Vaba eestlane , September 12, 1985

              Lk. 2 V A B A EESTLANE neljapäeval, l i . g^ptembril 1985 — Uiutsday, September 12, 198S Nr. 68 1
YABADE SES1LASTE ffiULEKANBM
VABA £ E S T L A NE
: O/Ü Vaba Eestlane, 1955 Leslie
Ont MSB 2M3
TEGEVTOIMETAJA: Hames Oja
TOIMETAJA: Olaf Kopvillem
TOIMETUD KOIXEEGIUM: Karl AJTO, Eeifio Jõe, Olev Trass
TEI^FONm: toimetus 444-4823, taütm^
ekspieditsioon) 444-4832
TELUMSfflNNADKanadas:aastas $54.—^swlaastas
ja veerandaastas $16.—
TELUMISfflNNAD v ä l j a g i Kanadat: aastas $68.—,
aastas ^37.— ja ve^andaastsüs $19.—
Aadressi muudatus 70 c. — Ülaiknumbri hind 70 e»
KUULUTUSTE fflNNAD: '
_ mtoU ühelveferul: $5.00, esiküljel$5.50
:Ä8
, ^i^ii?
FREi i S T O H IA
Fublished by Free Estonian Publlsher Ltd.
1955 Leslie St. Don Mills, Ont. MSB 2M3
Kommentaar
Nüüd veel üks lugu Andropoyisli,
^ma propagandakunstist ja lääne­maailma
massimeedia naiivsusest.
Ühendriikides, Maines, toimus
Ihiljuti lügutav matusetalitus suure
rahvahulga osavõtul. Leinajate hul­ka
ilmus ootamatult ka N. Liidu
Washingtoni saatkonna esimehe
sekretär, kes pidi hankima endal©
USA välisministeeriumist eriloa
Maine osariigis viibimiseks* Maeti
13-aastast tütarlast Samantha
Smithi, kes koos oma isaga oli huk­kunud
oma kodukoha lähedal koha­liku
lennuliini lennuõnnetusel.
Värskele kalmule ilmus pärg ka ve-ne
saatkonnalt Washingtonist ning
saatkonna esindaja tähendas kiriku
kantslist leina-jumalateenistusel, et
Samantha Smith oli suurepärane
rahusaadik, kelle ringreisi N. Lii­dus
võib võrrelda briljantse päike-
- R i T i . . . nr A 1. sekürena. Venelased pidasid traä-.
Balti Vabadusludu direktor Jonas Matulaitis sõitmas Los Angeleses peetud demonsrat- güigt sündmust isegi mi tähtsaks,
siooüil hotellist mööda oma autoga, mil vene karu kägistamas 1940. aastal Balti rii- et MihhaUGoitate^^^
i n A o i . u i T h i . Tn^ A T r » " - j „ * i ^ Samantha emale kaastündetele-ke,
1981. aastal Poolat. Foto: Avo Piins^ld grammi, maies üUstati tema tütart
^ • - •••• • • • • •-• • : • . ^ • ' • • • - - • • • •-• kui ameerika tüdrukut, kes miljo­nite
N. Liidu noorte inimeste ees­kujul
unistas rahust ja sõprusest
Ühendriikide ja N. l i i d u rahvaste
vahel. nõukogude alkoholismis!
lünnak Lõuna-Äafrikale janikke Eestis ähvardatokse töötusegei
Kui Hollandist saabennd asuni­kud
333 aastat tagasi 1652. aastal
esmakordüselt oma jala Hea Lootu­se
neemel Lõuna-Aafrikas maha
panid ja Kapi koloonia asutasid, et
osanud imad uneski aimata, et nen­de
jareltuiejatel tuleb tulevikus
kogu niaallmaga võitlust pidada
oma
apartheid
n.n.
luurid o n ajaloo kestel
liõuna-Aafrikas ülemvõimu kind­lustamiseks
ägedad lahingud maha
mglastega, mill^t nad tulid välja
Jkaotäjatena, kliid saavutasid siiski
võitjatega teatud kompromissij^^^m^^^^
Mndlustas valgetele Aafrikas ülem-võimuy
kuid jättis kehtima rassisti
liim diskrimineeriniiisrež iskis
on tuntud apartheidi nime
Lpunä-Aafrikas kehtival
ÜBeidi pf^tikal on oma aastasada­de
pikkused Jkindlad ja sügavad
Jmired, mis ulahivad üle 3Ö0 aas
tagasL Kui esimesed valged asum-kud
Euroopast LÕuna-Aäfrikasse
saabiüsid, siis tundusid pärismaalas­ile
kombed, eluviisid ja elämlstin-gimused
neile barbaarsetena, mis
andis p^üse valgetel uustufaiuka-td.
