Vaba eestlane , January 10, 1984

              VABA EESTLANE teisi^val, lo. jaaöürf ^^84 — Tuesday, Jaauary 10,
VaJAANDJA: O/Ü Vaba Eestiane, 1955 Lesli© §t D©B M i l
OntM3B2M3
TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro, Hemo Me, Olev Trias
TELEFONID: toimetus 444-4823, taHtus (tellimised, kuulutusedp
ekspeditsioon) 444-4832
TELLIMISfflNNAD Kanadas: aasta $5.1.—^'
la veerandaastas
TOLUMISfflNHAD väljaspool Kanadat: aastas $65.-^p pmh
aastas $35.— ja veerandaastas $18.—
Aadressi muudatus 70 c — Üksiknumbri hind 70 c
' k U U L U i i ^ ^ toll ühel veenil:
toAtusteküljd^$^^
Füblishtd by Free Estonian Publisher Ltd.
i 9 5 5 L k i e S t . Don Mills, Önt,M3B2M3
iiiliiiiiiiffiiiiiiiiiiiiiHniiiiiiiiiiiüiiiiHiisiiissiistiiH^
Eui sirvida okupeeritud Eestis i t
muvat kommunistliku partei pea­häälekandjat
Rahva Häält'S siis
hakkavad silma nii mõnedki pent­siku
sisuga sõi^timid ja artiklid,
inis viskavad lühikese, kuid siiski
heleda valgusehelgi eluprobieemi-dele
kommunistlikus iUiiskonnas.
•:. •;Häiteks:-
,,Rahva Hääle" esileheküljelt
loeme 4. oktoobri numbris põruta­va
kaheveerulise uudise, et Tartu
Naha- ja Jalatsikombinaadis alus­tati
uute tööjalatsimudelite toot­mist.
Kirjeldades neid „imesaa-paid",
mainib leht, et „nende hul­gas
on juhtnahast poolsaapad va-
T. E. S. Täienduskooli eriklassi gpüased esinemas hiljutisel ko®Ii Jõulupuul, klassijuhataja Helgi Nippak latud tallal, i^s on kerged ja prak-
" °" ' Foto: Vaba Eiestlane tilised ega märgu, ning kunstna-hast
poolsaapad". Uute jalatsite
valmistamise aluseks olevat uus
tehnoioQgia •- polüuretaantaldade
valamine. Nüüd on ,,Rahva Hää­le"
andmeil tekkinud võimalus las­ta
neid välja kuni 40.000 paari
liuns. •
iMSr Andres K ä ä r i k j^
, — Nii-siis varsti käib kogu eesti
rahvas valatud taldadega saabas-
ERNJitotose koosoleku Ž9/^^^^^B^^^ aasto viSmasel vee- tes. Mida arvaksid kanada lugejad,
midMi Kiideti heaks kavad ettevalmistuste kohta 17. jaan. algava Stokholmi suurkonverentsl ajal. £RN kui simsed suuremad ajalehed oma
Jiilmtiis valis kaheks järgmiseks aas^ esileheküljel kuulutaksid, et mõni
SELGITUSTÖÖ VöMALUSEiD miiie 14. dets. Selgitustöö jätkub md järgmiseks kaheks aastaks. uusUööj^a^^^ valmistama^
konverentsi kestvuse
imis
ERN iibiesim$est@ks
ERN Presiidiumi kuuluvad: esi-
KtEl läänemaaiima
elukord aajstavahetusel näitab tun-invat
paranemise tendentsi töö-pondus
tööstusriikides samm-sam'-
mult i väheneb, siis ^ Jseevastn
(^ptimistlikBB pilguga Vaadata rah-vi^
ivahelistele vahekordadele, eriti
Ida ja Lääne suhetelej kus domi-
Meerivaks teguriks on^^ OidB ja.
Ühendriikide vaheline jäine õhk­kond.
