1985-02-05-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Lk.6
ma
E teisipäeva], 5. veebruaril Tuesday, 5,1985 Nr.
On kokku arvestatud^ et viimase
55 iasta jooksul Ott üle La Män-c^
e'i püüdnud ujuda 3000 meest
ja naist, õnnestunud on see 260-1.
Ei puudu ka ohvrid, tänavu uppus
poolel teel 36-aastane Sri Lankast
pärit KumarAnaridan.
: lOHANNESBÜRG ~ 16-aastane
lõuna-aafriklane Peter Ngobidi
jooksis esimese aafriklasena 100
BiaUä 10 sekundit. Ta jcjoksis We-komis
ajaks 9,9. Tema tulemust
siiski ei arvestata, kuna Löunä-
Aafrika ei ole võetud Rahvusvahelise
Kergejõustiku Liidu AlIF liikmeks
nende fassipoliitika#
Mdödunud kergejõustiku hooaja
novembris heitis 38-aaštane
rootslane Richard Bruch kettahei^
tes 71;26, mis on 26 cm parem
endisest Rootsi rekordist. Tulemus
pn võrdne ka ameeriklase John
Powelli möödunud aasta maaihna
tippmargiga, Üldse on šiellest rohkena
maailmas saavutanud Juri
ÖtimtShev 71.86 ja
Benjaniin Phicknett 71.32
: Aristote
mandäst sajandist e.fe, olevat
ütelnud: „Miski ei hävita immest
nii hagu kestev kehaline tegevuse-tus'^
Estonia masterid, kelle kergejõustiklased
1984; ä; võitsid^ana-da
Klubide meistritiitli, on veendunud,
et kehaline reipüs on elujõudu
ja elurõõmu suurendavaks allikaks
ning aitab vältida enneaegset
mandumist.
Kuna mitmed masterid harrastavad
ka teisi spordialasid, siis uute
klubide tekkimine Ecšsti Masterite
juurde on võimalik spordihuviliste-le,
kes üle 30 a. vanad ja kes seni
tegutsenud iseseisvalt vÕi kavatsevad
hakata treenima.
Koondumine suurendaks tähelepanu
Estonia nimele nü kanadalas-te
ja teiste rahvuste hulgas; nagis
seda on suurepäraselt teinud eesti
masterid kergejõustikus. ;
'Evangeelse kliuldrja „Valguse*V
kaks aastakäigu vümast numbrit
jõudsid- lugejaini päris lähikuti.
Meie kuukiri seob silmad oma
maitsekate mitmevärviiiste kaäne-illustratsiöbnidega,
kuigi kujundaja
nimi on märkimata,
navu oU tütariaste ja kahel noor-; Novm^^ (nr. 11 ~
meeste turmiril kokku 120 osavõt-
V Talvisel koolivaheajal kon:aldati
Eesti noorte lahtised malevõistlu-sed,
kuhu soovijaid oli rohkein kui
Malemajas suudeti vastu võtta. Tä-
RAAMATUID
e^yyGiL „,¥ABÄ EESTLASE" TALITUSES
Hind Sfwte-
$ kolo^
red. Noormeestest oli parim Tallinna
maletaja Robert Shevtsbenko,
tütarlastest jagasid Eesti maletajad
5.--^iL: kohta. \'r •
^ _ „ 184) on avaldatud A. Lauri„Inim-jat^^
ävek Ä e e
vooru. Turniirist võtsid o f u^f^^^^^
teiste nõukogude riikide
l^JUUU- ^^^y^^gU Jl g_jj^9j ^gg^ ^^^^^^^
sündinud juiitaliku ime läbi", Y.
Chö „']3eine Trööstija", „Koguduse
kasvu seminar Haiifaxis* *, „ühe
Pübli jagaja tunnistus", S. Kahu
luuletus Meie Luna^^^ lü-
'hiteateid^-
Paul Kerese Ä sünniaastapäeva Jõuhmumbris (nr. 12 --- 1984) on
tähistamiseks peetud kiirtumiiril sisuks: K. Verendeli luuletus ;,Kioi-tuli
esimeseks A. Kötishijev 7,5 dutäht", B. Johanssoni„Jopsep an-punktiga;
Teine t)li A. Veingold 7. destas", A. Laur „Jeesuse sünniU
kolmas V: Vorotnikov 6,5, neljas- päev", Y. Cho ,,Üks laps on iheüe
viies R.Kimelfeld ja R. Etruk 4,5 sündümd", H. Ennise „Mis on jõu-ja
A. Vooremaa 3,5
Kergejõustikuliit valis
vasaraheitja Juha Tiase aasta 1984
parimaks sportlaseks.:
liti odaviskaja^ Tiiua Lillafc Esimest
korda jagati olümpiamängude
vahepealsel ajal ohud kõige
edukamale sportlasele rändauhind.
