Vaba eestlane , June 15, 1978

              jB^BiCSWrHXIWI 1 pae»* '
VABADE BESTLASTE HMLEEANDJA
VÄLIAAHBJA: O/Ü Vaba JEesiaane/135 TecuiM §fe T©roBt©9.
PEATOIMETA
TÖOIETAJA: Hasmes
POSTIAADRESS: P.O. Boi 70, Stn. G, Toronto 3 / O ö t Ä 3M7
lELEFONED: Ä 3$4-7521, taUtus (tellimised, kuiOutused,
TEiJLIMISHINNAD Kanadas: aastas ^0.-, gKMjlaastas $16.- ja
veerandaastas Mri^tiga aastas $48.-^, poolaastas $2550
ja veerandaastas |1350.
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas 1^^^^ pcolaasr
tas "117.— ja veerandaastas $9.50. Kiripostlga üSA-s: aastas
. $53.—, poolaastas ja veerandaastas |15>—
LENNUPOSITGA tilemere-maadesse: aastas $62.—,
$31.50 ja veerandaastas $16.50
Aadressi muüdattis 30 c. — Üksiknumbri hind 35 c. '
Publlslaed by Free Estonian Publisher^Ltd., 135 Tecümseth St.,
1 Toronto 3, Ont.M6J2H2
Ühendrii-
N. Liidu teadeteagentuuri Tas­si
teadetest Ja vene raadiosaadet©
konuneniaaridest võib järeledada,
et Kremlis valitseb võrdlemisi
ärev meeleolu seoses ühendriiki­de
presidendi Carteri ja tema vä-ilspoliitilise
nõuandja Brzezinsid
äsjaste väljendustega, milledes
kritiseeritakse N. Liidu agressiiv­seid
aktsioone Aafrikas ning kin-nitataksb,
et detente poliitikat on
võimalik ainult siis rakendada
kui mõlemad pooled ausalt sõlmi­tud
kokkulepetest Jamii peavad
ning vastastikuse koostöö huvi­des
valmis on kompromiisse tege­ma
ja oma vaUutusplaanidest loo­buma.
Kremlis leitakse, et selli­sed
• väljendused tähendavad de-lente
polütilia hülgamist, külma
§|õja tagasitoomist ning maailma-rahu
ohustaniist ning nende taga­silöökide
eest kannab vastutust
Ühendriikide praegune juhtkond.
Tassi kommentaaridest nähtub
et N, Liidu Juhtkonna vihapurs­ked
ori suunatud eriti president
Gkrteri nõuandja Zbigniew Brze-zinski
vastu, kes oma poola pä­ritolu
Ja sidemete tõttu tunneb
kommunismi ja selle kavatsusi
paremini kui läbilõike
kide poliitikamees.
ühendtekide Ja N. Liidu Juht­konna
sõnavõttudest Ja iiksteSse
vastastikusest kritiseerimisest Jä­reldusi
tehes võib konstateerida,
et mõlema suurriigi vahelised
suhted ei ole kunagi olnud nii ma­dalal
taseniel pärast seda kui
^ Nixon Kissinger rakendasid
1970-nendate aastate algul oma
Idepressiivse detente poliitika.
