Vaba eestlane , February 12, 1987

              veebmaril 1987 - Thursday, Febmaiy 12, 1987
(cgg
: :31 jaan. • ' j a -.1 veebr
nädalalõpul toimusid tradit­s
i o o n i l i s e d Udora Soome
suusavõistlused. -
Laupäeval startis 150 ja püha­päeval
170 võistlejat 20-s
kategoorias.
Eestlasi oli kolm: Allan Mägi,
U^o , Limit ja Theo Vellend.
Esimene suusatas pühapäeval 10
km-s meeste lahtises klassis,
millest võttis osa 78 meest! Allan
tuli 27 min. 43 sek-ga esimese 20
hulka. Limit ja Vellend võistlesid
pühapäeval esimese alana
toimunud 35-a. ja vanemate
meeste klassis 20 km
laskesuusatamises. Vellend tuli
43-a-se Kauko Leppälä järel 115
min. 43 sek-ga teiseks ja Limit
I17:27-ga kolmandaks, (pius?
spõlemal 16 karistusminutit).
Ilm oli mõlemal päeval väga ilus.
Temp. —5°C. Rajad olid hästi kor^
rastatud ja võijälus häjži kor­raldatud.
Auhindadele li jaks anti
jälle hinnalisi kingitusi, annetatud
vähemalt 20 soome fimiä p(X)lt.
liu ainult, et supid nii vara ära
aasta tagass suusatasid vennad
Vasilad, ei olnud seekonJ kohal.
..Laupäeval,. 31. jaan.• York'i-. üli­kooli
sise^aadionil toimunud lahti­sel
kii rkõnni võistlusel tuli meie
Jaan Roos 5 km-s 24 min. 10,37 sek­ga
esikohale.
USA-s on suure huviga mara­tonijooksu
vastu kaasa läinud ka
õige eakaid jooksjaid. Mullu
kuulus 70-aastaste ja vanemate
tippaeg 3:04.16 Clive Davies^ile,
üle 75-aastastest on läbinud mara-tonidistantsi
Edv^ard Benham
3:42.57-ga ja üle 8o-aastastest
Ben Mostow 7:11.13-ga. Veelgi
suuremat tähelepanu väärivad ehk
naiste tippmargid: üle 75-a. Anne
ClarkeM 4:49.08 ja üle 8o-a.
Anne Mintzi 5:10.04. Järjekord­ne
kinnitus naiste vastupidavu­sele.
lõppesid!
Märe:atav on võistlejate koosseisu
muutus viimaste aastate' j(X)ksul.
Osavõtjateks on peamiselt üliõpi­lased
McMasteri, Guelphi, Water-loo
ja WestonVi ülikoolidest. Ära on
jäänud enamik eestlasi ja Sudbury,
Sault Ste. Marie ja North Bay
sooniksed. Ka Trinity College'i
meeskond, mille koosseisus mõni
Tashkendis toimunud Kesk-
Aasia esimese rahvusvahelise
malesuurmeistri Georgi
Agzamovi mälestusturniiril, kus
esikoha võitis ülekaalukalt Igor
Novikov, jagas eestlane Lembit
011 9,5 punktiga võrdselt nelja
maletajaga teist kohta.
EERIK LAIDSAAR
NOORSÕDU <D
UTUSTUSI SÕDURIELUST
'1
Kuigi esimesed sisevõistlused
kergejõustikus peeti juba umbes
125 aasta eest, ei registreeritud
ametlikke sise-maailmarekordeid.
Halli-tippmarkide arvepidamine
oli rohkem statistikute eralõbu.
Miks Rahvusvaheline Kergejõusr
tikuliit neid ametlikult ei tunnus­tanud
oli põhjustatud mitmesu­gustest
asjaoludest; erinevate pik­kustega
ringrajad, erinevad raja­katted
jm. Kuid alates 1. jaanua­rist
1987,hakatakse ametlikult kir­ja
panema ka maailma siserekor-dcid.
Osaliselt on selleks tõuke
andnud 1 si.se-MM-võistlused, mis
peetakse märtsi alguses Indiana-polises.