Selle sai esimest korda tõ^kkejooks-ja
ArtoBryggare, kes. valiti ka parimaks
kiirjooksjaks, kuna ta saavutas
Ateena Euroopa-meistrivõist-iustel
pronks-, Helsingi maaikna-meistrivõistlustel
hõbeda ja Los
Angelese olümpiamängudel jälle
pronksmedali.
ItaaUa linna Verona linnaisad tulid
välja ettepanekuga anda eriauhinnad
nende linnade jalgpallipublikule,
kes ennast mängude aj ai
kõige korrektsemalt üleval peavad.
Rahvusvahelise jalgpalliühmgu peasekretär
Hans Bangeter on arvamisel,
et briti jalgpallivandaalide
käitumine mandri Euroopa staadio-neü
võib viia selleni, et firiti meeskondi
d lubata enam mängima
Euroopa karikasarjadesse. Möödunud
aastal, Brüsselis peetud mängu
ajal oli kogu maa olnud nagu sõjaseisukorras
ja riigile tekitati kahju
80.000 dollari ulatuses.
1985. a. liikmekaartide $2 saamiseks
võib võtta kontakti Konsa
Leemets'aga (416) 261-5786 või
Evald AruvaWiga (416) 222-5289,
mainides nime, sünniajä, aadressi,
telefoni ja huvialad.
Kergejõustiklaste treeningtunnid
toimuvad esmaspäeval, kesknädalal
ja reedel kella 19.0a"St York
Ülikooh spordihallis, mis asub
Keele ja Steele tänavate ristumise
läheduses. Kuna hall on avatud
kella 15-st üldpubltkule, siis osa es-tooniasi
harjutab sellel ajal.
erk •;.,
. Tallinna Malemajas jõudsid lõpule
tugevakoosseisulised Eesti
noorte lahtised esivõistlused, kus
Arõistlejaiks olid 1967. aastal ja hiljem
sündinud noormaletajad. Poiste
peaturniirü oh tähelepanuvääriv
olnud Erkki Lokotar, kes alates tä-lupühad
sinule?", „Kes oü enne?"
M.Juurmani luuletus «Jõuludeks",
H. Ennise „Tulge minu juurde, mina
olen tee" ja S. Eahu luuletus
„Karjased väljal.^'
ESSTI SlAUTLUS VMSKtMMOE^ 2.—
ESTONIAN SCÖUTING ..:....L.................v:....... 3 ^
Fred Limbei^ ISAMAA EEST
EDUARD RÜGA graafik ja maidla . .... . 9^
Ivar IvaSk ELÜKOGU^^^^..^.^.^.^ . .. 1
Hdno Jõe — LUGU KÄBIST, LUGU KÄNNUST 2.—
Anna Ahmatova-^Marie Uoder — REEKVIEM 3.50
HerbertMlchdson-» KODUMAALT YÖORjŠILE 10.—
Herbert MichelsonSKAUTLIKUL TEEL . 3.—
Herbert Michelšon--- NOORSOOTÖÖ RADADEL 3 ^
Herbert Micheboh — EESTI RADADELT .
Paid Laaa ~ MÖTIELEND pilU)^^^^ pMfiddni
Aarand Roos r- JUMALAGA, KARS JA
ERZURUM- ;..L....^
Antti Voram — VARJUD (hraletHkogii) ...
Safane Ekbanm — AJAT^R (hiakMdgiB) ..... 4.—
Johan Pldai — RAJUSÖLMED 8J0
Urve Karala — KODAKONDUR aiiiricta*»)go)
Hannes Oja — KOPUTUSED ENIBSES
Hannes Oja — TUNNETE PURDEL
$W
.50
c70
^0
$ L -
J%
.50
.50
.50
.50
.50
.50
»1—
JO
.50
.50
i.50 JO
7, 3.-^. V. Verdihhanov ja Erkki
Lokotar 6.
Poiste kõrvalturnihi võitis Tallm-naMalekooii
õpilane Tiit Raimla,
navuÄ õppeaastast õpihTailmna kes sai 7 punkti,
spordikoolis. Ta tuli Kohtla-Järvelt \^
treener Elon Variku käe alt, nagii
oli varem tuhiud Lembit 011, kuid Eesti kaks tugevamat tütarlast
praegu on tema treener Leo Tivas. males Monika Tsõganova ja Tuu-
Erkki tõusis korraks 41 osavõtja likki Laesson võistlesid Sotshis N.
hulgas liidrikohale, lõpetas aga sa- Liidu kooHnoorte meistrivõistlustel,
muti kiitust vääriva 3.-4. koha kus nad jagasid 45 osavõtja hulgas
jagamise ja meistrikandidaadi nor- 7.--13. kohta; poole punkti võrra
mi täitmisega. Esimene oli Mihhail jäi temast maha Tiit Tomson Mõi-
Radik 7,5, teine G. Palamartshuk sakülast
2.75
14^
.50
•50
8.—
13.—
19.50
.50
.70
.70
$1
Andres Küns — MIS TOIMUS SOOMEST?
Einar Sanden — LOOJANGUL
IJOIKUMINE TALLINNAST^^.^^^..
