Vaba eestlane , July 10, 1984

              BSCB
VABADE E E S l l A S l E HMLEEAMDM
E S T L A N E
VÄJAÄNDJÄ: o/ü Vaba E^tiane, 1955 Lesüe St Doa MMIs,
• -Oüt M3B2M3 '.
('•
. TOMETAJA: Hanses Op, :
TOIMETUSE KOLLEEGIUM: KarlArro, Hem© loe,
TELEFOIOT^: Ä (tel
ekspeditsioon) 444^
TEmMISHINNA^ Eaiiadas: aasta $ 5 1,
}a vemndaastas $15;-^
IBLOMSffiNNAD väljaspool $61—.,
aastas $35^ ja veerandaastas $
Mdresa mmidatiis 7© c. tJksikntm 7^ ®'
K U l ^ ^
I k Ä t Ä ^ tekstis $5.—
Fuhiished by Free Estoman PiibHstoer Ltdo
1955 Leslie St. Don Mills, Ont M3B 2M3
KeS|pääs
vanddelcodusse?
Ühe saarlase sellekohasele küsi­musele
. vastas Nõukogude Eesti
sptsiäalhooldusminister Gustav Sar-fil,
et Eestis on 36 riiklikku inter-naatkodu,
iiks internaatkodu ja neli
kolhoosi või kolhoosidevahelist va­nadekodu.
Kokku on. neis kohti
6200. Sealjuures on internaatkodnd
iad- ja haiglatüüpi. Vümased on
mõeldud psüühiliselt haigetele va­nainimestele
või haigetele lastele,
üldreeglina võetakse vanadeko-dusse
iiksikuid elatanud inimesi
(naisi alates. 55. eluaastast, mehi
60. eluaastast) kes vajavad hoolda­mist,
teenindamist . Ja. arstiabi.
Erandina võetakse internaatkoduü-se
ka vanureid ja invaliide, kellel
on lähedasi sugulasi. Kui sugulased
» pole siiski mitmesugustel põhjus-
13. Juunil tähistati Balti Liiäii korraldusel Montrealis Balti riikidest küüditati;ite mälestamist pärjapane- tel võimelised oma vanu või inva-küga
Dominion Square'is langenute mälestussamba ees Ja hiljem õhtul Jumalateenistusega Mary Queen liide hooldama, tuleb neile üiter-of
the World katedraalis. Pildil Balti 5Liidu esimees Montrealis Peeter Möldre avasõna ütlemas monumendi naatkodus koht leida. Sealjuiires
eeg/ YI Foto: M. Sultšon peavad sugulased maksma raha,
mis tekib (kui tekib) internaatkodu
:- • - . V • • . . " ', — • '. ' " ; :•. .— .— . ' . •, • ülalpidamiskulude Ja pensioni va­hel
KüU ei tule mingit tasu maks-ta
siis, kui inimene vajab haigla-tüüpi
internaatkodusse paigutamist.
Kui tervis ja arstid lubavad võib
internaatkodu hoolealune, töötada
Ühendriikide president Ronald seisukohal, leidel, et
Meagan mainis äsja WasUngtonis oma vafälikül määral paindlikkust
toimunuid pre^onverentsü, et ta konununlstidega kontaktide otsimi-on
valmis kohtuma Ijidu juhti- sel ja loomi^^^ . ..^ , ^ „ ^ ^ . ^ T ^ T ^ V ^
dega Ühendriikide Ja N. Liidu va- asus teatavasti Kanada peaminister EndmeRahvastelüdu palee Genfis on nuud ühendatud Rahvaste (UNO) orgamte kasutuses. Enneso-h
^ v a h Ä i a d e arutamiseks la Irudeau, kes äsja LondLst^^^ rahvusvaheUsest organisatsioonist on Järel s elle SSrS^ arhüv. Eesti Vabariik oü Rahvastelüdu täisõigus- ravi^okojas, abimajandis voi aju- Lääne riiJpeade konverentsil lü^ lüge, mistõttu selle arhüvi hooldamisele kmüuvad ka Eesü Vabariigi alaüse^ esimiuse Rahvastemdu ü s ^ ^ personaH
