1980-09-11-08 |
Previous | 8 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
m
^3
91
aa
OB Ilmub 2 kwda
IQ mllQpisevGl
WeljapäÄval, 11. septembril 1980 ^ Thursday, September 11,1980
• MOSKVA'(BN)^ 7^ „fanu kolgile,^ kes ei tulnüdolümpiapur|etamisele Talita f® ?§lsit©
levlsiooiils kwrhapi, nägi öli lieonid Brezlinevü olümpiamänguäe avamisel, f a oli arvesitamid paljude
turistidega,ja suure valuuta sisse¥ooMga»Hüi|dJäid läjm saadi välieTalisvalnutat
HAMBURG — Alastikultuurlasi tulevikus ii
leidub kõige rohkem |Lääne-Saksa-raaal
j^Bimelt 12 miljonit. Kuna g^^^ • ^^^^g eesti ;qpositsionääj, se tulevad aga pärast oljiimpiamän- Kohtuotsus teMi juba enne
aga Saksamaal alastikultuurlaste -j^jV^igg^^^^^ Dagens ge parteitegelased, kuna tavalised olümpiamänge/13/juunil. 19. Juulil,
ehk nudistide supelrandu ja puhke- •^yjjg^.gj.j^ korrespondendile inimesed peavad edasi elama" oma päev enne kui rootslase Gunnar
kohti on vähe, katsutakse vastavaid g^gffgjj^^^.^^ Et paljud Tallinnas korterites kaugel-äärelinnades. EriksOni poolt pühitseti-/ sisse
võimalusi leida väüsmail. Jugos- QJ|^J 5jjjjg|^^j j-y^^^^^ ' oliimpiaregatt TalHnnas, mõisteti
^ laavia taipas juba ammugi, et sel- p g ^ 3 g | . g g g teinud muret Eesti Linna vaateaknaüon olnud ese- tuntud baptistiõpetaja Herbert
le alaga võib head äri. teha ja ra. ^ p Q g j ^ g . ^ ^ ^ meid välismaalaste mõjutamiseks^^^^ vanglasse;
Jas ekstra nudistide-supelrandu Tallinn on olnud kulissidelimiaks ühel aknal oU oMm
peamiselt sakslastele, kuid ka üld- olümpiamängudele,
se välismaalastele. Nudism on levimas
nüüd ka Karübi mere pür-konnas.
Jamäikal on juba loodud
nudistidele hotelle ja supelrandu.
Kuid ka Prantsusmaal läheb see
ala moodi ja turismiga suurema
teenimise huvides luuakse juurde
üha rohkem alastirandu. ^ Muide
LÕuna-Prantsusmaal, on juba 2—3
isiloirm^tsidõiiiks helistada 466-6237
; ^Tuhanded ., sõjaväelased.
•ffallinnä M a s asuvast sõjaväe-
. koolituskesk^isest j a viis . vaguni-
• täit sõdiiretd t«[)(Mi ;Tön^^ Kaa-
;kaasiast,, • •[
Enne olümpiamänge' saadeti Tallinnast
välja umbes 5000 ,,kriminaal-riietusese,
kuid seda ei olnud või- Põhjus
malik osta vaatamata sellele, et siöon", kuna ta ,oli müünud ühe
vene seaduse kohaselt peavad kõik 'välismaa kitarri ühele sõbrale. .
vaateaknal olevad esemed: olema
äris müügil. Isegi müüja ütles, et v^^ga koike ei jõuta karistada,
aknal olevad esemed on ainült-isegi^^k^^ jä-
„olumpia(iekoratsioonid". • litatak^e ja pealt kuulatakse,'' ütles
üks eestlane. ,,24. veebruaril
„Me teame, et pärast olümpia- oli mitmeid noori Tartus^ kes hüüd-
HELSINGS — Eesti rannikul Tallinna madaliku Ja Naissaare vahel
märgati kolmapäeval^ 24. augusti hommikul umbes vüe meremiili
laiust õlivööndit ja soomlased kartsid, et see võiks jälle ohustada
Soome rannikut, Merevalve tähelepanekute järele see vöönd
kades^kuna mere pinnal olnud õli oE haihtunud.
on loodud nudistide lüt, kes asjasthuvitatuile
annab teateid alastiran-dade
kohta. Neid on juba üsna ar^
vükalt nü lääne- kui ka idarannikul.
