Vaba eestlane , June 24, 1980

              ff
24. Juunil 1980 24, 198©
Kalev Estienne võ
TAMPERE - Soomes on
olnud liikumas kuuldusi min­gisugusest
musta nimekirjast,
kuhu on võetud 50.000 töölise nime.
Seni oli' tõendeid selle kohta vähe,
kuid detsembrikuu ,,Hymy" aval­das
selle nimekirja maakohtade
viisi. Nimekirja avalikuks tegemi­sel
on eesmärgiks selle nimekirja
kasutuks tegepine. Mustas nime­kirjas
olijaid on seni koheldud eba­õiglaselt,
ega neid pole igal pool
tööle võetud. Raamatuna ilmunud
nimekirja ees^nas öeldakse, et
individuaalselt nimekirjas olijad
on eeskujulikud töölised, kuid sa­mal
ajal ka julged ja ülbed^ kui
küsimuses on tööandjate ja tööliste
vahelised suhted".
VATIKAN — Paavst Johannes
Paul II on teatanud, et katoliikliku
ja-ortodokskiriku esindajad alusta­vad
jälle nõupidamisi kiri^^
ühendamiseks. Kirikud on olnud
lahus ligemale tuhat aastat paavsti
eksimatust puudutava kirikutüli
tõttu. Teoloogide kohtumised alga­vad
Patmose saarel, kus apostel
Johannes öeldakse olevat kirjuta­nud
Uue Testamendi lõpuosa. Roo­ni
a-katoliiklik ja Ortodokš kirik
eraldusid aastal 1054, kus mitme­sugused
eriseisukohad olid nii suu­red,
et kirik lõhenes. Praegu arves­tatakse,
et .ortodoks kiriktd ön lük-meid
umbes 100 miljonit.
HAMBURG — Ve^ soo­vitatakse
süüa rauda. Lääne-Sak- ^
sa ajakiri „Quick'' kirjutab, et ro- Minu poole on pöördutud küsi- Aga kiii kaua? Järsku katk^ab
^ipoed müüvad IJÜ^^^ midagi öel- mängujuht lastele nü vaoalifcü in-:
rauatablette ja vedelikke, kuid pa-da, kuidas end vormis hoida ja^ tensüvse liikumise ja ütleb, et
; rim vahend olevat roostes iõun. millised on need tavalisemad vead, nüüd on hobused väsimd ja heida-'
Poolast pärineva retsepti Järele, millest peaksinae ti^ vad magama,
mis olevat kasutusel olnud juba Kõige suuremaks veaiks on mui- Just vastuoksa, mitte ,jiobused'-
sajandeid, valmistatakse roostes dugi see lükumisvaene aeg, milles ei olnud väsinudj vaid mängutädi
õuna Järgmiselt: õuna sisse^ p dame ja" sellele seltsib veel meie ise oli väs^ ^ " ^ ^ ^ ^ ^ s u t toimida iäremiselt-takse
8-suurt raudnaela, kusjuures endi passiivne eiuvüs. Oleme oma i ^ ^ ^ ettevaatlikud & ' '
naelad ei tohi olla terasest ega ka igapäevases elxis harjunud tehnJo- meie ise' oleme lüfcumise suhtes, Alake kiire kõnniga ja vaheldu-roostevabad.
24 tunni pärast tule- lõogüise mõtlemisvüsiga ja sellega kui passiivsed me oleme! Inimes et hak-väd
nõelad välja tõmmata ja tü- ühenduses mõneti imustamid otoa organism vajab tugevaid funktsio- kate hingeldama ja tunnete väsi-kati
roosteyärviliseks
õun ära süüa.
Tähtpäevaks lubatud Seedrioru
juubeliraamat ,,Seedrioru 1955—
1980" ilmub esmakordselt müügÜe
Suvihari 1980 peol, laupäeval, 28.
juunil. Külalistel on võimalus naha
nägusas kaünprköites raamatut,
millesse on talletatud Seedrioru
mitmepalgeline elu ja tegevus sõ­nas
ja pildis. Erilist huvi tohiks see
raamat pakkude Seedrioru Noorte-suvekodu
kunagistele kasvandikele.
Ke nende nimed on raamatusse
talletatud.
Juubeliraamat ilmub Sihtasutus
Seedrioru kirjastiiseL ja selle lev^
tärnist korraldab toimetus. Need,
kes on palunud raamatut reservee­rida,
võivad selle kätte saada 28.
juunil Seedrioru müügilaualt (pea­majas),
või hiljem postiteel raama­tu
hinna ja saatekulu ette maks-^
tes. Teistele huvüištele on raamat
müügil Seedriorul 28. juuml. Hil­jem
on see saadaval ainult toime­tusest,
kas isiklikult järele tulles
või postiteel. Toimetuse aadress:
Jiüri Juürandi 38 Plymouth Rd.
