Vaba eestlane , May 19, 1981

              Nr. 3S Nr. ^ VABA EESTLANE teisipäeval, 19. mail 1981 - Tuesday, May 19, iggl Lk. 3-
ivalcjiu^l
[4 ümber
sris moodustatud 'ESTÖ-
^ ^ loobus' ametlikult; 27,
jmaailmsete Eesti Päe-paldamisest
Vancouveris
kuid vaatamata sellele
|mõte ikka veel ühel võj
nü Vancouveris kui ka
ringi. Avaldame allpool
kahest kirjast, mille-
|n tulnud VancouverisI,
Igelaselt Enno Lepnur-
}ihe ühelt Torontos ela-loorelt,
kes oma nimega
|ilegipärast avalikult esl-kirjad
sisaldavad neid
Jseid erinevaid arosaa-leisukohti,
mis on tekki-
[lailmsete Eesti Päevade
5 USALDUST
ERI VASTU
alkirja paneb oma kir-
0 Lepnurm, kes kirju-gas:
ülemaailmsete Eesti Pae-
Idamisega 84-ndal aas-asel
paaril kuul vaba
.stlaskonnas olnud palju
ou.ver> vaatamata oma
vähesusele siiski julges
^da päevade siin korral-
>n küllaltki hinnatav, nii
t kui ka poliitilisest sei-ee
kõik kostub välja kä
, kus meie okupatsiooni
pevlev rahvas tunneb
it, et väliseestlased on
ja^ püsivad rahvuslikult
Ina. Samuti on Vancou-nentida,
et meil siin
hakkajaid inimesi, kes ei .
külge löömast.- •
iriküõpetaja Thomas Va-leme
saanud siia tubli
kes -ei kohku raskuste
e eestvedamisel siin veel,
õib toimuda. Oleme saa-oma
jõudude inventuuri
ameeleks avastanud mõ-alendi.
ÜEP korraldami-a
suur töö, selles ei ole
teinud illusioone^ selleks
nud terve aktiivne eest-umvümaseni
kaasa löö-
)lt oleme kuulnud ela-
Ivõtte^ niihästi Vancouveri
|;^a vastu. On olnud asja-põhjendatud
seisukohti
suunas. Ametlikult oli
jalmistav toimkond kül-
[utlev ja ettevaatlik.: Mida
rohkem vajati ja loodeti
|anada ja eriti Toronto
ma toetus ja aktiivne
|i5eda me pole saanud-ja
järelikult ei ole meil või-fd
päevi sün korraldada, i
sü ja kui suurejooneliselt •
k' neid oleks võimeline
la , on iseküsimus ja va­rsti
ka suuremat diskussi-neie
kohta on lendu lastud
Lgu meie ei oskaks asju
Lgema pilguga, ei ole või-
^ndma päevadele küllaltki ;
cku,. ega väärilist ilmet
fihtsalt usaldamatus Van-h
astu.; Selle põhjustajaks;
Velpool mainisin kaugused,
iiselt kindlasti ka aktiivse
jse/äjakirjanduse puudumi-
IK)iss, mis ilmub vaid neli
istas, ei ole küllaldane,
väljaspoole peegeldami-ka
üks teine tegur, mis
|vates mõjutab Toronto ot­saga
olulise momendi moo^
leie vanema generatsioo-
[teadlike eestlastena kodu-iikusid,
kõige nooremate
pensioniikka jõudmine.
>ta päevad on vast viima-peegeldavad
otsest kodu-
[aasa toodud hinge ja rah-vaimu,
nagu see oli vabas
nagu oleme seda katsu-ida
peaaegu nelikümmend
|üba. Järgnevatel päevadel
jeasuuna andjateks noorem
liaspool kodumaad üleskas-ces
küU vast katsub jälgi-feia
vanade rahvuslike tra-
[de kohaselt, kuid siiski
määral erisuunaliselt.
