tegutseda saMaS- nast deporteerida .Iramigration and .(Relvapeitm^ kus ta kirjeldab
tega, koid s e ^
anotokš ei ohrad nutte voiflus S a ^ alusel, mis võimaldab d^örteerita- järeldusele, et relvade üle riigi
samaay eest,: vaid võitlus köminu-vat isikut saata igale maale, keis on :vpeitmme j a šeÜe tõttu tekitatud po-nismi
vastö,^^^^^^^^^^^^^^ r : valmis seda isikut vastu võtma. liitilisel lärmil oli Soome iseseisvu-
Davis^^RobinsMii arvates on sd=;^^^ .koguni po-fcadusvõiüuslikud
o r gM
Meie ning teiste Balti riikide
Relvade ja muu varustuse üle
riigi peitmise peamine *'>imepamja
OÜ U . S. Haahti, kes kavandas or­ganisatsiooni^
valis vastutavad isi­kud
—
kohtuotsused ületasid eeluurimise Praegu ei ole selge kui palju ko-ajal
istutud: aja. Teised pääsesid gutud andmetest avalikult teata-kohtuotsuse
avaldamise järel va- vaks tehakse. KUi võtta arvesse, et
baks. •
ja andis isiklikult käsu igale
seliidu piirkonna teisele staabi-
;ollivitserile.-^
on juba neljakümne aaJsta kestel n e N . L i i tu ei ole kuidagi vastu- Autor annab kõigepealt soomla-püüdnud
siinsel mandril valitsuse- olus Ühendriikide Balti riikide an- se tüübi, kellest sai relvade peitja
Jal ametivõimüdde s^^^ P<>- 1944; a/sügisel; Tüüpiline relvad^^ valvas ka tegevuse üle ja sek-meie
võitluse eesmärke ja :Ma^^^^^ peitja oli olnudsiis alla :40-aäs^ne kus vajaduse korral asjade aren-kömplitseeritud
olukorda, milles maa, kes on nõustunud Linnase põllupidaja, abielus ja tavaliselt ka- gusse.
p e i l sõda tuli pidada, k u i t paljud
tortdemärgid näitavad, et need sel- k u arvates mingisugusel
gitused on langenud kivisele pinnale eeštlasfr^v
ning meie seisukohtadest Ja selgi-Šeda
hästi organiseeritud ja
komniunistid^ poolt paisutatud te­gevust
mõisteti kui hoiatust N .
Liidule,
tiištest ei saada aru või ei taheta
iaeist mõningatel põhfustel am saa^
da.
Karl Linnase lakkamatu jälitami­ne
ning Venemaalt kogutud
„toendnaaterjalide" põhjal tagakiu­samine
tundub väga melJ^un^^ Ja
Seda ignorantsust või sihilikkust arusaamatuna. Kõigepealt ei ole
tõestab yeenyalt Ühendriikide vä- ameerika õigulsenõudjatele ja mõis-
•serv
flisministeeriumi ühiskondlike küsi- jatele nähtavasti kaugeltki selge^ r i neid 2615 meest, kes, olid tege-jjiisel^ kaitsejõudude ladudesse^ äga
muste abisekretäri. John T. Mc- mis olid Eesti Omakaitse ülesanded vusse sekkunud, kelle poolt laiali talve tõttu e i võidud seda teha-
(Cartby kiri Balti Vabaduslii^ mis põhjustas selle organisat- paigutatud relvade peitmine põh-
Tetärile V i i v i P i i r i s i l d ' i l e ,m käsi- siooni loomise. Omakaitse loodi justas 40 aastat tagasi kolgi aegade Maipüha lahedal juhtus siis ui­tab
eestlase K a r l Linnuse väljaand- Eestis ^r ,.kuritegevusprotsessi'V^ine salad^^^
mise küisimust'N. M j^l- sõdur Lauri Kumpulainen sattus