Kitchener, Ontario N2G 3G5, tel.
(519) 473-3493.;;. •V,;^--^^^
STOKHOLM.— Eesli võimlemise isa ja Rootsis; tähdepanuvääifselt:^^k^^ koha Hieeminud E Ä Sdla
kõneles Eesti Kadio Stokholmf saates veebruaris. Kima see puudptab
selle „Vä|is-Eest!s"
Eesti kõmi-.ja jooksukooi Ott
maaihna kehalise kasvatuse aja­loos
hinnatud uue jä moodsa re­formina
ja selle kohta võiks pi­dada
mitu pikka loeni
Kuid täna aga soovitan kõigile,
kes veel ei ole alustanud treenin-muutunud
loomulikud instinktid.
lennukid, jnootorpaadid jne.
funktsioneenvad automaatselt.
LONDON — Kolm inglise nooru­kit
Võitsid hiljuti energiasäästmise
võistliise munekeetmisel, millega . ..
võidakse säästa kümneid miljoneid. J^^^^ masinas mingi viga, sus
Muna pannakse keeva vette, "^^^^^ ?^ tuleb välja va-või
gaas katkestatakse ja oodatak- aetada. Võrreldes mimese elavat
se 6 minutit; ning valmis ongi 4- o ^ g ^ ^ i i ^ ^ ^ ^
minuti muna. Ühe lütri vee keema Pis ümberpöördult keerukaim.
ajamiseks kulutatakse umbes 0,1
kilovatt-tundi elektrivoolu.
FALMOUTH, ^Maine - Edwin
Eobinson, 62-aastane mees, kes jäi
naalseid ärritusi ja iga päevj Tu- must. Jahutuge ja korrake kõike
letagem meelde seda füsioloogilist uuesti, kuni lähete dushi alla või
seadust, et ,,lükumine vormib or- ga^na. Iga'terve 4^aastane peaks
garii". suutma joosta viis kilomeetrit aja-
Kui erole liikumist/deg ga 5 min._Mlomeeter. Aga^nekui
ruvad koed, degenereerub mus-^^"f^^^ joofou tehke Jnitmefculg-kulatuur
ja kogu meie cardio/ soojendusharjutusi^ n t e
v a s Ä o i e siisteem - s.o/^^ bn tunnete, et dete juba higme
Korrake jooksutreemngut paar
dame ja vereringvoolu organid, korda nädalas. Kerge jooks säili-kui
meie keha ja organism ei saa Pidagem meeles, nõrgad ärritusi tab figuuri, aitab vältida südame-küllalt
tööd, kui sel on liig paljt^ oh negatiivse, ülejõu käivad pin häireid, kahandab närvipinget, pü-passüvset
aega, jääb ta pikapeale ainult tu- hasta.b aju ning soodustab loomin-nõrgaks
— elukõlblikkus väheneb, gevad ärritused hoiavad meid elu- gülist tegevust
On luivitav, et ininikond^^^^^^
pimedaks üheksa aastat tagasi oi- piMdnud avastada uusi leiutisi, uu- Oleme ise kaotanud füüsilise ba-nud
autoõnnetusel, sai oma näge- gj masinaid ja uusi' tööviise, et lansi ja anname eeldusi degenara-mise
tagasi kui-ta sai äikse ajal vähendada inimese kehalist tööd tiivsetelehaigust^e.
piksplöögi. Robinsoni arst nimetas hoopis Vabastada muskulatuuri Puudulik motsiõoi põhjustab lü-seda
tervenemist „raamatulikuks" töökoormusest. ' lisamba ja ristluu häireid, pinge-ja
ütles, et kummitaldadega kingad geUine eluviisi ratsionaliseerimi- Sündroom - kuMakangestusi ja
mida ta kandis, j^stsid ta elu, kui viinud meid uude, töökoor- peavalu. Kogu meie psühhosomaa-ta
sai pikselöögi. Koos nägemisega ^^^^^ vabanenud lükumisvaeses- tiline instabiilsus, diabeetsus ja
sai ta tagasi ka oma kudmise. Ta südamehäired on kaasaja nähted
karjus rõõmust kui koju Vjõudis:
„Ma võin näha! Ma võin näha!"
