1980-06-24-06 |
Previous | 6 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VABA EESTLANE . teisipäeval,. 21 j u u a i l » - Tuesday, Jime 24,1980
BOtD
USA tuntuimas Ja suurimas fila-teeliaajalehes
„Limi's Stamp
News" ilmus aprillis (14. ^pr.) pastor
Philip A. Tammaru kirjutus
„Stamps oi free Estonia scarce"
(Vaba Eesti postmargid on raskes-tisaadaval).
P.A. Tammaru kirju-
Eesti 00 praegu, seoses olümpiaregatiga
Tallinna lähedal Pirital
uudiste objektiks.' Ainult vähesed
on teadlikud, et Tallimi on Eesti
pealinn, praegu okupeeritud/N. Liidu
poolt. Ajaloo jooksul on Eesti
olnud okupeeritud mitme rahva
poolt. 1918—20 Eesti sõdis N. Liidu
Ja sakslastega ning saavutas oma
vabaduse, et seda kaotada Jälle
VÕIDUPÜHAKS JA JAANIPÄEVAKS!
Vaba Eesti postmargid on raskesti
saadaval, kuna paljud filatelistide
kogud hävisid ^jaaastail. Kui mlixä
posti-väljaandeid uuritakse ja ka-talogiseeritakse,
siis on tehtud ainult
algust nende nimekirja võtmisega
Ja kirjeldamisega, Sellesse
kategooriasse kuuluksid omavalitsuse
Ja tempelmargid. Esiteks tuleb
kõik margid Jagada kolme rühma,
eel-väljaanded, ajutised Ja rer
gulaarsed. Detailne Massifitsioon
vajab veel uurimist.
Eesti on olnud okupeeritud Saksamaa
Ja Venemaa poolt, mistõttu
leidub eel-väljaandeid mõlema
maa väljaandeist. Need on ka ajutiste
väljaannete hulgas. Mõlemas
grupis on tegemist Vene ja Preisi'
väljaannetega, millest Vene margid
pole veel klassifitseeritud.
Tammaru juhib tähelepanu oma
kirjutisele „Eesti Füatelisti" möödunud
aasta kaksiknumbrile (nr.
24—25), kus ta kirjeldab neid väljaandeid.
Ta toob lühidalt kirjeldusi
ületrükkidest, templitest, iseseisvuse
ajal; välja antud postmarkidest
Ja ütleb lõpuks, et jjükskord
Eesti ei ole enam „sumud riik",
vaid saab õigusega tagasi oma iseseisvuse,
et asuda vabade riikide
hulka maailmas."
Pastor P.A. Tammaru on Sea-brooki,
N.J. eesti koguduse õpetaja
ja kirglik filatelist.
JLeeriõnmiSstamiitte EELK Sudbury koguduses. Esireas: Donna Am
Kand, AlUiert Roost, abipraost Tõnis Nõmmik, organist Heino Niel-sen,
Debbie Hille Päärsalw. Tagareas: sopran Tamara Norheim,
Sdjlist, John ArnoM Merilts,'Terni Hfflar Eand Ja Ken Harley Merits.
Foto: J. Kõverik
• o
A
4., 5. ja 6. juulil Toronto eeslinnas Etobicoke Centennial staadionil
Mmuval Vabal Olümpial on laupäeval, 5. juulil algusega kell 10
liommikul kavas Jalgpaüivõistlus armeenlaste ja ungarlaste vahel
kuna kel 12 päeval algavad kergejõustikuvõistlused, mis lõpevad
kell 16.15. Pool timdi -hiljem toimub Jalgpallivõistlus lätlaste Ja uk-gelt
võtavad rohkearvuliselt mi
võistlejatena kui ka pealtvaatajatena
osa Moskva olümpiamängude
vastu protestiks korraldatud mängudest.
Mängude avapäev, reede 4. juuli,
on pühendatud avadefileele, mis
toimub kell 7.30 õhtul Etobicoke
Gentennial staadionil.