)ige suuremaks traagikaks
leil on. ära lõigatud vaba ja
ie ühendus kodumaaga.
yeris toimuvatel päevadel
je erisuund juba teataval
end väljendanud. Võibolla
(Järg lk. 3)
I
•II-•
J ;
n i . i i ' i i ^ ^ i . i i i i ^ ] ] H p p i i t w i i . j L W n r mssw
NÄDALALÕPUL
2X ja 24. inaSll
dr. J. ,921-7777 -
30. ja 31. mai!
dr.M. Leesraent, lelo- 481-6834
H. KIRIK
Insurance
23 WESTMORE Dr., Süite 2M
Rexdale, Ont. M9V 3Y7
Tel. 7454622
rootslast Eestis
N. Yorgis suri -28. apr. südame- ge, Jmlian M. lindae, Sven leitav, Peet A. LMdaM, Richard Paju-ja Roberi Paju. . . ^
ataki tagajärjel helikunstnik Vladi- • ^o^o: Vaba Eestlane
mir Padva 81 a. v. sünd. Vene- «___>_„^ C ———•
maal. Kuna ta isa pärines Eestist,
asuti tagasi TaUinna. V. Padva õp­pis
Reaalkoolis ja muus&at Segali
muusikakoolis, ning 1919. a. Tallin­na
Konservatooriumis, lõpetades Pf©pagciiidat@qiicate ffcicssõd ©sytwvcsd v©i!@deks
need Berlimi muusikaülikoolis, saa- «r ^
des helikunstniku diplomi Leipzi-
MM sinna sõjamöllus või kodyarmastusest
Eestis elab praegugi veel paarsada rootslast, kes pärast sõja lopM
Rootsi ei pääsenud. Hiljuti ilmus soome lehes „Hufvudstadsbladet^ ar­tikkel
nsmde kohta, mille me kokkuvõttes siin ära toom®.
Ainult mõned üksikud neist paa- (Lars Hulden sai toetust keele-ri-
sajast rootslasest, kelle emakee- uurimise projekti läbivihniseks
leks on rootsi keel, kõnelevad veel soome ametivõimudelt ja loa nõu-iga
päev rootsi keelt oma kodudes, kogude võimudelt, et koha peal
Suurem osa neist on eesti keele inimestega intervjuusid teha.)
peale üle läinud. Rootslased: moo- Me mängisime sisse jutuajamisi
dustavad viimase rahvakillu sellest kuue inimesega, kes olid umbes
umbes 8000-pealisest rootslaste 60—70 aastat vanad. Peamiselt tu-grupist,
kes enne sõda Eestis elas. lid nad Vormsilt, ag^ ainult üks
Rootslased elasid sel ajal peami- vanem proua elas praegu veel seal
selt rannikul ja saartel, näiteks Me kuulsime nii dialekte kui ha-
Ruhnul, Kihnul, Vormsil, Hiiu- rootsi keelt. Varem pole
maal ja Haapsalu ümbruskonnas. Vormsi dialekti lähemalt krjelda-
Millal rootslased suina elama tud. On ainult öeldud, et see eri-asusid,
pole olnud võjmalik neb kaunis palju sellest dialektist»
kindlaks teha.
Arvatakse, et see toimus umbes
samaaegselt, kui rootslased hakka­sid
Sööme asuma suuremal arvul,
tähendab umbes 12-dal või 13-dal
sajandil. Arvatavasti tulid üksikud
rootslased juba varem.
(Edaspidi jutustab artikli-autor
Lars Hulden, kuidas ta ise Eestisse
sõitis rootslasi kohtama.)
mis esineb teistel
ses.
saartel lähedu-
Polnud eriti kerge dialekti mÕI&>
ta, aga sel oli teatud sarnasusi
soome-rootslaste dialektiga.
Keele segamisi ei esinenud üld­se,
nagu me neid tunneme roots­laste
hulgas Ameerikas, kus on
harilik, et rootsi keele sisse on pu°
Mõne aasta eest kohtasin kirja- „„+„J ;„«I;CVO^1COI- / 1 cnmi
Kommunistlikud ajaloovõltsijad on püüdnud igal viisil kommunistide tegevwst oigeks ja heaks seletada, ^^y. Vladimir Beekmani, kes ise 1"?, , A .