HELSINGI — Alkohoolsete jooki­de
kasutamine oli möödunud aastal
Soomes peagu endine eelmise aja­ga
võrreldes. Puhtaks alkoholiks
arvestatuna tuleb iga elaniku koh- on kõrge jä et selle otsas elada on
ta 6,21 Intrit. Snani on rekordaas- elukardetav. Kuid selle mäe otsast
taks olnud 1974. a. S,45 liitriga, on mimese pilk siiski ulatunud
Joodud alkoholi hind oli Soomes 6 kaugemale ja sealt on avastatud
miljardit! Soome marka, ca 1,5 mil- uiJS ja suur väärtus ^ inimese
, 4. juulil annab Kanada Postiva-litsus
välja kobn uut 17-cendilist
postmarki. Kahel on motiiviks Ka-
: . . , . ~ 1 M kunagi va- nada ^ h e U k u n ^ d , Em-
Olememuutimudistom^
h^astajaiks Ja a ^ degeneratiivsed nähted erilisse ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^
Mida teha ja kuidas selMe rea. j ^ ^ ^ ^ ^ „Ned'-Hanlan. Esmiesed kaks on
^^^^^^^^^^^^^^^^^ 1^^
SeEega ühenduses on paari vii- Huntley Brown, kolmanda Toronto
mase aastakümne jooksul suu- fotograaf Clive Webster ühe kaas-natud
tähelpanu emotsionaalsele aegse foto põhjal. Kõik margid
stressile ja kehalisele ülipingele. trükitakse Torontos Ashton-Potte-
V , . V : rai trükikojas ja on mitmevärvili-
Voti heaolu ja tervise suhtes on
inimeste endi kätes. Jätame elu-
Oh fakt, et elumi
jardit dollarit. Aastavahetusel, oli suur õnn, et olla terve. Tee selle passiivsus maneerid ja pensionäri
Soomes 204 vünapoodj ja 1513 alko- eluõnne — tervise juure on vünia- mentaliteedi. Jätkakem elu endise
holi. serveerimise õigusega resto­rani.-
• • M ^
sed. Väljaannete arv on helikunst­nikel
22 miljonit paari, aerutaj ai
22 miljonit üksikmarki, esimeste
suurus 30 X 36 mm, kolmandal 36
x30 mm.
HELSINGI — Paavo Nurmi nimi
on austusena antud esimese sport­lasena
maailniaruumis igavesti
keerlevale pišiplaneedile. Nime on
andnud Ameerika pisiplaneetide
keskus Mihor Planet Genter. PaaV
vo Nurmi nime kannab Šo'ome aka­deemiku
Y. Väisälä 1939. a. avasta­tud
planeet, mis varem liikus ava­ruses
niteega Turku 221. Paavo
Nurmi keerlemise aeg on umbes
Bell aastat ja selle keskmine Mi-nis
on 18,9 km sekundis. Juba va­rem
keerlevad ümber päikese Si-
Sopran Emma Albini on saindi-sel
ajal muutumas väga populaar- või pigem veel suurema intensiiv­seks.
Kuid siiski leidub inimesi, susega. Aastal 1949 kirjutati pärast
kes ei tee selle õnne saavutamiseks seda, kui meie 250 eesti tüdrukut
mitte midagi. jooksid Stökholmi staadionil liiku- nud^^C^
Passiivne eluvüs algab juba laste mislavastuse raames 600 meetrit väga õnnestunud' debüüdi ooperis
eelkooli east ja aegunud, roraanti- ilma pausita muu hulgas järgmist: ,Jja Sonnambuia", jätkates oma
line suhtumine laste lükumistarvi- ,,Ja, seal oli üks erand: need karjääri enamuses suuremates oo-ja
fsd
KIRJÄRIÖU STOKHOLMISSE.'korrastaja Juufde,^ :kes
püksid uuesti viiki pressida
Teadagi o i teil kõigil: seal tei- võiksid. ;;
selpool merd käeö-jalad töÖd Kui siis meie lapsed ja teie
täis Ja mure muljub südant, et lapsed iihesskoos rahvatantse
kuidas see ESTO-80 küll ärapee- keerutama lõi laulupeol laule
tud saab. Aga kui juba kord see lõõritama hakkavad, hoiame
asjaajamine oma peale võetud pöialt, et nad üksteise varvastel
on, siis tuleb teha ja — kiili ta ei tambiks, vale laulujoru ei
läheb! ajaks, koha parast trügima ei
Eks ole Ju selle kohta targasti hakkaks, ega mingil moel rüdu
öeldudki: ,,Ännab Jumal ameti, ei kipuks, vaid hoopis uuteks
annab aru ka!** Oh, kui see ala- sõpradeks saaksid,
ti nõnda oleks! Rongkäik tuleb muidugi rah-
Küllap mäletate, et mitmed varohke ja vägeV Ja oleks ke-head
aastad tagasi pidasüne na, kui teiegi oma politseid sel-meie
sedasama pidu siin Toron- leks ajaks eesti keelt kõnelema
tos Ja väljasttulejad olid meie õpetaksite, nagu meie siin mit-külalised.