mustanahalistest p^psmaalastest
eemale hoida. Seda eraldamist soo-duistäsid
kalvinistlik mõtlemisvüs
|a rasked elufingimpsed, mis sundi­sid
asunikkekoklmhoid^
Imvide eest lakkamatult võitlema^
See mõtlemSsviis ja need arusaa­mad
on Jäänud Xõuna-Äafrikas
kuni seni ajani püsima ning; need
domineerivad ka Lõuna-Aafrikas
. buuride kontrolli all oleva valitsuse
poliitiliistes tõekspidamisteSo
Lõuna-Aafrikas kõigüe
mustadele valimisõiguse, mis tooks
mustade suure ülekaalu tulemuse­na
valgete valitsuse kiire kokkuva­risemise.
i.õuna-Aafrika poliitika
|a valitsuse materdamine on kuju^
nenud lääMema^lmas nagu mingi­suguseks
moeasjaks ning iga polii­tik
ja riigunees, kes Lõuna-Aafrt-
Ika valitsust ei kritiseeri, tunneb
nähtavasti, et l a on ajast maha
jäänud. Lõuna-Aafrika sisepoliiti-j
ka kritiseerimise orkestris lööb ko­husetruult
trummi kaasa ka Kama-dada
valitsus, kelle Iseisukohti rah­vusvahelisel
foorumi! . energiliselt
tutvustab Kanada delegatsiooni
juht Ühinenud Rahvaste Organisat­sioonis
Stephen Lewis.. : •
ja ettevaatli-
%uma hoiaku Lõuna-Aafrika kriti­seerimisel
©n võtnud AMeerika
Ühenärükid, keda toetab teataval
;.]tnääral Inglismaa. President Rea-gaii
oma nõuandjatega On nähta­vast!
; võimeline olukorda paremmi
Ja sügavamalt hindama kui paljud
teiised lääne riigimehed, k^s ei os­ka
ette nähta, millised kaugeleula­tuvad
lõpptulemused on strateegi­liselt
tähtsa ja maapõuevaradelt
rikka If^una-Aafrika langemisel
uute jõudude kontrolli alla/
noonutus- ja hoiatuskirjutusir K ulatub ka kultuuri- ja erialaajakirjadesse,
kus küsimus näib samuti olevat saamid keskse iseloomu. Ilmelt nähtub see ka kodu­maises
eest! ajakirjanduses ja ajakirjades, võttes vabel isegi grotesksed vormid.
Samantha Smith oli kahtlemata
väike tööriist suurto jõudude käes,
kes kasutasid teda maailmarahu
Võimuvahetuse järele Kremlis on kogu N . Liidus alustatud intensiivset allkohoM propageerii^^^^^
liigtarvitamise vastast propagandat. Keskselt juhitud käsukorras on avalik sõna, alates samantha kirfitas nähta-suurtest
päevalehtedest kuni väiksemate rajoonilehtedeni, täis vastavasisulisi pikki vasti oma perekonna algatusel ja
nõuandel — talleaegsele N. Lüdu
kommunistliku partei juhile Juri
Andropovile kirja, milles ta kirjel­das
o^a Iprmu tuumasõja pärast
ja avaldas karust, et N. Liit tungib
N i i näitdks avaldas ajaleht het, nii ei saa see ka päeva pealt nahimulisi k a siis, kui aegade al=^ Ameerikale kallale. Ändr(^ov j a,
,,Noorte Hääl" nr. 126^ 2. Juunil kaduda elu peegeldavast kirjandu- gusest ühegi raamatu kangelased Kremli propagandaaparatuurhaist-k.