V. Veedam — LURIGH AMEERIKAS
E. UnstaloTAGURPIDLSÖUDES
(MMestBri 1914—1943)^^^.^^^^^^... „ „
A. Roos — RANDAMAIE (ladetttkogD)
Prof. Fefix Oinas — KALEVIPOEG Kt)T
j.m. esseid .'.
E. Sanden ,^ÜDA JA KIVID" :..
I, Külvet — NÄTTEMÄNGURAAMAt
(5 näidendit) .....15.
H. Rajamaa — MARIE UNDER INIMESENA 4.—
Ard Tinite — VÄLGUMÄRGI KASVANDIKUD 47.—
SaateinAi Kanadasse $1.50, mnjale $3.—
Glsela McBride — TALES FROM ESTONIA 5.75 .50
V. Rimberg-Kotkas Imdetnskoga
PILVE ALL JA PILVE PIIRIL
E. Ünstaln — FOR FREEDOM ONLY
REHVITUD PURJEDEGA n
NAER ON TERVISEKS — kõdflutt©
Ilmar JAKS — NEPTUN
Ivar Ivask — VERANDARAAMAT
iindetuskogu
.70
.70
M
8.—
.70
1.-
L—
.70
L
2.25
12.—
S. Ekbanm — Imdetuskogo ÖHUMÄRGI ALL.. 10.-
Ants Vomm RiiSTSONAD n
NAER ON TERVISEKS H
M. Juhkam — USK ON MEID AJDANUB
(Valimik vaimulikke sõnavõte kodumaale)
TAIMI PROOS — ELUKIDIGEL OauletiBsed)
E. Eerme — EESTI EKSLIIBRIS
VÄLISMAAL IV
H. Meret — TEREM JUTUSTUS^
LISANDUSIL ' --^ • •.
mõtete ja uudiste Vabale levikule Eestis .....
A. Mägi — mjROOPA RAHVASTE
AJARAAMAT 264 M., köites .........
.70
$1.75
.70
$1.—
12.— $L50
10.— .50
25.—
.70
$1.50
1.-
$22.— .70
Pensionäride võimlemisgrupp esinemas Ludvig Luide juhatusel Eesti Majas toimunud
laulukoori pärastlõunakohvü. ^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ fo^
HISIIHUIliUHIiiil
Robert Kreem — VANDEGA SEOTUD
E. Past — MÄALT>MEIÜBM' .......
US$2.00
15.— $1.50
$10.— $1.50
MiksB
pannud ka mitte üle-pea-kaela on suure läändemineku algus, pas- kit aktiivset tegevust olnud. Kuidas
jooksu^; vaid tulid esmajärjekorras sipeafe^^^^^^^ ' siis nüüd järsku?*'
esimese pataljoni staapi kapten.Sirr»Mina igatahes emie kinni ei «Tahavad meid hoida enneaegu
vetiga nõu pidama. pea, kui ameeriklaste juures. Kui läände minemast?"
Sirvet helistas rügemendi staa- nad veel uuesti rinnet tahavad ,^Kaš kavalad on;.,
pi kapten Maitlale, kes oli varsti hiua, siis minu poolest naingupi- ägamine sa tea. Igatahes, kuikäm^
nagu välk ja pauk väüautoga isikli- kalt. Mina; lähen oma teed. Auf bud tiibadelt enne jooksu saavad
kult kohal. Kapten Mäitla näis ole- wiedersehen, Mahlzeit ja Grüss kui meie, siis on sitasti..
vat täis energiat ja enesekindlust Gott!"
nägu alati ja ilmselt talle nüsuguhe „Mma ka. Ja ma ei usu, et kee- Oli juba suur valge, kui lõpuks
omavoliline asi nagu ahjutoru- gi teine-enam pidama jääb, tehku ^^ssi ette rivisse võtsime. Suure ta-meeste
rindelt äratulek sugugi ei Maitla mis tahes." ganemise sissejuhatuseks oü terve
meeldinud; Kõik kõhn ohvitseri — „Ära ütle midagi. Turakaid ~oh öö' jäänud magamata jä see pol-pataljonrülem
kapten Sirvet, rüge- alati küll ja küll; Käsk on käsk ja kindlasti mitte targasti tehtud,
mendiülem kapten Maitla ja ähju^ käsk on vanem, kui meie ja kõik väsimust nagu ei tundnudki,
toru-meeste kompaniiülem leitnant need teised sõnad..