T^rpito lesti Baptisti Kogidm
ta
Pühapäeval, 6. juulü, algavad
kell 10 hommikul kergejõustikuvõistlused,
mis kestavad kella 1-ni
p.l. Pool tundi hüjem algab jalg-palüvõistlus
armeenlaste ja ukrainlaste
vahel.
A
hommikul toimuvad võimlas,eelmängud
naiste- Ja meeste võrk-
9*
te
Ville Tops, avalikkuses tuntud
peenemaitselise kunstnikuna, on
oma igapäevast leiba teeninud 25
aasta Jooksul rahvusvahelises õlifirmas
Shell.
Shell austas oma veerandsajan-düisi
kaastöölisi traditsioonikoha-se
pidustusega, mülise raamidesse
kuulusid sightseeing, eine Djur-gardsbrunns
Värdshusis ja supee
Ooperiterrassü, kus kätte anti tee-netetähised-
kulduurid. Sellise sai
ka Vüle Tops 33 kollegi hulgas.
Eesti meeskond Võitleb algusega
kell 8.00 leedulastega, kell 10.15 lätlastega
ja kell 12.00 ukrainlastega.
Eesti naiskohd võistleb teisel väi-jakul
kell 9.00 leedulastega, kell
1115 lätlastega ja kell 12.00 ukrainlastega.
: KorvpalMs kohtab eesti meeskond
kell 2.30 1^.1. leedulastega,
kell 5 p.I. lätlastega Ja kell 7.30
A
Pühapäeval, 6. juulil, algusega
kell 9 toimuvad võrkpalliturniiri
finaalid ja algusega kell 12.30 korvpalliturniiri
finaalid.
Vaba Olümpia korraldajad loodavad,
et eestlased ligidalt ja kau-
Ungaris ipeetuil rahvusvahelisel
ratsasipordivõistlusel tuli teisele
kollale Eesti ratsasportlane Ülo
Kepp, kel takistussõidus jäi esikohast
puudu vaid mõni sekund, üldkokkuvõttes
jäi Eesti esindus
kuuendale kohale.
Sotshis peetud N. Liidu noortevõistlustel
tuli kümnevõistluses
esikohale 7199 punktiga 16-aastane
Eesti sportlane Sven Reintak. Tulemus
on ka N. Liidu uueks, noorte-rekordiks.
f ©roiüt® Eesti Evcs^geelne iC®gi§d
VaimuSik raadiosaade «Usrasõnram"
seda teed leningradi, sealt j älle Moskva käsul kõike N. Liidu suun-üht
teed kaudu Tallinna, ja teist duvat reisimist. Väljaryatud üksi-teed
kaudu Moskvasse. Sealt viib kute ärimeeste Ja turistide, süs sa-üks
tee Bresti Poola piü-ile, kaks ma hästi iga grupireis ja iga neist
lühemat t^juppi Jaroslavisse ja osavõtja ruumireservatsioonid ja
Suzalisse ning üks tee X>relisse. kõik muu läheb edasi. Moskva In-
Seda loimapoolset turismiteed turist teab päris täpselt kunas saa-kaudu
saadakse siis Mustamere büb Suntise Kalle, kus ja kui kaua
rannale ja Jerevani. Nii, ja pääseb ta peatub ja mulal lahkub. Ja mi-ka
meil põhjaipoolsemästki piirist da teab Inturist, seda teavad tear
üle . . - ; tud ametivõimudki.
- Need m näha Inturisti auto- _ Haruharva reisija tajub seda
turismi reMaamiski, seletas Vuo- isegi, kuidas mäng käib. tJldiselt
tilamen. ~ Ma vaatasm just enne j ^ ^ ^
reisile asumist ja imestasin, et-^^e. Meiegi oleme teatanud, et
neid on nü saatana vähe nii saata- soovime olla (kaks Ööd Leningra-
^ ^ ^ ^ ^ ^ /%
% >^ ^ <^
^ <^ <^ ^ 1^
Leitnant ütles midagi meestele,
kõik venelased astusid lähemale ja
istusid maha soomlaste auto kõrvale.
