1984-01-10-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
National Librapy 53 253
Gcn. Acqulsitions Scction
yussadama eliitustööde peaosa soomlastell® Lääne-
M sai yheks ehituse osalis^ks/kuidr^^
LSINGI (HS) - - Yõisfliig TaUiima iiid»adamaebitiistöö saamiseks lõppes neljai^eTai, 22. det
s(H>ml^e Ja läänesakslaste kasokis. N , l i i t tööandjana
'^'^ettevõtjaile ja k Ä a s ^ ^Ä lÄe-Saksamaale.
Eest! Maja HusaastaTOtoõtisli ©suvStJsild Miilasi |a 'mwlk©,
Foto: Vaba Eesüane
ii^iMe Pärsia lahe dike,
WASHINGTON — U S A oa jäHe ©ma Eesk-Ida poliitikas teinud une votia, Mormeerides
et Iraagi kaotus kolme^aastases Iraaniga on vastupidine USA hnvidd® |a
m teinud tõsiseid' ^amme selle positsiooni, toetamisele
USA valis- ja kaitseministeeriumi
delegatsioon fcülastas, seni
avalikult teatamata missioonil,
Färsia lahe. maid detsemlfri alul,
viies oma riigi poliitika lähemale
Iraagile ja eemaldudes seni neutraalsust"
rõhutavast seisukohast
sõja suhtes.
See ja teised aktsioonid, mis
heaks kiideti Riikliku Julgeoleku
Nõukogu poolt,
samuti vee! SiLaalumise!
^mmud USA e
sen'
1®
•peegeldavad^ USA muret selle kol-me-
aastase konflikti arengu üle
tähtsaimas Õlipiirkonnas
•mas.- .
•Pärast seda, kui Iraak ründas
1980. a. septembris Iraani on vahetpidamata
kestnud verised võitlused
sõjalise viigiseisundiga. Majanduslikult
on sõda puudutanud
palju rohkem Iraaki kui Iraani.
Möödunud suvel ähvardas Iraagi
juhtkond suuremaid sõjalisi rünnakuid
IraaniJÕliväljadele, et muuta
sõja käiku.
Iraan on vastupidi ähvardanud
sulgeda sisse- ja väljapääsu Pärsia
lahte kõigile õlilaevadele, kaasaarvatud
Saudi Araabia, Kuveit ja
teised õliriigid. Vahepeal sai Iraak
Prantsusmaalt Exocet-rakette 'ja
Super-Etendard lennukeid.
.." toetavaid õlSaHBaid rännata,
USA välisministeerium peab seda
oma 1984. a. probleemidest eslk<>-
hai olevaks.
•Kümnepäevasel, USA delegatsiooni
missioonil andsid ameeriklased,
lubaduse Hormuze kitsuse
lahti hoida; selle sanmiü läbiviimiseks
. on USA laevastik lähedases
Araabia meres.
^ Yleiaeii insinööritöimisto poolt ^
juhitav koostöögrupp Portal Group
sai projektist peaosa, Tallinna vü-jasadama
ehitamise. Vüjasadamas-vajalikud
masmad ja seadmed
asetab kohale Lääne-Saksaniaa ettevõte
Bühler-Miag. Kolmas täiesti
omaette osa, liha- ja puuviljasa-dama
teeb Soome espoolane EKE-ettevõte.
Tööd algavad eeloleval suvel ja
mõlemad sadamad on valmis aastaks
1987. Projektil võiksid maksimaalselt
töötada kuni 1000
soomlast.
