Vaba eestlane , November 13, 1979

              M S
Nr. 84 VABA E^TLAJNi; teisipäevall3. ^vembril 1979 — Tuesday, N o - y ^ t e " 13,
Nr. 84
. •
CarterÜe
indriikiäes ot»
rajada vaba-kt
koosnev sõ-mõjuvõunsad
ioses on sood-
|adä sõjaväes
)ik need põhi-tiid
tarvitusele
^võtete suuna-
Salijuks unus-
(sa neist põhi-irvitusele
võe-ning
need ei
)detud tulemu-istele
põhimõ-on
tunduvalt
im, siis fiiiljatS
põhimõte —
General Mö-
Jenistujadj kes
uiseid palga­ks
ronimiseks,
ril tegutsevad
|esmärgiks on
Ilse sealjuures
undamisel teh-
Irve rida vigu,
Iklastele valu-isid
k a olulis­se
liiüasaami-larmee
vajali-lid
võimalikult
logemüši võit-
[museks oli, et
rindel ainult
fn.rite rindetee-kuud.
Sellises
id tirite moraal
ningate arves-luhat
ameeiika
|a meeste käe
is kannatanud
ja asendami^
Ikkü heidma Ja
jima, mille tu-ei
toirau-bste
vaid ük-lelline
süsteem
liütotööstusest
kulunud osad
ega. Taga-semad
võitlns-iksteisele
v5õ-
Ideks, kus puu-pstöö,
usaldus-pkorras
vajalik
Inemuseks olid
ja rindelt
]rporatsioomde
lastal kaitsemi-iRobert
McNa-ised
tegid kÕik
; armeed
I xööstusettevõt-^
fesse ei võietud
inimlikke te-li
rakendäffii-viga,
et unus-võitliisvõime-lamaid
tugisam-jialiste
üksuste
)kkusulatamine,
Ivad omavahel
on üksteisele
Inad ka
•t!UfrirjH.iwu/<<taat'«o°a^-'v- •
,17.-ja 18. nov. J,.Marley, tel.
24. ,ja 25. jiov. i r . , A. Mae, t d .
493-7231. ^..
Insurance
Ägency
23 WESTMORE: Br., Saite 200
Rexdale,/Ont. J19V.3Y7
Tel. 745-4622
mm^mimm
• (Algualk. 2)
raskemas olukorras. Selliste üksus- j
te võitlusvõime ei Mseeni niivõrd
relvastusel ja treeningul ku! JMSt
inimlikel tegureil j mille McNama-xa
taolised ärimehed ja
Toronto Eesti Kodu arvul^a eestlaskonna juqres on orgaHiseb-ritudmitmesuguseid
huvialaringe. Üheks organiseeritud vormiks
on Eesti Kodu Kultuurring, mis asutati möödunud aastal, sea<»
des enesele eesmärgiks ImltuttiiKse tegevuse organiseeiimiše Jä
mjeelelaMtusltke
Kultuurringi ^ tegevusikavasse seerimine tervishoiu abinõuna!*,
võeti Eesti Kodus kcwraldada ja | Loenguõhfcu; avas A. v Leplsimaai,
sisustada juba feodumaa päevilt j keille ettepaneikul''mälestati valk-
Roosidega tasub Vana Andrese koguduse õpetaja Andres Tauli
tänu .kaasaliaara.va helitöö eest. PüdM. helilooja dr. R. Toi ja Eneiri'
Eneiri tulaande Idrikulise
Foto: Vaba Eestlane
hävitasid. Sõjaväe ajaloolised tra­ditsioonid
likvideeriti j'a visati tar-vltüskolbmatuina
nurka bing nen­de
asemele tulid igasugused mä-liedzherid,
keerulised staabid ja
otsuste tegemine elekironarviitite
abil. Masinad, doktriinid, broshüü-rid
ja eeskirjad peavad aadma
müüd sõjaväele uue näo — lühidalt
^n saabunnd ,,autöinaatse jahmgi-välja"
ajastiH.
Kuhu see automaatne lahingii-
Täli" välja on viinud, ^eda näitas
liõige kujukamalt Vietnami sõda.
JlCahtlemata mängib moodne masii
tänapäeva sõjas tähtsail osa, kuid
Mige olulisemaks teguriks võidu
saavutamiser või kibeda kaotuse-!
karika tühjaks j'
inimene.