Peamiseks põhjuseks siin on
kahtlemata N. Liidu agressiivsus
mitmel rindel, mis on tingitud
president taarteri võimete alahio-damisest
ning ühendriikide Kong­ressi
reserveeritud olekust välis­poliitiliste
küsimuste hindamisel
Ja vajalikkude aktsioonide raken-
. damlsel... ;
Ühendriike Ja ta liitlasi häiri-vatpst
N.l Liidu sammudest vii­masel
ajal tuleks esile tõsta vene-Šaste
ja nende kuUha palgasõdu­rite
üha suurenevat aktiivsust
Aafrikas, N. Liidu palavliklni rel­vastamist
maal, merel Ja õhus,
Inimõiguste nõudjate üha suure­mat
tagakiusamist N. Liidus Jä
vene ispionaazhioperatsioonide
suurendaniist, mis võttis eriti
oma.pärased ja isegi grotesksed
vormid Ühendriikide saatkonna­hoone
Moskvas elektrocfniliste
kuuldeaparaatide valve Ja kont­rolli
alla võtmiseks. President
Carter Jälgis Kremli tegevust pi­kema
aja jooksul näilise tagasi­hoidlikkuse
Ja ükskõiksusega,
kuid konmiuriistide aktsiooniga
T
Ängoolast Sairesse sai Castro:
selt tema mõõt täis ja ta pidas
vajalikuks nii venelasi kui ka kuu-bälasi
võrdlemisi teravas sõnas­tuses
hoiatada.
Carteri sõjakam hoiak N. Lüdu
suhtes ei ole loomulikult tingitud
ainult invasioonist Zairesse, vaid
siin tuleb arvesse võtta ka mõ­ningaid
teisi tegureid. Esmšjoo-nes
tuleb silmas pidada^ et
ühendrükide Julgeolekunõukogu
Juhataja ja president Garteri vä-iispolütilise
nõuandja BrzezinskI
täht on viimasel ajal Valges Ma-
Jas tunduvalt tõusnud Ja Brze-zinski
on Juba pikema aja Jook­sul
avaldanud Carteriie Ja välis­ministeeriumile
survet Jõulisema
välispoliitika rakendamiseks. Tei=
seks häirib president Carterit
teadmine, et teda peetakse nõr­gaks
'ja saamatuks presidendiks
hing ta peab seetõttu hakkama
asturnä j^nergüisemaid samme
ühendriikide prestiizlij suurenda­miseks
Ja oma niõJu maksma pa­nemiseks.
Seoses president Carteri hoia­tavate
sõnadega tekib küsimus,
kas Ühendriigid muudavad põhi­liselt
oma polütikatN. Liidu suh­tes
Ja rakendavad abinõusid
Moskva- edasitungi pidurdami­seks?
Faktid tõestavad, et mõ­ningaid
vastavaid abuiõüsid on
Juba rakendatud, kuna NATO
kinnitas kaugeleulatuva pikaajali­se
relvastumise suurendamise
programmi ja Brzezinski kiilas-tas
Hiinat, et avaldada sellega
poliitilist survet Moskvale. Kuid
samal ajal mainitakse Valgest
Majast, et Ühendriigid ei kavatse
karistada venelasi Ühendriikide
teraviljast, tehnoloogiast Ja lo-e-diitidest
ilma Jätmisega nuig sa­muti
ei ole Kiiuba suhtes kasuta­misele
võetud survevahendeid.
Ning presidendi kõyakä,elisemale
poliitikale on tekkinud tõhus vas-tusurve
Kongressis ning isegi
Ühendriikide delegatsiooni Juht
Liitunud Rahvaste Organisatsioo
nis Andrew ¥oung kritiseerib
avalikidt Carterit tema Kuuba
hurjutamise pärast.
Selles olukorras ei oska isegi
kõige paremad välispoliitilised
eksperdid ennustusi teha Ja ette
kuulutada detente poliitika saa­tust
Ja Garteri välispoliitika tule­vasi
keerdkäike. Üldiselt valitseb
siiski arvamine, et Carteri kõvad
sõnad ja senised poolikud surve­vahendid
N. Liidu vastu ei suuda
Kremli juhtkonda mõjutada oma
praegusest agressiivsest Ja ris­kantsest
välispoliitikast, loobumi-'
;seks,- • . •: • \"
;e oma presiäenüle, et ma tahan rääkida; ameie.vahel tekkinud lahkarvamistest pärast JärgMisi valimisi"
STOKHOLM (EPL) — Prof. Ilmar Tammelo Salzburgist pidas esmaspäeval. 8. mail EestS Teatollk
Selts Rootsis ettekande teemal >,Kuhu lähed, demoferaatia?", milles avaldas kriitilisi vaatekohti tasja-funktsioiieerimiseja
otstarbekohäsiase kohta.'Ta ütles ^kokkuvõtlikult:: •
Demokraatia on riigivonn/mis ;kraatiateju^^ võim on 'sustab seda, mida ta mõistiikult
rajaneb vabadel valimistel, vabal
arvamuste avaldamistel ja üksik­isikutele
ning nende koondistele
garanteeritud põhiõigustel. Demo­kraatia
põhiidee seisab selles, et
see on' riigikord; milles rahvas on
kõrgeima võhnu kandjaks.