ASmSTATU^^^^
Soome mäenõunikKaüko Mai-jal|
Pems-ettevõttest Idhnitas oma
rahulolu sadamatöö projekti lahenduse
üle, -kuigi lõpusumma jäi
mõnevõrra väiksemaks kui alul oli
arvestatud. Töö väärtuseks aryesta-ii
Soomes alul ca 1.5 miljardit
Soome marka (ca 300 miljonit
dollarit), aga tükeldamiste ja kok-kutõmbaiiiiste
järel tuli kokkuleppe
üldsummaks 950 miljonit Soome
marka. Sellesse summasse kuulub
läänesakslase Bühleri osa, mille
täpset suurust venelased kokku-lepp^
näeval ei avaldanud.
y''^M''::B(x>rn6;, ettevõttest moo-dusiatud
Pörtad Group teeb Tal-linni
uussadamale vüjakäsitlemise
hooned ja kaid. Portal Group ehitab
65-hektarilisele alale vilja
tran^ort- ja lossimissüsteemi, ele-vaatoritomi,
kuivatishoone, kaid,
liiklusvõrgu ja veepuhastuse
med.
jagas töö lopaks kolme ossa, miUest kaks
Tallinna niissaäaiE eMtataks® Viimsi 9 .
19.—20. dets.
USA Kesk-Ida erisaadik Donald
Rumsfeld,
' te ' kohtus. Ismgi pesidendi
Kui' Ir^k neid kasistaks, süs Saddam Husseiniga ja tõi taüe
saaganilt Mrja,
E E S H P E N S I O N Ä R I D E K L U B I
M A I S L A U L U K O O R I J A
l ühi^d korrdduselto
V m<^s^^^ 19. jaanuasü' 1984 kd§ 2»
mille sisu pole avalikuks tehtud.
Ametlikult on USA sõjalise varustuse
eksport keelatud mõlemas-
(| se riiki, aga mõned ametnikud on
öehiud, et Ameerika cni andnud
I tagavaraosi ).USA-s tehtud tsi-viillennukeilel
transpõrtvahendei-le
ja õliväljade varustusele, millega
mitteotseselt ön toetatud
Iraani sõjalist edukust. Üks kaalutlusel
olev ettepanek on keelata
ekspordid Iraani, mis on viimastel
kuudel ohud kiiresti suurenemas.
toimi suurune
hoidla on oma kogult peagU' kahekordne
võrreldes vastava Soome
suurima ettevõttega, riigi viljasalvega
Naantalis. Peagu 5 miljoni
tonnise läbilaskekapatsiteediga aastas
on see suurim Euroopas.
Viljasadam liakkab tegutsema
nii import- kui ka eksportsadama-na
ja lühemaaegse säüituspaigana.
Vili lastitakse sadamas raudteeva-guneisse
ja jõelaevadesse, millega
vilja veetakse mujale N. Liidus.
Nii import- kui ka eksportvüja
võidakse vahepeal hoida laos, kaaluda,
puhastada ja kuivatada. Vilja
käsitlemine on automatiseeritud,
kontrolli tehakse kompuuteritega.
Viljasadama ehitustööle Tõendatakse
kuni 600 soome töölist
aastaks. N. Liit teeb sise
süvendamise j a täitmise tööd, millest
suurim <^ on juba tehtud.
Portal Group alustab töö^i eelr
oleval juulikuul ja sadam i^eab
olema valmis 1987. aastaks.
L Ä X N E - S A E S A S E A D M ED
O N U S A L D A T A V A M AD
Viljasadama masinavärgi toob
kohale Bühler Miag ettevõte Lää-ne-
Saksamaalt. Selle põhjuseks
olevat asjaolu, et tellija tahtis
mängida Mndla peale, kuna neil
oii varem olnud koostööd Bühle-riga,
süs on teatud usaldusvah»-
kord loodud.
Portal Group oli pakkunud Sc>o-me
ettevõtte Lönnsüömi poolt
vaknistatud masinaid, aga need ei
kõlvanud seekord. Lepingu sõlmimisel
ei räägitud, kui suur on
Bühleri masinate osa projekti üld-hinnastl
net, veokite garaazh ja parandus-töökoda
ning heitvete puhastusseadmed
kuuluvad .samuti- tööpak-kumisse.
Projekti 'vsÄrtüs on 250
miljonit Soome marka ja see tuleb
teha valmis aastail 1984^86.
Maksimaalselt on selle juures tööl
üle 250 soomlase. '
BKE-ettevõte elatub peagu Idaga
äritsemisest, idakaup on tema
läbikäigust ca 600 müjonit Soome
marka, mis moodustab 85% läbikäigust.