Sõdurite sumad heitsid pilke
vahetevahel Mercedesele, Vaikides
närisid kuus meest leiba ja vorsti
ning kastsid suutäisi klaasist joodavaga.
Vuotüaise ja Suntise papp^
topsis oli vaid vett. Varsti oldi
söödud. Lindsten tõusis üles:
— Jahaa, me võime vähehaaval
minema hakata, et jõuaksime õigel
ajal Leningradi hotelli WC-sse.
Viiburi jaamast valge mees ei lähe
peavarju otsima. Kui sina Vuo-tilainen
mõtled, et mina jäin vähe
v i n t i . . . ^
Soomlased pakkisid vähesed toiduained
tagasi autosse. Vuotilai-nen
pööras sõiduki tasasel murul
ringi ja vene autojuht sõitis oma
maastikuautos Imljele. Minuti pärast
Mercedes oli jälle peateel
nokk lõuna suunas. •
— Kuidas nad sinna sattusid?
imestas Suntinen. — Meid ei ölnu«i
ju maanteelt nähagi. Võih-olla oleme
mõne tu^ikoha lähedal?
— Pole siin mingit tugikohta
läheduses, aga nende peälesattu-misel
on lihtne seletus, ^ui me ei
tulnud öisel ajal järgmise poomi
juurde, mis peab olema väga lähedal,
siis mindi meid otsima. Ja
kuna meid ei leitud maanteelt, siis
hakati meid otsuna^kõrvalteedelt.
Neid teid ei näi sim olevat paliu,
mistõttu meid oli kerge leida, seletas
Lindsten.
— Kas ikka veel arvad, et lubatud
teelt tohib ära pöörata? küsis
ta Sunti^elt. — Neid lubatuid peateid
on nii vähe, et ma tean enamuse
.peastki. Soomest .saab sõita
na suures ri^is. Neid ei ole nügi kaks Tallimias ja süs veel ühe
laialt.kui meil, kus üht teed kaudu ÖÖ Leningradis, ega meü olegi
saab .soita Pohjalahe ramia äärt ^j^git mõtet sellest plaanist loobu-moö(^,
ja teist teed piki idapiiri. äkki saaksime idee
Siis on^neü lubatud teedelgi ^ ^ ^ ^ veel kaks ööd lisaks Tal-hikumme^
piiratud, -jätkas Lind- ijj^^s,: siis tormaksime aparaadi
sten.:— Soita saab, amiult päeva vastu .
ajal ja juha ette teatud päevaks
nimetatud aadressil. Ka me ei tohi
eiiam täna j ätkata teed Leningi-a-dist
Tallinna, kuigi hästi jõuaksime,
sest oleme ette teatanud, et
jääme ööks Leningradi. See 'on
sama jutt kui sina läheksid Helsingist
suviretkele põhja ja oleksid
mõelnud jääda ööks Tamperesse.
Soovi korral ei võiks sa edasi sõita
Jyväsl^lässe, kuna oled kord
mingisugusele ametimehele enne
minekut teatanud, et oled öö Tamperes.
— See ei aitaks kui Viru hotelli
uksehoidja vaataks oma raamatust,
kas ruumi, on — ja kui olekski,
siis võiksime jääda. Meil tuleks
kõigepealt minna inturisti leti
juurde asju > seletama. See ei selguks
sealgi kohe. Neü tuleks nimelt
enne ühendus võtta Moskva
Inturistiga ja saada selgeks, kas
meie viibimine sobiks, ja kui sobiks,
siis vahad ruumid organiseeritakse
mingisugusel vüsil.