Loorberg, kadusid pataljoniülema ,,Eks varsti näeme,
tuppa ja mis seal juhtus, sellest Näeme."
väiksemad vennad ei tea mitte kui Terve öö vastu kaheksandat. Loodus oli jõudnud end juba
mddagi. Kui nad jälle lagedale il- maid ootasime täies rõivas, püssid, peaaegu suverüüsše mähk^^ sest
musid, oli Mäitla endiselt enese- seljakotid ja raadiojaamad haarde- siin sisemaal, Eestist hulk maad
kindel ja ahjutorude kompanii kauguses, minekukäsku. \ Seda ei lõuna pool, jõuavad ilusad päevad
ülem läks oma meestega rindele tulnud. Und kah ei tulnud, mis pn kätte palju varem, kui meie selle-tagasi.
sõduri puhul õige haruldane asi. ga harjunud olime, õhk oli kris-
„Ahjutorude kompüHl ja meie Saabus kesköö. Saabusid varajased tallselge, linnud laulsid, soe päike
patülil oleks nagu munad maha hommikutunnid. Ikka veeL ei mi- paitas hellalt marsile asuvaid sõda-võetiid",
arvas Thnmü. dagi. lasi. Me polnud ammu, ammu
\ „Nojah — nad on kÕik ikkagi Sibula Ott oli ütelnud, kui tema- enam rivilaulu teinud. Rindel ja
ohved. • Ohved on õpetatud sõna ga, viimati Rebase staabis juttu vahetus tagalas pole selleks ei vaja-kuulma
ja teistele sõnakuuhnist rääkisime, et mineku puhul luuak- dust ega tahtmist. Nüüd aga alus-õpetama.
Ja rügemendi ülem on se eriline raadioside eesti üksuste tas keegi spontaanselt ja ihna sak-neist
kõige tähtsam mees. Eks nad vahel, eriliste kutsemärkidega, Aga sa kroonus Nõuetava eel-lugemiseta
6t.
iii Oli ilus hommik, Üus kevadine
hommik ja me olime heas tujus.
Neiu, kas tead
Akna avama sa pead!
Neiu sel ööl
Sulle külla tulen veel!
Jõudsime rügemendi staabi juurde.
Siin tehti lühike peatus. Istusime
kraavipervele tee ääres.
Peatus aga venis ja venis. Pool
tundi. Tund. Kauemgi.
„Midagi on jälle vütu, passi
peale", ütles Timmu. „Aga kui nad
tõesti siia pidama tahavad jääda,
siis ohne mich, nagu kämbud ütlevad.
Mina putkan täna öösel üksi
edasi. Kas tuled kaasa?"
„Muidugi; Nii, nagu rääkisime."
Sus tekkis eespool sabin, erutus,
läbisegi seletamine. Mingi teade l u kus
suust suhu, kuni jõudis meie-nigi.
TINGIMUSTETA KAPITULATSIOON
ON ALLA KIRJUTATUD
KÕIGIL RINNETEL.
Kes peale keskööd veel relva kasutab
on bandiit ja teda koheldakse
kui kurjategijat. SÕDA ON LÄBI.
Võttis pisut aega, kuni see teade
kõrvust ajudeni jõudis. Rahul
Venelased on kesk Euroopas, aga
sõda ÕE l ä b i . ..
siis tema sõna kuulavad,"
'Neid, kes /selle, loogika alusel
iaivad eestlased olid^ d i ka ohvit-seikonna
hulgas, mitte väid lihtsõ-durite
ridades.; ühel ilusalr päeval
,»— see võis olla mi umbkaudu
neljandal Või viiendal maü^^t^^^
terve ,,alijiitorude kompanii^' oma
ülema leimant Loorbergiga eesot-sas
rindelt tulema. Ahjutorude
(„bazookade") mehed polnud vastutavad
ühegi kindla rindelõigu
mitte
frondilt ära jooksmisega ja rinde
lahti jätmisega, mis teisi võiks
ohustada. Tegemist oli esmajärjekorras
protestiga ja demonstratsiooniga.
Ahjutorude kömpariii ülem
polnud iialgi hiüanud kuulekusega
sakslaste vastu. Schedlau lahingu
ajal oli tema see, kes saksa Stabs-scharführeri
pikalt saatis, kui too
eestlaste poolt saagiks saadud ameerika
Stüdebakeri tahtis diviisi staapi
vüa.
midagi polnud meile sellest teata- (Ein Lied, eins, zwei, drei...!):
tud. Mingeid lainepikkusi või kut-semärke
rügementidevaheliseks sidepidamiseks
polnud meile antud.
Muidugi, meie olune ju vaid pataljoni
raadiojaam, võib-olla oU midagi
loodud rügementide vaheliseks
sideks, millest me midagi ei
s tea.
Elas Nõmmel noor ja nägus
neiu.
Sõdurpoissi hellalt armastas...
Vaiksel õhtul pargipuie vilus
Vandus talle truudust surmani!
Seitsmendal mail tuH jõ[
käsk taganeda. Rinne tõmmatavat Läks valgeks. Ikka veel ei mi-esialgu
tagasi joonele, kus praegu dagi. Kompaniisid ei olevat ohiüd Kuramuse hea ja kerge oli olla.
on rügemendi staap, f võimalik rindelt lahti rebida, öeldi. Läände lähme ^. .läände! Maga-
,,Terveltndi kilomeetrit, no mis ,Jivanü on ehk ,hais nina$, et mata Ööd nägu poleks olnudki,
sa kostad!" ütles Timiriu. eestlased tahavad päkad teha", ar- Nädalatepikkune ängistus oli kui
"fljEga see ole nü mõeldud. See vas Timmu. „Hulk aega pole mis^
län
Jälgige
eest!