Nüüd Tallinna saadud töö
pole suurim ettevõttele N. Liidus.
See on vahnistanud neile ca 700
miljoni Soome marga väärtusega
inimasulate komplekse.
Viljasadamast eraldi oleva liha-jä
puuviljasadama ehitab Soome
EKE-Engineering Co., kel on ammuseid
kogemusi venelastega äri
tegemisel. Projekti kuuluvad libaja
puuvilja kühriutushooned; kus
toimub laevadega saabuvate lastide
käsitlemme, eraldamine ja pakkimine.
Sadama kaks teenindushoo-k
e i l l l hom&
EESTI iJHISPAI4@Ä
ila sseyres saalis
Lükoned, te soovivad osa võtta pahitakse- ee!reg;i$tFeend$ T« E .
linituiuHMmmssniininiiyiiiiiiiiifšM
VIIMASE HETKE :
PAKKUMINE
Kolm aastat kestnud tööprojek-ti
saamise võistiusel oli soomlastega
võistlejaks ka Rootsi ettevõte
JCC Johnson C^nstraction Gom-pany,
kes jättis viimase pakkumise
sisse teadete kohaselt veel kaks
päeva eime kokkuleppe sõlmimist,
teisipäeval.
Soomlane Maijala arvab, et
võistlus kaldus Soome kasuks projekti
suure kaubanduspoliitilise
tähtsuse tõttu, aga ka seetõttu, et
N. Liidii'mereministeeriumi asjar
tundjad olid olnud võitja Portali
toetajad.
Nõupidamise käik kiirenes kahe
viiniase nädala jooksul ja viimased
arutlused toimilsid vaid päev
enne kokkuleppe saamist. Portal
Group on leppinud kokku ka vas-tuostudes,
mis hõhnavad sadama-töös
vaja minevaid ehitustarbeid,
veokeid ja muid sõiduvahendeid.
Soomest tegid pakkumisi ka teised
ettevõtted.
S T O E H O L M — Tdlinna sada-^
ma ehituistöö parast võistelirad
Rootsi JCC ehitusettevõte ei soovinud
kommente^ida ehitustöö
(JtogBcS)
iniHIHHIIUIIIilllillHIill^^^^^^^
korda nädofos ilmuy et^^lJree/iie afoteA^^
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , January 10, 1984 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1984-01-10 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e840110 |
Description
| Title | 1984-01-10-01 |
| OCR text | National Librapy 53 253 Gcn. Acqulsitions Scction yussadama eliitustööde peaosa soomlastell® Lääne- M sai yheks ehituse osalis^ks/kuidr^^ LSINGI (HS) - - Yõisfliig TaUiima iiid»adamaebitiistöö saamiseks lõppes neljai^eTai, 22. det s(H>ml^e Ja läänesakslaste kasokis. N , l i i t tööandjana '^'^ettevõtjaile ja k Ä a s ^ ^Ä lÄe-Saksamaale. Eest! Maja HusaastaTOtoõtisli ©suvStJsild Miilasi |a 'mwlk©, Foto: Vaba Eesüane ii^iMe Pärsia lahe dike, WASHINGTON — U S A oa jäHe ©ma Eesk-Ida poliitikas teinud une votia, Mormeerides et Iraagi kaotus kolme^aastases Iraaniga on vastupidine USA hnvidd® |a m teinud tõsiseid' ^amme selle positsiooni, toetamisele USA valis- ja kaitseministeeriumi delegatsioon fcülastas, seni avalikult teatamata missioonil, Färsia lahe. maid detsemlfri alul, viies oma riigi poliitika lähemale Iraagile ja eemaldudes seni neutraalsust" rõhutavast seisukohast sõja suhtes. See ja teised aktsioonid, mis heaks kiideti Riikliku Julgeoleku Nõukogu poolt, samuti vee! SiLaalumise! ^mmud USA e sen' 1® •peegeldavad^ USA muret selle kol-me- aastase konflikti arengu üle tähtsaimas Õlipiirkonnas •mas.