Vaba eestlane , February 19, 1981

              VABA EESTLANE neljapäeval, 19. veebruaril 1981 — Thursday, February 19,1981
VABADE EESTLASTE HMLEEANBJ^
VÄUAAKDJA: O/Ü Vaba Eest^^ Tecmnseth St. T<w«aito(S,
PEATOIMETAJA: Karl Arro
TOIMETAJA: Hannes Oja
POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Štn. C, Toronto Ont. M6J 3Ltf?
TELEFONID: toiinetüs 36^7521, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 3M-7675
TEIlJmSHINNAD Kanadas: aastas $38—, poolaastas $2lv- ja
veerandaastas Uhijjl kirlpostiga aastas $61.—, poolaastas $33—
'ja veerandaastas 11?.— .
TELLIMISHINNADJ! väljaspool Kanadat: aastas $42.—, poolaas^
tas $23— ja veerandaastas $12.—. Kirlpostiga USA-s: aastas
$67,—> poolaastas $35,50 ja veerandaastas $18.50
LENNUPOSTIGA ilemere-maadesse: aastas $76.-, poolaastas
$38.— ja veerandaastas $20:—
Aadressi muudatus 50 c. — Üksiknumbri hind 50 c.
¥RBE iSTONIAN
Published by Free Estonian Publish^ Ltd., 185 Tecums©tSj St.
Toronto Ont.M6J2H2
Eesti Liit Eamadas korraldas Marie Underi mälestusaktuse, mis kujunes sisutihedaks. Aktuse lõpul Is^uliš
Cantate Domino poetessi sõnadele „Mälestus ja tõotus" Juhan Aaviku poolt loodud laulu. Pildil koor ja
seHe kohal laval olevad lauljad, näitlejad, kõmeleja, koorijuht Ja helilooja, keUele Malle Laansoo Jagab
Foto: Vaba Eestlane
alaiiii
Q
Adelaade, EestJ^.Seltsi juhatus
Austraalias on saa&ud ,,Vaba..''
Eestlase'^ toimehisele pikcima khrja^
milles kinnitatakse,'^t sJjQseš Airist-raaiia
Seltside Liidu jälnatuse^eita-va
otsusega ESTO-83 kordami­seks
Austraalias, on Välis-Eesti
ajaldrjanduses ilmunud tõsioludele
mittevastavaid teateid, nagu oleks
kõik eesti keskused Austraalias loo­bunud
ESTO-83 korraldamise või-,
maiustest.
Kirjas kinnitatakse, et Adelaide
eestlaskond oli tegelikult nõus võt­ma
ESTO-83 korraldamise austava
ülesande enda peale, kuid selle sei­sukohaga
ei olevat arvestanud
Austraalia Seltside Liit, kes olevat
talitanud küsimuse otsustamisel ise­meelselt
ja ignoreerinud Adelaide
eestlaste seisukohti.
Nagu pikast selgitavast kirjast
nähtub, oli Eesti Päevade küsimus
Austraalias mitmes instantsis aru­tusel
ning seda kaaluti cdasi-tagasi.
Kõigepealt toimus 5. oktoobril
1980 suurem nõupidamine Mel-bonrhes
- Austraalia Eesti Seltside
Lüdu juhatuse ja kõikide eesti or­ganisatsioonide
esinduste osavõtul.