Sai šüs maju remon- mete külaliste arvates tegime,
ditud, seinu värvitud, kodusid Ma ei hakka siinjuures seda sa-korrastatud,
asemeid muretse- lajast asja mitte avalikuks tege-tud
Ja sööki vaaritatud, et kai- ma, et meie linnas on mitmeid
leid külalisi ikka viisipäraselt eesti-soost politseinikkie kes sel
ja auväärselt vastu võtta saaks, ajal kõik platsis olid, aga teie
No nüüd on teie kord ja varsti võite samaga vastata Ja ka
me tuleme. meie lubame uskuda, et olete
Ärge te nüüd kohe arvake, et oma pärismaalasile meie kauni
TneÜ omal selle tulemisega mu- keele selgeks õpetanud,
ret vähe on. Nõrgub süagi mõ- Kui süs kõik jneed kongressid
ni sõna teie maa elai^isest Ja Ja konverentsid peale hakkavad
olemisest Ja seda on juba mi^ võiks teilt Ju paluda, et ärge
melt poolt kuulutatud, et toit Ja neile kõnemeestele liialt pikki
viinad on teil kallid. kõnesid lubage, aga seUes asjas
No selle peale arvas Torukes- ei saa küll keegi ega ühegi vae­te
Tooni nii; ga aidata, isegi teie kori*aldajaä
,,Eks või ju terake toidupoo- mitte, nü et — olgu nagu on.
list kaasa vüa. Jupp suitsuvors- Pidustusist hakkavad siis nii
ti, singikähts, purk heeringaid teie kui ka meie ajalehejüngrid
ja kotitäis kõvakskeedetud mü- repörte kirjutama Ja hea oleks,
ne — kõik head tahedad leiva- kui nende artikleÜe enne ^t^^
kõrvašeks võtta. Võiks ju kau- minemist silma peale viskate, et
sitäie rosoljet ka lõikuda, aga ei Juhtuks nii, nagu see meil hil-äkitselt
juhtub kauss kohvris jaa^^^^^
ümber minema Ja mustab ning gu sassi oli aetud. Reporterike-plekitab
mul tualetid ära." ne oli Napoleoni abikaasa Jo-
Vünakeste VUlem Jälle toidust sephine sünnipaigaks pannud
ei hooli, aga tema teadis, et pu- selle saare, kusta ise suvitamas
del, kaks voi kolmgi võib siit juhtus olema^ et asjale suursu-märjukest
vabalt kaasa võtta, gusemat kaalu anda ja mis teps
kui kenasti pakkuda ja peita mitte tõsi ei olnud. Ajaloole Ja
oskad. Oma erilist eelis-olukor- õigusele raasike pilku peale hei­da
selles suhtes valgustas ta
nõndaviisi:
„Vüna mina viskan nagu vett,
aga sakusmenti minu kõht ei
kannata."
ta poleks mitte paha mõte.
Loodetavasti on teil Taevataa­diga
ka head vahekorrad, nii et
saate talt Musäd ilmad välja
kaubelda. Meie saime sellega
Muidugi katsute te oma kodu- omalajal kenasti hakkama, mä-desse
saada külaliste auks uued letate, höirimikul tibutas vihma j
ületoa vaibad Ja rullite välja aga rongkäigu ajaks läks üle.
punased teppihid, nagu meie Päike säras Ja tuul paisutas li-seda
teha püüdsime, eks ole! Js pud lehvima,
ärge pange pahaks, kui meie Aga need on pisiasjad,
teie lahkest öömaja^pakkumi- Kui teU juhtub, olema auto Ja
sest nõnda aru saime, et peale aega, oleks Ju tore, kui te saa-iseenda
ka oma lapsed Ja muud bumisajaks lennujaama vastu
kodakondsed ligi võtame Ja hä- tuleksite, aga ega see tähtis ei
dakotral Juhtub kaasa tulema oie. MeU oinal mitmed keeled
ka mõningaid onupoegi, täditüt- suus — küll klaaritame Ja saa-reid,
sõpru ja muidu häid tuttä- me hakkama,
: vaid. ' - Nü;siis..: .•
Nendele, kes hoteUides peatu- ADJÕ oeh VÄNTA LITET!