gis. 19^27—1931 töötas ta muusika- kõike muud kas maha vaikida või segi ajada, ja igal viisil partei kilpi särama vuntsida. Aga mis on ohiui kõneleb rootsi keelt. Ta juhtis mu
õpetajana' Tallinnas, miUe järele tulemuseks? Kui nüüd sel vüsiTmitukümmend aastat ajalugu on „uuritnd"Ja „seletatud", on seltsimees- tähelepanu neile rootslastele, kes
Berliini kaudu saabus USA-SŠe ndnA Irnnna eAn^oimSnS löimim/il 'ÄTO4?I üvn nrfiHoAmAni sgnnef q«in<3 mic mndl Vflrftm klr^llf ÜCfrl iih eolAfaciff! vt-, .• i
jäädeski siia. Siin oli ta kontaktis
väliseestlaskonnaga, esines koos L.
Juhtiga jne, 1940. a. Eesti okupee­rimise
järele sai temast nendega
kaasaläinu, mille tagajärjel amee­rika
eestlased katkestasid temaga
igasugused sidemed pärast seda,
kui ta oli avaldanud Eestit laima­vaid
artijdeid kommunistlikus
„Uues Hmas" ja ingliskeelses
broshüüris. Sünne eestlaskond ei
uuendanu(p sidemeid enam kunagi,
jäid vast kokkupuuted üksikuteg a.
žel asjad käes segamini läinud. Nad on vahfspeal ära unustanud, mis nad varem Mrjutasid Ja seletasid. praegu veel Eestis elavad.
Niihästi partei ,,ajaloo" kui ka^^^^^^m^ õigeks tunnistanud ja „uMrijad" ^^^^^^^^^^^te dialektid on
Miks jäid need inimesed alles,
kui peagu kõik teised Rootsi sõit­sid?
Mõned olid sõjaväes ja tulid
hiljem tühjadesse kodudesse. Tei­sed
jäi sõdureid ootama. Mõned ei
muud ajaloouurijad'on tagantjäre- tulnud käsu peale, uuesti aktüvse- on end ise pankrotti kirjutanud, kaunis hasti tuntud. Nende kdita muutnud oma kodupaikadest lah
le hoopis teisiti asju seletanud kui mait tegutsema. ^ , , . Tf .."J " teadusliKku j^^^^j^^
l i • 1 1 *. • r ift.n « ^^^^^ arusaamatu, miks partei tood. Keeleuurijad hakkasid dia-varemalt,
]a koige rumalamad on - et parteis oh 1940. a. algupoo- ^^^^ parteiajaloo instituuti lekte uurima juba saja aasta eest. Arvatavasti kujunes meie näda.
olnud igasugu asjaarmastajad ja lel ainult 113 liiget, mis tähendas,
mälestuste kirjutajad, kes on asja- et see polnud võimeline mingit töö-dest.
hoopis teisiti rääkinud kui nad rahva „ülestõusu" juhtima ega ise-oleks
pidanud. Neid ei ole ka külv gl mitte organiseerima j vaid et al­lalt
kontrollitud ja niiviisi on kõik lesN. Liidu okupatsioon oli.võimu
hoopis teisiti välja kukkunud kui ülevõtmise eelduseks,
oli mõeldud. .
mitmekümne töötegijaga, sest sa­mad
faktid olid varemgi hästi tea­da.
Seepärast on „ajaloouurijad"
ka üsna suurtes raskustes, ja loo­mulikult
püütakse glorüieerida se­et
Eesti kommunistid tõrjuti da vähest mis on, eelkõige, muidugi . . , , - 1 1917. a. „suurt oktoobrit" (veebrua-Pr
opagandategijate pj.u ab.r tae ip a..j ruahstt^k soo-nd,n aa sj.ta etäniteis tüi heknõdJruv saeles r, i.s . samal a.,a, s^ta . ^l l.-u ^m^^i dagL. nag. u e.i
valedeks osutunud. ,^ 1950. a.-puhastusega ja asendati ve-
Enamvähem kõik, mis hn.^ ko- nelaste ja Venemaa eestlastega,
danlased kommumstide tegevuse kellel polnud mingit osa „Eesti töö-
(Algcislk.2) kohta kirjutasid ja mis seletati rahva võitluses", veel vähem selle
fnK T^.^„*J r.Vox..« suureks valetamiseks, on nüüd ta- „juhtimiser', ja kellel üldse polnud — S la^rit .antj.r^e5i,eks_tu„nlstatua.Kom. « a — Eesti oludest
oon
toimunudki!) ja 1921—22 a. tege­vust:
Aga ka nendest aegadest kir­jutades
peab ju ikkagi mingu mää­ral
esitama ka fakte ja kui need
välja tuuakse, siis on tulemus see­sugune
kui on. Tuleb enamvähem,
kuigi agaralt keerutades, õigeks
tunnistada, mis juba varemaltki oli
Öeldtod ja kommunistide tegevusest
seda ajaloolist paratamatust munistlik ajalookirjutus tunnistab ega ka eestlastest.
