1981-06-09-08 |
Previous | 8 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Teisipäeval, ©. juunil 1981 — foesday, Jnne 9,1981
Peetri koguduse
jumalateenistus
Jõekäärul
WASHINGTON - 14-17-aastas-test
noortest ameeriklastelt oii
19% alkohoolikud. Mõned tulevad
purjuspäi kooli ja teised joovad
vahetundidel või pärast tunde. Mõned
on koolist lahkudes nii purjus,
et neil on raske koju jõuda. Selliseid
nööri on ühendriikides 3,3
müjpnit, öeldakse USA alkoholi
vääriti kasutamise ja alkoholismi
uurivas astuses AAA-s /uuemate
uurimuste tulemusena. Paljud
ameerika noored alustavad alkoholi
^sasutamist; juba 8-aastastena algkoolis.
See' uurimus tehti juba
kolm aastat tagasi, kuid avaldati
alles nüüd. Nende ametlike andmete
kohaselt 7^,6% ülikooliealistest
joovad vahetevahel, 18,8% pidevalt,
kliid 15% ,on juba tõeliselt alkohoolikud.
NEW yORK Politsei avastas
Coney Isiandi rajoonis, Brooklynis,
valedokumentide ,,vabriku". Vabrikant
Naum Vinogradov valmistas
võltsitud autojuhtimise rahvusvahelisi
lubasid, mis N. Venes välja
antakse, müütades neid Venest
saabunuile $150-^200 tükk. Rahvusvaheliste
lubade vahetamine USA
ajitojuhtimise loa vastu toimub
raskusteta. Neid lubasid osteti, kur
na uustulnukad ise juhiluba ei saa
vähese keeleoskuse tõttu. Politsei
teab rea isikuid, kes võltsitud dokumentidega
loa saanud. Samast piirkonnast
arreteeris politsei päise
päeva ajal tehtud haarangul rea
narkootüiste ainetega hangeldajaid.
Rajoonis elavad arvukalt uustulnukad
Venest.
^ LOS ANGELESES - Lennukitesse
seatakse tulevikus sisse õnne^
mängud, et pikkadel lendudel reiv
sijatel aeg läheks lõbusamalt. Esimesena
seab vastava teate kohaselt
õnnemängud lennukitesse Sin-gapore
Airlines. Selle ettevõtte hü-gel-
reisilennukitesse, mis peavad
ühendust Kalifomiaga, tahetakse
õnnemängud sisse panna juba täna;^!
suvel. Kuna lennukompaniid
on omavahelises võistluses, pole
võimatu, et õnnemängusid rajatakse
peatselt ka teiste lennuliinide
lennukitesse. Singapori liin tahab
esialgu sisse seada vaid õnne automaadid
ehk jnn. „ühe käega bandiidid",
hüjem tuleksid ka vürfli- ja
kaardimängud.
NEW YORK - Maaüma kõrgel-mad
honorarid üheainsa esinemise
pealt: tenor Luciano Pavarotti —
: $40.000, pianist Vladimir Horowitz
— $40.000, pianist. Rudolf Serkin
(kes muide on Tõnu Kalami pro-tezheerij?
i) - $25.000, viiuldaja
Nathan Milstein.$25.000, pianist
Andree Watts (esines Neeme Järvi
kontserdil solistina) $12.000,, tenor
Nicolai Gedda (esmenud eesti üritustel
Rootsis) ^ $10.000. (U.S.
News & World Report). i
NEW YORK - N. Yorgi linna
tervishoiuamet teatab, et hambaarstide
arvu poolest on USA-s esikohal
N. York. Linnas praktiseerib
5763 I^ambaarsti, Iga 1000 elaniku
kohta 0.77. USA keskmiseks on 0.54,
N: Yorgi osariigis 0,68. Huvitav on,
et enamik nefst praktiseerib Man-hattanü,
kus iga 1000 elaniku kohta
on-1.49 hambaarsti. Samal ajal
on Bronxis aistide arv 1000 elaniku
kohta 0.44. LmAa 360 rajoonist
on 85, kus hambaarste pn vähem
Washingtonis määratud minimaal-arvust,
mis on 0.20 iga 1000 elaniku
kohta.
SHANCJHAI - Maaüma suurimas
linnas Shanghais siileti vähe:
mait 30 hotelli, kus oli käimas bor-dellitegievus.
Om anikud arreteeriti,
kusjuures süüdistuses muuhulgas
öeldakse, et i „hotellides ei hoitud
mehi j a naisi üksteisest lahus''.