Seal pooldati pidustuste korralda­mist
Sydneys häälte vahekorraga
14:4, kuid kummalisel kombel piid
neli vastuhäält jiist Sydney organi­satsioonide
esindajate hääled. Kü­simuse
otsustamiseks peeti Sydneys
kuni
Läämemaailma polütikudj ajaku:- marksistliku ideoloogia sildi all i l v i mi^uuuv i i u i i i g a m i i i c i iiicsssi inimene
jandus ja teised avalikku arvamist väikesele valitsevale grupile.küllus- ^
kujundavad tegurid pfeaksid oma Ukku ela võimaldada ning maail-Nöl^ kciristcitakse V O i SdCldetakS^
põhikoelt olema objektiivsed, sirge- mavallutamise plaane haududa. |f^*Q0||i vcJÜCi
Joönelised, loogilised ja õiglased, Sellele rezhiimile on antud läänest V
mülel oleks erakorraliselt suur rikkalikult abi ja toetusi ning N. Samal ajal kui N. Liidu ajalehed ülistasid möödunud aastal Kopenhaagenis peetavat Lütunud Rahvaste ^«"'"^J^ ^y^y^
tähtsus inimeste mõjutamisel ning Lüdu propagandakirjutisi ja kom- Organisatsiooni rahvusvahelist naiste kongressi, saatis N. Liidu valitsus maalt välja kolm tuntud teisiti- ^eaiseie c^^
nende tõekspidamistele kindlate munismi ülistavaid materjale on mõtlejat naisliikumise tegelast. Need kolm katsusid hiljem pääseda kongressile, et ametUke nõukogude hlH v^^»h^Ti^U r n h t l n T i ^"
aluste rajamisel. See oleks eriti va- publitseeritud, levitatud ning kino- esindajate asemel rääkida nõukogude naiste kitsaskohtadest. OICK, KUS vasiun«wii ,oii ronKem KUI
Jalik praeguses maailmas, kus va- linal näidatud. N. Liidu tankft mi.- T.* +in
leappstlid, propagandistid ja raid- lonnid on isegi pärast Teist maail- ™3ana Mamonova, latjana Go- lisavad naiste tööpäevale
eesriidetaguse ideoloogia külvajad masõda vallutanud teisi riike ja or- ^i^s^eva ja Natalia Malatshaskaja, kuus lisatundi.
ja seemendajad katsuvad mürgita- jastanud rahvaid, kuid läänemaail- saabusid Viim, olid olnud koos- Teoreetiliselt nõukogude põhisea-da
kõigi võimaüke vahenditega mas käiakse nende vägivallategude ^öös Leningradis tegutseva femi- dus tagab naistele samaväärsed
moorsugu ja kergeusklikke ning initsiaatoritega ikka veel läbi kui nistide grupiga. Kriitika, mülenad võimalused kõigil elualadel. MÖö-suunata
neid oma valeõpetnstega omasugustega iiing isegi Afganista- suunasid nõukogude naise olukorra dunud kuuekümne aasta jooksul on
kõiralteedele, kust ei ole sageHni okupeerimine^ tagasi kohta oli nii äge, et seda peeti rün- sel alal ka mõnda saavutatud, kuid
enam tagasipööramist vabasse, nor- ei' toonud olukorda drastilist muu- nakuks kogu vene poliitilise süstee- ametlike andmete kohaselt on rii
mi vastu.
Tatjana Mamonova Ja tuntud
poetess ning teisitimõtleja Jülia
Okulova Vosnesensfcajav te
olnud Viinis möödunud maüiuust Naissoost teadlasi Ja msenere on
Naistele antud lubadu^ist- hooli­mata
on võim parteis meeste käes.
maalsesse, demokraatliku ühiskon-datiBst.
(äa. Paraku peame aga kogema, et N. Liidule vastukaaluks vÕiksS-sirgejoonelisuse
|a õige ning kw- me tuua Lõuna-Aafrika küsimuse,
ja vahel selge vahetegemise asemel Kahtlemata on see õigus, et Lõuna-valitseb
läänemaailmas kahepaik- Aafrikas on rakendatud rasside vä­sis
ja topeltstandard, mis muudab hetegemisele baseeruv rezhiim,
selge vee segaseks ning loob selle- kuid Xõuna-Aafrika vabariik on.
ga eeldused kommunistidele oma süsM eedeni aed võrreldes N . Lii-maaümavallutamise
plaanidele Hee duga j a sealse tohutu orjalaagri Tegelikult on sellest ilmimud ainut
rajamiseks. v süsteemiga. Kuid läänemaailhi üks number 1979. aastalõpul.
alates, toimetasid N. Liidus esi­mest
feministide ajalehte „Nai-sed
Ja Nõükdigude Liit",
Topeltstandard maailma jiolütili- peab Isegi pärast Afganistani oku- Mamonövat ähvardati süüdistuse- tegu keelduda naist raseduse tõttu
poolt liääli ja seega oli ^eestlaste
elujõulisem j a ^ ^ keskus pi­dustuste
korraldajana rivist välja
Ainult kolmandik ; ülemnõukogu^^S®""^
liikmeist on naised, aga nende ^uüd tegi Liidu kul^^^
lükmete töö 6n ainult vormü^o- >'^^aja^Tiiu S^^
j^gjjg tl Seltsüejarelpanmise, kas sealse^
eestlased ei soovr pidustusi korr^^^
Tõeliselt polütilises võimukeskuses, dada. kokkuleppe kohaselt A.E..S;; •
gis naisi lT8"mnjo;;it"7oli^^^^ kui kommunistliku parteis, on k^ Lii4u esimehega saatis Adelaide E.