^rgcsilsatsioonicle
tegevust
VABA EESTUSESr
am
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , February 5, 1985 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1985-02-05 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e850205 |
Description
| Title | 1985-02-05-06 |
| OCR text | Lk.6 ma E teisipäeva], 5. veebruaril Tuesday, 5,1985 Nr. On kokku arvestatud^ et viimase 55 iasta jooksul Ott üle La Män-c^ e'i püüdnud ujuda 3000 meest ja naist, õnnestunud on see 260-1. Ei puudu ka ohvrid, tänavu uppus poolel teel 36-aastane Sri Lankast pärit KumarAnaridan. : lOHANNESBÜRG ~ 16-aastane lõuna-aafriklane Peter Ngobidi jooksis esimese aafriklasena 100 BiaUä 10 sekundit. Ta jcjoksis We-komis ajaks 9,9. Tema tulemust siiski ei arvestata, kuna Löunä- Aafrika ei ole võetud Rahvusvahelise Kergejõustiku Liidu AlIF liikmeks nende fassipoliitika# Mdödunud kergejõustiku hooaja novembris heitis 38-aaštane rootslane Richard Bruch kettahei^ tes 71;26, mis on 26 cm parem endisest Rootsi rekordist. Tulemus pn võrdne ka ameeriklase John Powelli möödunud aasta maaihna tippmargiga, Üldse on šiellest rohkena maailmas saavutanud Juri ÖtimtShev 71.86 ja Benjaniin Phicknett 71.32 : Aristote mandäst sajandist e.fe, olevat ütelnud: „Miski ei hävita immest nii hagu kestev kehaline tegevuse-tus'^ Estonia masterid, kelle kergejõustiklased 1984; ä; võitsid^ana-da Klubide meistritiitli, on veendunud, et kehaline reipüs on elujõudu ja elurõõmu suurendavaks allikaks ning aitab vältida enneaegset mandumist. Kuna mitmed masterid harrastavad ka teisi spordialasid, siis uute klubide tekkimine Ecšsti Masterite juurde on võimalik spordihuviliste-le, kes üle 30 a. vanad ja kes seni tegutsenud iseseisvalt vÕi kavatsevad hakata treenima. Koondumine suurendaks tähelepanu Estonia nimele nü kanadalas-te ja teiste rahvuste hulgas; nagis seda on suurepäraselt teinud eesti masterid kergejõustikus. ; 'Evangeelse kliuldrja „Valguse*V kaks aastakäigu vümast numbrit jõudsid- lugejaini päris lähikuti. Meie kuukiri seob silmad oma maitsekate mitmevärviiiste kaäne-illustratsiöbnidega, kuigi kujundaja nimi on märkimata, navu oU tütariaste ja kahel noor-; Novm^^ (nr. 11 ~ meeste turmiril kokku 120 osavõt- V Talvisel koolivaheajal kon:aldati Eesti noorte lahtised malevõistlu-sed, kuhu soovijaid oli rohkein kui Malemajas suudeti vastu võtta. Tä- RAAMATUID e^yyGiL „,¥ABÄ EESTLASE" TALITUSES Hind Sfwte- $ kolo^ red. Noormeestest oli parim Tallinna maletaja Robert Shevtsbenko, tütarlastest jagasid Eesti maletajad 5.--^iL: kohta. \'r • ^ _ „ 184) on avaldatud A. Lauri„Inim-jat^^ ävek Ä e e vooru. Turniirist võtsid o f u^f^^^^^ teiste nõukogude riikide l^JUUU- ^^^y^^gU Jl g_jj^9j ^gg^ ^^^^^^^ sündinud juiitaliku ime läbi", Y. Chö „']3eine Trööstija", „Koguduse kasvu seminar Haiifaxis* *, „ühe Pübli jagaja tunnistus", S. Kahu luuletus Meie Luna^^^ lü- 'hiteateid^- Paul Kerese Ä sünniaastapäeva Jõuhmumbris (nr. 12 --- 1984) on tähistamiseks peetud kiirtumiiril sisuks: K. Verendeli luuletus ;,Kioi-tuli esimeseks A. Kötishijev 7,5 dutäht", B. Johanssoni„Jopsep an-punktiga; Teine t)li A. Veingold 7. destas", A. Laur „Jeesuse sünniU kolmas V: Vorotnikov 6,5, neljas- päev", Y. Cho ,,Üks laps on iheüe viies R.Kimelfeld ja R. Etruk 4,5 sündümd", H. Ennise „Mis on jõu-ja A. Vooremaa 3,5 Kergejõustikuliit valis vasaraheitja Juha Tiase aasta 1984 parimaks sportlaseks.: liti odaviskaja^ Tiiua Lillafc Esimest korda jagati olümpiamängude vahepealsel ajal ohud