lahendub leidmiseks.Reagan väitis, uõudfe Reaganilt kontsessioonide Juures dokumendid Ja Mrjavahetus. Eesti Päevalehel on yoimahis neid tutvustada. Sr! ^ « ; f „ H ^ v S : ^ et. va-s t,a vad-, «hp•lo maa.t.i.h. s•e,d pm. na. t.e1g emi•s t V ve 1 X » Trr • ISIK smmiiuu legevuseia istuma..,
sondeerimised ÜhendrilMde ja N. rahp küsm on masse kerge uNO raamatukogust, inis asub käimasoleva maailmakonflikti ajal si saadetud, ülekuulamistel on esi- . Vümasel aastal, olevat..tekkinud
Liidu juhtide vahel on jiaba käi- mõjutada, siis tuli Reaganil ja va- ^^^^f^g j^gj^^^g^^ p^j^gg^ tatud küsimusi eesti piirikaitse uusi vanurite narema hooldamise
mäs, kuid üfles ajakirjanike järele, b a r ^ rootslane ei nõustunud kunagi kasutama nen- kohta. vorme. Kolhoos, on. andnud oma
färimistde vastates, et ti^ ei ole vaMmisi.oma ^a^^ munta ^ning gven Welander. Suurem osa arhü- de suhtes muud reeglit kui seda, Teises kirjas märgitakse eesti ja ääremaadel, kõrvalistes, kohtades
praegu selge, mlHalfeeMne kohtu- võtta sem^ väik- mis seisneb viisakuses endiste dip- vene piirivalvurite tulevahetust, elavailp vanadele korterid ketos-
HOfflne võiks aset leida. asemel totamisele mahöoverda- g^^^^ aga 60 aastaks kättesaa- lomaatiliste ametnike vastu." mille tulemusena oli surmasaanuid - .
l^esidendi otsüst^ Suure osa kirjavahetusest moodus- mõlemal poolel.
Ikohtmniseks peetakse briljantseks TippkohtunMse päevakorrale Vümatimainitud arhiivimaterjaü tavad äraMijadsaatkondadeJrir- 19^^^ N. Liidu marssal
j^mtillsekš saLnnks, mis on^^^^^^ ^""^ ^ " ^ ^ i V . J f ^ i ' ^
m seotud eeloleval fejügisel toimu- dipk^ ofensiivi kuigi hiivi paberid või jälle Rahvastelii- on penoodilised^evaated sa^on- kirjeldab lühidalt külaskäiku kt^^
väte tJhendriikide presidendivafi^ võibolla ainult ajutiselt Esma|oo-du uimastite vastu v õ ^ ^ ^ asukohanikide sise- ja valispo- juures nenditakse, et marssal või­se
kohta, kus ön arstiabi ja kaup­lus
lähedaL
Pärnus hakkasid esimestena töö­le
patronaazhiõed, kes käivad vanu
regulaarselt vaatamas, abistab kui
mistega, kus Reagan on teatavasti nes on ta des^eerinud demo- » Seal esineb MikasU ü^rSTÄ^Ä
vabailklaste kanldaat, kandideeri- kraadid eesotsas iiende presidendi- melt nende isikute nimesid, kes 20- Taam, Rootsi, Soome, N. Lut, Lee- pühitsemisest ja jalgis eesti sõdu- ul^si toime ei tule, peab vanadeko-des
telstkordsett Valgesse Majja. kaEdIdaadi Waltör Ändale^iga,^ i ^ ^ ^ ^ TshehhosIo^akMa, Un- rite^jnär^^^ _ . ^ _
Tundub, et vabMliMaste: partei ^^^^^ hangeladasid narkootikaga. gan, Saksamaa, Prantsusmaa, Momkord on vahsmmisteenumi
dusse minema.
Arhiivimaterjali lugemiseks on Itaalia ja Inglismaa.