Ühendriikide keskkaugiisega
iiiimiafoengutega vaiustaM^^^ raket­tide
ja tiibrakettide ^paigutamine
ILääne-Euroopas^^ et luua sellega
tasakaalu Lääne-Venemaal üies-näonteentud
ja Euroopa linnadele
siiiinatud tuTO^ on te­kitanud
%eda vihatormi Moskvas
ning laänen]|aailmale surve avalda­miseks
ning tuumasõjA ohn üles^
Bsmvimiseks on Venelased katkeis-tanud
kõik Ä I
Q^kiiiüseStamareSv^stuse. piira-omseks.
l o ^ maailmas jõudude tasakaa»
lo ning pidurdaks N . Liidu psdav-likulist^
relvastamist»' ° "
Kuid ebakindUluse tunnet läänes
ei aidamid möödunud aastal snu-rendada
mitte ainult tuumarelvade
kiisimiis vaid ka mitmed teised
probleemid, mis kanduvad lahen­damata
küsimisena uude aastasse.
Üheks nendest on H . Lüdu kom-
A J A L
;ava konverentsi
ametlikuks nimeks on Stokholmi-konverents
julgeolekut ja usaldust
taotlevais küsimustes (GSBM). Kui
Madriidi julgeolekukonverents lõ-;
EBASELGUS-EST0.84
RAHVUSKÖNGRESSI
6. oktoobril teatab „Rahva Hääl",
mees: Mihkel Mäthiesen,^ endised kommmustliku partei keskkomi-esimehed:
T^nis K^^^^ on korraldanud kuuajalised-
Mihkelson ja Aksel Mark, abiesi- j^rsused ajakirjanikele partei- ja
mehed: Ülo Ignats, Andres Käär ^5^j^^
ERN ja Eesti Komitee Mitu I^ter Luk^^^
kuuluvate organisatsioonide seisu-^^^^orm, luhan Raud, t u M ^ ,,arenemid sotsiaUstliku
kohaks on, et juhul kUi pn. j a h - ^^^^^^
I i r i Andropovi müstiline I M U ^ W S,
mis on sundinud ta juba neli ja
pool kuud avalikkusest t a g ^ tõm­buma.
Ehkld läänes üldiselt arva­takse,
et Andropov on võimelise
v«el riiki juhtima ja oma ideid ra­kendama^
valitseb tuleviku suhtes
siiski ebaMndlus, kuna : Moskvas
on tõenäoliselt jmba alanud telgib
liSundemisi vaa-.
deldes ja analüüsides ei isaa kahe
^thna vahele jätta, et nõukogude
propaganda töötas Läänes era­kordselt
edid^alt, Mbutades üles
suuri rahvamasse valitsUtele surve
avaldamiseks ja tUMnarelvastus^
ifaekülgseks piiraimiseks. Läänš^
iehakSse alati see suur viga, et k i ­putakse
vene propagan* iaapanituu^
n võimeid ülehindama ja neid kõr-
Tegelikult ei seisa jMoökVa propa­ganda
edu oma ideederikkuseš |a
l^enekoelisuses, vaid iiäänemaail-sna
naüvlsiBses ja avatiidüMskon-kuhu
venelaste^ ei ole vaja
siss^ murda vaid isiss^ jalutada.
Bemf^aatlik iahtine^ pa-propagan-eräkordiseid
võimalusl
oma ülesannete täitmised ning tn^
on sel&esti nälitavad»
Kuid häda ei seisa iiitte ainult
vene propagands^. Kahjuks leidub
litänes palju ^ 1 ^ ^ kes
Moskva asjale ^ energiiiselt '
aitavad j a sellega sünsetie valitsus­te
seisukohti ja polüti^t aitavad
oõneisteda. N i i n ^ ohrad
ühekülgne ja ühesuunaline tnuma-sSja
propagandafiini „Päev hil­jem"
valpiistatud Venemaal, vaid
Ameerika ühendriikides nmg sim-sel
kontinendil näidati seda rõõ­muga
eiiakordse reklaamilayiini
saatel Sajale miljonile inimesele.