— Enamus turiste ei märka siis-
Kuid me ei ole mia<?isugiiseleki veel praegugi, kuidas iseseisva
ametnikule midagi teatanud. Reisi- Nõukogude Eesti hotellitegevustki
büro{>s vaid oleme reserveerimid lÄakse kusagü^^
hotelliruumid nendeks päevadeks, Inturisti letitüdruk: ütleks meüe
mida oleme ise soovinud, viitis hommikupoolel asja üle küsides,
Kalle. et selle asjaga läheb veidi ae^a,
— Tõsi. Af^a sim see asi peitub- tukeõhtupo^
ki, .et Inturi^^t ei ole T)är1q t^vanne me laheksimegi, süs tõenäoliselt
reisibüroo, vaid see jälgib alaliselt meile öeldakse, et nüüd. on
korraldatud, on tore, et teile meeldib
Tallinnas.
- r Aga kuna Kalle ön selle süsteemi
Osas mi suur kahtleja —
partei lüge, kuigi reisib selliste
kapitalistlike jommidega — siis
see võiks olla väga võimalik, et
temast soovitataikse lahti saada nii
kiiresti kui võimalik;
— Siis see inturisti tüdruk kur-daks
meile õhtupoolikul, et nü halval
hooajal ei ole kahjuks kusagü
meüe ruume leidnud. VUTI on päris
täis, aga me oleme katsunud
ka teistest kohtadest, ka reisiko-dudest.
Igas kohas viimne kui voodi
on reserveeritud. Me muidugi
saaksime teid tänada nü sõbralikult
kui mõistame nähtud vaeva
ja tijhja a^i eest.
Vuotilainen oli rikkunud kürus-määra
sama seaduspäraselt kui
reisi alul rooli taga istunud Lindsten.
Kuigi metsateele ;pöörates ja
Zelenagorsl^-^Terijõel lõunatades
oli natuke aega kulunudj oÜ ligemale
paarisaja küomeetrline rännak
piirilt Leningradi toimunud
küresti. Lindsten ^andis Vuotüai-sele
Leningradis teadlUmlt sõidu-ja
suünamisjuhiseid ning oldigi
vai:akult Europeiskaja ees kui õhtupoolik
oli alles algamas.
Kohe ruumi jõudnuina Lindsten
helistas Antsule. Otsustati kohata
poole tunni pärast hotelli ees. Ants
tuli määratud aj äi ja tõmbas taskust
välja talvise retke ajal saadud
pangaraamatu. Jalutati pikkamisi
Neeva raimas linna suurepärast
arhitektuuri imetledes. Vähemalt
lihtsale; Simtiselea^
vana ajalooline keskus tugeva mõ-
Vaskratsaniku — Peeter Suure
pingil hakkas Lindsten huvi tundma
pangaraamatu vastu, seda
täiendades oma kotist võetud lahtiste
lehekülgedega, kühü talletus-tehing
oli tehtud. '
— Miks neid kokku paned? küsis
Ants, — Mina ostan kraami, nü et
pangast pole vaja rublasid välja
võtta..
— Me võime tõesti vähe koormat
kergendada^ kuigi peaosa kraamist
on ettenähtud Tallinna vümi-seks.
Miks ei võiks see pangaarve
edasi kasvada, nõustus Lindsten.
' Mõne tunni laisklemise, jalutamise
jä linna vaatamise järel mindi
hotelli Antsule kotitäit kraami:
loovutama. Soome plastiktööstüse
kunstitööna tehtud Mona Lisa
portreed kandev plastikkotti pandi
kaupa, müle eest Ants loovutas
520 rubla.
Antsu rahvuskaaslase Märtsi
poolt Tallinnast antud juhiste kohaselt
oli Ants, korraldanud hamba-arstitööd.
Lindstenil j ä Vuotüaise!
oli ettenähtud aeg hambaarsti vastuvõtuks
kell 8 õhtul. Tervete
hammastega Suntinen tuleks kaasa
vaid seltskonnas olemiseks.
Kokkuleppe kohaselt tuleks Ants
pool tun(ü varem soomlastele järele,
kuna eeslinnas olevasse kliinikusse
oli mõnevõrra minna.