a. kogu lehekülje pikkuse kahe- s^st. ^^^^^C^ ^^^^ pitsi tõstnud. sid soodsat juhust vene rahupropa-veerulise
läisitlusaitiküTam^^ : ICur a^ need peegeldused esita- Peaarst Arvo Haugi intervjuu gandale reklaami tegemiseks. Sa-asuva
Vabariikliku- Psühhöneu^^ Eestis alkoholismi le-mantha kutsuti K ^
loogiahaigla peaarsti Arvo Haugi- on see vulgaarsotsiobogilihe lähe- yik otse kurvastava ulatusega. Tä- tu, talle näidati Venemaa väljava­ga
pealkirja all ,,Qlmejooniarlü- nemine, asjade lootusetu, segiaja- helepanday on krooniste alkphooli- litud kohti ning sõja^ mälestussam-sestamatööralkpholismi,
amatöör- min^ parastamine — kute noorenemine ja alkoholismi i)aid, tehti temaga intervjuusid ja
alkoholismist.. . " P e a l k i r j a s on saite Ä feminiseerumine. Harulduseks ei v i l d i ta lõpuks komnoorte pioneeri-ilmselt
mõttekäik vabaks jäetud Täiesti halvaks üllatuseks peab ole pcÄelusnahetegä yastsüc^^^^ laagrisse, kus tema ümber koon-autor
sellega ühenduses just Arvo nud ega alkoholijoobes rasedad dati nõukogude noorte tüdrukut©
Haugi intervjuud, milles ennusta- naised tänavapüdis. 1972 oli Tal- ring, kes oU saanud vastavad polü-edasisele
arengule.
Kõneluses
„Rektaamiioomine . . .
kui kirjandusteose või filmi kange^
lane sanraiub ühest baarist teise,
• O n . selge,; et .ajad, om,'edasi
nud jüing koinpromišidele baseeruv
lahendus tuleks leida ka Lõuna-
Aafrika apartheidi poliitikas. On
aga täiest! väär kui seda 1^^
se tegema praeguse rahvusvahelise
finevuse taustal tulevärgi ku|ul»
snis on levihnd üle kogu maaihna
ja paiguti jääb ajalehti lugedes ja
Heleviisioonist päevauudiseid yaada-les
mnlje, et maailmas ei ole iild-s
® enam muud probleemi peale
Eõuna-Aatea apailheidi. M e v i -
Moonis võib näha pilte kuidas Lõu-la-
Aäfriku politseinikiid ajavad
idega niusti demonstrante
jutatakse pisargaasiga ning kuidas
meid iihel TÕi tei§(ä v ^ taga kiu­satakse.
Meie näeme aga hanilMWP-
(iadel pilte sellest, Wdais inusta
jp^etäyad maju ja autosid, kuldas
sšad loobivad kividega busside ja
autode aimäid sisse ja kuidas nad
valgetega koostöös kahtlulstatavaid
musti surniks peksan lAihidalt:
Massimeediumide käuda edasi an-
!2av informatsioon tõüna-Aafrikast
(on sihilik ja iihekulgne üing selle
eesmärgiks näib olevat iilenivõlmu
kohene andmine mustade kätte —
arvestamata selle drastilise ja kiire
poliitilise operatsiooni katastrofaal-sete
tuleiznustega deinola'aatli&^
'läänemaailmale.;" v•
B^imeediumid^a koos mäi^^^
vad sama mängu kä jäänemaailma
p Ä k u d ja riigwuhid, üritades
Lõuna-Aafrika yastii niajanduslike
saidrtsioohide rakendamjstj mis
Ohikorda analüiisib väga taba­valt
Ühendriikide ,i€onservatiVe
Bigesfi" väljaandja R. A. ,^yigue- •
rie, kes mainib, et Lõuna-Aafrilra
apartheid poliitika vastased eksi-yäd,-
kiii nad arvavad, et nad suu­davad
pärast valgete võimult tõrju­mist
Lõuna-Aafrikas rakendada
demokraatliku isüsteemi^ yiguerie
kinnitab^ et võimule tulevad Lõu­na-
Aafrikas need, kellele aUub see
armee, kes marsib piärast praeguse
rezhümi kokkuvarisemist pealmna
FretÖriasse. Selle armee juhid ei ole
Jeffersoni vaid Lenini jüngrid ning
magu igale päevale järgneb kind­lasti
öö nii lülitatakse ka Lõnna-
Aafrika kohe vene impeeriumi küi-ges.
Ja Lõuna-Aafrikas ei pääse
võimule mustad vaid jällegi valged
š e ^ r d venelased^
Ühendriikide ajakiijai^ haa­ra
on^i väiteid õhu^, vaid
baseeruvad tema kõnelustele apart­heidi
vastu võitleva Aiafrlka Rah-vuskongressi
juhtidega, kes on väl­mis
alustama verist kodusõda
märksistiiku süsteemi kehtestami-
Viguerie ennustusi kinnitab
mitme teise Aafrika riigi saa­mis
pm sattunud N. Liidu
kontrolli alla j a kus rahvas kanna­tab
praegu tohutult püiiase dikta­tuuri
ja viletsata elutingimuste tule­meena.::'
fv-'- •'•/•:••;,- •
Keegi ei,, vaidle sellele tõenäoi-selt
vastu, et apartheid o k oma aja
üle elanud ja vajalikeks reformi­deks
tuleks leida teid ja võimaluisi.