Demokraatial OE omad varju-sem
olla kui oli 1974. a. Kam-bodzhasj
ikus 'kote miljomt sun-initi
pära^ lühiajalist t e a 4 e t ö^
"WASHINGTON — Vietnam kodudest lahikuma, Kambodzhat
plaanitseb järgnemist Kambödz- Peetakse ,^asia Auschwitziks'%
hale, „Aasia Ausohwitzüe". ja aja^ kmia^seal m toimimAid ja toiimib
da müjonid vietnamlased liraiä- ^^^üdiki natside iriassmõrvale sar-'
dest maale, seletas üte A m ^ ^ inimeste hävitamine. ^
põ^nike küsimuste ek^ On ^odzha arvestab jM-aegu, et tema
saadud andmeid,,et Vietnamüö^ TaMaarv on vüs .müjc^t. 1975.
kava sundida 10 müjonit inimest aastal see oli -kaiieksa müjonit ja
Iimma.yietnami linnadest maale. ^^^^^^^ huikkus
Viis kuidas- raJivast linnast välja 50Ö.000 inimeste linnadest maale
simniÄse võivat isegi p r i ^
See on osutunud mannetuks, ise-ennast
ohustavaks ja iseennasthä-vitavakski
riigikorraks ühiskonclli-kes
kriisiolukordades. Sageli sööt­vad
ja nõuavad demokraatiat selle
vaenlased, et. omada soodsaid tin­gimusi
oma õõnestustööks. Demo­kraatiad
pole suutelised astuma
küllaldasi samme riike ja kop
inimkonda kummitavate suurte
maailmaprobleemide lahendami­seks,
eriti ökoloogüistel, demo-graafilistel
Ja majanduslikel ala-
Rahva valdava'enamiku hoiak on
hedooniline, st. piiramatu tung ma­teriaalsetele
hüvedele.
Nimetatud probleemide lahenda­mine
nõuab aga kõikidelt ühis-konnaliikmetelt
askeetUist hoia.
küt, valmisolekut teatud loobu-musteks.
Demokraatia krütikaga avalik­kuse
ette astumine on raske, isegi
ohtlik. Demokraatiavastasele teele
asunute hkmuteod kohutavad
meid. Nii on demokraatiakrlitikud
kahthise all.
Tänapäeva. poliitüisi mõtlejaid
iseloomustab 'teatav vahnne pelg­likkus
ja fantaasiapuudus. Asume
praegu ühel inimkonna saatuse
suurel pöördepunktü, mida on too­nud
aatomienergia avastamine ja
raalide leiiitamme.
Demokraatia suhtes kriitüise
hoiaku võtnu^ julgeb esitada mõnin­gaid
mõtteid demokraatia paran­damiseks:
Rahva Võimu avaldamine ja ta
hüve taotlemine demokraatliku rii­gikorra
kaudu ei tähenda alati ük­sikinimese
vabaduse ja hüve kinä-lustamist.
Normid, kaitstes üksik­isikuid,
kaitsevad vahel ka demo­kraatia
surmavaenlasl
Need ; võimaldavad ülksikislkutis.
vabaduse mõnitamist vabaduse
:iäbi.;,.