' Umbes nii võiks tõlkida peäMrja, mis InglSsmaa ajaleht',,Westeni Mail" (Cairdiffis) p a Ä a^^
tiklile Einar Sandeni kohta — „Writ€r ^ 0 ^ liyes under the gaze of the K G B " . Leht jutustah, kui­das
eesti pagulasest kirjanik Einar Saiidem ja bulgaaria põgenik Georgi Markov sageli kohtusid
Londoni Rahvusvahelises PEN-Klubis, kus nendel oli palju ühist arutada. SMs ühel päeval 1978. a.
sügisel keegi tundmatu lõi mürgitatud ifcuivarjuteravikuga M^rkovit kuisagil Londoni tänaval,
mille tagajärjel ta sürl^ B i i t i võimud o M hoiatanud hü Mj^rkovit kui ka Sandenit K G B eest, palu-
: des oMa <sttevaatltaC.^^^^M |8ldMid aga ettevaÄst ülearaseks --^.k^ atakk ...v
Einax Sariden elab vah^dumisi^^^ j mis on viha tema vasüu aida- Leht ütleb, et Sanden on üheks
Cardiffis Ja/Hispaania toak^-nud;suurendada. Ta on jufcusitar
Sitges. Ta tuli pagulusse noorulki-na,
loppis Saksamaal; jö. IiigiiSr-maal,
töötas vahepeal fea mereme­hena
jä p i i 1951—1968 Eesti Me­remeeste
Uniooni sekretär.
ühendriikide .bndine välisminis­ter
dr. Henry Kissinger aimab oma
äsjailmunud mälestusteoses „^
Avaldämiid •
romaane, mis tõlgitud ka ingli­se,
saksa Ja
te Höuse Years" hüütavaid iseloo­mustusi
maailma riigijuhtide koh-
'ta^ kelledega ta oma pikal sünd-^
Müsrohkel teenistusajal kokku
puutunud. E r i i i huvitava kirjeldu­se
annab ta N.lLüdu diktaatori
Leonid Brezhnevi isikust, kes moo­dustab
oma põhikoelt! läbilõike
venelase prototüübi, varjates oma
€bakultuiu-sust ja ebakindlust alla-!
toiipsutatud raskekäelisuse ja ül-'
v>ijse-taha.' j
/: Kissinger -ütleb. )et ;-Brezhnev.|
krüpsutab alati alla N. Liidu võim-sust
ja vägevust kuid sealjuures
jääb mulje, et ta ise ei ole sellele
Mndel. Ta Oli üles kasvanud maha-;
jäänud ühiskonnas nmg ilmselt
tunneb ta oma kontides oma süs­teemi
nõrkusi.. Esimesel kohtumi^
sel Kissihgerigä oli Brezhnev ilm­selt
närviline, mis oli tõenäoliselt
osaliselt tingitud sellest^ et ta tun­dis
ennast esimesel kohtumisel j
tJhendriikide juhtivate riigimees- i
tega ebakindlaks kuid osalt ka sel-1
Ingtlismaal oli Šanden tegev ika
kirjastus Boreas juüresi, mis ssu-tati
Eesti tutvüs-tamise huvides
Hans Männiku algatusiöl juba
1939. a. Kõik Boreasi ümbeir ol­nud
tegelased on aastate. kestel
varisenud, kirjastuse majanduslik
kandepind on käihanenud, kuid
Einar Sanden püüab eritusiastli-kult
kirj astust elus hoida.
Borease kirj astusel ilmus ka
Sandeni dokumentaalne römaail
,yKGB Callihg Eve". Inglise Wes­tern
Mail" kirjutab, ,et romaani
peategelaiseks on eestlanna Irja,
kes pääses läände j a kas palus
Sandenü tema elujulitumuste põh­jal'
romaan kirjutada.. .
•. See Ilmus algM: eestikeelsena.
: sus ingliskeelsena. .
nud ajalehele „Westem Mail", et
ta on saanud päris otseseid ähvar­dusi
venelastelt. ,.Nad muutusid
minu vastu väga4;igedaks. 1959. a.,
kui ma olin kirjutanud romaani
Ungairi ülestõusust. Mulle öeldi
oifcseselt, et raamat olevalt laian ja
ma olevat reetur/' niainib E . San-d8n.^•
„Ma olem. saanud ka Cardiffis
telefonilisi hoiatusi. Kord öeldi
mulle, et ma parem pidagu
suur suu kinni ja otsigu endal®
mingi muu tegevus, enne kui on
il
m€ihdi:s K G B poolt ja
kui tä i M g i lälheks lÄkogude-maale,
siis ita arreteeritajks otse-miaid.