Lõng Islandil näit. Fire Island.
iuuimrt-iTiaiiLauöxiiaai, ™ • -u ^ u J i u mängo hakkavad Mmiad Tallinnas sid lööksõnu ja demonstreerisid jõud Tallinna ja Naissaare vaheli-aastat
moes .topless päevitambe^ _ ^^^^^^ ^^^^^^ meü on raskusi toidu- oma salHmatust ning rahuldama- sele Tallinna lahe alale.^ - :
supelrandades, fiaalias on k a t o l i - ^ ^ ^ ^"f"^^^^ , ga, aga oMimpiapurjetamise boikp- tust. Politsei moodustas ringi üm-ku
kiriku võim tugevam ja seal on , ^^ureü ommpiaenmised^ ol^^ P^f-;teerimine oli seda väärt," arvas ber platsi ja kihutas kõik Imnast
nudistide randu väHem. Ameerikas ^ « ^ ^ ^ P^^^^f ^ ^ ^ ^ ^ väljar pannes enne kirja nende ni-avatud
amult üks osa. Selle tele-; Kui ajakirjamk küsis, miks opo- ka ;tee koju jalutada." ;
graafiosakonnas - olid kasutämis- sitsioon Tallinnas ei kasutanud ' /
kõlblikud ainult pöoM telefonidest, olümpiamänge . demonstreerinli- ^ eestlast esitasid N . t i i du
Pöstjcontori läheduses Qli äpitä- seks, vastatakse talle, ^^^e^ ga ülempresiidiumile märgukirja,
nav väüsmaise pangaga ja suurte seisad sito^
WASHINGTON — Ameeriklase vaateakendega. Kahes kolmest erariides politseinikega^ .siis ei bastamist. Mart Niklus arreteeriti
keskmine sissetulek . 1979. -a. oli uuest majast oüainiat ühel vaate- tõmba sa välj Eesti vabariigi lip- politsei poolt möödunud kevadel:
$8076, mis on U % kõrgem kui aken kasut^^^
1978. a. ja 36% kõrgem kui 1976. a.
Seega peab sissetulek inflatsiooniga
enamvähem sammu. Keskmisel
sissetuleku arvestamisel võetakse
sissetulekute kogusumma ja jagatakse
eianikä arvuga, kaasa arvatud
töötud ja ilapsed. 1979. a.; oli
keskmine kõrgeim sissetulek Alaskas
— $11.252. Sellele järgnevad
District of Columbia (pealinn)
S1Ö.911, Nevada $10.204, Connecticut
$9959, Kalifornia $9913, Illmois
S9823, New Jersew $9702, Wyoming
$9657, Delaware S9537, Washington
S9435, Havai $9353. Kõige väiksem
sissetulek oli Mississippi osariigis
™ $6167.
Ta on varem seitse aastat vang-mis
seda tegema, sest karistus sel- ^ istunud, põhjusel, et ta saatis
lise demonstratsiooni eest on Ees- fotosid välismaale,
tis karm. Neli noort, kes Eesti vabariigi
aastapäeval, 24. veebruaril. Pärast vabastamist ei saanud ta
tõmbasid üles sini-must-valge l i - e^^^
UusehitUste taga \ olid armetud pu, oh nüüd mõistetud kahest kuni kuulati KGB poolt mitmel korral
tööstuskvartalid. Uutesse majades- poolteise 'aastani vanglasse.
Mõned päevad varem soome ühiseid manöövreid septembri al-ametivõimud
märkasid, et N. Liit guses kogu Ida-Euroopa aladel.
oli keskendanud oma laevastiku- ^,ReIvavendlus 80" nimeusest'
mahöövreist võtavad osa ka N.