Ajaleht „Vabastus" nimetab, et
osa hotelle iu,andis lisamaksu eest
tube k^asutada illegaalseteks seksuaalseteks
ühendusteks". Kuid aja-
^Jeht ei kasuta kunagi sõna „prosti-tutsioon",
mida Hüna-taolises ühiskonnas
ametlikult ei eksisteeri. Hotellid
olevat tegutsenud bordellide-ma
alates 197?=
Kalev Estienne juht Evelyii Kmp westieb
vSimleitilsõpetaia tööst
Käesoleva nädala lõpul, 12. j a 13. juunil toimub Kalev Esdisnne
YÕimlemislavastus ,^Eõõin lliiicumises*^ Eveiyn Kopp on tahtnud õhtule
anda terviklikuma ja sisuliselt se(!)tii!ima kava, koondades üksi]kuid
esinemise
See lavastus on mõneti uuenduslik
E. Koopi pikaajalises töös ja
küsides, kas ta on kunagi varem
samasugust lavastust esitanud, vastab
ta, et kui nimetada endisi K a lev
Estienne esinemisõhtmd ja
Eesti Päevade valguspidusid, siis
võib ta tagasihoidlikult öelda, et ta
on seda teha püüdnud. Kuid seekordsel
esinemisel püüdvat ta esitada
võimlemist rohkem pantomiimina
r - r ja seda ei ole ta kunagi
varem teinud. Ta ütleb: „Mul on
mitmesuguseid lavalisi probleeme,
nagu näiteks esimene etteaste, kus
kirjeldatakse ,,võimla tundi'*. Selleks
on vaja rekvisiite. Lavale ei
saa neid asetada, kuna võimlejail
on vaja igat W l i liikumiseks. Mõtlesime
siis illusioonina taha kardinale
kinnitada papist tehtud võimla
redelid jne. Kuid Kanada ametiühingu
reeglid takistavad seda
võimalust ja momendil hia ei teagi,
kuidas seda probleemi veel la-hendaida/'
'
Koop seletab lavastuse kompositsioonist
rääkides, et selles on
viis pilti. Ta ütleb, et teises etteastes,
kus esitatakse võimlemistun^
di ja aastase töö tulemusi,
ta on pündnud edasi mda pan"
tpmiimiliselt esinemise ees ole-
: vat ärevust tegelike võlmlejatfio
kuid siis on ta leidnud, et paljudel
noortel on raskusi sellise eneseväljendamisega
ja peamiselt on nad
liiga häbelikud.
Ühes eelmises vestluses nimetas
E. Koop, et ta on andnud võimaluse
valikriihma tütarlastele oma
loomingut pakkuda ja nüüd ta räägibki,
et kolmas etteaste, kus
esitatakse tantse läbi aegade on va-likrühma
tütariaste looming: «Kuna
meie ümber tegutseb mitsesu-guseid
liikumisgruppe, nagu jöga,
dzhäss, disko, siis tihti noored küsivat,
et „Proua Koop, miks me
ei tee midagi tantsu alal?". Kuid
mina ei ole tantsuõpetaja, minu eriala
on rütmiline võimlemine. Siis
tuligi mulle idee lavastada tütarlaste
unistused, kes soovib olla disko
grupis, kes Egiptuses jne. Ja
ma leian, see on tore võimalus neil
end väljendada tantsus ja ise oma
tantsud kujundada."
Kuid rääkides ta oma koreograafilisest
loomingust, seletab ta,
et kogu õhtuses lavastuses on tal
11 rutiini, mõned neist lühikesed,
kuid ka lühikeste rutiinide kokkuseade
võtab palju aega.
Liikumise teema välja mõtlemine
ja sellele teemale vastavate
harjutuste leidmine nõuab ko-
Iiutavalt aega, eriti kui tahad
teemat esitada liikumise ralcen-
Sešt rakenduses ta püüab eriti palju
|originaalsust leida, kuigi samal
ajal tuleb arvestada liikumise põhireegleid
ja otstarvet.
Ta.seletab edasi: \,Kehaköoli ja
kõndimise-jooksu kooli kokku
seadmine on kergem. Siin oh põhireeglid
ammu kinni „naelutatud"
ja fantaasial vähe võimalusi rännata.
Kuid samal ajal õpetada võimlejat
jooksma kui hirve ei ole siiski
mitte kerge. Rakendus, mida on
esitatud tipptütarlastega, on teema
leidmise peamine punkt, tütarlaste
treeningu ja kehaliste võimete õigesti
kasutamine. J^a lõpuks harjutuste
viimistlemine ja välja töötamine
on jälle omaette aste. Tavaliselt
viimistlen oma töö esivõim-lejatega.
Teinekord töötan otseselt
terve klassiga. Koreograailisel kujundamisel
peab hing olema muredest
vaba ja peab töötama positiivses
miljöös, siis on alati fantaasiat
loominguks.
Küsides, kas ta on koreograafiat
ka õppinud, vastab ta, et internatsionaalse
võimlemisHidu juures.
Kompositsioon on üks peamisi
punkte sealses töös.