I Arhiivis leidub Eesti Alalise saatkonna ülevaated on osaliselt
Esinduse kirjavahetus välisminis- kirjutanud Georg Meri, hilisem
teeriumiga ajavahemikust 1933 ku­ni
kevad 1939. Selle on andnud ar-
Juhtkonna ridades timti juba pike- hit, et ta eLStthto^ .., , x ^ -
ma aja jooksul muret presW^^^^ desarmeerimise vaike ruum, kus on tasu eest voi
Reagani range antikommunistliku ja re^ malik teha ka fotokoopiaid,
poliitika pärast, mis ei poddanud kuid pMUeelselt sellega on ta
kohtumist nõukogude juhtidega, manööye^dannd Moskva delikaat-lärmlsel
juhul oli ta valmis selli- sesse [olukorda, kiüs yenelased on
sele kohtumisele minema ainult seL sunnitud sõnaselgeM^ dddareerima, ^ , . . ,. T /
juhul, kui selleks oli tehtud põhja- kas nad on vaMs tippkohtumiseks ^ i ^V Helene Sikorski. Kirja­likke
ettevalmistusi ja kõik amt^ või tuleb seniseid vihjeid seUlse vahetus^on salajane ja koosneb ka­sele
MeVad küsimused diptomaa&kohtumfe^ ^in.hviM/ .w
L tonal^^^ noum- KIROVI MÕRV
astmetes põhjalikult^Ä J. Kodan allkirjaga.
Sellist hoiakut peeti aga
kirjad põhjalikud, näiteks välismi-
Nõunik Kodar Genfist on saatnud nistri kõnele Riigi Volikogus 18.
ülevaateid Shveitsi kohta. Berliini okt. 1938 järgnenud sõnavõtud ja
Mõnes inte^n?•^atkcdus tehakse
kõik, et vanad end kodus timneksid.
^ ^ Kuid. mitme, aasta, jooksul, pole
miiüstrT lõpiMi^"^ (miMs^^^^ Põlv^ rajoonis suudetud Pikajärve
Selter) on antud edasi sõnasõnalt, vanadekodule isegi mitte sauna re-
Shakespeare'! tõlkija okup. Eestis.
Rooma saadiku ülevaadetes on too- 16 TANKI
dud ära sõna-sõnalt kõnelused
Müssoliiiiga kahel kohtumisel. Kirjavahetus seoses desarmeeri-miskonverehtsiga
sisaldab mõnin­gaid
andmeid tolleaegse eesti kait­seväe
kohta. Suvel 1933 oli kaitse­väel
16 tanki (12 kerget ja 4 ras-juhtkonnafe
polütfliselt vaga
Ukuks eelolevatel presidendivalimis­tel
ja kardeti, et demokraadid ka­sutavad
Reagani välispoliitika äi^
oma huvides, tembeldades presi­dendi
sõjaõhutajaks nmg
rathiile ohtlikuks riigijuhiks.
Sellest
montida. Lubatakse küll. Haapsalu
vanadekodul on samuti saun rivist
väljas ohiud. Ka pole Abja mter-naatkoduruumid
korras. Pärnu ja
Rapla rajoonis, ei ole veel. selget
arusaamist, kuidas mteniaatkodud
tuleb välja ehitada. Irus on kohti
410, aga vaja oleks 1500. Neid Tal-
Imna elanikke, kes abi vajavad, on
tulnud Saaremaalegi saata. . ..
H. Liidu kaitseministeeriumis
Moskva reageering tippkohtumi- Viis kausta sis
seks näib esialgsete kommentaaride javahetüst, kaks kirjavahetust seo- näiteks lugeda mõndagi huvitavat ket).' Oli üks auto-tanMde rüge-kohaselt
olevat ettevaatlikult tõr- ses desarmeerimiskonverentsiga seoses Kirovi mõrvaga Leningra-ment (üks kompanii kergeid tanke,
juv, kuna ametlikad könunentaato- 1933—35, ü Kirovi tapja oli ülekuulaniisel üks rühm raskeid tanke),
rid leiavad, et Reagani ettepanek Rahvasteliidu finantskomitee;:ja tunnistanud, et ta ühe väikese riigi On ka andmeid eesti sõjaväeli-oo
selleks'liiga üldsõnalhie, et šel- Eestt^^^ saatkonnas käies oli saanud saadi- sest väljaõppest. Selline sõjaline
iest kinni haarata. Kremli esmdaja Alaliste esinduste kirjavahetust kult 5 000 rubla. N. Liidu ajalehed Õppus hõlmas ka koole.
välispoliitilistes küsünustes Leonid tavaliselt Rahvasteliidu arhiivis ei ei maininud, millise väikeriigi saat- Kirjavahetus seoses finantskö- avaldati seisukoht. USA rakettide
M. Zamjatm toonitab, et N. Liit hoita. SeUis . mitee ja Eesti Pangaga sisaldas ai- Paigutamise puhid Lääne-Euroo-lähtüdes
alusta- pooldab põhlMõ^^^ Moskva saadik aga kirjutab, et nult ühe asja. Eesti sai 20-ndatel Passe. Kodumaa parteileht „Rahva
pre>sidendile ja tema välispoM- kohtnmlst/^^^ sei-Eesti.suhtes on see niisiis erand, tegemist olevat olnud Läti saatkon- aastatel rahvusvahelist laenu ja Hääl" kirjutas sel puhul (nr, 113,.