&e oh tekitanudpaljudes kodani­kes
poliitilise apaatia. Toünub olu­poliitikat
viljelev parteide vaheline
ja ametiühingute ebakoordineeri-tud
võitlus.
Rahva enamik pole tõeliselt või-melme
paljudeks otsustusteks. Sta­tistika
näitab, et iga rahva enamik
on vainiselt keskpärane või madal.
See on likskõikne kaugemate huvi­de
taotlemisel ja avaldab vastupa­nu,
kui 'need huvid nõuavad Isohe-seid
ohvrieid.
Demokraatia on kuidagi funktsio-nserinud,
küna juhtkond on olnud
ebaküllaldane ja nende võimulpü-simine
ebakindel. Polütüine tege=
vus nõuab ka ebapopulaarsete
sammude astumist. Seda takistab
muuseas opositsioon kui demo­kraatlik
institutsioon.
Valitsevad suurparteid ühenda­vad
oma programmis kõikide rah­vakihtide
soove ja nõudeid.
See viib pärteiprogrammi sisuli­sele
hõrenemii^ele ja lahjenemt-
• sek.;.
\ Kas ; sünnib demokraatia krüs
järeldama, et meü tuleb ära pöö­rata
demokraatiast? See on viinud
seni diktatuuridele, mülest ükski
pole osutunud talutavaks. Demo­kraatiast
ei tule loobuda, seda tu­leb
parandada.
Järgnevalt oh esitatud visand rü-gikorrast,
mida võiks nimetada
„eukraatiaks" (hea valitsus): .
Rahvas rügivõimu organina ot-suudab
otsustada. Rahvaesindaja­te
valimine eeldab sobivate isikute
eelvalikut, mis on tänapäeval tea­duslikult
võimalik väljatöötatud
kvalifikatsiooniprintšüpide ^ läbi^
Enne oma ämetkoha ülevõtmist
täidaks vastav isik abiiilesändeid
asjassepuutuval kohal.
Ametköhast taandunu töötab
edasi nõuandjana piiratud aja
jooksul.
. ühiskondlike organite tegevus
allub erilise organi järelvalvele,
mis on pädev takistama igat või­mu
kiu-itamtamist. Aga. sel orga­nil
puudub päde\iis ise jarelvalve-aluste
organite võimu teostada.^ •
Inimestel olgu vabadus, inida on
väärt omada, majanduslik heaolu,
mida antud riik suudab lubada,
võrdsus, mis on vajalik eneseteos-.
tamiseks, "ja töö, mille teostami­seks
on tal võüneid. •
PEKING —. Nõukogude Liidu diplomaadid; jalutasid välja ban­ketilt,
mis oli korraldatud Rwandan presidendi Juvenal Habyari-mana
poolt, pärast seda kui Hüna vaneiii peaministri abi Teng
Hsiaö-Ping süüdistas seal N. Lütu Aafrikas segaduste tekitami­ses.
See oli Järjekorras Juba teine N. Liidu esindajate välja-
.marsssimine banketilt, kus Hiina'. on srünnanud Moskva sekku­mist
Aafrikasse. ,"• :
Teng kõneles banketü, et olu­kord
Aafrika feonthiendü põhjus­tab
tõsist muret, 'kui suurvõimu­de
võistlus seal. muutub veelgi
akuüitsemaiks. Otseselt N. Ludule
mõeldes, eihkki ta ei nhnetanud
selle nime, Teng ütles,
et tehes pingutusi igal pool eba-harmoonia
Ja pahanduste teki-tpmiseks,
see vamiselt noorim
suurvõim, on eriti Aafrika suu­nas
oma huvi näida(nuä,
saates sirina palgas'Õdureid, pan­nes
plalhvatama sõjakolded, teki­tades
Aafrikas rahustusi ja põh­justades
'hirmu ning kartijst Aaf­rika
riikide hulgas. '
Teng ütles, et enne kui sel suur­võimuks
saanud riigü õnnestus
sõjafeollet kustutada Aafrika Sar­ve
riikide vahel, ta saatis ..juba
uue. rünnakuüksuse Zaire va,stu.