• ^" 11 V f . r P^^^f nüüd näiteks et ' - et Eestis te^senud kommunis-ja
selle tõttu tahab veel viimast udiLeivb, c i ^ ^«^^^^^
ninffutust teha - kommunistid ka omal hiüge- ka mitte hiljem ei „rehabihtee- ^
T n a ^ stel toimuvad Lääne- aastal, revolutsiooniaastal 1917,olid ritud'', vaid et nad said vaid vähe- r^ZZt pTvad SeatT^ Eestis vähemuses, tegid vigu maa- tähtsaid kohti (kolhooside, sovhoc,: Aga leib on le,b ja partei-ajaloo
ranniioi. £.esa raevaa öeauiöb. v^nf^cir^ nma vnifli^P side, metsapunktide, paemurdude „uurimisega'' on mitu meest isegi Zl^t SaH hfSS " Ä f ü S ^ — ..teaduslikud t6«. ^uba doktoriks saanud, muidugi ik- StervMbÄte VaBCOwc! Omapoolsetest terroritegudest. mui- tajad" jne.) ja olid lõplikult võimu ka venekeelsete ..uurimustega".
juurest kõrvale tõrjutud.
•. Kõik eelmainitud • seigad
kommunistlik ajalookkjutas
• on,
ise
¥. ODAMEES.
(Teataja)
ris läbiviia hoopis midagi uuelaad- dugi vaigitakse.
äet suurüritust nagu P.-Ameerika _ et ,,töörahva kommuuni" or-
Noortekongress või midagi muud. gandamelikult lõpetasid, likvidee-
Kui on jtähet, leidub ideesid. Pea- risid oma tegevuse Peipsi taga
asi on, et säUulcs rahvuslik kontakt. Dno jaamas 5. juunil 1920. a., ja
Kiii teü abi peaks vaja olema, siis et seetõttu on naeruväärne kõnele-on
Vancouveri vanemad kmdlastida oma ,,võimu" jätkuvusest a,
valmis vastu tulema. Säilitagem 1940 nü hästi puht formaalselt kui
algatusvõime. Meid on vähe —/ka juriidiliselt. Likvideerimisest Vene allveelaevad möödianyd aastal
hoiame kokku! ^ teatati koguni manifestis, mis aval- ^^Otsl Vef @S
-v..^ ^LrmnnTmT^rA 1.1^^10. «^atl TaUiunaski 19. juulil 19Ž0.
ÜKS PETTUNUD IJOOK _ ^^^^ ^ novembris-detsemb- STOKHOLM (EPL) — Möödunud sügisel opereerisid rootsi iei^
Teine kiri on tulnud ühelt noore- ris tuli Eestisse tagasi suur hulk ritoriaalvetes Stokholmi väüsskääride piirkonnas „tundmafud" allvee-mä
generatsiooiu, ešin^ kes enamlasi, et võimu ülevõtmist ette kaevad, milliste vastu rajkendati rootsi mereväeüksusl. Heideti hoiatu-oma
nime ei taha avaldada ja Mr- valmistada. Kui nende tõsisem üri- seks allveepomme eesmärgiga sundida pürlrikkujatd veepinnale. Seda
Jutab oma kirja autorina alla „Üks tus 7. dets. Raekoja platsu kooü- aga ei juhtunud.