N. Lüdra seisukohti tuumarelvad-lliDise
alal toetavad ka pMjud polii­tikud,
kes nähtavasti ^ravadj et
saad teevad inimsot^e i^uure hea-te,
kui nad lasevad kogu inhn-konna
vastuj^nuta konjmunistliku
alla manööverdada.
Ja keegi ei
tea, kes tuleb intriigide pesast väl­ja
võitjana ja uue kõige kõrgema
võlmuniehena. 1983. aalsta prob­leemidena
libisevad üle vana ja
mii aastat lahutava läve ka Kesk-
Ida ohvriterikkad segadused, kom­munistide
agressüvsus Kei^-Amee-rikas,
venelaste terror Afgähilsta-nis.
Moskva lakkamata surve Foo-
Jud teised küsimused^ ^
Kuid aastavahetust: ei ole .pÕh-naõlgutada
mitte ainult mure­mõtteid^
Viaid arvesse võtta ka
neid valgulskliri, mis tungivad läbi
tumedalt sünge taeva ning loovad
eeldused x^timistlikama pilguga
tulevikule vaatamiseks. Siin tuleks
eelkõige esüe tõsta suuremate
NATO riiMde i u ^ ^ ^
oskavad hinnata olukorda ning
mõõta kauielt js£ realistlikult
Moskvalst lan^eeritavät hirmuta-mis-
ja peibntamispropagandat.
Ühend]:iiMde president Reagan,
Lääne-Šaksamaa kantsler KoU,
Briti peaminister Margaret That-cher
ja Prantsusmaa president
Mitterand on kõik kindla hoiaku­ga
Ja tugeva karakteriga riigijn-
Md^ kes <(m ieadlikud, et N . Liidu
juhtkpnnaiga suhtiemisei ei aita
ilnisatest sõnadest V ega koostööle
anuvatest palvetest, vaid et raud­eesriide
taga respekteeritakse ai­nult
jõudu, raugeinatut me
kindlust ja kaljukindlaid seisukoh­ti.
Seda tugevat rinnet nõrgestavad
kahjuks käesoleval, aastal Ühend­riikides
toimuvad preisidendivali-mis^
d, mis sunnivad Ronald Rea­ganit
— juhul ksd te teistkordselt
Valgesse Majja kandideerib te­gema
sisepoliitilistel kaalutiustell
kompromisise ja järeleandmisi, mis
kanduvad üle ka välispolütilisele
'pinnale.'':-
petati, siis otsustati, et. seUe töö ^"i'^-^^^^^ *^i^ada H^tout Talts (Põllumeeste kommnnistUku partei ja Nõukogu
jätkub kolmer peamisel p«,bleemi- ^etl&rS^i 5 ^'"^'^ ^^^elo (E. Sot- de riigi rahvusvaheU e tegevX
de alal: Stofcholmis julgeolekut ja W s e kZdada Partsi VäUsmaa Koon- rängpam organiseerimls. jaideo-mldust
laotleva,s.^^^^^^^k^^^^^
Genfis relvastuse .pnramjseja va- ^ , Stokholmis. Samal J'!, f , raamatupidaja, ^Hemrich praktilisi küsimusi." Erilist tähele-bama
informatsiooniyahendaraise ,.i,,,,.rthai on ka ESTO-84 Rootsi Mark (endine peasekretär). pann kursustel pöörati töö täius-d
S r ^ i i s f ^ ^ i ^
rents Helsingi k o k u l e p p e j t e de teiste maade kesksete organi- Kint, Andres Kaank, Peeter Luk- - Sellest lühikesest tpatest võib
konverentsina kokku eeldatavalt satsioonide nngkondadest on neis sep, Ants Anderson, Enno Penno, Järeldada, et prateimeestele teeb"^
1987. a. Vünis Ikestatüd rahvaste ^^^"^^^^^^^ Arved Ruusa, August Sikk, Ade- muret läänest läbi raudeesrüde til-seisukohalt
kõige olulisem Mku- P^^^ Organisat- laida Lemberg, Harri Kiisk, Juhan kuv tõde, millele on vaja uute ja
tulek toimub seega Ottawas 1^^^ siooni osavõtt kavatsetavast rah- Raud, Arvo Horm, Martin Juh- rafineeritumate valedega vastu a&.