Tugev realiteeditunne on põhju­seks,
et need Aafrika,, riigid näe­vad
üha selgemini sellise vahele­sekkumise
ohtu, eriti aga selle
süurvqhnupoolt,: .
kes alaliselt kasutab oma suud
kaunite sõnade ütlemiseks, et
ta toetab rahvaste rahvusliku
;i§;eseisvuse liikumisi.' ..•
Tengi esimene rünnak N. Liidu
vastu Zairesse tehtud invasiooni
kiüiastas Kinsihasat ja lubas edas­pidi
tehnilist ja majanduslikku
abi president Mobutu Sese Se^o-
1948. a. mõisteti kümneks aas­taks
vangi i5-a;ukramlane Juri
Shukhevitsh. Põhjus — ta keeldus
lahti: ütlemast oma isast, küidral
Roman Shukhevitshist Ukraina va-badusarmeest,
kes võitles Ukrauia
Vabaduse eest natside Saksa ja
Nõuk. Vene vastu. Praegu viibib
arreteeritu juba kolmandat 10 aas­tat
Vene kontsentratsioohüaagris,
armastusest oma isa, isa ideaalide
ja oma kodumaa vastu.
Tema päästmiseks ja ta olukorra
kergendamiseks loodi N. Jerseys
erikomitee. See kogus miitingul
rohkeid alM-ju petitsioonüe/ mis
läkitati USA presidendüe, ärakir­jadega
välisminister Vance'ile,
presidendi nõudniku Brzezinsküe
ja mõkhiateleN. Jersey senaatori­tele
ühes mformatsiooniga eelmär-
Mujal maailmas on korstnal oma
kindel otstarve, kuna see peab |uh-iima
suitsu majast üles õhnruujni.
Moskvas on asjad siiski hoopis
teisiti, kuna seal kasutavad vene­lased
korstnat erialaliseks otstar­beks—
spioneerimiseks. Nü -tegid
ameeriklased hiljuti teatavaks, ež
N. Liidu elektroonika eksperdid
oUd paigutanud Ühendriikide saat-|
konna hoone kõrval asuvasse korst­nasse
sensitÜYsed aparaadid, et
nende abil kuulata, registreerida
ja selgusele jõuda, kas ameeriklar
sed hauduvad salajasi plaane N.
Liidu vallutamiseks või niisama
venelastele var\-astele astumiseks.
Kuid nii nagu meie juba vanast
ajast teame, ei ole kommanistid
milleski süüdi ja süü veeretatakse
alati teiste kaela. Xii Juhtus ka
seekord, kuna Kreml volitas Tassi
teatama, et ameeriklaste poolt pal­jastatud
aparaadid ei ole mõeldud
spioneerimiseks vald hoopis^tükis
ameeriklaste spionaazhiaparaatide
häirimiseks Ja kahjutuks tegemi­seks.
Kogu lugu pöörati seega
täielikult pea peale ning tehti hun­tidest
lambad ja lammastest hun­did.
Ja pealegi kinnitab Tass-" ei
ole^-at ameeriklastel midagi tege­mist
selle -korstnaga, kuna see ei
olevat saatkonnahoone korstea
vaid kuuluvat kõrvalmaja juurde.