Id mehi ja üle 95% neist on palgalisel ""'^f' ^^O-st liikmest vaid kumme- Sel si sekretär ü. E Kesknõukogu-ia
tööl või õpivad. Naiste osa kogu .^f.^- " " " ^ ^ Jl^fogus le^telegrammi, paludes otsu^^
neid ei olegi, kä mitte poliitbüroos miseks anda nädal aega. Seltsi ju-jä
sekretariaadis^ hatUs^ mitu nõupidamist
Kui,ka naised ori neisse traditsi-ÄaÜ^
ooniliselt nieesteaüieteisse pääse- vastu otsuse:,,Kui Ü.E.K.Pf, ja
nud, siis saavad naised madala'mat ^e^l väliseestlaste
palka ja ametiredelil kõrgemale ''w^v»arvestade^; raskuste ja miinus- :
tõusnud naiste arv Väheneb tundu- ^«S»» mida Ülemaaihnsete EesÜ Päe-vait.
Nikfta Hrushtshev ütlesM
kord otsekoheselt: „Näib nii,^ et «oo^^^^^^^
läänemaaUma mõõdupuu Järele
palju Ja koolid, tervishoid, pan­gad
Ja kindlusasutused on suure­malt
osalt naiste käes. -
Erilise seaduse kohaselt on kuri-cial
Times". hatuse koosoleku. Küsimuse otsus-
V tamisel langesid hääled pooleks,
kuid eitava otsuse tegemisel oli
l^alukeeleks esimehe hääl. Otsu­sest
teatati kohe Ü. E.^ K^
gule ning nagu märgitakse Ade-
LONDON (VE) ^ Briti BBC '^ide Eesti Seltsi juhatuse selgitus-raadio
ja televisioon andsid 19. |pnas — ei mamitud sellega seoses
üldse, et Adelaide on nõus Eesti
Eesti küsimus 14-dat
kordce Briti BBC-s
ses elus ja nmg poliitffiste arengi- peerimist N. Liiduga sportlikke ja ga hulkurluses, mis on N. Ludus tööle võtmast. Naine on õigustatud , , y ' " raalia eestlased korraldavad ESTO-
^undade tõlgendamisel ei ole uu- kultuurilisi sidemeid ja viljeleb tei- karistatav. Tal keelati nimetatud 55 päeva puhkust saama enne sün- ^^^^^ ^^^^^^ ^^^^^ valitsuse ^ Adelaide nõus iõukcAa-üs,
kuid see on eriti siiired mõõt- si koostöövorme, kuna Lõuna-Aaf- lehest mitte ühtki uut numbrit väi- uitamist ja pärast seda. Aastal ^^'^ ^^^'^^ ^^^^^^ selt nende päevade korraldamist or-raed
võtnud parast Teist maailma- rikaga -on need vaga piiratud. Kui ja anda või taUe määratakse vang- 1976 peetud 25. parteikongressü lu- Feministilehes räägitakse joo- Cniseerima « -
soda, mil Nõukogude Liit ..oma keegi katsub seda paradoksi, loo- lakaristus. bas kõmmunisüik partei kergenda- dikute abielumeeste poolt põhjusta- See otsus tehti telefoni teel tea-
PLopagandavahenditega j a agentide giliseM selgitada, SHES .satub ta pa- .. Goritsheva ja Malatshuskaja jät- dä töötavale naiste olukorda neüe tud probleemidest, emahoolekande' taVaks A. E. Seltside Liidu esime-'
võrguga astus maailma avaliku ar- ratamatult ummikusse. • k^sid lehe toimetamist ja muutsid lühemaid tööpäevi ja -nädalaid puudulikkusest,^ üksikute emade hele R. Kalamäele,-kes selle vare-vamisekujundamisefo
Sama topeltstandard vaMseb La- ^^^^^ j^^^.^,. ^^hemalt võimaldades. Naiste olukorras joh- raskest olukorrast ja päevakodude ma kokkuleppe kohaselt edasi pidi
pelts^andard esmes ent. drastilisel dma-Ameenka riikidesse suhtumi- ^olm nõukogude feministi on te- tunud vähesed muudatused on oi- puudumisest. Neid puudusi ja nais- andma New Yorki Ülemaailmsele Jt\* ?!s ? ' '"V",'" r^^^?."™^^^^^^^^ «^^"vselt teisitimõtlejate nud tingitud tööjõu vähesuse ja au- te rasket olukorda' on lääneriiaail-'Eesti Kesknõukogule. Lüdu esi­kus