kõige edukamale sportlasele rändauhind. Selle sai esimest korda tõ^kkejooks-ja ArtoBryggare, kes. valiti ka parimaks kiirjooksjaks, kuna ta saavutas Ateena Euroopa-meistrivõist-iustel pronks-, Helsingi maaikna-meistrivõistlustel hõbeda ja Los Angelese olümpiamängudel jälle pronksmedali. ItaaUa linna Verona linnaisad tulid välja ettepanekuga anda eriauhinnad nende linnade jalgpallipublikule, kes ennast mängude aj ai kõige korrektsemalt üleval peavad. Rahvusvahelise jalgpalliühmgu peasekretär Hans Bangeter on arvamisel, et briti jalgpallivandaalide käitumine mandri Euroopa staadio-neü võib viia selleni, et firiti meeskondi d lubata enam mängima Euroopa karikasarjadesse. Möödunud aastal, Brüsselis peetud mängu ajal oli kogu maa olnud nagu sõjaseisukorras ja riigile tekitati kahju 80.000 dollari ulatuses. 1985. a. liikmekaartide $2 saamiseks võib võtta kontakti Konsa Leemets'aga (416) 261-5786 või Evald AruvaWiga (416) 222-5289, mainides nime, sünniajä, aadressi, telefoni ja huvialad. Kergejõustiklaste treeningtunnid toimuvad esmaspäeval, kesknädalal ja reedel kella 19.0a"St York Ülikooh spordihallis, mis asub Keele ja Steele tänavate ristumise läheduses. Kuna hall on avatud kella 15-st üldpubltkule, siis osa es-tooniasi harjutab sellel ajal. erk •;., . Tallinna Malemajas jõudsid lõpule tugevakoosseisulised Eesti noorte lahtised esivõistlused, kus Arõistlejaiks olid 1967. aastal ja hiljem sündinud noormaletajad. Poiste peaturniirü oh tähelepanuvääriv olnud Erkki Lokotar, kes alates tä-lupühad sinule?", „Kes oü enne?" M.Juurmani luuletus «Jõuludeks", H. Ennise „Tulge minu juurde, mina olen tee" ja S. Eahu luuletus „Karjased väljal.^' ESSTI SlAUTLUS VMSKtMMOE^ 2.— ESTONIAN SCÖUTING ..:....L.................v:....... 3 ^ Fred Limbei^ ISAMAA EEST EDUARD RÜGA graafik ja maidla . .... . 9^ Ivar IvaSk ELÜKOGU^^^^..^.^.^.^ . .. 1 Hdno Jõe — LUGU KÄBIST, LUGU KÄNNUST 2.— Anna Ahmatova-^Marie Uoder — REEKVIEM 3.50 HerbertMlchdson-» KODUMAALT YÖORjŠILE 10.— Herbert MichelsonSKAUTLIKUL TEEL . 3.— Herbert Michelšon--- NOORSOOTÖÖ RADADEL 3 ^ Herbert Micheboh — EESTI RADADELT . Paid Laaa ~ MÖTIELEND pilU)^^^^ pMfiddni Aarand Roos r- JUMALAGA, KARS JA ERZURUM- ;..L....^ Antti Voram — VARJUD (hraletHkogii) ... Safane Ekbanm — AJAT^R (hiakMdgiB) ..... 4.— Johan Pldai — RAJUSÖLMED 8J0 Urve Karala — KODAKONDUR aiiiricta*»)go) Hannes Oja — KOPUTUSED ENIBSES Hannes Oja — TUNNETE PURDEL $W .50 c70 ^0 $ L - J% .50 .50 .50 .50 .50 .50 »1— JO .50 .50 i.50 JO 7, 3.-^. V. Verdihhanov ja Erkki Lokotar 6. Poiste kõrvalturnihi võitis Tallm-naMalekooii õpilane Tiit Raimla, navuÄ õppeaastast õpihTailmna kes sai 7 punkti, spordikoolis. Ta tuli Kohtla-Järvelt \^ treener Elon Variku käe alt, nagii oli varem tuhiud Lembit 011, kuid Eesti kaks tugevamat tütarlast praegu on tema treener Leo Tivas. males Monika Tsõganova ja Tuu- Erkki tõusis korraks 41 osavõtja likki Laesson võistlesid Sotshis N. hulgas liidrikohale, lõpetas aga sa- Liidu kooHnoorte meistrivõistlustel, muti kiitust vääriva 3.-4. koha kus nad jagasid 45 osavõtja hulgas jagamise ja meistrikandidaadi nor- 7.--13. kohta; poole punkti võrra mi täitmisega. Esimene oli Mihhail jäi temast maha Tiit Tomson Mõi- Radik 7,5, teine G. Palamartshuk sakülast 2.75 14^ .50 •50 8.— 13.— 19.50 .50 .70 .70 $1 Andres Küns — MIS TOIMUS SOOMEST? Einar Sanden — LOOJANGUL IJOIKUMINE TALLINNAST^^.^^^.. V. Veedam — LURIGH AMEERIKAS E. UnstaloTAGURPIDLSÖUDES (MMestBri 1914—1943)^^^.