• pettunud ekii noor". SeUe kirja õpüaste poolt laiali aeti ja seejuu- ^^^^ ^^^üd tagant järele -selgub, havi) mereväebaasist või siis Ees-
^ kirjutaja ei põhjenda oma seisu- res paar demonstranti surma said, ^jgastati tõenäoliselt üht allveelae- tist Paldiski allveelaevade baasist,
kohti, kuid tema väljendustest näh- oli selgeks sihiks vabanigi valitsu- ^^^jg^^ j^^t lõppes kagupool Got- Selle raporti järgi tekkis Liepaja
tub, et ta ol^ks tahtnud Eesti Päe- se kukutamine, mitte mingi süütu ^^^^^ Hoburgi rannast allveelaeva sõjalaevade parandamistehases ir-vadeks
kindlasti Vancouverisse sõi- demonstratsioon sõja vastu, nagu pealveeolekusse tulekuga — väi- ritatsioon tööliste ja juhtkonna va-ta.
Kiri on jär.gmine: varem seletati. jaspool territoriaalvesi 5. oktoob- hei, kuna töölised- käsutati tööko-
Kallis Eesti Päevade juhatus — et ainult sõjajärgsed ülemaa- ril. Momendid, mida rootsi lennu- hale pühapäeval, 5. oktoobril, mis
Vancouveris. ilmsed majanduskriisi aastad kid fotografeerisid. ' pidi olema nende vaba päev.
. Mina (hakkan seda H ühe kü- 1921-1922 olid kommunistide kõrg-simusega
— miks teie loobusite ajaks, kui parteis oli paartuhat lii-
Eesti Päevade korraldamisest? get, aga mingit suuremat tuge rah-
Teie juba valisite omale juhatuse va hulgast nad ei saanud^
ja tegite eeltööd, mis näitab mulle, — et 1924. a. 1. dets. mässukatse
idariikide traallaeva, millised
allveelaeva kerkimiskolia ümber
moodustasid rõiaga.
Samasse rõngasse kerkis veel teine
Töölised protesteerinud, • ent tul­nud
siiski kohale, kuna seletati,
et abi tuleb anda ühele allvee­laevale,
mis on vigastusi saanud
«provokatsiooni läbi**.
et teü oU palju huvi seUe ülesande valmistati ette Nõukogude Liidus, ^^^^^1^^^^ Lähedusse oli tulnud Töölised saanud mulje, et allvee-vastu.
- e t sealt tulid ka kõikide löögiüksus; üks allveelaevade ^^eva meeskond on Eestist. Mis
- Mina tahan teile teatada, et te tegelikud juhid, mitmed, otse päästelaev, mis kuulus Poolale. Ka ^- oktoobril tulemata jäi, oH
EKN'r soovid ei esita teiste .eesti Punaarmeest (näit. Rimm, Tum- pjnnäle" tulnud „tundmatud"* all- allveelaev. Alarm oli töölistele oi-organisatsioonide
soove. Kahju, et meltau, LiUakas jt.) seda kõike on ^g^j^g^^^ |^^^^ rootslaste, hin- ""^ ^^j^^^'
teie ei olnud siin Torontos ja näi- 1. dets. uurijad nüüd ise selgelt kir- j^angul poola mereväe koosseisu. -
nud ning kuulnud kui palju noori jutanud. Rootsi kaitsejõudude staabiülem ^ Tiiu Krõll ^iir.miili algatusel kut
kui ka vanemaid pooldasid Vancou. - et mingi uus „tõusüaeg" oli yiitseadmiral Bengt Schuback on L ka A^sS^^^
verit., . kommunistidel ainult majanduskrii- seletanud, et ta sündmust ei kom- '^td .^^^^^^^^^^
Mitmel Vabariigi aastapäeva ak- si ja tööpuuduse aastail 1929-1931, menteeri, 'kuna see toimus väljas- l-rpl^ri^^! ^^^-^^^ A. n nl
tustel kõnelejad rõhutasid, et noo, kui põrandaalust tööd tehti inten- pool Rootsi territoriaalvesi. Igal p,^^,^^^^^ C . W c.
red peaksid rohkem eesti tegevus- siivselt ja Kominterni raha oli pai- juhul märgivad ajalehed, et Root- riu^P^^^is, isbw.