Rumalus oleks aga magava jnehe
silmas devat kärbest hakata eema­le
peletama kiviga, niis võib tap­pa
inehe. lÜänemaaihnas on min­dud
LÕuEDa-Aäfrika küsimuse l a ­hendamisel
kahjult sellele kivivii^
kaja teele, kusjuures maetakse pea
jaanalinnu kombel liivasse ja
unustatakse kõik need kuriteod
imimsiDS© ratiffls, mis toimravai -No
on ^^^l^^d-^ tüised juhised ja instruktsioonid.
peaai^t muuseas avaldamid^ ti kirjanikele/ Väide, et vastavad voodikohta krooni
et esineb rohkesü joomarluse, mis kirjanduslikud ^ s o o d i d esindavad te rav^^^ rukuks^S kuid talle ei näidatud neiä
on välja, kutsutud eeskujude kaudu j-gklaamijoomist ja tõendavad au- • Praegu on see arv 227 ning töö- tanke, lennukeid ja nõukogude noo-kunstis
jä Kirjanduses. A]akhe so- kirjandushkku nõrkust, kõ- le on rakendatud ka eriline nooni- r i , kes saadeti Afganistani Andro-nastuses:
M a b mõttekäik jargmi- j ^ T ^ g j ^ j ^ ^ meelest argumen- kite narkoloog. Aasta kestnud ravi povi „rahupomtikat" viljelema.
' • • V d^^^ N. Liidu ajakirjandus pühendas
viiendiku patsientidest, enami- gamanttiale oma napist trükipin-
' kujyuhul on ravi tdemust^a. ^ Seda tegi ka lää-
,,KEELATA LUTS^^: ^^Sn^maailma, eriti ühendrüMde aja.
esitatud ilmmgute .jarjeldam^^
Ta küsib, et kas näiteks Enn Ve- kunsüteostes on järeldus v d poh- gin saavutas • seUe eesmärgi, mida
sii^hmeiadvaataiad võtavad oma ^^"^^^^^^^^^ r ta taottes. Kogu maailmale k^^^^ S o S e s St^ romaan „Mei^ ^K.a.;maikuust on N L K P Kesk- ^^^j ,^eerika ja vene noorsugu
S i r ^ ? v # n S ^ ^ S ja seda tahab vene
iEat^^eSši o ^ kommunistlik valitsus. Pahanduse-suütmata^
eistvii&i oma teose m- rio"' t^Qsd propageerivad alkoho- määrus, mille sissejuhatuses on *egiiad on amult wesident Reaeai
takse Eestis alkoholi märksa roh- näidenditesse,televisiooni ja. raa- tuumasõjaga hävitada. Sa-kem
kui teistes liiduvabariikides, diosaadetesse ning kunstiteostesse jj^^j^^j^^^ päevakangelane,
siis selliste nähete mahavaikimise- tungiksid motiivid, mis propageeri- organiseeriti kodulinnas
ga ei saavutada midagi, võib küll vad joominguid'ja-olenguid. Sellis^' ametiisikute osavõtul suurejooneli-aga
hädaohtlikke .trombe tekitada, te nõuete järgjmine^^^^^^^^^ jie vastuvõtt, teda kutsuti šüa-sm-
Kui lähtuda puhtmehaanilistest gi ees^^^^
See pässus, millega kodumdne kaalutlustest selles küsimuses, siis näib kodumaal olevat-vallandunud temaga asuti isegi ühte TV-fümi
kirjandus on muudetud üheks, pa- ^itoh^^^ näha:pal]ud- arvamine, et kirjandust võidakse väntama. .......
tuoinaks nõukogude alkoholismis, ki maailmakirjanduse tipud. Autor nüüd senistele poliitilistele aspek- .
on tõsiselt ärritanud kirjanikke ja toob siin näiteks himesd nagu tidele lisaks hakata tsenseerima ka .Samantha sai surma kui ta saa-kunstnikke.
Nende esindajana on Pushkin, Rolland, Hemingway,Re- mingist kafskusnõude seisukohast
ajalehes Sirp Ja Vasar" nr 26 marque, Gorki jä Sholohhov, nmg Kuidas muidu mõista intervjueeri- niiseIt.„Rahutiidrukust" oli saanud
28. juunil'k.a. kirjutanud vastuläu^ täiesti M Andropovi mõjutusel küll
se Teet Kallas, kes on tuntud an- «Tagahoovis". A ^ ^ tuks jäämise ähvardust?
dekaolmekirjanikuna. Tema artik- ei tohiks mõ ,
l i peaJkirfaks on ,,Kas eeä^ Arvatavasti jätkuks vii- (EPL/VU)
duš' propageerib alkoholismi ehk
taktitunnet siingi". _
yad oma loomingus ohtra alkoholid
pruukimisega seotud situatsioone.