Ätele nõuändj surve avalda- sukohal, eü arutusele tulevad küsi- Kõigepealt mõni sõna Eesti Ala- naga. Ta olqvat ütehiud, et ta Ki- küsimuses on selle laenu tingimus- 15. mai 1984):
smst Ühendriikide Senaü^e^^
partei juht Höward H. Baker ja lema poole esindajate vahel põhja- keelne nimi õH ,,Delegation;Perma- nõudnud näha fotot. Seda ei olevat Esinduse kirja\fahetusele oli algul Ameerika ühendriikide
Senati väliskomisjoni esimees se- Ukult läbi töötada. ŠeUest tõrjuvast nented'Estonie aupresj de la So- taUe aga antud. lisatud veel mapp minister Karl Jätkuva laiali-iiaator
Charies H . Percy ^ mõ^^^^ Nations", aadressiga 7, Teiseosa üldisest kirjavahetusest Selteri isiklike paberitega. Mapp Paigutaniisega Lääne-Euroopasse
madihõjurikkäd ja üldiselt ^^^ta^ I^hemenko ja Reagani Avenue Gaspard^^^^V^^ moodustavad nõunik Kõdari iile- aga ei sisaldanud midagi huvita- ^ " N. Liit Ja teised sotsialismi-iatud
poliitikud, kelle sõnad ja sei- jkohtumist enne Ühendriikide presi- Victor Yves Ghebali jagab oma vaated Rahvastelüdu üldkogu, vat - seal oü hotelliarveid, õnnit- sunnitud rakendama vasiu-sukohad
ei piirdu ainult Washing- dendivalimisi, kuna selline koh- raamatus ,,I^sDelegationsPerma- Nõukogu ja^^^^t
toni Imnaga, vaid ulatovad palju ^ta^ suurendada Reagani nentes aupres de la Socie sest ja Eesti seisukohtadest hää- berid seoses Selteri isikliku ^ä^^^
kaugemale. Senaatorid toonitasid, populus valijas- tions'^ (Geneve 1969) esindüseä: nel- letamistel. Küsimused on näiteks vusega. Kuna paberid ei olnud W . \j
eit praej
olukord
lenko kohest kohtiunist, kus võib- pääsemised iselwmustas seos ühe saatkonnaga, Itaalia vastu seoses so
olto ei siudeta lahendada erik^ . ' aga kus esindusel oli Genfis eraldi nias, katse eemaldada võõrast šõ- On huvitav lugeda alalise esindu-fmfüugsiii
. vkauhledi ssii IsüMld iskiä ssiutahdteai dm. õVleamlgae ^^^"^sM^ ^ Ja seisukohad ei olene mitte liikmesriigi alaline enindaja kjaovdäugseõ jajas, sHõijianma-aJtaearpjaalni iH sõisdpaa ajnneia. pseü dki irpjaovlüathileitsuesstt. piSnegee^s t anEnuarboo hpeaas
suhtus esialgu senaatorite et- ^^^^ k«Was president Rea- asus ühes saatkonnas. väljaspool 30-ndate aastate teisel poolel taot- 30-ndatel: aastatel ja samuti Rah^
«epaneknsse jahedaltrkoid Reagan Ja tema polBtmsek vübisGea- leti Rahvasteliidu
Joas 16piits nähtovasti sellise kaijaanle tõkkepuid ette lükata. On ainult teatud puhkudel, fcuna nia esindaja de M
sammuga seotud poliitilisi kasumi- ka iisna mõjuvaid tundemärke, iooksva töö Genfis tegi temalp) sil- nud üle Eesti esir
"^õimalusi ming tegi mõni päev M -
fem toimmiud pressikohverentsll
iijaldrjandnsele teatavaks, et tema ^/ff"*''^"»^* ^
' o „ Tshe«enkoga kohtom- ^ ^ " " ^ ^ ^ ^
Ühendmkide vastu
vahel saavutatud leppimusele pai­gutatakse
Saksa DV territooriumi­le
täiendav^ hulk suurendatud tege-yuskaugusega
nõukogude operatüv-taktikalisi
raketikompleksse, mis on
vastuabinõu Ameerika ühendriUd-de^
raketüde laialipaigutamisele
Lääne-Euroopa maade territooriu
meile.
reformi. Hispaa- vastelüdu tegevusest.