^^^^^^... „ „ A. Roos — RANDAMAIE (ladetttkogD) Prof. Fefix Oinas — KALEVIPOEG Kt)T j.m. esseid .'. E. Sanden ,^ÜDA JA KIVID" :.. I, Külvet — NÄTTEMÄNGURAAMAt (5 näidendit) .....15. H. Rajamaa — MARIE UNDER INIMESENA 4.— Ard Tinite — VÄLGUMÄRGI KASVANDIKUD 47.— SaateinAi Kanadasse $1.50, mnjale $3.— Glsela McBride — TALES FROM ESTONIA 5.75 .50 V. Rimberg-Kotkas Imdetnskoga PILVE ALL JA PILVE PIIRIL E. Ünstaln — FOR FREEDOM ONLY REHVITUD PURJEDEGA n NAER ON TERVISEKS — kõdflutt© Ilmar JAKS — NEPTUN Ivar Ivask — VERANDARAAMAT iindetuskogu .70 .70 M 8.— .70 1.- L— .70 L 2.25 12.— S. Ekbanm — Imdetuskogo ÖHUMÄRGI ALL.. 10.- Ants Vomm RiiSTSONAD n NAER ON TERVISEKS H M. Juhkam — USK ON MEID AJDANUB (Valimik vaimulikke sõnavõte kodumaale) TAIMI PROOS — ELUKIDIGEL OauletiBsed) E. Eerme — EESTI EKSLIIBRIS VÄLISMAAL IV H. Meret — TEREM JUTUSTUS^ LISANDUSIL ' --^ • •. mõtete ja uudiste Vabale levikule Eestis ..... A. Mägi — mjROOPA RAHVASTE AJARAAMAT 264 M., köites ......... .70 $1.75 .70 $1.— 12.— $L50 10.— .50 25.— .70 $1.50 1.- $22.— .70 Pensionäride võimlemisgrupp esinemas Ludvig Luide juhatusel Eesti Majas toimunud laulukoori pärastlõunakohvü. ^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ fo^ HISIIHUIliUHIiiil Robert Kreem — VANDEGA SEOTUD E. Past — MÄALT>MEIÜBM' ....... US$2.00 15.— $1.50 $10.— $1.50 MiksB pannud ka mitte üle-pea-kaela on suure läändemineku algus, pas- kit aktiivset tegevust olnud. Kuidas jooksu^; vaid tulid esmajärjekorras sipeafe^^^^^^^ ' siis nüüd järsku?*' esimese pataljoni staapi kapten.Sirr»Mina igatahes emie kinni ei «Tahavad meid hoida enneaegu vetiga nõu pidama. pea, kui ameeriklaste juures. Kui läände minemast?" Sirvet helistas rügemendi staa- nad veel uuesti rinnet tahavad ,^Kaš kavalad on;., pi kapten Maitlale, kes oli varsti hiua, siis minu poolest naingupi- ägamine sa tea. Igatahes, kuikäm^ nagu välk ja pauk väüautoga isikli- kalt. Mina; lähen oma teed. Auf bud tiibadelt enne jooksu saavad kult kohal. Kapten Mäitla näis ole- wiedersehen, Mahlzeit ja Grüss kui meie, siis on sitasti.. vat täis energiat ja enesekindlust Gott!" nägu alati ja ilmselt talle nüsuguhe „Mma ka. Ja ma ei usu, et kee- Oli juba suur valge, kui lõpuks omavoliline asi nagu ahjutoru- gi teine-enam pidama jääb, tehku ^^ssi ette rivisse võtsime. Suure ta-meeste rindelt äratulek sugugi ei Maitla mis tahes." ganemise sissejuhatuseks oü terve meeldinud; Kõik kõhn ohvitseri — „Ära ütle midagi. Turakaid ~oh öö' jäänud magamata jä see pol-pataljonrülem kapten Sirvet, rüge- alati küll ja küll; Käsk on käsk ja kindlasti mitte targasti tehtud, mendiülem kapten Maitla ja ähju^ käsk on vanem, kui meie ja kõik väsimust nagu ei tundnudki, toru-meeste kompaniiülem leitnant need teised sõnad.. Loorberg, kadusid pataljoniülema ,,Eks varsti näeme, tuppa ja mis seal juhtus, sellest Näeme." väiksemad vennad ei tea mitte kui Terve öö vastu kaheksandat. Loodus oli jõudnud end juba mddagi. Kui nad jälle lagedale il- maid ootasime täies rõivas, püssid, peaaegu suverüüsše mähk^^ sest musid, oli Mäitla endiselt enese- seljakotid ja raadiojaamad haarde- siin sisemaal, Eestist hulk maad kindel ja ahjutorude kompanii kauguses, minekukäsku. \ Seda ei lõuna pool, jõuavad ilusad päevad ülem läks oma meestega rindele tulnud. Und kah ei tulnud, mis pn kätte palju varem, kui meie selle-tagasi. sõduri puhul õige haruldane asi. ga harjunud olime, õhk oli kris- „Ahjutorude kompüHl ja meie Saabus kesköö. Saabusid varajased tallselge, linnud