Liidu Läänemerelaevstiku üksu-
. .. sed. ' • - 1 •
¥ähemalt osa meist laevadest yõt>
tis kütteainet merel ja soomlas- Nende manöövritest osavõtvate
te arvamise kohaselt võis õli • . ' >^ , .......
tankimisel merre pääseda. üksuste vnm.sestPo^^
Washmgtonist saadud teateil km
Suurem osa TaUinn-Naissaare vastuabinõust Poola kriisiolukorra-vahel
olnud laevadest oli aga ree- le. Samad allikad meenutavad ka
deks, 26. augustiks eemaldunud. 1968. aasta sündmusi Tshehhoslo-
Nädal enne oli Soome Päämajavakkias ja sel ajal peetud sõjalisi
saanud N. Ludult ametliku teate, manöövreid Vai;ssavi Pakti riiki-et
Varssavi liidu riigid alustavad des. ' '
de puhul,
• Kõik- oli, teltud, et anda, 'mööduvale;
ajakirjamlaile.mullet hästi:
korras olevast keskusest..-
Heino Jõe, Lugu käbist, lugu • gagi imponeerivalt rahvaluules,
kännust. Metsakodu kirjastus, Neid värsikatkeid on autorgi nii
¥ÜSTÄMi yyt sust ÜMI
TEHERAN
väliskomisjon
Iraani parlamendi
avaldas soovi, et
parlament alustaks ameerika pantvangide
küsimuse arutamist eeloleval/
laupäeval. Inglise valitsus
teatas Iraani valitsusele, et ta sulgeb
oma saatkonna Teheranis kuna
ta kardab, et ' Iraani terroristid
vangistavad inglise aatkonnaametnikud
kättemaksuks 7Ö iraanlase
vangistamise eest Londonis. Iraani
üliõpilased korraldasid 4. augus-tü
Ühendriikide saatkonnahoone
ees Londonis suure demonstratsiooni,
rais lõppes kokkupõrkega politseivõimudega.
Rohus otsustas
maalt välja saata 44 iraanlast,
kes saadeti politsei- ja immigratši-oonivõimude
poolt Londoni lennuväljal
lennukisse ja saadeti tagasi
Iraani.
näiteks kui ka kinnituseks teoses
kasutanud. I
Mineviku RänikivfLkiüla, inimeste
elu kesk^seiks kujudeks on taat ja
memm, nende tööd, inimelus nii
Räidkivikülas 1980. >
Kuigi vanasõna ütleb, et käbi ei
kuku kännust kaugele, on känd
saanud oma suuruse ikkagi juur-test,
mis k#pmiast jõudu cm a m - ^ ^^
mutamid. ./Tänapäeva rahvaste kodukolde soojendajaks, valgusta-jmir^
e otsimise ajastul, ongi mgeni jaks aga ka pühaduseks. Kuusk
ka kabi .puhul otsmgmd alustada -p^^^^^^^^^^^.-,^^^^^
kännu alustest juurtest. .
Seda teekonda juhendab Heino
Jõe nii noortele kui ka vanadele
mõistetavas Selguses oma uues
teoses „Lugu käbist, lugu kän-kordkorralt
arenes püstkojast soo-me-
ügrilike nurkehituste rajami-seks.
Tekivad loomad koduabilis-tena,
kes valvavad kirstudes hoitavaid
varandusi. Eesti mees oli osav
lil _
nust"; mõneti on see mõeldud siis- valmistaja, nagu mem-kl
kabidegeneratsiooniie kännu-põly
konnalt.
Raamatu ilmuniine on seoses
Rootsis eesti Metsakodu skaudid
nie poolel olid kudumine, ketramine.
,:. •
Autor vaatleb sauna osa inim-elus,
elumaja, , sepatöid, tervis-maa-
alal asuva B ^ k i v i k u l a mois- hoidlikke maarohtusid, andes mi-tete
ja^^esemete Idrjeldamisega. _ j^^^^^^a, mulal, kasutamisvüsi
(hnetim^^^^
ulatushlmtte^ toob lahedale k««-^^^ sarvede j a konti-gde^^
eesttastele nende vanemai^^^^ kasutamisest, mänguesemeist
ranikivikultuunst parmevuse sel- ^ ^ ^ ^ ^
Dl
Väiismiimsteeriumi Ida-Euroopa
küsimuste direktor Peter S.