Madaraga on and-ka
jooksva temale ai- ^ esindusble oma isik- SIDE POOLAGA '
mis vlhjai^d Kremlis praegu vaM4-^^M
sevale nõutusele ja edasi-tagasi lihe esindaja 1937. a. lõpul ühteae- Välismmisteerium ^ saatnud Oleks võmud arvata, et Eestil
vehklemisele. Kreml Inikkus sisse gu saadik nii Londonis kui Beniis. esindusele ülevaateid Eesti sise- ja olid Soomega tugevad poliitüised
ülesässitamisega Sama autori järgi on EestiVabarü väHspoIütikaSt. Kirjutatakse rahva- sidemed, sama tugevad nagu need toineuo^alS^Jliw^^^^ varssavije-i-
a seni ei ole gi alaline esindus asutatud veeb-^^^i^^^^^^ seoses põhiseaduse olid kultuuri ja hariduse alal. Ar- ra„^J,**;!!^^^
muutmisega, vapside mässukat- h^^^^
...4^ ,v c o a ^ i v K-narAi ?? Piicfo Trai. T?cm.it,c« ^xui^i^-,. ou vajaiiKuü solleks, ot saiUtada
Ka edaspidi Jäävad Varssavi le-setes
kõik uksed avatud. Ta — . j ^,.. . . .j ^ ,^, /
et ta ei oota hoolikat ettevalmists."*/?'^^^ ^ kmdas teelt tea- ruaris i93i.^_
riigi vaheliste suhete
Fresident Reagan on seni asu-iBÜd
seisukohal, et praeguse pne^
kutulekute otsused on antud tavali- Soome. Poola tolleaegse välismi- cnnnda^AcT^t^Xr s^* i ?
juhtkonnas valitsevad väKspomtlM- lismini^^^ kes sa! ei- selt prantsuse keeles. nistri BecM nimi esineb tihti nõu- WpH^ ^ i v ^ ^ ^ ^ paigutatut
se liini kindlaksmääramisel suured dales^ v©. nik Kõdari raportites kuna Soome tid"^
lahkhelid ning et Tshenienko ei ole litused, km ta^ . seevastu on ohiud eemal.
suutnud kaugeltW kõlW võlmuoh^ poliitbpocfe oma toetu^^ Eestist saadetud ja Eestit puudu- Väga osavalt on Nõukogude Liii
vnSe kasvamise eest vastutavad ve- je oma kätte haarata, mistõttu vile järglase valim 30-ndate aastate lõpust on kaks tavad kirjad on aga tihti koos teis- lahendanud oma kaitse küsimuse
melased, kes lahkusid ülbelt touma-^^M harrastatakse luik-haug- Kuid Tshernenko või GrcmSko kirja piiririkkumiste kohta N. Lii- te riikide samaaineliste kirjadega, kõik raketid on satelliit riikidesse
irelvade pikamise konverentsilt. Sl- vähk poliitikat, mida iseloomustas — lääneriigid ootavad Reagar.1 et- du poolt, ühes teatatakse, et vene Arhiivi kartoteegis on märgusõna paigutatud Ja sõja korral Jääks Ve
suliselt on tal õigus, kuid Reagani tabavalt oma välm^^^ kirjanik tepanekule Kremlist sõiasel^^^ on mitmel juhul üle- „Estonia", kuid kas selle abil kõiki nemaa hävitamisest väljaspoole,
poliitili«Jed vastased ja mõjuyõiim- Krõlov. Väll^^o^^^^ tanud Eesti piiri ja viinud vägi- kirju võib leida, seda ei tea. Arva- kuid „sõbralikud Sotsialismiriigid**
:_ . jjjgjijj i^gg^ij võämnimees olevat vä- • " K, A„ valdselt kaasa kalm-eid Peipsil. Pä^ ©hverdatakse venelaste «eest.