o^ k o h t u m o i s ^ « TshiiSi ja AFjentiina r e z W nikumises. „Maria" värskemas tomatiseeririiise puudumisest töös- mas edasi andnud ajaleht „Finan- mees kutsus nüüd kokku Liidu ju-mad
imnategisad^^^ ^.^ ^ ^^^.^
kl asetatud natside juhid. Seda ka- ses valusalt punaste loogiruhmade väljasaatmise
hepalgelisust on vümaste aastate likvideerimise pärast kuid vähesed ' . . . ... ^. ' - , _ . — — —
Z i. B»-^ rahvusvaheliste su"nJ dmustXe Vk ures analüüsibv ad, sed, a, mi.1k s nendJ es n.i. - Olevat Olnud Üleskutsi e nõukogu•d •e f^i^^^ l^L^Ji.
yootas pidevalt vfflSeletud ja kah- Uiks nii drasffli;! vahendeid ra- ser^Lft 11
juks peame konstateerima^ et seM- kendatakse. Nikaraagua parem- ^ ^ .. VXw^Mä^Ji A^A^unMiä^»^^^^
m sihitu ja põhimõtetega edasi-ta- poolne diktaator Somoza sai lää- « ^^^^ ^^^^ väike KOPged tOldUdliiete
gasi, üles-alla ning vasakule-pare- nemaailmas suure kriitika osaüseks,'l^''!f,.^'^PP' ^^^^ ^^^^ hinnad
male vingerdamine on olnud Krem- kuid keegi ei söanda läänemaail- ^õenäoliselt suur. Gruppi kuulusid , . ^ .
lüe suureks toeks demokraatliku mas arvustada Nikaraagua uusi Peamiselt intellektuaalid, aga nen- äsjased uurimused näitayad, et jaan. pooletumiise saate Eesti olu
süsteemi õõnestamisel nmg kom- võimumehi, kes on seal rakenda- käsitletud probleemide käsitius kanadalased maksavad praegu korra kohta „Bi[eet for lunch" raa- '^^^"f^f?^;. Al'^^! - ^*
munistliku väärõpetuse levitamisel, muä kommumstliku diktatuuri, mil- laiaulatuslik. 10% rohkem oma toidu eest, kui mes. Seekordne programm, käsit- selgituskin^^ kmmtab, et see
Meü tarvitseb selle kohta tuua le kestel rahva üldine elujärg võr- Nõukogude naise suurimaks samal ajal möödunud aastal., Uued les okup. -Eesti dissidentide Niklus- ^^^^^^ on vaga haavav ning
ainult mõningaid üksikuid näiteid, reldes endisega on tunduvalt halve- Probleemiks on nõukogude mehö uurimused ennustavad, et hinna- Kuke j.t. protsessi. . Intervjueeri- ff ^^[g^^f ülesandeks kmpi-
Mis võrdlemisi kujukalt ja ülevaat- nenud.NSng Kanadas, leidub isegi ^^^^und. Kirjandusajakirjas „ Li- tõusud võivad ^ veelgi suureneda, jaks oli BriU tuntud ' televisiooni V »^*8» ^uur osa Austraalia
. likult selgitavad, kuidas läänemaa- selliseid suuri ja mõjuvõimsaid aja= teraturnaja Gazeta" ilmus aastal S"ski Port Perry Star on kogunud täht VincentlKane ja intervjueeri- »®!"^^ ^^^^ misügust suurt
ihnas mõisteid pea peale pööratak- lehti, kes soovitavad Ühendrükide- 1^76 seeria meeste poolt kirjutatud informatsiooni, mis näitab,- et ka- tavaks kirjanik Einar Sandin, E.V. J^"!^^»jjag".seua on
§e, kuidas nendega shongleeritakse i© Salvadori koalitsioonivalitsuse ^i^ju, kus kurdeti, et naised .on nädalastel pole põhjust veel kurt- kolonel Eini poeg. Eesti Va,barügi „e L • 'korraldamine,
|a hüpiknukku mängitakse. Erine- toetamise lõpetada ja rajada selle- kaotanud oma naiseHkkuse. t5ks naiseks, kui nad oma olukorda küsimus on nendes saadetes vü- ^^j^ ^ joukoha-vate