— Enne seda tuleb tugevasti
süüa, teatas Vuotüainen. —• Selle
järel ei saa vähemalt paarfl tun-nil
süüa ja seal võib rniima hulk
aega... •
— Võib olla viisakam, et ei haise
kui Salmisaare laoruumid. Tuleb
alandada end mmeraalveeni.
Väljarvatud Kalle, kes võib muidugi
elada inimväärset elu, märkis
Lindsten.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , June 24, 1980 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1980-06-24 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e800624 |
Description
| Title | 1980-06-24-06 |
| OCR text | VABA EESTLANE . teisipäeval,. 21 j u u a i l » - Tuesday, Jime 24,1980 BOtD USA tuntuimas Ja suurimas fila-teeliaajalehes „Limi's Stamp News" ilmus aprillis (14. ^pr.) pastor Philip A. Tammaru kirjutus „Stamps oi free Estonia scarce" (Vaba Eesti postmargid on raskes-tisaadaval). P.A. Tammaru kirju- Eesti 00 praegu, seoses olümpiaregatiga Tallinna lähedal Pirital uudiste objektiks.' Ainult vähesed on teadlikud, et Tallimi on Eesti pealinn, praegu okupeeritud/N. Liidu poolt. Ajaloo jooksul on Eesti olnud okupeeritud mitme rahva poolt. 1918—20 Eesti sõdis N. Liidu Ja sakslastega ning saavutas oma vabaduse, et seda kaotada Jälle VÕIDUPÜHAKS JA JAANIPÄEVAKS! Vaba Eesti postmargid on raskesti saadaval, kuna paljud filatelistide kogud hävisid ^jaaastail. Kui mlixä posti-väljaandeid uuritakse ja ka-talogiseeritakse, siis on tehtud ainult algust nende nimekirja võtmisega Ja kirjeldamisega, Sellesse kategooriasse kuuluksid omavalitsuse Ja tempelmargid. Esiteks tuleb kõik margid Jagada kolme rühma, eel-väljaanded, ajutised Ja rer gulaarsed. Detailne Massifitsioon vajab veel uurimist. Eesti on olnud okupeeritud Saksamaa Ja Venemaa poolt, mistõttu leidub eel-väljaandeid mõlema maa väljaandeist. Need on ka ajutiste väljaannete hulgas. Mõlemas grupis on tegemist Vene ja Preisi' väljaannetega, millest Vene margid pole veel klassifitseeritud. Tammaru juhib tähelepanu oma kirjutisele „Eesti Füatelisti" möödunud aasta kaksiknumbrile (nr. 24—25), kus ta kirjeldab neid väljaandeid. Ta toob lühidalt kirjeldusi ületrükkidest, templitest, iseseisvuse ajal; välja antud postmarkidest Ja ütleb lõpuks, et jjükskord Eesti ei ole enam „sumud riik", vaid saab õigusega tagasi oma iseseisvuse, et asuda vabade riikide hulka maailmas." Pastor P.A. Tammaru on Sea-brooki, N.J. eesti koguduse õpetaja ja kirglik filatelist. JLeeriõnmiSstamiitte EELK Sudbury koguduses. Esireas: Donna Am Kand, AlUiert Roost, abipraost Tõnis Nõmmik, organist Heino Niel-sen, Debbie Hille Päärsalw. Tagareas: sopran Tamara Norheim, Sdjlist, John ArnoM Merilts,'Terni Hfflar Eand Ja Ken Harley Merits. Foto: J. Kõverik • o A 4., 5. ja 6. juulil Toronto eeslinnas Etobicoke Centennial staadionil Mmuval Vabal Olümpial on laupäeval, 5. juulil algusega kell 10 liommikul kavas Jalgpaüivõistlus armeenlaste ja ungarlaste vahel kuna kel 12 päeval algavad kergejõustikuvõistlused, mis lõpevad kell 16.15. Pool timdi -hiljem toimub Jalgpallivõistlus