Bridges vübis 18. augustü Ühend-datud
Balti-Ameerika Komitee
koosolekul:Washingtonis, kus ta andis
seletusi Balti küsimuste kohta.
Külaskäik oli lühtlasi tutvumisvi-siit,
sest P.S. Bridges nimetati alles.
äsja Ida-Euroopa Msimuste direktoriks.
Ida-Euroopa osakond välisministeeriumis
hõlmab Albaania, Bulgaaria,
Tshehhoslovakkia, Ungari,
Poola, Rumeenia, Jugoslaavia,
Eesti, Läti ja Leedu küsimusi, N.
Ludu jaoks on välismimsteeriumis
eriosakond.
Koosolekul olid kõne all Radio
Free Europe, Apeerika Hääle,
Madrüdi konverenbi' ja Eesti, Läti
ning Leedu praeguse olukorra
küsimused.
P.S. Bridges on töötanud välismimsteeriumis
1957. a. alates. Aastatel
1962—19614 ta töötas ÜSA saatkonnas
le kõigi ilmingute ja elutavade-ga,
mis iihe rahva juurde aegade
algusest on kuulunud.
N i i see ongi kujunenud vanarahva
tarkuste loppimise käsiraamatuks
ja kuigi autor mõtleb esmajoones
hoortemalevaid, on see nii oskuslikult
koostatud, et annab kõigile
hea ülevaate' oma juurtest,
sellest kust pärinetakse. /Vaevalt
leidub meie hulgas palju neid, kes
aastakümnete tagusest õppimisest
seda kõike mäletaksid. Kuid raa-seist
tegevusaladest.
• Lõpuks käsitleb H.
ha all..
Jõe tuld tu-
See on imetksväärne, kui kaua
püsib säde peidetuna tuhas, see
oh nagu meie i^ahva vabadusta-he„
mis olnud aastasadu j a nüüdki
ootamas Eueks lõkkeks sütti-
Raamatu toredad- joonistused jätavad
väga meeldiva miüje automat
on ka suurepärane käsiraamat r.is.t .jo. onistaj, ana. j, a se, le. tav >t^e kst,
eesti täienduslcoolideie, kus lühida J^lSf^^^^f.L^^.it'^'^^^^
tekstij aga hea püdimaterjaliga tehakse
asjad ja olud mõistetavaks.
Lugeja viiakse Vana-Eesti maaelu,
mis ju ainsaks vormiks tollal
oli, iseloomu, oskuste, tead-kaks
om adust on hea teose aluseks,
milliseks tuleb igakülgselt
hinnata H. Jõe jutustusi, käbist
kännust. ' : >
3a:
Omalt poolt tõstab see üles idee,
miste ja koguni tarkuse juurde, miks ei võiks selliste suurepäraste
mille sügavad etnograafilised .võimetega autor igal aastal anda
teadmised on autor suutnud iga- ühe sellelaadüise raamatu noorte-külgselt
esile tuua, nii et kerges le, kus ka teisi aspekte vaadeldak-pildiraamatu
laadis saame teadli- se eesti ajaloost ja olmusest. Soikuks
oma rahva olemasolust ja line odavam trükimoodus võimal-kujunemisest
nende võimaluste daksuute väärtuste jõudmist nii
piiris, noorte kui ka vähemate lugejate
mis on ajaloo kestel olnud, aga rõõmuks ja teadmiste suurendami-müle
vaimi^e suurus väljendus vä-
• M L I I . 1 1 1 ^ I •••.^•n11 Jtfrwp Bsaxa
• EAHVÄRÕI¥Ä-KLASSIS.
Autoomanik: härra Siidirätsep Northern Technical School'is, 851
seisab kohtulaua ees. Ta oli ajanud Mt. Pleasant Rd. on eestlaste rah-autoga
rattasõitjale otsa. Kohtunik var&va valniistaniise^^^^^W
' reerimine 22. sept. õhtul kella 6—9
ja 23. sept. kella 7—9.