Pikernält kirjutab^^^ a^ San­deni
ingliskeelsest
,^KGB Cälling Eve", milles jutus­tatakse,
kuidas K G B ipeab silma
peal igal turistil, kes sürdub Ees­tisse.
Herald of Walps" nimetab
seda tõsieluliseks, dokumentaal­seks
romaaniks, 'müles jutustatak­se,
kuidas noor eestlainna Irja
Parve läiieb tööle Inlturist, avais-tab
®ga siis, et ta on tehtud K G B
agendiks.:.
tavaiks saanud .täJhtpäevi, nagu
jõulüõlitune' koosviibimine, rah­vuslille
• suurpühade tähistamine,
emadepäeva jä vahetevahel vane­maid,
rahva hulgas aus peetud
tähtpäevi, nägu need on Miünla,-
päev, vastlapäev jt. meie rahva­kalendrist.
Teiseks osäiks on yõi-mailuse
pures loengute fcorralda-mihe
väga mitmesugustelt aladelt
nagu tervishoid, populaa-rteadus,
kirjandus jm.
Ja viimaseks alaks on meelela­hutuslikud
koosviibimised, kus
on programmis sõnalised ning
muusikalised ettekanded Ja
tants. • . •
Esimese tegevusaasta jooksul
on ikultuurriug seda eesmiärild
täitnud. Käesoleval sügisel, peale
suvevaheaja alustas Eesti Kodu
Kultuurring oma tegevust pea­koosolekuga,
mis peeti 10. okt.
KoosQilekul kuulati ära tegevuse
ja kasšaaruanded ning arutleti
1979/80. aasta tegevuskava. Nagu
aruandest selgust oli möödunud
aasta olnud väga tegevusrõhike
loengute ja tähtpäevade tähista­misega.
Majanduslikul poolel olid
tulud saadud vabatahtlike anne­tustena
üritustest osavõ
se leinaseisakuga Eesti Kodu ipe-re
hulgast viimsele teekonnal©
lahikunüd Leo Jõemaad.
SeEe järel Leida MaldreaiBp
dis lühikese ülevaate koosoli»
jaile möödunud aasta tegevu­sest
koos rahalise aruandega.
Järgnevalt esimees A. Lepismaa ^
tutvustas lektorit Leida RooSl-'
mäed, kes on oma kutseöit massee­rija
ja töötanud 19 aastat oma
kutsealal. Eesti Rodu pere paolt
kuulati loengut -suure huviga ja
essitati lektorile roMcesti küsimus
Pärast loengut ja diskussiooni
jäirgnes ' kohvyoomine, milleks
juhatuslüge Hermi Vooder oüi
korraldanud väga, dekoratiivse
j a maitsva kohvilaua suupistetes;
ga. Koosvübimise lõpid täoa^
Kultuurringi esimees A. I ^ i s n i aa
L. Roosimäed huvita.vä loengu
eest, samuti teisi koosviibmiisele
kaaša;aitaijaid.
E. Sanden üles ajalehele, et kui
tema teost • peetakse propagan­daks,
siis on see samasugune ipro-paganda,'.
nagu on jkirjutised j a
„Westem Mail" üfeleb,' et nü na-^
gu paljud põgenikud läänes, nü
saiab ka^tema pidevalt ja tasuta
KGB poolt väljaantavat propa-gandalehte
Kodumaa". Yenelasr
tel on iga r^ahvuse jaoks oma Ko^
dumaa. Seda saadetakse lõpma-tuiseni
lükskõik kus j a millal- saa­dud
aadressi j ärMe.
iPrpua Viima Lembergi nimele
tuleb ühel Gardiffi a»adressil veel
ikka „Kodumaa", kuigi see proua
on juba 15 aastat surnud.