- . •Pärast seda, kui Iraak ründas 1980. a. septembris Iraani on vahetpidamata kestnud verised võitlused sõjalise viigiseisundiga. Majanduslikult on sõda puudutanud palju rohkem Iraaki kui Iraani. Möödunud suvel ähvardas Iraagi juhtkond suuremaid sõjalisi rünnakuid IraaniJÕliväljadele, et muuta sõja käiku. Iraan on vastupidi ähvardanud sulgeda sisse- ja väljapääsu Pärsia lahte kõigile õlilaevadele, kaasaarvatud Saudi Araabia, Kuveit ja teised õliriigid. Vahepeal sai Iraak Prantsusmaalt Exocet-rakette 'ja Super-Etendard lennukeid. .." toetavaid õlSaHBaid rännata, USA välisministeerium peab seda oma 1984. a. probleemidest eslk<>- hai olevaks. •Kümnepäevasel, USA delegatsiooni missioonil andsid ameeriklased, lubaduse Hormuze kitsuse lahti hoida; selle sanmiü läbiviimiseks . on USA laevastik lähedases Araabia meres. ^ Yleiaeii insinööritöimisto poolt ^ juhitav koostöögrupp Portal Group sai projektist peaosa, Tallinna vü-jasadama ehitamise. Vüjasadamas-vajalikud masmad ja seadmed asetab kohale Lääne-Saksaniaa ettevõte Bühler-Miag. Kolmas täiesti omaette osa, liha- ja puuviljasa-dama teeb Soome espoolane EKE-ettevõte. Tööd algavad eeloleval suvel ja mõlemad sadamad on valmis aastaks 1987. Projektil võiksid maksimaalselt töötada kuni 1000 soomlast. ASmSTATU^^^^ Soome mäenõunikKaüko Mai-jal| Pems-ettevõttest Idhnitas oma rahulolu sadamatöö projekti lahenduse üle, -kuigi lõpusumma jäi mõnevõrra väiksemaks kui alul oli arvestatud. Töö väärtuseks aryesta-ii Soomes alul ca 1.5 miljardit Soome marka (ca 300 miljonit dollarit), aga tükeldamiste ja kok-kutõmbaiiiiste järel tuli kokkuleppe üldsummaks 950 miljonit Soome marka. Sellesse summasse kuulub läänesakslase Bühleri osa, mille täpset suurust venelased kokku-lepp^ näeval ei avaldanud. y''^M''::B(x>rn6;, ettevõttest moo-dusiatud Pörtad Group teeb Tal-linni uussadamale vüjakäsitlemise hooned ja kaid. Portal Group ehitab 65-hektarilisele alale vilja tran^ort- ja lossimissüsteemi, ele-vaatoritomi, kuivatishoone, kaid, liiklusvõrgu ja veepuhastuse med. jagas töö lopaks kolme ossa, miUest kaks Tallinna niissaäaiE eMtataks® Viimsi 9 . 19.—20. dets. USA Kesk-Ida erisaadik Donald Rumsfeld, ' te ' kohtus. Ismgi pesidendi Kui' Ir^k neid kasistaks, süs Saddam Husseiniga ja tõi taüe saaganilt Mrja, E E S H P E N S I O N Ä R I D E K L U B I M A I S L A U L U K O O R I J A l ühi^d korrdduselto V m<^s^^^ 19. jaanuasü' 1984 kd§ 2» mille sisu pole avalikuks tehtud. Ametlikult on USA sõjalise varustuse eksport keelatud mõlemas- (| se riiki, aga mõned ametnikud on öehiud, et Ameerika cni andnud I tagavaraosi ).USA-s tehtud tsi-viillennukeilel transpõrtvahendei-le ja õliväljade varustusele, millega mitteotseselt ön toetatud Iraani sõjalist edukust. Üks kaalutlusel olev ettepanek on keelata ekspordid Iraani, mis on viimastel kuudel ohud kiiresti suurenemas. toimi suurune hoidla on oma kogult peagU' kahekordne võrreldes vastava Soome suurima ettevõttega, riigi viljasalvega Naantalis. Peagu 5 miljoni tonnise läbilaskekapatsiteediga aastas on see suurim Euroopas. Viljasadam liakkab tegutsema nii import- kui ka eksportsadama-na ja lühemaaegse säüituspaigana. Vili