Esialeu reeistrceritaksc Email-marekordcid
18-1 meeste- ja 16-1
naistealal. Seejuures seadis Rah-vusv.
Liit nõudeks, et pikemad
jooksud kui 60 m peavad olema
saavutatud 200 meetri pikkusel
ringrajal.
Alad, kus hakatakse .rekordeid
kinnitama, on järgmised: (sulgu­des
praegune tippmark seisuga 1.
dets. % ) :
MEHED: 50 m (5,61 M . Kolot,
ida-Saksa ja J. Sanford, USA); 60
01 (6,50 B. Johnson, Kanada):
200 m (20.52 S. Tilli, Itaalia);
400 m (45.41 T. Schönlebe, Ida-
Saksa): 800 m (1.44.9 S. Coc, In-ol.):
1000 m (2.18,58 Coc): 1500
m (3.35,6 l . Coghlan, Iiri); 3000
m (7.36,8 E.-Puttemans. Belgia);
5000 m (13.20,4 S. Nyanibui,
Tantsaania): 50 ni tõk. (6,25 M .
•McCov. Kanada); 60 m tõk. (7,47
McCoy)::5 km käik (18.54,6 N .
Matvcjev, N.L.): tcatej. 4x200
m (^1.32.32 Itaalia); 4x400
nr(3.05.9 N. Liit); kaugushüpe
(8.79 C. Lewis, USA); kcirgushü-pe
(2.39 D. Mõgenburg,
L.-Saksa): teivashüpe (5.95 S.
Bubka, N . L . ) ; kolmikhüpe (17.54
M. Bruzikis, N . L . - L ä t i ) ; kuuli­tõuge
(22.15 U.Zimmermann,
I.-Saksa); viievõistlus (60 m, 400
m, kaugus, kõrgus, kuul) — pole
veel võisteldud.
NAISED: 50 m (6,11 M . Koch,
Ida-Saksa); 60 m (7,00 N.
Cooman, õli:); 200 m (22,39
Koch); 400 m (49,59 J.
Kratochvilova, Tshlv.); 800 m
(1.58,4 O. Valru.sheva, N.L.);
1000 m (2.34,8 B. Kraus,
L.-Saksa); 1500 m (4.00,8 M .
Slaney, USA);, 3000 m (8.39,79.
Z. Budd, Ingl.); 5000 m
(15.19,84 L . Welch, USA); 50 m
tõk. (6,71 C. Oschkenat,
L-Saksa);-60 m tõk. (7,75 B.
Jähn, i.-Saksa); 3 km käik
(12.31,57 G. Salce, Itaa-lia);
4x200 m (1.33,56 L.-Saksa);
4x400 m (3.34,38 L.-Saksa);
kaugus (7,29 H. Drechsler,
L-Saksa); kõrgus (2.03 T.
Bõkova N.L.); kuul (22.50 H.
Fibingerova, Tshlv); viievõistlus
(800 m, 60 ni tõk, kaugus,
kõrgus, kuul) — pi^le vee
Laupäeval, 7 veebr, toimus
Scarboros akadeemiliste organi­satsioonide
vaheline võrkpallitur"
niit, kus võitjaks tuli Korp! Rota-lia
ja teiseks Korp! Fraternitas
Estica. Naisorganisatsioonidest
võitis Korp! Filiae Patriae ja tei­seks
jäi Korp! India.
Lähem kirjeldus meie hilisemas
numbris.
Eesti korvpalliajaloos on seni
pikini naiskorvpallur 195 sm
pikkune Karin Murd, kes on
jõudnud nii suureks kasvada
ainult 16 aastaga.
ige
ganisatsioonide
tegevust
¥ÄBÄ EESTLASES!
On kellelgi kuskil muhk — pilpaga loodi
peale ja asi on korras. Valutab kellelgi kõht —
otsekohe tõmmatakse see streikiv kehaosa pints­liga
pruuniks. Kipitab mõnel kõri — pilpa otsa
tükk vatti, see joodipudelisse ja siis kõrri —
ning taas on hädaline abi saanud. Haavad, pi­gistused,
seesmised või välised valud — kõik
need arstitakse joodiga, selle rohuteaduse ge­niaalseima
produktiga. Velskereid hüüab kogu
pataljon joodivanadeks, milline nimetus tõepoO"-
lest osutab vajalist leidlikkuse annust.