J _ ^ ^^^^^^^^ ^^^^^^^^^^^^^^^^ ^^^^^^ tumine. : ^ :
• -^'^ ^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ ^^^^^^-^^^^^^^^^^^^^^^ : s^^ ^
Aga t a Stokholmi tokkii^^^^ ^ ^'^'f''^^'^^^ reporter Ivo
n a k i häid võimalmi ^bitisma- v V mees: Peeter Luksep, sekretär: Ar- Kariep vestleb Ž4. novembrü ^a
^S hS^^£JS^ "G^loba^aln"e ^M ^s ' \^^r;^^ "^^ ved Ruusa, liikmeAds:t aE rMnsüt hPlbeetregr,- tdoaotduedt ea rtteihkaHsse -T adlUirnenkat oRria uvdebneetolaosne.
Mise ajakirjanduse esmda^t^^ ka Balti Arhiiv kavatsevad
K o n v e r M võtavad osa iMe ^ ^ lV)rontosse saata
delegatsioonid ja_^ sellest osavõte
teistel ja org. esmdajail on voima- ;
U U S E R N P R E S I I D I UM
se esmdajaile. Konverentsi hoo- J A KOMISJONDDS
neks on end. riigipäevahoone, mi­da
konverentsi korraldajad nüüd
Arvo Horm.
^ _ , ^ . . , ERN juhatus moodustas ka rae , .
nimetavad V^i^^^berg majaks, ^^^^ valis komisjo- Sepp ja Aino Lepik,
teised aga Stokhohm Kultuunma- ^ ^
Lepik, Vitali Shtshh-õi^ga. Jutuajamise
peateemaks on jällegi töödistsip­liin
ja produktsiooni tõstmine. V i -
Kultuuritoimkond: esimees: Kai- tali mõtted nendel ainetel rääkimi-ju
Lepik, liikmed: Harri Küsk, sel on võrdlemisi murelikud. Ma
Katrin Härm-Sepp. ei ütleks küll, et meil distsiplüh
ideaalne oleks," kurdab ta. „Ikka
ERN Sekretariaati valiti: Ago hilmeb keegi, puudub põhjuseta,
Pärtel, Hele Lüüs, Katrin Härm- võtab palgapäeval pea vimaseks.
Aga me ei lepi seÜega. üleastn-.
\
jäid karistame. Tänavu rangemalt
kui enne. Eriti kurjad oleme joo-mavendade
j a luusitegijatega. Kut­sume
välja, vestleme. Võtame puu­dutud
päevad puhkusest maha.
Paarkümmend inimest lasime lah­ti
- nendele räägi või ära räägi."
Dfarektor võtab omaks, et tehase
lulgeolekukorraldused siin on iQ$fi Skmfld® MöleV® KöWCT^Ci^
ette nähtud erakordselt karmid. •
Oluline osa selgitustööst tuleb see­ga
teostada väljaspool konverentsi-hoonei,
peamiselt kontaktivõtmis-tes
delegataoonidegä. Need tööta- niffAfthriimH nioon fif o4o
vad tavaliselt tihedas koostöös VANEMATEPÄELVÄI^ 1. Naelapea Ott, Toronto Lembi- " M ^^^f '
P E ™ E I L 1983 tu KA 202. 5 ^nSa^l^^m^^^
s ä e ^ a i a k c ^ ^ n t ^ e ^ ^^ÄKJT!?; j•u hivadJ p savpÄtv*.a tie. maadJe va'his.m i•- saa mi'tLte± hi.i^i ma4ta.a m•u llti j•u htide t••^u^^ d: mendita me tõotada ei s a a . .