standarditega suhtumist ei näe ga tee punaste võimuletulekuks. ^ kirjutaja väitis, et iga mees igat- võrdlevad teiste maadega. mastel aastatel olnud juba 14-ndat Eeltoodud*Adelaide Eesti Seltsž
me mitte ainult totaütaarsetesse Topeltstandard! ja kahepaikse seb naise järele, kes on pehme, ^uigi küogramm (2,2 naela) pari- korda kõne all ja informatsiooni luhatuggie ^sjijs
Fezhnmidesse, vaid ka nendesse mängu küüsi on sattunud Eesti ja armastav, ilmekas, hell, vahenõud- ra&i loomaliha (sirloin steak) mak- andjaks on alati olnud Einar San- ygltvaataiana kommentaariks li J"
Ideoloogiatesse, millele need rezhü- teised Balti riigid, kes liideti 1940. ük ja häbelik - tõeliselt naiselik sab praegu $8.00 meie pealinnas den. E. SanOen on tegelikult kujU; et siin on iUnselt teeemist mõ"
mid pn üles ehitatud. Nü näiteks aastal vägivaldselt N. Liiduga ja naine. . Ottawas, siis sama hulk sama kva- nenud Eesti vabadusvõitluse kani ningate arusaamatusteea^ Adelaide
suhtutakse praegu võrdlemisi tole- moodustavad praegu klassikalised ' ühes uues noorsoo probleeme kä- Hteediga liha' maksab jaapanlase- vamakš esindajaks Briti avalikku- ja Sydney vahel sidepidamisel
rantselt ja sõbralikult Hüna kom- koloniaalriigid, keda Moskva oma sitlevas näidendis saadetakse san- le $40.00 Tokio turul. sele. Maaüma avalikkus on see foo- Kõiki tegureid ia asjaoluJd arvesse
munistlikku rezMimi, kuna samal huvides majanduslikult kõigi võf- gari armastatud tütarlaps Siberis- Sealiha kotletid Stokholmis mak- rum, kuhu tuleb osata sisse tungida võttes i ^ b süsW mulle et Anrt.
aial vaadatakse võrdlemisi vihasse malncfo niii^iloc mmctaK Innmoli» SancroV» A V I V O K n , - 5 « « „ . > t i . C01 nn Irrt r> o ^ i , V i „ ^.-r X _ 1 i_ V ,. ._ ^ . . _ l , • " .
raaha Seltside Ludu juhatus ja
Austraalia eesttesite suurema kes^
kUse Sydney eestlaskond kaalusid
põhjalikult kõiki poolt ja vastu te-ajal
vaadatakse võrdlemist vihase maiuste piirides pigistab ja kumab. se. Sangab ohkab sügavalt: „Kes savad S21.00 kg., Pariisis, toidu- nii trükistes kui ka sõnas,
puguga Tüipiinidele ja Lõuna-Ko- Kui me kuuleme ja loeme, et köl- nüüd teeb mu ostud?" ' kunsti pealinnas maksab ,kilo-ireale,
mida peetakse allasurutud, gis maaämanurkades ,saavad isegi Tõelises elus olukord on ümselt gramm peekonit $21.00, kuna see
maadeks kuigi Mmesed naudivad kõige pisemad saarerügid i ^ ^
seal tohutuid vabadusi võrreldes se kuigi neü on väga kitsad võima-
Hlinaga, mis vaatamata Mao Tse- lused omal käel eksisteerimiseks,
tungi järeltulejate jõugu kukutami- siis paneh^^^s valutava süda­mega
jä kohtu alla andmisega on jnega imestama, miks meie abista-ikka
veel läbi ja lõhki punane dik- miseks midagi ei tehta ja keeg^
tatuuririik, kus inimesel puuduvad meie eest ei kosta. Siin on jällegi TmAv^r^i^ic^^r^i.^ n 1 ^ ,
k õ i j r o -plprnpnifaar^PmnH V5,hail,«p.ii . ^ « « « s ^ i,„i,™si.^ Toiduvalmistamise ja kodukorr
Londonlane
Arvestatakse, et naised kasuta­vad
poole oma vabast ajast os­tude
tegemiseks Ja toidu valmis-tamiseks.