lätlaste Ja uk-gelt võtavad rohkearvuliselt mi võistlejatena kui ka pealtvaatajatena osa Moskva olümpiamängude vastu protestiks korraldatud mängudest. Mängude avapäev, reede 4. juuli, on pühendatud avadefileele, mis toimub kell 7.30 õhtul Etobicoke Gentennial staadionil. T^rpito lesti Baptisti Kogidm ta Pühapäeval, 6. juulü, algavad kell 10 hommikul kergejõustikuvõistlused, mis kestavad kella 1-ni p.l. Pool tundi hüjem algab jalg-palüvõistlus armeenlaste ja ukrainlaste vahel. A hommikul toimuvad võimlas,eelmängud naiste- Ja meeste võrk- 9* te Ville Tops, avalikkuses tuntud peenemaitselise kunstnikuna, on oma igapäevast leiba teeninud 25 aasta Jooksul rahvusvahelises õlifirmas Shell. Shell austas oma veerandsajan-düisi kaastöölisi traditsioonikoha-se pidustusega, mülise raamidesse kuulusid sightseeing, eine Djur-gardsbrunns Värdshusis ja supee Ooperiterrassü, kus kätte anti tee-netetähised- kulduurid. Sellise sai ka Vüle Tops 33 kollegi hulgas. Eesti meeskond Võitleb algusega kell 8.00 leedulastega, kell 10.15 lätlastega ja kell 12.00 ukrainlastega. Eesti naiskohd võistleb teisel väi-jakul kell 9.00 leedulastega, kell 1115 lätlastega ja kell 12.00 ukrainlastega. : KorvpalMs kohtab eesti meeskond kell 2.30 1^.1. leedulastega, kell 5 p.I. lätlastega Ja kell 7.30 A Pühapäeval, 6. juulil, algusega kell 9 toimuvad võrkpalliturniiri finaalid ja algusega kell 12.30 korvpalliturniiri finaalid. Vaba Olümpia korraldajad loodavad, et eestlased ligidalt ja kau- Ungaris ipeetuil rahvusvahelisel ratsasipordivõistlusel tuli teisele kollale Eesti ratsasportlane Ülo Kepp, kel takistussõidus jäi esikohast puudu vaid mõni sekund, üldkokkuvõttes jäi Eesti esindus kuuendale kohale. Sotshis peetud N. Liidu noortevõistlustel tuli kümnevõistluses esikohale 7199 punktiga 16-aastane Eesti sportlane Sven Reintak. Tulemus on ka N. Liidu uueks, noorte-rekordiks. f ©roiüt® Eesti Evcs^geelne iC®gi§d VaimuSik raadiosaade «Usrasõnram" seda teed leningradi, sealt j älle Moskva käsul kõike N. Liidu suun-üht teed kaudu Tallinna, ja teist duvat reisimist. Väljaryatud üksi-teed kaudu Moskvasse. Sealt viib kute ärimeeste Ja turistide, süs sa-üks tee Bresti Poola piü-ile, kaks ma hästi iga grupireis ja iga neist lühemat t^juppi Jaroslavisse ja osavõtja ruumireservatsioonid ja Suzalisse ning üks tee X>relisse. kõik muu läheb edasi. Moskva In- Seda loimapoolset turismiteed turist teab päris täpselt kunas saa-kaudu saadakse siis Mustamere büb Suntise Kalle, kus ja kui kaua rannale ja Jerevani. Nii, ja pääseb ta peatub ja mulal lahkub. Ja mi-ka meil põhjaipoolsemästki piirist da teab Inturist, seda teavad tear üle . . - ; tud ametivõimudki. - Need m näha Inturisti auto- _ Haruharva reisija tajub seda turismi reMaamiski, seletas Vuo- isegi, kuidas mäng käib. tJldiselt tilamen. ~ Ma vaatasm just enne j ^ ^ ^ reisile asumist ja imestasin, et-^^e. Meiegi oleme teatanud, et neid on nü saatana vähe nii saata- soovime olla (kaks Ööd Leningra- ^ ^ ^ ^ ^ ^ /% % >^ ^ <^ ^ <^ <^ ^ 1^ Leitnant ütles midagi meestele, kõik venelased astusid lähemale ja istusid maha soomlaste auto kõrvale. Sõdurite sumad heitsid pilke vahetevahel Mercedesele, Vaikides närisid kuus meest leiba ja vorsti ning kastsid suutäisi klaasist joodavaga. Vuotüaise ja Suntise papp^ topsis oli vaid vett. Varsti oldi söödud. Lindsten tõusis üles: — Jahaa, me võime vähehaaval minema hakata, et jõuaksime õigel ajal Leningradi hotelli WC-sse. Viiburi jaamast valge mees ei lähe peavarju otsima. Kui sina Vuo-tilainen mõtled, et mina jäin vähe v i n t i . . . ^ Soomlased pakkisid vähesed toiduained tagasi autosse. Vuotilai-nen pööras sõiduki tasasel murul ringi ja vene autojuht sõitis oma maastikuautos Imljele. Minuti pärast Mercedes oli jälle peateel nokk lõuna suunas. • — Kuidas nad sinna sattusid? imestas Suntinen. — Meid ei ölnu«i ju maanteelt nähagi. Võih-olla oleme mõne tu^ikoha lähedal? — Pole siin mingit tugikohta läheduses, aga nende peälesattu-misel on lihtne seletus, ^ui me ei tulnud öisel ajal järgmise poomi juurde, mis peab olema väga lähedal, siis mindi meid otsima. Ja kuna meid ei leitud maanteelt, siis hakati meid otsuna^kõrvalteedelt. Neid teid ei näi sim olevat paliu, mistõttu meid oli kerge leida, seletas Lindsten. — Kas ikka veel arvad, et lubatud teelt tohib ära pöörata? küsis ta Sunti^elt. — Neid lubatuid peateid on nii vähe, et ma tean enamuse .peastki. Soomest .saab sõita na suures ri^is. Neid ei ole nügi kaks Tallimias ja süs veel ühe laialt.kui meil, kus üht teed kaudu ÖÖ Leningradis, ega meü olegi saab .soita Pohjalahe ramia äärt ^j^git mõtet sellest plaanist loobu-moö(^, ja teist teed piki idapiiri. äkki saaksime idee Siis on^neü lubatud teedelgi ^ ^ ^ ^ veel kaks ööd lisaks Tal-hikumme^ piiratud, -jätkas Lind- ijj^^s,: siis tormaksime aparaadi sten.:— Soita saab, amiult päeva vastu . ajal ja juha ette teatud päevaks nimetatud aadressil. Ka me ei tohi eiiam täna j ätkata teed Leningi-a-dist Tallinna, kuigi hästi jõuaksime, sest oleme ette teatanud, et jääme ööks Leningradi. See 'on sama jutt kui sina läheksid Helsingist suviretkele põhja ja oleksid mõelnud jääda ööks Tamperesse. Soovi korral ei võiks sa edasi sõita Jyväsl^lässe, kuna oled kord mingisugusele ametimehele enne minekut teatanud, et oled öö Tamperes. — See ei aitaks kui Viru hotelli uksehoidja vaataks oma raamatust, kas ruumi, on — ja kui olekski, siis võiksime jääda. Meil tuleks kõigepealt minna inturisti leti juurde asju > seletama. See ei selguks sealgi kohe. Neü tuleks nimelt enne ühendus võtta Moskva Inturistiga ja saada selgeks, kas meie viibimine sobiks, ja kui sobiks, siis vahad ruumid organiseeritakse mingisugusel vüsil. — Enamus turiste ei märka siis- Kuid me ei ole mias vaid oleme reserveerimid lÄakse kusagü^^ hotelliruumid nendeks päevadeks, Inturisti letitüdruk: ütleks meüe mida oleme ise soovinud, viitis hommikupoolel asja üle küsides, Kalle. et selle asjaga läheb veidi ae^a, — Tõsi. Af^a sim see