nmril käesoleval aastal Idrjute jäänuste ning põrandaal-vapeitja poeg, koostades neist as- kinni peidukohast Varastatud kon-kirjas
ihäinitakse^ et Kari LinnaseM^^^^l^ tegutsema Jäetud punaste löögi- jaoludest põhj^aliku uurimuse
võeti föderaalse piirkonnakohtuot- meeste i •
suseda Ühendriikide kodakondsus, nelased Teise maaihnasõja ajal W 4 . sugisd
kuna kohus leidis, et Linnas ei Eestist taandusid. Eestis rajatud ^}^^ madalal soja lõppemisest hoo-önwnud
nõUetavat kõrge moi^aU-^mme punast härituspatalj^^ põ- ^^"^^^a. Lootusetus hakkas levima
ga karakterit, võttes väbatahtiikultle^ mõrvasid inimesi j a
^ õigostaihata kuritegudest meeis- korraldasid eestlaste terroriseerimi-te;
naiste ja laste vastu lühikest seks röövimisoperatsioöne. Oma-aega
eime Ühendriikidesse tiüekut^^^š^ nende vastu võiflemi-
Eohns leidis, et Linnas oli kuulu- seks j a mitte juutide tagakiusami-venelased
oma üldiste rahvaloen­duste
andmete üksikasjade andmi­sel
olnud väga tagasüioidlikud, siis
võib oletada, et k a käesoleva loen­duse
j a uurimismaterjali tulemu­sed
jäävad suures laastus avalda-et
see ei asuks oma plaanide mata ning nendega on võimalik
realiseerimisele vaherahu kokkn- tutvuneda amult partei juhtkonnal,
leppe järel Soomega nagu oli Elanike hulgas ori aga loendus te-tehtud
Juba Rumeeniaga. kitanud suurt pahameelt, kuna
rahvas on aryamisel, et valitsus ja
Lukkari viitab oma raamatu lõ- partei on hakanud nende eraelus
(soome kaitselü- looritatud koffu r i i d u i o Z ^ " ^ nuhkima - mi vähe kui seda era-
(soome ^^aitsehi- sooritatud kogu^ nigi ulatuses, kui p^.j^^ Tuomise ütelusele elu on veel säilinud Rahva hulgas
allohvitsendekoobs,- esimesed margid tegevuse paljasta- ,.-1 ^ - i ^ - i y , ^ T,,^,>,;O^ * ^ . . M f „ n nanva mugas
Õia alal veebliks ia mi^e<;t saadi Heisinds 1945 a tal- ¥ ' Tuomise tervitus oli tekkmud umbusku j a meelepaha on
oja ajal veebliks ja misest.saadi Helsingis. 1945. a. tal ^ j ^ ^ ^ mhike. ta soovis vaid ütelda asmiud leevemlam^ ^ kus
relvapeitmise teisele sooritajale, et mainitakse, et uurimisaktsioön ei
^relvade peitmine päästis Soome." taotle inimeste varandusliku seisu
,,Länsi.^Suomi» üksikasjaUst kindlaks määramist
ega nende kasutuses oleva elamis­pinna
suuruse uurimist. Ultrainas
Umuv partei peahäälekandja nuk­rama
Pravda" peab isegi vajali­kuks
eriti alla krüpsutada, et rah­valoenduse
korraldajatele on kõ-
9; detsembril toimus Canberra vasti keelatud kogutud andmete
Novembri lõpuks oli relvade
Ta oli kuulunud juba enrie sõda. laialipaigutamine juba üldjoontes
üskunta
olnud
ülendatiid sõja ajal veebliks Ja misest saadi Helsingis
saanud sõja ajal kord ka kerges^ vel näis selliselt, et laia ette^^õtet ei
tihaäVata. ; : . süüdeta pidada saladuses. Selle
tõttu Haahiti mõtles'juba peitmise
Selliselt iseloomustab M . Lukka^ katkestamisele ja relvade tägasivii-'
soomlasis.