nisteeriümid, kuhu dpkumentatsi- oskuse ja poiste hea mängutahte- i . Vüde Peeter, Toronto Lembi- — Vitali Shtshirõi jutt tõmbab
oon koondatakse ja kus tehakse ga. Tähtsat osa mängib kindlasti ju KA 185. armutult alasti nõukogude süstee-kõik
olulised otsused. Kui näiteks vanemate abi meie organisatsiooni kõikide eeltoodud edutust^ alu- '^^ raudbetoontehase direk-
Stokholmis delegatsioonidele esita- töös. seks on Eesti Skautide Maleva Ka- kuid tal puudub tsement vab-takse
materjale inimõiguste küsi- ceUeoärast on iga huMü skaudi nadas staabi ettepanekud 21. no^ riku käigus hoidmiseks. Ta nõuab
,jnustes, siis saadetakse need edasi . . ^ ^ ja Eesti Skautmaste- Andropovi uute eesfarjade põhjal
vastava^aaväl^^^ päeval mõelda tämitmides oma va- rite ^Jl.?^
geolekukonverentsi büroosse kust
need edasi ^ saadetakse- Ottawas
peetava konverentsi delegatsiooni­le.
: , Peagu . iga' l^nemaaj !ma polü'
kes l^ndideeri^
imhvaesindusesse vol il
snistel valimistel tagasivalimist,
iräägib oma kõnedes maia suurest
srahuarmastu^est j a luba|> võidelda
maailmarahu eest. Sellised rahuti-iraadid
jäävad aga väga Õõnsaiks
mng neil ei õie mingib väärtust
W iiende esitajad ei suuda vastata
tedihaalsele küsimuseie kuidas
mim J^avutada, Jutudl viimasel
ajal suure populaaisu^^ võitnud
osutu­vad
ainult sõnakõlksudeks
mendele dialoogidele ei i osata anda
N i i läheb maailm järgmisele
aastale vastp võrdlemisi segastes
meeleoludes ja otsivalt kobades.
Lääne po^tsiooni nõigestavad
praeguses pinevas olukorras töö­puudus.,
vene propagandale vastu-
VÕtlik avatud ühiskond, sagedased
omavahelised lahkarvamised ja
Ühendriikides toimiivad presideia-divalim£
sed, kibia N« Lütu vaeva­vad
majanduslikud raskused, suu­red'
relyastamiskulud, Afganistani
sõda ja juhi kriis, mis võib jpaisu-da
suuremaks telgitagulseks võimu­võitluseks,
mille
praegu on; ras&e; ennustada.
MniaUe ja lubada: den homme se otsused samal kuupäeval. t»sed fairtsM^„Rahv
• . Qv f t • "'t IH ' laevalgustus on puudulik, uksed
Stokhohni konverents ettevai-^^V^^^ ^^^«^«^l^g^ et . seisa khmi, mistõthi
mistuste osas töötavad ERN, poiste vanemad on mõistvalt s^^ on alati tuuletõmbus,
E R F , E . Komitee ja Balti Komitee tähtsusesse noorte
tihedas koostöös, kusjuures kön- kasvatamisd ja lüatamid tmti käe ^ guste vastu jne. jne. Kirjeldusest
takti võetakse ka teiste eesti ja juhtidele nende töökoormuse vä-^^^^^^ ^^"^^^ f^^^^^ jääb mulje, et ,>Rahva Wr-balü
keskustega. Aktsiooni kava hendamiseks. * jeldab mõne läänes asuva kapita-näeb
ette balti küsimusi käsitleva . 2. Roos Jaan, KA 54. Ustliku ettevõtte sisekorda ja töö-mformatsioonipakendi
meandmist ^^^^^ , Uste kumamist. Kuid seekord ei
delegatsioonidele ja delegaatidele sega meie skautide e k š - m ^ ^ Skautmastm väitekirja tegemist läänt ründava propa-jandusega
(300-400), isiklikke mm, m^^^^^^^^^i^^ kirjeldusega, mis jätab üldiselt
kontakte delegatsioonidega ja ühi^^^^® toetusde, deme l a ^ ^ gu Kanada Koondise Juhatiise otsus ^j^ge^^^va mulje.
seid demonstratsioone. M N koos-^^^^^^^^^^
lux^i^ Äüus jjjug^valge 100-aastast juubelit ' • • . . - . .