Sellega lasevad venelased selgelt
välja paista, et ameeriklased ei
tohi hähida nende spionaazhiope-ratsioone
ja peavad lubama nende
salakiuilajatel tegutseda vabalt
maa peal, j õhus, maa all Ja isegi
kõrvalhoone korstnas. Kõige selle
loo juiu-es jääb aga mõistmatuks,
kuhu saadeti saatkonna kõrvalma­ja
suits kui KGB muutis maja
korstma oma spionaažlii peakorte-
:rik§!^/;\---.-:l/;.;- v, --^
Kui lugeda Nv Lijiäu ajaMrJan-dnst,
siis jääb selline mulje, et
põlliunajandus teeb seal kölhooss-
Ja sovhoosisüsteemi rakendamise­ga
tohutusuuri edusamme. Räägi­takse
palju meestest, naistest Ja
masinatest, mis on rakendatud
põllumajanduse toodangu sauren-damiseks
ning ajalehtedes aväldaV
takse pidevalt püte valgetes kitli­tes
lüpsjatest ja vormimütsides
kündjatest, kes on saavutanud põl­lul
või karjalaudas imetlusväär­seid
tulemusi ning kelledele on
antud nende supte teenete eest ki-lokaaluga
ordeneid või \^emalt
gitu kohta ja tähelepanu juhtimise-puhul
oli just .pärast seda, kui Iga ka teistele Vene rezhiimi
küllaldaselt elutark. Aga demo- Hüna välisminister Huang.Hual ohvritele.
Kuid vaatamata kõigile nendele
suurtele vägitegudele Ja masinate­le
ei saa partei Ja valitsus põllu-majan^
sele kuidagi Jälgis alla. Ju­tud
ja teooriad on ilusad ja väge­vad,
kuid viljasaak on väike, pii­mast,
lihast, juurviljast Ja puuvil­jast
rääkünata. Ja nüüd võetakse
jällegi appi vana Ja tuntud trikk,
millest avalikult ei räägita, kuid
mida vaikselt tasa Ja targii orga­niseeritakse
- niielt pisikeste
eravösiliste ;põllulappide. andmine'
lk.3) :
Nr. 45
Vi
NÄI
17. Ja Vt
dr. A. Mael
Kuigi
nud ühest!
seni ja \j
töö miönesl
ris, on po
s^emaid ett
või okitoobi
kui läbirää]
,pe saalvutE
"sid. Pokite
on andnud
. saibsioonidel
ruicsid jube
deiks, looöcsil
kusi jateeki
se juhtideks]
Postiteeni^
hos juba rol
Möödunud
lepituslike If
postivalitsusl
nud ikõiki oi
nud, et nl
nõudmist ei}
tulla,: teus nj
dust^ lõpetai)
dude kasuta
suurtel posti
del ja admij
. tööliste j õudl
leedi iile rääf
Kanadalase
omaikjs vötn
ebastabülsust
tust ja ebakii)
vad fcohalike
jaite tujulmsel
|UU1
variupail
New Yorgi
Göldberg, 37.
satsiooni esünj
on aidata U5
te N. Venest j |
elamisvõimali
Jersey osalii^
linnas, Exchai
Juba ikorteritc
sisserändajat jj
korrastämistöq
jutamissks.
Arthur Abba
kk-jandusele. ai
on Jersey Citj
jekt määratud
senud juutidele!
väikselt alustati
laiendada kuni I
daja koondai
all-linna juudü
kolhoosnikele
põUnsaaduste
nemaailmast
selliste põllula^
erama japidami^
sena Ja naeruvJ
likult on sellis
sunr tähtsus NJ
duse pealvee hoj
de vaatlejad js
leerivad, et Kr^
välja Jaganud
eramajandamis(
lulappi ning etj
N, Liidu põllul
gust tuleb nenl
kuigi need ml
.3 protsenti riigi
lumaast.
Kuid Brezhne]
sõbrad ei ole
rahul ja ih'ita^
arvu suurenda]
skaalas, kavats<
tükke anda ka
nikele, keda vai
tisainetega ja
see kinnitab ki
Liit ei ole 60 aasi
oma riiklikku jal
põllumajapidamij
järjele ja otsib i|
talistliku süsteei
šelt, tehes seda
jatud kujul, bäbj
kommunistliku
fceerumist.