, KõikkeUelon
,,Ja kuidas veel! Nüpea kui rat- vuslik tekstiükunst, palutakse i l -
tamees jalule sai, andis ta mulle muda i . okt. õhtul tundi kell 7.30.
kõige koledama köslepi." Informatsioon tel. — 239-9587.
„0n teil eelkaristusi?''
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , September 11, 1980 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1980-09-11 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e800911 |
Description
| Title | 1980-09-11-08 |
| OCR text | m ^3 91 aa OB Ilmub 2 kwda IQ mllQpisevGl WeljapäÄval, 11. septembril 1980 ^ Thursday, September 11,1980 • MOSKVA'(BN)^ 7^ „fanu kolgile,^ kes ei tulnüdolümpiapur|etamisele Talita f® ?§lsit© levlsiooiils kwrhapi, nägi öli lieonid Brezlinevü olümpiamänguäe avamisel, f a oli arvesitamid paljude turistidega,ja suure valuuta sisse¥ooMga»Hüi|dJäid läjm saadi välieTalisvalnutat HAMBURG — Alastikultuurlasi tulevikus ii leidub kõige rohkem |Lääne-Saksa-raaal j^Bimelt 12 miljonit. Kuna g^^^ • ^^^^g eesti ;qpositsionääj, se tulevad aga pärast oljiimpiamän- Kohtuotsus teMi juba enne aga Saksamaal alastikultuurlaste -j^jV^igg^^^^^ Dagens ge parteitegelased, kuna tavalised olümpiamänge/13/juunil. 19. Juulil, ehk nudistide supelrandu ja puhke- •^yjjg^.gj.j^ korrespondendile inimesed peavad edasi elama" oma päev enne kui rootslase Gunnar kohti on vähe, katsutakse vastavaid g^gffgjj^^^.^^ Et paljud Tallinnas korterites kaugel-äärelinnades. EriksOni poolt pühitseti-/ sisse võimalusi leida väüsmail. Jugos- QJ|^J 5jjjjg|^^j j-y^^^^^ ' oliimpiaregatt TalHnnas, mõisteti ^ laavia taipas juba ammugi, et sel- p g ^ 3 g | . g g g teinud muret Eesti Linna vaateaknaüon olnud ese- tuntud baptistiõpetaja Herbert le alaga võib head äri. teha ja ra. ^ p Q g j ^ g . ^ ^ ^ meid välismaalaste mõjutamiseks^^^^ vanglasse; Jas ekstra nudistide-supelrandu Tallinn on olnud kulissidelimiaks ühel aknal oU oMm peamiselt sakslastele, kuid ka üld- olümpiamängudele, se välismaalastele. Nudism on levimas nüüd ka Karübi mere pür-konnas. Jamäikal on juba loodud nudistidele hotelle ja supelrandu. Kuid ka Prantsusmaal läheb see ala moodi ja turismiga suurema teenimise huvides luuakse juurde üha rohkem alastirandu. ^ Muide LÕuna-Prantsusmaal, on juba 2—3 isiloirm^tsidõiiiks helistada 466-6237 ; ^Tuhanded ., sõjaväelased. •ffallinnä M a s asuvast sõjaväe- . koolituskesk^isest j a viis . vaguni- • täit sõdiiretd t«[)(Mi ;Tön^^ Kaa- ;kaasiast,, • •[ Enne olümpiamänge' saadeti Tallinnast välja umbes 5000 ,,kriminaal-riietusese, kuid seda ei olnud või- Põhjus malik osta vaatamata sellele, et siöon", kuna ta ,oli müünud ühe vene seaduse kohaselt peavad kõik 'välismaa kitarri ühele sõbrale. . vaateaknal olevad esemed: olema äris müügil. Isegi müüja ütles, et v^^ga koike ei jõuta karistada, aknal olevad esemed on ainült-isegi^^k^^ jä- „olumpia(iekoratsioonid". • litatak^e ja pealt kuulatakse,'' ütles üks eestlane. ,,24. veebruaril „Me teame, et pärast olümpia- oli mitmeid noori Tartus^ kes hüüd- HELSINGS — Eesti rannikul Tallinna madaliku Ja