Edasi lon E . Sanden jutustanud^
et kui ta hakkab saama ähvardu­si,
siis oh ta. mõni aeg ettevaatlik,
kuid pikapeale see ununeb. Ta on
saanud 'ka. ähvardusi, et tema sü-muidugi
pole venelastel teadmata 1 I^ht märpb, @t E t e
põgenes koos emaga Eestist 1044.
a., kui venelased dlid tema kodu­maad
teistkordselt okupeerimas.
Einar oli siis 12 aastat viaaia.
/Elades mõni aeg.. .'• Saksamaal,
siis Kootsis,. Sandenid lõppeks.
asusid Gardif fi, kus Einairi ema
dokumentaalromaanid ning filmid j ^ a ^ d Eestis kannatavad, kui
lest, et ta tarvitas suurel määraljHjtleri KZ-idasIt või Solztoiitsõ-j ^ ^ma tegevust ei lõpeta. ,,Kuid
alkoholi ja tub^at, et ta kannatas hi Idi^ütised Siberi ^alaagritest; j Pol® E e ^ ühtegi sugulast
südamehaiguse all ning et talle Eüiar Sähden on blmi^ Va- j ^^^^^^-a/tÄstivaba t e ^
mõjus tema positsiooniga kaasuv haduse Raadio kaas^^^^ mis'''^^^^s-''
suur vastutus. Ta käed olid pide­valt
liikvel, keerates öma kella,
Taputades tuhka oma alaliselt si­garetilt,
koputades sigaretipitsi
vastu tuhatoosi. Ta ei suutnud pü­sida
vaikselt. Ajal, luil tema seisu­kohti
inglise keelde tõlgiti jalutas
ta toas lingi, rääkis valju vene
keeles oma nõuandjatega või lah-.
kus ilma vabandamata ja. põhjen­damata?
ruumist, tulles hüjem jälle
tagasi. Läbirääkimised Brezhnevi-ga
sisaldasid alati riski, e^ ta võib
igal hetkel kdosolekuruumist ka­duda.
Või jälle oli hetki kus amee-
Tikläsed püüdsid eriti veenvalt
mõnda oma seisukohta esile tuua,
ei teinud Brezhnev sellest väljagi
vaid hakkas heile selle asemel toi­tu
pakkuma. 1
Kui 'Eissinger võrdleb Brezhnevi
Mao Tse^ungiga ja Tshon En-lai-ga,
siis olid need mehed vaatama­ta
oniä kommunistlikele tõekspida­mistele
ühe vana kultuurrahva
esindajad, kes olid eniesekindlad ja
isuure kontsentreerumisvõimega.
Kissingeri memuaaridest nähtub,
et Brežhneviga nõupidamiste laua
iaga istunuö "Ühendriikide presi-näendil
ja välismiiiistril ei
kerged päevad ja Venemaa
taator käitus nendega ülbelt nagu
koolipoistega. See meebutab neid
aega kus. HitleriJ üplöaaaati vö.n
külaskäigule Rootsi,
otsustab Irja jääda vabaduses­se.
I r j a pidi väljapääsuks abiel­luma
Mark Tarumiga, kuid
1968. ä. ta abiellus Einar Sande-niga.
ja, asus Inglismaale.
*,Herald of Wales" ütleb^ et
1988. a. sai Einar Sanden oma
teoste eest organigatsiooaai' ,,1X11!-
ted-Poet's Laureate IntematiO"
hai-': poolt aA^ „Di&>
tinguished • Freedom-Writer-Poet
of 1968".
' (VES),
kusjuures puhaskasu on osali­selt
kasutatud Eesti Kodu raar
matukogule uute raamatute
muretsemiseks ja lugemislaua­le
ajakirjade telimiseks.
Valimistel keeldus s väga
energiline juhatuse esimees Aino
Pähn pereikondlikeil põhjusil kan­dideerimast.
Uus juhatus moodus­tati
ijärgmises koosseisus: esimees
A. Lepismaa, aibiesimees Leida
Maldre, seikretär Elvine Koop, Jae-küir
E . Haab, juhatusliiikmed Her-mi
Vooder, AliceKullängo ja L.
Baltisakslaste ajaloolaste päeval
Göttingeniš kõneles dr. Jürgen
von Hehn sakslaste järeilümbör-asuniisest
Eestist ja latist 1941.
a. Pärast 1939. ümbeasumist
jäi Eestisse 2000-^000 j a Ä
7000—8000 sakslast. Need ei taht­nud
sünnimaalt lahkuda. K u i 'al­gusid
baaside aisjad, m^
meeled. Saksamaa ei tahtnud 4ga
neid vaistu võtta. Vastuseisu mur»
dis W. von Wrangeli. Eestis kor­raldas
jäirelümberasumist dr.