Kardan, et mitmed kunstnikud,
just Eesti kirjanikud, jäävad tule­vikus
tööta, kui nad ei muiida
oma kirjutamise ainestikku."
staar, kuld see maksis ka lõpuks ta
elu.
':-••'',•'"' A M
Sissejuhatavalt tutvustab autor
end kui täi^arsklast, avaldades
imestust selle üle, et levitatakse
arvamist nagu propageeriks kunst
ja kirjandus äbardlikkust, joomar-lust
jä selle rasket haigusvornii,
ESTO' Paasikivi mälestusel!
Adelaide eestlaste häälekandja „Virgats"
; HELSINGI — Juulis avati endise
Soome presidendi Juho K. Paasiki­vi
pitseeritud käsikiri, mis osutus
mahukaks, trükivalmis memuaar-teoseks.
Soome Kirjastus WSOY
avaldab teose kaheosalisena. Mitte­ametliku
teate kohaselt kirjastaja
alkoholismi. Autori kohaselt pee­geldab
kirjandus nii või teisiti esilehel iileskutse Austraalias peetavast ESTO-88-st osa
reaalsust, milles elatakse. Nii naeu , » u « i. i
iparimä t a t o i s e g i^Ä^^^ .„..u^u .«.u
f n ^ c ^ o ^ ^ S f «Austraalia on viimastel aasta- AustraaUa endi eestiaste osavõtt ^ h ^ ^ a a d ^ esimese osa müügüe
xuKS lena uni minuconna pohipa- ^mnetel hakanud kõvasti sammu eehienud Estpdest on olnud väga j^ba eeloleval sügisel.
• ' • - ^ pidama kõigis eluavaldustes muu märkimisväärne ja juba see peaks Seni pitseeritud käsikiri räägib
maaümaga. K a eestlased siin pea- eeldama lahket vastukülastust, ku- aastaist 1944—56. See arvustab
Liidus |a teistes kommunistlikkB- vad tä sammu ülejäänud va- nä vahemaa on tegelikult siiski muuhulgas ka järelvalvekomisjoni
des riilddes. k u i R^^^^ eestiastega meie rah- mõlemat pidi sama pikk. ja sõjasüüdlaste protsessi erijärku-heidetakse
inimõiguste rikkumisi, vuslikul tööpõllul. AustraaUa Esto ei saa osavõtjate sid Paasikivi vaadete kohaselt,
siis vastab partei peasekretär €or- Austraalias asub u. 6000 Eestis arvuga võistelda Rootsi, Kanada President kirjeldab avameelselt
batishbv nipsakalt, et teistel riüddel sündinud rahvuskaaslast. Eestlasi Või Ühendriikidega, kiud vaimult oma suhteid kohtuasutusega, kind-pole
õigust segada N . Lüdu „s!se- ühendab Eesti Seltside Lüt. Vaata- võib ta sama vapper ja meeliülen- ralitega ja ajakirjandusega,
mistesse asjadesse**. Jž^ ainult ^^m kohapealsetele kaugustele dav olla. K a tohiks see lõünäinere Mälestuste selle osa iln^umine pi-küsida,
mis õigus on Gorbatshovil on Austraalia Eesti Päevad, mü- saar turisti seisukohalt midagi dl toimuma juba 1950-ndate aastate
sekkuda Lõuna-Aafrika; jjsisep^^^ 12 korda, oniapärast pakkuda. Lõputud kor-lõpül, kuid käsikiri anti tutVumi*
tesse asjadesse": ja kritiseerida alati hulgaliselt r a l ^ s^ks selleaegsele presidendile TJrho
apartheidi poliitikat nagu seda te^^ et ka üle- pärane taimestik j a loomastik ning Paäsikivüe, kes arvas, et välispöüi-vad
paljud demokraatlike riikide mere-eestlased süa hulgaliselt kok- särav päike lisanduvad moodsatele tüiselt pole selle avaldamine veel
j M g l m e M ja j o l i i ^ ku tuleksid, et Esto ei muutuks suurlinnadele." soodus ja käsikiri pitseeriti paa-
- K.Ao vaid Austraalia Eesti Päevadeks, rikskümneks aastaks ootama.