Naissaare vahel märgati kolmapäeval^ 24. augusti hommikul umbes vüe meremiili laiust õlivööndit ja soomlased kartsid, et see võiks jälle ohustada Soome rannikut, Merevalve tähelepanekute järele see vöönd kades^kuna mere pinnal olnud õli oE haihtunud. on loodud nudistide lüt, kes asjasthuvitatuile annab teateid alastiran-dade kohta. Neid on juba üsna ar^ vükalt nü lääne- kui ka idarannikul. Lõng Islandil näit. Fire Island. iuuimrt-iTiaiiLauöxiiaai, ™ • -u ^ u J i u mängo hakkavad Mmiad Tallinnas sid lööksõnu ja demonstreerisid jõud Tallinna ja Naissaare vaheli-aastat moes .topless päevitambe^ _ ^^^^^^ ^^^^^^ meü on raskusi toidu- oma salHmatust ning rahuldama- sele Tallinna lahe alale.^ - : supelrandades, fiaalias on k a t o l i - ^ ^ ^ ^"f"^^^^ , ga, aga oMimpiapurjetamise boikp- tust. Politsei moodustas ringi üm-ku kiriku võim tugevam ja seal on , ^^ureü ommpiaenmised^ ol^^ P^f-;teerimine oli seda väärt," arvas ber platsi ja kihutas kõik Imnast nudistide randu väHem. Ameerikas ^ « ^ ^ ^ P^^^^f ^ ^ ^ ^ ^ väljar pannes enne kirja nende ni-avatud amult üks osa. Selle tele-; Kui ajakirjamk küsis, miks opo- ka ;tee koju jalutada." ; graafiosakonnas - olid kasutämis- sitsioon Tallinnas ei kasutanud ' / kõlblikud ainult pöoM telefonidest, olümpiamänge . demonstreerinli- ^ eestlast esitasid N . t i i du Pöstjcontori läheduses Qli äpitä- seks, vastatakse talle, ^^^e^ ga ülempresiidiumile märgukirja, nav väüsmaise pangaga ja suurte seisad sito^ WASHINGTON — Ameeriklase vaateakendega. Kahes kolmest erariides politseinikega^ .siis ei bastamist. Mart Niklus arreteeriti keskmine sissetulek . 1979. -a. oli uuest majast oüainiat ühel vaate- tõmba sa välj Eesti vabariigi lip- politsei poolt möödunud kevadel: $8076, mis on U % kõrgem kui aken kasut^^^ 1978. a. ja 36% kõrgem kui 1976. a. Seega peab sissetulek inflatsiooniga enamvähem sammu. Keskmisel sissetuleku arvestamisel võetakse sissetulekute kogusumma ja jagatakse eianikä arvuga, kaasa arvatud töötud ja ilapsed. 1979. a.; oli keskmine kõrgeim sissetulek Alaskas — $11.252. Sellele järgnevad District of Columbia (pealinn) S1Ö.911, Nevada $10.204, Connecticut $9959, Kalifornia $9913, Illmois S9823, New Jersew $9702, Wyoming $9657, Delaware S9537, Washington S9435, Havai $9353. Kõige väiksem sissetulek oli Mississippi osariigis ™ $6167. Ta on varem seitse aastat vang-mis seda tegema, sest karistus sel- ^ istunud, põhjusel, et ta saatis lise demonstratsiooni eest on Ees- fotosid välismaale, tis karm. Neli noort, kes Eesti vabariigi aastapäeval, 24. veebruaril. Pärast vabastamist ei saanud ta tõmbasid üles sini-must-valge l i - e^^^ UusehitUste taga \ olid armetud pu, oh nüüd mõistetud kahest kuni kuulati KGB poolt mitmel korral tööstuskvartalid. Uutesse majades- poolteise 'aastani vanglasse. Mõned päevad varem soome ühiseid manöövreid septembri al-ametivõimud märkasid, et N. Liit guses kogu Ida-Euroopa aladel. oli keskendanud oma laevastiku- ^,ReIvavendlus 80" nimeusest' mahöövreist võtavad osa ka N. Liidu Läänemerelaevstiku üksu- . .. sed. ' • - 1 • ¥ähemalt osa meist laevadest yõt> tis kütteainet merel ja soomlas- Nende manöövritest osavõtvate te arvamise kohaselt võis õli • . ' >^ , ....... tankimisel merre pääseda. üksuste vnm.sestPo^^ Washmgtonist saadud teateil km Suurem osa TaUinn-Naissaare vastuabinõust Poola kriisiolukorra-vahel olnud laevadest oli aga ree- le. Samad allikad meenutavad ka deks, 26. augustiks eemaldunud. 