Kui järjekord Pensionini jõuab, katsub joo­divana
topeltreameest käega. Nähtavasti Jõuab
ta veendumusele, et siiin tõepoolest midagi kor­rast
ära on, sest kohe läheb ta kapi juurde, võ­tab
sealt kraadiklaasi ning torkab Pensionile
kaenlaauku. ^
Siis ilmub ka arst.
Minutit viisteist hiljem |oodivana tahab
vaadata Pensioni temperatuuri. Kuid haige ei
ase end häirida sellest tahtmisest — ta võtab
tellida?
Pension muidugi eelistab autot. Sest tae­vas,
tule appi — milleks on meil siis kaheküm­nes
sajand, kui haigedki inimesed Jala peavad
kompima?
Nii tulebki, et varsti pärast seda lahkub
Pension ambulantsist, peos maailmatusuur pa­ber,
millel seisab kõige selgemas eesti keeles, et
selle ja selle väeosa arst palub reamees seda ja
seda võtta vastu kaitseväe haiglasse. Diag­noos
•— anginäv . i
' Pension pakib asjad, võtab mõne raamatu
ning vihu kaasa ja istub autosse, mis vaheajal
suure larina ning põrinaga on saabunud õppe-kompanii
ukse.ette. Ei kulu kümmet minutitki,
kui sama auto peatub kaitseväehaigla ambu-
"antsi ukse^ taga. . ^
pesus — teeb kaks, kolmas must — kolm, siis
veel kaks spordisärki -—viis ja kodus maal peab
kindlasti olema veel mõni. Kokku arvata ta neid
aga ei jõua, sest preili küsib kärsitult?
termomeetri kaenlast ja ulatab selle vahetult
arstile endale. Mürgine pilk Reismanni silmist
ei tee Pensionile midagi.
Arst vaatab kraadiklaasi
I — Hm. 38,4 pomiseb ta omaette. Siis aga
kutsub meedikus Pensioni enda juurde, laseb
tal avada suu ning olles enne teelusika varrega
teise keele alla litsunud, vahib kurku. Arvata­vasti
leiab.ta seal vähe lohutavat^ sest kohe v a ­bastab
ta Pensioni ja lausub Joodivanale:
— Jälle valged plekid. See angiina hakkab
meile tüli tegema. Kirjutage see mees haig­lasse.
Pensioni poole pöördudes lisab:
• Kas Jõuate ise minna või: tuleb: .auto .^vä
Reamees Pension astub sanitaarautost välja
|a sammub oma tinaraskeil jalgadel sisse uksest,
millel ilutseb mustakirjaline emailsilt: ambula­toorium.
Korrapidaja sanitar võtab ta saate­kirja,
uurib seda tükk aega, istub siis laua taha
j a niisutades suus keemilise pliiatsi otsa, pärib
tulnuka eluloost andmeid sellise põhjalikkusega
nagu kavatseks ta ristimistähte välja kirjutama
hakata. Sellest ülekuulamisest pääsenud, Pen­sion
satub energilise ambulantsipreili meele­valda,
kes, ilma et vaevaks võtaks nina oma ees
olevast raamatust tõsta, esitab küsimuse:
:itu särki Teil on?
Pension, kelle silmi ees kõik on nii kumma­liselt
mahe ja udune, hakkab oma uimase peaga
— Ei tea t ä p s e l t , , . • "
— Kuidas nii? Ärge naljatage ega jiviitke
aega. Noh? Üks või kaks?
~ Seitse või kaheksa! '
— Mis jutt see on, seitse või kaheksa särki
inimesel seljas.