CJommenwealth pargis Inimõiguste kohta informatsiooni andmine ning
Päev populaarse suvise rahvakogu- et kogutud materjali kasutatakse
Ta tegi arreteerimise puhul tea- nemise ,,Smiday in the P a r k ' ^ r a a - ainult mdiste järelduš^^ tegemi-tavaks
asjaolud, mis viisid vähe- mes. Inimõiguste Päeva korralda- seks. '
taval kogu organisatsiooni ipal- jaiks OÜd
Jastariüsele. koos Human Rights Commissioni ^"^^ nõukogude elanikkond on
Canberra osakonnaga. Osa võtsid
olukorras lo! relvade peit- Kommunistidest koosnev riigipolit- igg mitipesugust gruppi, kes esin- õppinud oma valitsust; kflimmu-mise
alustamine lootuse sädemed sei ehk Valpo (Valtiopoliisi) haaras- ^asid ikestatud rahvusi igast iliJia- lustlikku parteid ja julgeolefaipolit-liõõgumaj
relvapeitmišest üllatavait innukalt kaare^^^ tegutsemisvõtteid. Inimeste
nud aktiivse lükmenaEes^^^^^ ^ad aistsidÄ^^^ kel on^ \>»)«^^ ^ f ^ ^ ^ ü^ski
' ^ ' ^ x.rau vii^ö A« iAA««„Kif * , • , • • reivi ..^^^^ maiuspala, mille kõrged ohvitsend jnidasi nakkuda iiritu-^p hpaV^ Trnr kmmtus ja parteimehe lous-totse:
organisatsiooni koosseisu, oid, arvavad. O n ioomuhk, et ve- uuesti^ (Liokraatlike" ? • i taie vaffa mehe m^ski «^ttP tõmba
mis,oli teostanud suurema osa juu-neÄpatsioonijõud vihkavad kõi- võimas neaks tekkima ""'^ ^^^^ ^^^an kangis- ^ « / ^ ^ ' ^ « ^ ^ ^mba-tide^
an^teerimisest ja hukkamL^ tatud Vabadusvõitiejate Amstami-
Eestis. Lisaks seUele: on ^igi^P<>D^e sõjaväe p e a n i a j ay
-und 1941. uastal Tartus kontsent- tõmmata, et neüe kommunistide kmdraUeitnant A . F. Airö nimi uurimiste arengus j a k u i „salalii^ «^^^^ ^^eva informatsioonilaua- ^..Iw!, T
ratikMmilaagri juhataja. Ühendrii-P^ maksta. seotakse üldiselt relvapeitmise pea- laste" arv kasvas nädal nädala jä- f-.^^^^i, paneeHdel esitati rik- ^ ^ ^ ^ ^ ^
kide ; apeBatsioonikohus Ä
kodakondsuse äravõtmise Otsuse V ^ ^ ^ i"i kauge» tuste kohaselt otseselt võtnud osa uurimisorgan ehk S M T E , kes ahis- Eesti nmgeesüaste,€ri^ ees- ja lopuks>-. mis on kasu seUise
^ i f suure avan- ^ ^ ^ l " ^?^f^ ^es^ vnbivad^^^rf^^^
• ^ . d ^ ^ d ! « S ^ ^ ^ Mart tistika tegemisest? Igaüks teab ü-w
^^^^^^^^^^^^^^^ ^ : ..toendmat(^aIide P ^ l ^ ^ ^ a l j a sundis,mmeltPem^^
V Parast^dle^^^o^^^^^^^^ isilŽt. Tegelik arv oU palju f ^^koguti 420 a^^^^ Li^u mÄsUiste abi-k
a ^ a s j a ^ a r ^ e n m suurem, sest sageli protokoU lävi- ^ ^ f ^ ^ ^ ^ ^^
™ «^^bed, koi. V . Nihülä ja tati, k d Mtir^t ülekuulatav ^f^^^:^^^^ sun kommuiüstiik süs-g
m t e i o o m k oW
^ ^ " ^ - ^ vas- mine oli ohiüd-põhjuseta. • üumväärsete elu-leb
deporteerida lüng maaras vai- gevuse k ^ mmc p j tu. TV-jaam CH. 10 fümis infor- võimaluste röövimiseffa
jasäatmise kohaks N . L i i d u . 1984. s e d t õ : - Valpo poolt ülekuulatud isikute matsioonilauda ja seUe^ ^ °
aasta 31. jüumMnnitas immigrat^ millise^^^^p^ -^^^W^ ^^^temirg^^^ Canberra ^
siooni apeUatsioonivaiitM arhiivis on 294 suurt EesÜästeKoondisie esimees Reet
teeriniise otsuse, kuid leidis, et K a r i poetakse, to^^ da juhtida seUisesse punkti, et see kausta. Bergman tagapõhjaks intervjuule. Nendele, kes vümaseid välispolii-lünnast
ei saa saata N . Liitu, kuna ^fe^ valjäspoole nähtaval põhju- - tilisi päevasündmusi nidfivalt pigi
Ühendrüldde vaütsus ei^^^^^^t^ -
Eesti annekteerimist H, Mduvõinmdde, kes tahavad seda m
^poolt
V- ^-'^^w^^ ••mise:'eestr: v"
Kuid aktsioom K a r i Linnase väs-
Ming kõrgem
arutaiiiisesll«
asja
tu jätkati. Nüüd tuli mängu õlgus- K.;A.