H e t a t h Welss. wajapääsu
,;raame" laiendati ja koos saJcs-lastega
pääses Eestist 1941. a. s i ­kuni
7000 ininiest, pooled
bad
Tamm.
Algava hooaja avaitaktina toi- \ eestlased. Saksamaal loeti
mus Kultuurringi koTiraldusel 31. S põ^eÄeks, Välja arvatud nsed,
okt. Leida Roosimäe loeng „Mas-• kes hakkasid kodanikeks.
Maksab Eanadasi; 00.
Ribbentropi esitati Inglise kuaiia-gale
ning Ribbentrop; tervitas ku­ningat
üleolevalt hitlerliku käe
tõstmisega. Kas e i jää Kissingeri
mälestustest Kremli nõupidamis­laua
taga niülje, et Brezhnev ja
teised venelased on ameeriklastega '
ülbelt ja alahindavalt käitunud?
Kahjuks küll, kuid sealjuures jä-;
tab Kissinger kommenteerimata,'
miks ameeriklased sellised käitu-
Leheküljelaiuse pealkirjaga j u ­tustab
Einar Sandenist ka
ajaleht „Herald of, Wales".
mm m ^ si m mu mmm m m Ü I
T E E N MAJA- / ' ^
(elekter, torud/puutööd jie.)
Helistage — J. MEIUSI 225-3283
S(K)DNE VÕIMALUS ;•.
Niiüd on tekkinud s 01 i i d •
s e d majanduslikud võimalu­sed
metallrahade miiügi alal.
Uued ja sissetöötatud marss-ruudid
müügil. Minimaalne
investeering $15.000. Helista­da:
Rod Courtney 1-8784111
või 822-2881.
Ontario peaminister William Da-vis
nimetas Ontario Multikultuur
ja^ Kodakondsuse Nõuandva Kogu
esimeheks ukraina päritoluga Yuri
Shymko, kes on tuntud oma tege­vusega
inimõiguste eest võitleja­na.
Nõuandev Kogu jääb tegutse­ma
Ontario: kultuurimisiisteeriuini
: raamides. - ;
Yuri Shymko on endine föderaal-parlamendi
lüge Parkdale'i vali-mispiirkonnast
ning on hästi tun­tud
ka eestlastele, kuna ta on mit­mel
korral eesti ürituste puhul kü­lastanud
Eesti Maja ja seal sõna­võttudega
esinenud. Ta oli kä üks
aktiivsem tegelane Balti riikide,
Ukraina ja Valge-Vene ühise nõu­de
esitamisel Liitunud Rahvaste
OrganisatsioonUe Vene köloniäal-nigl
tükeldamiseks. Ukraina ühis­konnas
on ta üldtuntud ja popu­laarne
tegelane;'kes on võtnud en­dale
suuri fiüesandeid ukraina rait
vusgrupi probleemide lahendami­sel:.
...
$19.50
$10.50
K l R I P 0 S T I G A
$38.-
21
$56.<
$30.50 $32.50
LENNUPOSTIGA ülemere-masdesse:
Aastas $?2^, poolaastas $36.—i veerandaastas 119^
Äfcešsi muudatus 50 centL tJksikimmMM45 cent^
. : Kanada aadressidele palume märWd CÖBE" ja
\ USA aadressidele ,,ZIP CODE" :
^ Pangatshekk või rahakaart k ^ |
Free Estonian Publishers nimele.
® Rootsi armees kaptenina teeni­nud
36-a. Rein Kaarme, kes on lõ­petanud
ka Rootsi kõrgema sõja-i^^
ooli, ülendati 1. septembrist ma­joriks.
Ta töötab Uppsalas tegev-väe
ohvitseride ettevalmistamise
J » - - - -
Palun mulle sasta VABA EESTLANE aastaks /
veerandaastaks — tavalise / kinpostiga alates
_ . _ 1 9 7 - . tellimise katteks lisan $
rahas / tsheikiga / rahakai
siinjuures
|äs).
Aadress
(Järg lk. 3)