asi peitub- tukeõhtupo^ ki, .et Inturi^^t ei ole T)är1q t^vanne me laheksimegi, süs tõenäoliselt reisibüroo, vaid see jälgib alaliselt meile öeldakse, et nüüd. on korraldatud, on tore, et teile meeldib Tallinnas. - r Aga kuna Kalle ön selle süsteemi Osas mi suur kahtleja — partei lüge, kuigi reisib selliste kapitalistlike jommidega — siis see võiks olla väga võimalik, et temast soovitataikse lahti saada nii kiiresti kui võimalik; — Siis see inturisti tüdruk kur-daks meile õhtupoolikul, et nü halval hooajal ei ole kahjuks kusagü meüe ruume leidnud. VUTI on päris täis, aga me oleme katsunud ka teistest kohtadest, ka reisiko-dudest. Igas kohas viimne kui voodi on reserveeritud. Me muidugi saaksime teid tänada nü sõbralikult kui mõistame nähtud vaeva ja tijhja a^i eest. Vuotilainen oli rikkunud kürus-määra sama seaduspäraselt kui reisi alul rooli taga istunud Lindsten. Kuigi metsateele ;pöörates ja Zelenagorsl^-^Terijõel lõunatades oli natuke aega kulunudj oÜ ligemale paarisaja küomeetrline rännak piirilt Leningradi toimunud küresti. Lindsten ^andis Vuotüai-sele Leningradis teadlUmlt sõidu-ja suünamisjuhiseid ning oldigi vai:akult Europeiskaja ees kui õhtupoolik oli alles algamas. Kohe ruumi jõudnuina Lindsten helistas Antsule. Otsustati kohata poole tunni pärast hotelli ees. Ants tuli määratud aj äi ja tõmbas taskust välja talvise retke ajal saadud pangaraamatu. Jalutati pikkamisi Neeva raimas linna suurepärast arhitektuuri imetledes. Vähemalt lihtsale; Simtiselea^ vana ajalooline keskus tugeva mõ- Vaskratsaniku — Peeter Suure pingil hakkas Lindsten huvi tundma pangaraamatu vastu, seda täiendades oma kotist võetud lahtiste lehekülgedega, kühü talletus-tehing oli tehtud. ' — Miks neid kokku paned? küsis Ants, — Mina ostan kraami, nü et pangast pole vaja rublasid välja võtta.. — Me võime tõesti vähe koormat kergendada^ kuigi peaosa kraamist on ettenähtud Tallinna vümi-seks. Miks ei võiks see pangaarve edasi kasvada, nõustus Lindsten. ' Mõne tunni laisklemise, jalutamise jä linna vaatamise järel mindi hotelli Antsule kotitäit kraami: loovutama. Soome plastiktööstüse kunstitööna tehtud Mona Lisa portreed kandev plastikkotti pandi kaupa, müle eest Ants loovutas 520 rubla. Antsu rahvuskaaslase Märtsi poolt Tallinnast antud juhiste kohaselt oli Ants, korraldanud hamba-arstitööd. Lindstenil j ä Vuotüaise! oli ettenähtud aeg hambaarsti vastuvõtuks kell 8 õhtul. Tervete hammastega Suntinen tuleks kaasa vaid seltskonnas olemiseks. Kokkuleppe kohaselt tuleks Ants pool tun(ü varem soomlastele järele, kuna eeslinnas olevasse kliinikusse oli mõnevõrra minna. — Enne seda tuleb tugevasti süüa, teatas Vuotüainen. —• Selle järel ei saa vähemalt paarfl tun-nil süüa ja seal võib rniima hulk aega... • — Võib olla viisakam, et ei haise kui Salmisaare laoruumid. Tuleb alandada end mmeraalveeni. Väljarvatud Kalle, kes võib muidugi elada inimväärset elu, märkis Lindsten. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1980-06-24-06