laulsid, soe päike patülil oleks nagu munad maha hommikutunnid. Ikka veeL ei mi- paitas hellalt marsile asuvaid sõda-võetiid", arvas Thnmü. dagi. lasi. Me polnud ammu, ammu \ „Nojah — nad on kÕik ikkagi Sibula Ott oli ütelnud, kui tema- enam rivilaulu teinud. Rindel ja ohved. • Ohved on õpetatud sõna ga, viimati Rebase staabis juttu vahetus tagalas pole selleks ei vaja-kuulma ja teistele sõnakuuhnist rääkisime, et mineku puhul luuak- dust ega tahtmist. Nüüd aga alus-õpetama. Ja rügemendi ülem on se eriline raadioside eesti üksuste tas keegi spontaanselt ja ihna sak-neist kõige tähtsam mees. Eks nad vahel, eriliste kutsemärkidega, Aga sa kroonus Nõuetava eel-lugemiseta 6t. iii Oli ilus hommik, Üus kevadine hommik ja me olime heas tujus. Neiu, kas tead Akna avama sa pead! Neiu sel ööl Sulle külla tulen veel! Jõudsime rügemendi staabi juurde. Siin tehti lühike peatus. Istusime kraavipervele tee ääres. Peatus aga venis ja venis. Pool tundi. Tund. Kauemgi. „Midagi on jälle vütu, passi peale", ütles Timmu. „Aga kui nad tõesti siia pidama tahavad jääda, siis ohne mich, nagu kämbud ütlevad. Mina putkan täna öösel üksi edasi. Kas tuled kaasa?" „Muidugi; Nii, nagu rääkisime." Sus tekkis eespool sabin, erutus, läbisegi seletamine. Mingi teade l u kus suust suhu, kuni jõudis meie-nigi. TINGIMUSTETA KAPITULATSIOON ON ALLA KIRJUTATUD KÕIGIL RINNETEL. Kes peale keskööd veel relva kasutab on bandiit ja teda koheldakse kui kurjategijat. SÕDA ON LÄBI. Võttis pisut aega, kuni see teade kõrvust ajudeni jõudis. Rahul Venelased on kesk Euroopas, aga sõda ÕE l ä b i . .. siis tema sõna kuulavad," 'Neid, kes /selle, loogika alusel iaivad eestlased olid^ d i ka ohvit-seikonna hulgas, mitte väid lihtsõ-durite ridades.; ühel ilusalr päeval ,»— see võis olla mi umbkaudu neljandal Või viiendal maü^^t^^^ terve ,,alijiitorude kompanii^' oma ülema leimant Loorbergiga eesot-sas rindelt tulema. Ahjutorude („bazookade") mehed polnud vastutavad ühegi kindla rindelõigu mitte frondilt ära jooksmisega ja rinde lahti jätmisega, mis teisi võiks ohustada. Tegemist oli esmajärjekorras protestiga ja demonstratsiooniga. Ahjutorude kömpariii ülem polnud iialgi hiüanud kuulekusega sakslaste vastu. Schedlau lahingu ajal oli tema see, kes saksa Stabs-scharführeri pikalt saatis, kui too eestlaste poolt saagiks saadud ameerika Stüdebakeri tahtis diviisi staapi vüa. midagi polnud meile sellest teata- (Ein Lied, eins, zwei, drei...!): tud. Mingeid lainepikkusi või kut-semärke rügementidevaheliseks sidepidamiseks polnud meile antud. Muidugi, meie olune ju vaid pataljoni raadiojaam, võib-olla oU midagi loodud rügementide vaheliseks sideks, millest me midagi ei s tea. Elas Nõmmel noor ja nägus neiu. Sõdurpoissi hellalt armastas... Vaiksel õhtul pargipuie vilus Vandus talle truudust surmani! Seitsmendal mail tuH jõ[ käsk taganeda. Rinne tõmmatavat Läks valgeks. Ikka veel ei mi-esialgu tagasi joonele, kus praegu dagi. Kompaniisid ei olevat ohiüd Kuramuse hea ja kerge oli olla. on rügemendi staap, f võimalik rindelt lahti rebida, öeldi. Läände lähme ^. .läände! Maga- ,,Terveltndi kilomeetrit, no mis ,Jivanü on ehk ,hais nina$, et mata Ööd nägu poleks olnudki, sa kostad!" ütles Timiriu. eestlased tahavad päkad teha", ar- Nädalatepikkune ängistus oli kui "fljEga see ole nü mõeldud. See vas Timmu. „Hulk aega pole mis^ län Jälgige eest! ^rgcsilsatsioonicle tegevust VABA EESTUSESr am |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-02-05-06