Ottawas maksab $3.30.
Faktiliselt äsjane uurimine 15
maaüma pealiimas paneb Ottawa
kolmandale kohale odavusest ja
täwa mim vähiffl oöia hädalaUse Imtnad,j^osta^
tolduhülga ostmiseks. See 0^^^^
« ^ « , v . ^ v " v . - • T T o A - 1* *• u. s u s e . , , V a b a Eestlane" on saaUud
Ottawa hinnad on enamvähem sa^ "^f^^^ P^"^^?$Sg-,klrju ka Adelaide;,eesflastelV kes
masugused üle Kanada. : : :^P|^^'*^«^^<> "^^^
kõige elemenJaarsemad vabadused legemist läänemaaJtaa kahepaiksB- trTtr'''-^^ Ja KoauKorras- Siin on mõned näited: Toidukor- J^]^.^^^ m^^orodavarM ""^ ««^If «=^8™» ""''"/"'ülfv' iflaimfeeks ja ela oma änmägfemi- Sia sdle kS^drasÜlisemal kniul. Põhjustatud naise töö- vis, kus on 21 as]a, mis maksab läänemaaUma rüWdes P""»?"''^^ «jõukohaselt" la-
^ järele knjuudamkeks. ' ?I "ÄSf^^ttS kahekordistub, mis on ha- Ottawas natuke üle $61.00, mak- —f.^i'?!';!™?'''»^"'!!'''^.!-. bi viima, ei oleks need enam seDi-ba
aastakümneid teada, et selle rez- Reagan. Meie ei tea praegu kuidas enenud ja nõukogude naine on Sellekõrval tuleb arvestada, kui maadega ei ole siinne olu- i« ^ A i'.»A
^ 2 ^ J ^ i ^ ^ i ^ la m^aial hakkab^ oi ^^.egn. — d lüüsHiselt 3a pshaUM- ^ ^ l ^ l " : £M ^ Ä m S l e " .a.::;rie"ndrS'' Ä
iritooriumi laiendamine on nõud- desse rakendama, kuid nüüd on ^^^^^^v
mud miljoneid ohvreid, ja terved vähemalt lootust praegusest umb- ^^^^^ aga ei nõustu koduseid duhulga ostab. Ottawas kulub sel- J^ne^sööroräeeu
rahvad ja nende j uW on välja ra- sest ja võltsist olukorrast välja pää- ^öid jagama. Tööd säästvate kodust lele keskmiselt kaheksa tundi. Pa- L\]Z^0; frpi„p n,5,«iim.c AA r , - ^ J * , •
deeritud ja juhnalt hävitatud ai- semisefe Sem seda ei ole olnud. te masmate ja tarbija teeninduste riisis 18 tundi, Buenos. .\ires'is 30 ^''^ -^^ ^^^"^ maailmas, perdid on selgusele jõudnud, et km
mult selleks, et pamkrdDtti |©oksiii}iBdl ^ K. A. puudumine ning kaupluste vähesus tundi. 15-st pealinnast kulutab .Ot- „The Wiarton Echo"' ^ (Järg lk. 3)
seHes ulatuses oma nädalalise toi- , . ^, , . , , - .
, ,1- Ottawas kulub sel- keskmine kanada- Reagani ja välismmišter Haigi süü-kaheksa
tundi. Pa- l^ne sööb praegu paremini vähema distustele reageerim^el^Yene ^e^^^^