Tinlaa^ris KotkaiärveL v
Siinsel mandril leidub palju me­hi,
kes kibelevadj äri tegema vene-
. lastega-— isegi siis, kui see on
uued väljaanded 5-~6 keeles Eu-g^inbergMareus, Toronto Lem^ Eestiases nr. 94 ilmunud oma maale polütiUselt ja majan-roopaparlamendi
' resolutsioonist. ^ 2. Voitk Tõnu, Toronto kirjutises „ ü l e 400 pensionäride duslikult kahjulik. Üks sellise arit-
" " - - jõulupuul" on sati;unud eksitav vi- s^^jise gii^a^rkavamaid poolda-ga.
Pensionäride koor eilaulnud ^^s^^ ajal on Kanada se-
SstÄ^
kokkuvõtte venestamišküsimuse gkaudi hoolsusdiplom koos mär-kohta
Eestis, Balti Komitee trükib ^Mjandmise õigusega on antud: 1.
Kavas on ka Ida-Eurpopa rahvaste ^gj^iijitu KA 467.
esindajate pressikonverentsid ja
kokkutulekud konverentsi ajal/ E skaudi diplom koos mitte A. Elkeni, vaid Heino Elkeni :
N^f^ifi yjidmncfpc tQiinuš Q5y«:j„ antud: Imbi ..Oh Mee. imet vaadak<a"„ C J % l k . 3)
l i i l i i i i i l S i M l i i i l i l i ^ ^
ii
•i
%
ii
l
VAIVI
NÄDAL]
14. ja 15. jaan.
dr. t . Manni
21. ja 22. jaan.
di*. T. Kuutan,!
ESTO-84sij
kctlender
ESTO-84 Teat
gu koostamisel,
eestlaste gruppe,]
nende koosolek 1
oleks ESTO-aei
lendris, palutakse
teatada oma
asukoht, iselool
nimi, aadress jal
Need, kelle teadj
nud, palutakse
vajaduse korral
Tähtaeg on
sisse anda ES'
nr. 11) või jättž
Abistamiskomite
aadressil: ESTO
Broadview Aven]
M4K 2R6.
91 VABA El
on valvel
fildhi
Kommei
(Algi
naator Hazen Arl
ri ametUe lisaks
Boardi kaudu Ki
Liberaalide pai
gue tuli hiljuti a|
ga omapärase ai
tades kanada U
nemaalt suurema
toreid. Kuid mitti
vaid ka teisi pi
Lada autosid. Sl
ettepaneku toetai
dus: Venemaa o|
nada nisusaagistj
peavad oma he^
ka vastutasuks t^
Kui Argue selh
se ette tuli, süsi
ta teadlik, et K
tööriistade tehas |
Ferguson sipleb
sel majanduslikel
on mitmel juhul
rotist pääsenud,
tehastes töötab
need oleksid kõi
tuule peale,
Argue ettepanek!
ja tema ideed haj
Kanada kaubani
Ed Lumley aimj
tusid, mis olel
kerkinud, kui o]
konservatiivid aj
vad ja Argue U
seks oma propaj
rakendavad. Lu|
et senaator An
selle mmistri ni|
deks on müüa
riikidesse, kuid
ideed ei ole Kai
lutika.
Kuid Argue id]
gi mitte ahiult
jalul hoidmise v^
nc Belarus põll]
kvaliteet, mida
tabavalt Massey]
ja Terry MacFj
et vene põllutöd
nüvõrd ajast ma|
, võib võrrelda 1
põllutööriistadegl
gasi. I
— Nõnda võil
põllutööriistade 1
väga pihatud j a l
merid on huvital
test ja niidumai
siooniks olgu ml
eksportis 1982. J
254 traktorit, mS
ti 1,4 miljoni dd
del on olnud
viimase vile aaj
nadian Lada Cj
nud umbes 45.00
ja 900 veomasina