— Ei, preili, seljas on mul vaid üks. Teised
Oli niisamuti — pesus või kodus,
Preili krimpsutab nina, nagu näidates, et
ta sellisest naljast just vaimustatud ei ole. T a
siiski ei peatu selle küsimuse juures pikemalt,
sest lõppudelõpuks on ta jk ametiasja ajamas ja
peab märkima suurde raamatusse üles kõik. rais
Pensionil kaasas riidevarustuse^ alal. Kõik v ä -
jasttoodu läheb hoiule haiglalattu, seepärast,
kogu see tseremoonia. Pension aga antakse kus­kilt
ilmunud noore ja kena preili hooläe, kes
juhib ta haigekambrisse, mis kannab uksel
numbrit „seitse." Seal antakse talle vasemas
reas esimene tühi voodi ja haigla rõivad, mis
koosnevad pesust, imeveidrast laiast haigemant-list
ja kappideta tuhvlitest. Sellega on Pension
võetud vastu täieõiguslikuks liikmeks haigla
koosseisu.
Sama päeva õhtul ilmuv patüli käsukiri fik­seerib
asJa nii: § 7. õppekompanii reamees )üii
"^ension haiglasse saatmise puhu] arvata maha
)iduk ja seebilt alates ***skp. S
see; on u
, ^Estonia'
suurpäev
30 aastat puhkpillimi
Koos teiste omataoliste
„kõrgesse ikka" jõudnud
tähistab oma 30-ndat aastai
Eesti Majas peoõhtuga, milh
vast.
Õieti sai 30 aastat tegevust täis
juba möödunud hilissügisel.
1957. aasta novembris sai
algatuse Toronto E. Meeskoori
ridadest pillimeeste ansambel, ja
siis veel ei mõeldud väikesest
ansamblist kaugemale. 11
meheline koosseis esimesel!
aastal mängis Aug. Kiilaspeal
juhatusel, kes oli ka T.E.
Meeskoori esimene koorijuht.
Innuka organiseerijana oli
eestvedajaks Ed. Taimre
orkestrivanana ja hiljem - ka
esimehena.
See koosseis aga kujunes
lumepalliks, mis edasi veeredes
tõmbas enese juurde arvukalt
uusi mängijaid. Mõnedki nende
hulgas kutselise võimega: 1957.
a. sügisel kutsutakse orkestriju­hiks
Uno Kook, kellel seljataga
juba orkestrikogemüsed ja ka
koorijuhi praktika. Tohutud
raskused instrumentide muretse­misel
ja noodikogu soetamise]
ületati ühisel nõul ja jõul. 1958.
a. jaanuarikuuks oli väikesest
meeskoori ansamblist võrsunud
rohkem kui 30 liikmeline
orkester, mis sellega seoses
seisis juba suuremate ülesanne­te
ees.
Algpäevade abi eest on orkes­ter
tänulik T.E. Meeskoorile ja
Edukas ,,Kungla"
tantsurühm
Toronto Eesti Rahvatantsijate
Rühm ,,Kungla-' tegevus on käes­oleva.
.aavSta- algusest peale olnud
äärmiselt intensiivne. Peale regu-laarsete
tantsuharjutuste -- paar
korda nädalas — on eeltööd!
rühma iga-aastaseks suur esinenij -
seks käimas täie hooga. Tullakse
- välja uue kireva eeskavaga. ,,Kas
oled näinud. . esitatakse lau­päeval,
28. veebruaril, kell 7:30
õ,' Minkler auditooriumis, Seneca
College (Finch & Hwy. 404).
Ü r i t u s e eeskaval iscs osas
. esinevad peale Kunglata'ntsiH"üh-made
külalisesinejatena läti
,,Daugavina'' ,^ leeciu , .Cintaras'',
ungari ,,Bihari Dancers" rahva­t
a n t s u r ü h m a d . ,,Kas oled
näinud. . on lugu noorest ees­ti
neiust, kes oma sõjas kaduma
läinud peigmeest otsides rändao
Eestist Lätisse, Leedusse-, Unga­risse;
kust ta siis jällegi tagasi
Eestisse pöördub. Piletid on eel­müügi]
ja saadaval Kung a
liikmeilt või telefoni kaudu: helis­tada
Peter Roose'Ic. tel.
731-6250. Pileti hind: $10 täis­kasvanuile:
$5 lastele (12 a. võil
noorematl). Kunaon loota rplrke-|
arvulisi osavõttu,oleks stnn ilav]
piletid võimalikult' ruttu elle tclli-|
da.
AOl
• i i
* • i • •