1968. aasta sündmusi Tshehhoslo- Nädal enne oli Soome Päämajavakkias ja sel ajal peetud sõjalisi saanud N. Ludult ametliku teate, manöövreid Vai;ssavi Pakti riiki-et Varssavi liidu riigid alustavad des. ' ' de puhul, • Kõik- oli, teltud, et anda, 'mööduvale; ajakirjamlaile.mullet hästi: korras olevast keskusest..- Heino Jõe, Lugu käbist, lugu • gagi imponeerivalt rahvaluules, kännust. Metsakodu kirjastus, Neid värsikatkeid on autorgi nii ¥ÜSTÄMi yyt sust ÜMI TEHERAN väliskomisjon Iraani parlamendi avaldas soovi, et parlament alustaks ameerika pantvangide küsimuse arutamist eeloleval/ laupäeval. Inglise valitsus teatas Iraani valitsusele, et ta sulgeb oma saatkonna Teheranis kuna ta kardab, et ' Iraani terroristid vangistavad inglise aatkonnaametnikud kättemaksuks 7Ö iraanlase vangistamise eest Londonis. Iraani üliõpilased korraldasid 4. augus-tü Ühendriikide saatkonnahoone ees Londonis suure demonstratsiooni, rais lõppes kokkupõrkega politseivõimudega. Rohus otsustas maalt välja saata 44 iraanlast, kes saadeti politsei- ja immigratši-oonivõimude poolt Londoni lennuväljal lennukisse ja saadeti tagasi Iraani. näiteks kui ka kinnituseks teoses kasutanud. I Mineviku RänikivfLkiüla, inimeste elu kesk^seiks kujudeks on taat ja memm, nende tööd, inimelus nii Räidkivikülas 1980. > Kuigi vanasõna ütleb, et käbi ei kuku kännust kaugele, on känd saanud oma suuruse ikkagi juur-test, mis k#pmiast jõudu cm a m - ^ ^^ mutamid. ./Tänapäeva rahvaste kodukolde soojendajaks, valgusta-jmir^ e otsimise ajastul, ongi mgeni jaks aga ka pühaduseks. Kuusk ka kabi .puhul otsmgmd alustada -p^^^^^^^^^^^.-,^^^^^ kännu alustest juurtest. . Seda teekonda juhendab Heino Jõe nii noortele kui ka vanadele mõistetavas Selguses oma uues teoses „Lugu käbist, lugu kän-kordkorralt arenes püstkojast soo-me- ügrilike nurkehituste rajami-seks. Tekivad loomad koduabilis-tena, kes valvavad kirstudes hoitavaid varandusi. Eesti mees oli osav lil _ nust"; mõneti on see mõeldud siis- valmistaja, nagu mem-kl kabidegeneratsiooniie kännu-põly konnalt. Raamatu ilmuniine on seoses Rootsis eesti Metsakodu skaudid nie poolel olid kudumine, ketramine. ,:. • Autor vaatleb sauna osa inim-elus, elumaja, , sepatöid, tervis-maa- alal asuva B ^ k i v i k u l a mois- hoidlikke maarohtusid, andes mi-tete ja^^esemete Idrjeldamisega. _ j^^^^^^a, mulal, kasutamisvüsi (hnetim^^^^ ulatushlmtte^ toob lahedale k««-^^^ sarvede j a konti-gde^^ eesttastele nende vanemai^^^^ kasutamisest, mänguesemeist ranikivikultuunst parmevuse sel- ^ ^ ^ ^ ^ Dl Väiismiimsteeriumi Ida-Euroopa küsimuste direktor Peter S. Bridges vübis 18. augustü Ühend-datud