vad, olge lahked laenama triik- Tervitab Teie Rün Rivanool
rauda Ja trükimislaudaj sest ühiskondliku asjaajamise vai-rahvarõivad
on sihukesed, mis mus.
kohvris kergesti kortsuvad.Är- P.S. Selgituseks mittemõist-ge
kõhelge ka ühelegi daamUe jaUe olgu Õeldudj et„vänta" on
andmast oma Juuksuri aadressi, küll eestikeelne sõna, aga seda-sest
et me endid Just teie auks puhku pole tal väntamisega mi-ihisaks
teha püüame ja juhata- dagi tegemist. Arvakse ise, mi-ge
meie härrasid lahkesti rõiva- da ta tähendab!
Väliseestlastega •Kdtuurisideme-^^^^K^^ direktor on juba vüs korda
te Arendamise ühing (VEKSA) tä- kõlistanud, ümub lõpuks sekretär,
histas TaUinnas oma 20. aastapäe- Dkektor on pahane:
va. Sellega ühenduses ilmus ajale- „Nüüd te lõppeks tulete, kui ma
hes,,Kodumaa" pikem artikkel teile juba vüs korda olen helista-
Veksa tegevusest. ; nud.!" .
Artiklis tänatakse muuseas valis- ,,Vabandage, härra du-ektonPa-eestlasi,
kes. on aidanud Veksa lun, mida te soovite?"
töö heaks tulemuseks. „Ma tahtsin ainult ütelda, et ma
„Kodumaa dusse on vanainimesi. Laste noored eesti M " tõstab eriti esüe rea esimest korda kõlistasin teile täies-liibumisele
ettenähtud vähestest jooksid 600 meetrit vetruval sam-lise vastuvõtu nagu praegused ,,teerajajaid'^ Rootsis elunevaid t l ja seda ei maksa tä-tundidest
ei jätku laste liikomis^ Suri inglismaal Eduard T hele panna."
rahuldamiseks.
Ja
jundatud n.n.
laste tervisele
raisatakse
Toon selle kohta väikese näite
ühes noorsoolükumise laulus öel- 1930.
dakse , ^endega koos jooksis uuS
aeg."
Nende ridade autoriks oli üks
maaüma suurimaid sporditeadlasl
prof. Carl Diem ja tema seisuko-
Organist ja helilooja Healey Wil-laü
on sündinud Inglismaal, tuli
Kanadasse 1913 Toronto Konserva-
Mutvei ja Aleksander Loit, mujal
R. Rannik ja juba surnud Elmar
õun, Karl Einer ja Peep Koort;
Millegipärast vaikib ,JCodumaa"
neist asetsevad Marsi
, „ , , hilisematest ja praegustest kaas-t
o o r i u m i ^ c ^ ^ ^ töölistest välismaal: y
.... , , . üle 3000 helitöö ordüe, kooridele,
aite havott^ markeeris suurt pööret, sümfooniaid, kammermuusikat ja | .Kodumaa' märgib, et^ piddK .nm ' ^s
rest. maid ja rahvaid nrng meie neiud ^^^^^.^^^ fcist koosolekust võttis osa valis- -BCBA mi
eestlasi Taanist, Austraaliast ja -B;SIXU|BA
Jupiteri lapsed hüplemas ringi hobustena, olla, et neil oii pioneer^^ša jco^m- Ned Hanlan oli esimesi rahvus- Rootsist. Ka siin ei nimetata nime- -Bpod ;o
belius ja Sülanpää, peagu kõigi
Soome täheteadlaste ja linnade ni- oma pedagoogüisest varasalvest, maid ja - rahvaid ning meie neiud kontserte
melišed pisiplaneedid. Suurim osa Kujutage ette. mängutuhdi, ktis ja naised võivad põhjusega uhked
: Jooksevad 'traavi/JE:;galopeerivad.. kümmend, aastat tagasi. vaheliselt tuntuks saanud sportlasi. ^M.
•iSBUn^l BSBUI 13 OUBpiOBA BC PA
-IBA ;I8SI1BIB UO lO^JBd 'xiOJOqjÖOl
pBAB3fqnd pijnpgs 'srauni - pBAB§
-BUi posBiido 'imSui^Tiui PBABSBUI
P^snoo; 'snqod pBABgBttT prDjnl.
pBABgBxn pnüjns
d piou Bumi •osim
f pnuB^adoi uo pB3|
SBSpiq BAqBJ snjnn
SBjoOjj ^gasnpnnd 3;ipooA sosoag