lastitakse sadamas raudteeva-guneisse ja jõelaevadesse, millega vilja veetakse mujale N. Liidus. Nii import- kui ka eksportvüja võidakse vahepeal hoida laos, kaaluda, puhastada ja kuivatada. Vilja käsitlemine on automatiseeritud, kontrolli tehakse kompuuteritega. Viljasadama ehitustööle Tõendatakse kuni 600 soome töölist aastaks. N. Liit teeb sise süvendamise j a täitmise tööd, millest suurim <^ on juba tehtud. Portal Group alustab töö^i eelr oleval juulikuul ja sadam i^eab olema valmis 1987. aastaks. L Ä X N E - S A E S A S E A D M ED O N U S A L D A T A V A M AD Viljasadama masinavärgi toob kohale Bühler Miag ettevõte Lää-ne- Saksamaalt. Selle põhjuseks olevat asjaolu, et tellija tahtis mängida Mndla peale, kuna neil oii varem olnud koostööd Bühle-riga, süs on teatud usaldusvah»- kord loodud. Portal Group oli pakkunud Sc>o-me ettevõtte Lönnsüömi poolt vaknistatud masinaid, aga need ei kõlvanud seekord. Lepingu sõlmimisel ei räägitud, kui suur on Bühleri masinate osa projekti üld-hinnastl net, veokite garaazh ja parandus-töökoda ning heitvete puhastusseadmed kuuluvad .samuti- tööpak-kumisse. Projekti 'vsÄrtüs on 250 miljonit Soome marka ja see tuleb teha valmis aastail 1984^86. Maksimaalselt on selle juures tööl üle 250 soomlase. ' BKE-ettevõte elatub peagu Idaga äritsemisest, idakaup on tema läbikäigust ca 600 müjonit Soome marka, mis moodustab 85% läbikäigust. Nüüd Tallinna saadud töö pole suurim ettevõttele N. Liidus. See on vahnistanud neile ca 700 miljoni Soome marga väärtusega inimasulate komplekse. Viljasadamast eraldi oleva liha-jä puuviljasadama ehitab Soome EKE-Engineering Co., kel on ammuseid kogemusi venelastega äri tegemisel. Projekti kuuluvad libaja puuvilja kühriutushooned; kus toimub laevadega saabuvate lastide käsitlemme, eraldamine ja pakkimine. Sadama kaks teenindushoo-k e i l l l hom& EESTI iJHISPAI4@Ä ila sseyres saalis Lükoned, te soovivad osa võtta pahitakse- ee!reg;i$tFeend$ T« E . linituiuHMmmssniininiiyiiiiiiiiifšM VIIMASE HETKE : PAKKUMINE Kolm aastat kestnud tööprojek-ti saamise võistiusel oli soomlastega võistlejaks ka Rootsi ettevõte JCC Johnson C^nstraction Gom-pany, kes jättis viimase pakkumise sisse teadete kohaselt veel kaks päeva eime kokkuleppe sõlmimist, teisipäeval. Soomlane Maijala arvab, et võistlus kaldus Soome kasuks projekti suure kaubanduspoliitilise tähtsuse tõttu, aga ka seetõttu, et N. Liidii'mereministeeriumi asjar tundjad olid olnud võitja Portali toetajad. Nõupidamise käik kiirenes kahe viiniase nädala jooksul ja viimased arutlused toimilsid vaid päev enne kokkuleppe saamist. Portal Group on leppinud kokku ka vas-tuostudes, mis hõhnavad sadama-töös vaja minevaid ehitustarbeid, veokeid ja muid sõiduvahendeid. Soomest tegid pakkumisi ka teised ettevõtted. S T O E H O L M — Tdlinna sada-^ ma ehituistöö parast võistelirad Rootsi JCC ehitusettevõte ei soovinud kommente^ida ehitustöö (JtogBcS) iniHIHHIIUIIIilllillHIill^^^^^^^ korda nädofos ilmuy et^^lJree/iie afoteA^^ |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-01-10-01