Balti-Ameerika Komitee koosolekul:Washingtonis, kus ta andis seletusi Balti küsimuste kohta. Külaskäik oli lühtlasi tutvumisvi-siit, sest P.S. Bridges nimetati alles. äsja Ida-Euroopa Msimuste direktoriks. Ida-Euroopa osakond välisministeeriumis hõlmab Albaania, Bulgaaria, Tshehhoslovakkia, Ungari, Poola, Rumeenia, Jugoslaavia, Eesti, Läti ja Leedu küsimusi, N. Ludu jaoks on välismimsteeriumis eriosakond. Koosolekul olid kõne all Radio Free Europe, Apeerika Hääle, Madrüdi konverenbi' ja Eesti, Läti ning Leedu praeguse olukorra küsimused. P.S. Bridges on töötanud välismimsteeriumis 1957. a. alates. Aastatel 1962—19614 ta töötas ÜSA saatkonnas le kõigi ilmingute ja elutavade-ga, mis iihe rahva juurde aegade algusest on kuulunud. N i i see ongi kujunenud vanarahva tarkuste loppimise käsiraamatuks ja kuigi autor mõtleb esmajoones hoortemalevaid, on see nii oskuslikult koostatud, et annab kõigile hea ülevaate' oma juurtest, sellest kust pärinetakse. /Vaevalt leidub meie hulgas palju neid, kes aastakümnete tagusest õppimisest seda kõike mäletaksid. Kuid raa-seist tegevusaladest. • Lõpuks käsitleb H. ha all.. Jõe tuld tu- See on imetksväärne, kui kaua püsib säde peidetuna tuhas, see oh nagu meie i^ahva vabadusta-he„ mis olnud aastasadu j a nüüdki ootamas Eueks lõkkeks sütti- Raamatu toredad- joonistused jätavad väga meeldiva miüje automat on ka suurepärane käsiraamat r.is.t .jo. onistaj, ana. j, a se, le. tav >t^e kst, eesti täienduslcoolideie, kus lühida J^lSf^^^^f.L^^.it'^'^^^^ tekstij aga hea püdimaterjaliga tehakse asjad ja olud mõistetavaks. Lugeja viiakse Vana-Eesti maaelu, mis ju ainsaks vormiks tollal oli, iseloomu, oskuste, tead-kaks om adust on hea teose aluseks, milliseks tuleb igakülgselt hinnata H. Jõe jutustusi, käbist kännust. ' : > 3a: Omalt poolt tõstab see üles idee, miste ja koguni tarkuse juurde, miks ei võiks selliste suurepäraste mille sügavad etnograafilised .võimetega autor igal aastal anda teadmised on autor suutnud iga- ühe sellelaadüise raamatu noorte-külgselt esile tuua, nii et kerges le, kus ka teisi aspekte vaadeldak-pildiraamatu laadis saame teadli- se eesti ajaloost ja olmusest. Soikuks oma rahva olemasolust ja line odavam trükimoodus võimal-kujunemisest nende võimaluste daksuute väärtuste jõudmist nii piiris, noorte kui ka vähemate lugejate mis on ajaloo kestel olnud, aga rõõmuks ja teadmiste suurendami-müle vaimi^e suurus väljendus vä- • M L I I . 1 1 1 ^ I •••.^•n11 Jtfrwp Bsaxa • EAHVÄRÕI¥Ä-KLASSIS. Autoomanik: härra Siidirätsep Northern Technical School'is, 851 seisab kohtulaua ees. Ta oli ajanud Mt. Pleasant Rd. on eestlaste rah-autoga rattasõitjale otsa. Kohtunik var&va valniistaniise^^^^^W ' reerimine 22. sept. õhtul kella 6—9 ja 23. sept. kella 7—9. , KõikkeUelon ,,Ja kuidas veel! Nüpea kui rat- vuslik tekstiükunst, palutakse i l - tamees jalule sai, andis ta mulle muda i . okt. õhtul tundi kell 7.30. kõige koledama köslepi." Informatsioon tel. — 239-9587. „0n teil eelkaristusi?'' |
Tags
Comments
Post a Comment for 1980-09-11-08