test osa võtma ja oma mõtteid väi- ju kasutada; kuid mis lõppes üsna si admiraiiteet lõpetas järgmisel T p^v ^^^olclajaid Poliitvan-jendama
ja seegi toimus Eesti Päe- äkki niihästi partei kui komnoorte päeval, 6. oktoobril allveelaevade ^ V. t ^ f °" saadetud kirju
vade üldkoosolekul Torontos. Mitu põrandaaluste organisaatorite (A. jälitamise — nähtavasti eelmise ^^ngiaeie Mi ka okupatsioomvoi-
Eesti noort Wsid sõna sellel koos< Puusepp, 0. Tuul) vangistamise ja päeva raportide tulemusena. niu e e.
olekul ja avaldasid oma mõtteid ja kahe trükikoja sissekukkumisega. Admiral omalt poolt kinnital!}, ® Las Vegases, Nevadas toimus
tundeid, miks Eesti Päevad peak^ - et 1933. a. partei oli tegelikult et rootsi lennukid identifitseeri- 28. veebruarist 3. märtsini „Ame-sid
Vancouveris toimuma. Mulle Eestist välja taganenud, kui põran- §id allveelaevai, rican Academy of Orthopoedic
.siis sel ajal paistis, et tõesti vane- daalune büroo vndi N.. Liitu, välja- Ajaleht Expressen täiendab neid Surgeons" 48. aastakonverents,
mad eestlased tahtsid meid kuula- annete trükkimist korraldati Ko>- rootsi kaitsevõimude poolt tõenda- millest osa võttis 'üle 10.000 orto-ta
aga nüüd mina näen, et meie penhaagenis-ja kui parteü puudus misl leidnud informatsioone veel peedilise kirurgi kogu maailmast,
sõna ei tähenda midagi. ^ liikmetegagi Eestis tegelikult side. ühe NATO poolse luurefaportiga, Toimusid sümpoosiumid, kursused.
Kallis Vancouveri juhatus, teie — et poliitvangide vabastamine millest tekib mulje, et i,po"ola" all- näitused jne. Osavõtjate seas oli
olete oma meelt ühe korra muut- a. 1938 ei toonud kaasa mingit uut veelaevad tegelikult võisid tulla ka d^^
nud — võibolla veel kord? tegevuse elavnemist, vaid alles Baltikumist, kas Läti Liepaja (Lii- niast= -
Pärast sõda on uurimine peami» la-pikkune uurimine, mis toimus
selt toimunud eesti-rootslaste novembri lõpus 1980. aastal, vii-hulgas,
kes praegu Rootsis vii- maseks peatükiks rootsi keele aja-bivad.
loos\ Eestis.
TeatameB et meie praktikaga on ühinenud
Hambaarstid
Dr. PIRET TRÜÜVERT
Dr. ANME TÕNISSON
Dr. MARET TRIJUVERT, laste eriarst
Dr. ARJA PELTONIEMI, laste eriarst
2259 Bloor Street ^W^
Telefon 766-1391. 766-5623
VASTUVÕTT KOKKULEPPEL
Väljaspool KaiuiM<
Poolaastas
¥eerandaastas
Eanadas:
$42.—
$ 2 1 . ~ $ i 3 . ~
$11.— $12.—
' ' O S T I G A
VSA-s:
$61 .""^ $ 6 7—
$33.-«°« $35.^0
$17.'"™ $ 1 8 . 5®
Poolaastas
:¥eerandaastas
LENNUPOSTIGA ülemere-maadesse:
Aastas $76.—, poolaastas $38.—, veerandaastas; 12©*—
Aadressi muudatus 50 centi. Üksiknumbri hixid 50 cea^i
lanada aadressidele palume märMda ,,POSTAL CODE" Ja
USA aadressidele „ZIP CODE"
Pangatshekk või rahakaart kirjutada
FreeEstonfem Publishers nimele.
Palua mulle saata VABA EESTLANE aastaks / poolaastaks /
veerandaastaks tavalise / kiripostiga alates „ . . ." ---
19 ... . Tellimise katteks.lisan $ siiBjuur«8
rahas / tshekiga / rahakaardiga. (Raha saata ainult tähtkirjas)*
Nmii - —
Aadress . -—
I
i