Vestiuse põhjal Airo andis Nih-tiläle
käsu j a volitused alustada
kõige sobivamaks osutavat tege-vu!
§t oma äranägemise Järgi,
Ainult lurimisprotökolle om
kokku 45 000 lehekülge, nii et
laiskuses ei saa SMTE-d süüdis-autor
irooniliselt.
küldstab
nud, on kindlasti sÜma torganud
järgmised tõigad:
El
iilitiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiHiiiiiiin
EESnÄMB
* Inglismaa ja Lääne-Saksamaa
transportlennukid sooritavad ris-Ülekuulamistega
koos vangistati WASHINGTON - USA abipresi- kantseid madallende Etioouia näl-
1709 isikut. Tagantjärele kehtiva dent. George Bush kavatseb märtsi japürkondade kohal j a loobivad al-seaduse
alusel S M T E soovitas süü- esimesel poolel külastada Sudaani, la teraviljakotte. Kotid korjavad
distust tõsta 2122 isiku vastu; Ko- Nigeeriat j a Malit, et tuua need üles vene helil^opterite meeskon-hüt
peeti sõjakohtust alates koha- näljahäda kan^^^^ hädalis-
A i r o ; o l i kiitiiüd.mõtte heaks,, likekohtütem.' Suurimat tähelepa- internatsionaalsesse fookusse. Pä- te kätte. Kommentaar: Nagu sel-niille
k o k s e l r kaitsejõtidudekor- nu sai n.ö. v,Peämaja kohtuprot- rast Mlaskäiku põuaol^^ Moskva ka sün
gem juhtkond pidi jääma eemale sess", kus mh. kindralid Airo ja näljahädas'Aafrika osadesse kõne- propagandaprpfiiti lüüa. VUi tuleb
ndst etevalmistusist. Airo ei ole- Mäkinen,: k Nihtilä ja ;k9l.-ltn. leb Bush kogetust Genfis^
vat autori: arvates soovinudki saädaHaahti 0^^^ süüalused. Kaks vii- tiist lubajate konverenstil, ; I (Järg. lk. 3)
et halvenigi olukord ei
soomlastele ettevahnistaniatult.
A i r o oli kiitnud
5
Nr. 19
mtmmmmm
JM
V i
NÄI
9. j a 10. mj
dr. T.
16. ja 17.
d r . R . PJ
Paavst
teretuli
VATIKANI
Shimon t*or|
hännas Pai
on kaVatsus!
oleks ta seal
Rooma katol
raeli peamii
nis, et arutj
me. Kokkusi
raamatukogi
Vatikani ai
ohmd väga
oli esimene
hei pärast
Iisraeli peai
oli tormüinel
tollase paaivj
teada pole
sidemeid lis
saamine
muutnud kui
kohti, mis
staatusesse 1
VärskeJ
. V A B i
Kommei
(1
Kanadast jj
selle vüvad
sakslased,
eridi kanda
kohustuse
se. V i l j a sa^
et abi tulel
vene komm^
de päästja.
•* N . Veni
partei kesl
sab vümasel
ees kiddj
ma ninapidi|
gi eesotsas
füüsiliselt jj
nud ja mil
inimvrakk,
võimas mee j
ja läänerilkij
tada. Kuna
et Tshemen]
kõik need lj
scd, mis l il
lehtedes, jül
teijuht voodi
rahvale TVf
ta.
Komment^
näidatud
jättis vaataj
ning tema ei
vastupidisei|
gandameest<
süs võiks
et nad took^
peasekretäri
Londonist,
kujude mt
Tshemenko
kiiidlaRli vai
jc, kui vacvj
kaame elu
Tshemenkc.l
* Venelasi
sident Reag|
ees; et nad
otsimas ise?
ter Gromõkl
kani, kus tl
tundi kcstiuj
sellel kohtj
räägiti, ei
ainult, et G|
veendumusel
relvastamise
paavst ei ai
teüiud vihjj
avaldamisel
et Reaftani
kaitsevööndi
rakettide V
tasakaalust
käivad iseg(
vaenlase R<
tarnas. ,Ko^
pentsikumaij
uurimuste i
KGB tiheda
gasi toimuiJ
kippumise H