Euid E. Koop üfSeb, et ta mäletab
tihti, kui ta võimles Ernst
Idla võimlejate ridades ja kui
Rootsis valguspeol sai esitatud
„Rukkirääk" valgete pikkade
seelikutega. Peale seda kerkis
\ üles küsimus: kus lõpeb võimSe-mine
Ja algab tants.'
Smdmusf^ kalender
©Teisipäeval, 9. juunU kell 7.30 õ.
Tartu €oliege'is Eesti Kunstide
Keskuse kultuurilaureaadid Ja stipendiaadid,
ESTO-80 diapositiivide
programm ja pianist Omar Ba-nieli
mini-kontsert.
® Neljapäeval, 11. Juunil kell 7:30
õ. Saint Michaels katedraalis
(Bond & Shuteri nurgal) küüditamiste
40. aastapäeva mälestusjn-malateenistus-
kontsert.
©Reedel, 12. ja laupäeval, 13. pu«
nU St, Lawrence Gentre'is Kalev
Estienne . võimlejate pantomiim
,,KõõmIiikumises'^ Algus kell 8 õ.
® Neljapäeval., 18., reedel, 19.p
laupäeval, 20. ja pühapäeval, 21,
juunil ^esti Majas Tallinna Festival.
Neljapäeva õhtul Miss Tallinna
valimine.
® Laupäeval, 4. juulM kell 5 p.l.
Seedrioru lastesiivekodus „SMvihä-r
l 1981".-
„Rukkirääk" oli siiski pühas
võimlemine; kuna tema sujuvus oli
nii kõrgel tasemel kaotasime kontsepti
võimlemisharjutuste märgätä-vusega.
Ja lõpuks on ikkagi suur ^ osa
võimlemise saatemuusikal E.
Koop ütleb,, et muusikaliselt on
talle suureks abiks Esko Luksepp
ja Enn Kuuskne ning samuti ta
parem käsi Karen Viinamäe. Ka
õige muusika leidmine, et see sobiks
liikumisele ja väljendaks lii--
kumise rõõmu, on nõudnud palju
tööd ja õnnelikku leidmist.
Pühapäeval, 31. maU kell 11 e.l.
toimus Jõekääru suvekodu maaalal
Toronto Peetri koguduse jumalateenistus.
Suvekodu põliste
vahtrate all kuulas tihe rahvamurd /
jumalasõna ja eesti laste laulu.
Koguduse õpetaja 0. Puhmi haiguse
tõttu teenis õpetaja E. Pähn,
kes pidas ajakohase jutluse.
Jumalateenistust kaunistasid
Peetri koguduse noortekoor kahe
lauluga Marit Vüa juhatusel j a koguduse
vaimuliku puhkpillide orkestri
kvartett dr. R. Toi juhatu-
.-sel.'. - • • • •• •
Jutluse lõpppalves palus õpetaja
õnnistust Kanadale; kodu-Eestile
jäta rahvale.
Koguduse esimees A.Tork tänas
õpetajat, jumalateenistuse sisustajaid
ja Toronto Eesti Naisseltsi juhatust
maa-ala kasutada lubamise
eest. Peale jumalateenistust siirdu-ti
Jõekääru söögisaali, kus tublid
koguduse naisringi liikmed serveerisid
kohvilaua. Samas toimus ka
rildtalik loterii. Suurem osa lote-rü
võitudest olid naisringi käsitöö.
Pealelõunat algasid lipuväljakul
koguduse noorte vahelised spordi-mängud.
J.Sgi
Maaiimci suurimale
ametiiihingule valiti
uus |uht
LAS VEGAS —- Maailma suurimale
ja tugevamale ametiühingule
International Brotherhood of
Teamsters, valiti uus juhataja viieaastasele
ametiajale. Mr. Williamsi
vastu oli süüdistusi, et ta on katsunud
altkäemaksu anda ühele
USA senaatorile, kuid koosolekul
seda ei arvestatud ja Williams kuulutati
enamusega valituks. Teine
kandidaat Mr. Camarata, kes oli
organiseerinud mingisuguse dissidentide
grupi, sai ainult 3 häält.
Uue juhi aastapalgaks on $225.000,
mille kõrval USA presidenti
$200.000-line aastapalk jääb hoopis
madalale.
ICuüsfilaterii vSitjco
Eesti Kunstide Keskuse näitusel
„5 NAISKUNSTNIKKU'' väljaloo-situd
Monika Uessoni graafüise lehe
,,Minstrel Series nr. 4" võitjaks
osutus loos nr. 22, mille omas Klau-dia
Salurand. Loosi tõmbajaks oli
E,V. aupeakonsul I. Heinsoo.
Sõjaline seisukord '
Leeriõnnistus Hamiltoni koguduses. Istavad vasakult Maimu Liis Nõmmik,
õp. T. Nõmmik, õp, G, Scharf, organist Eva Ramma ja Liisa Pille
Hess; seisavad Tarmo Edward Koger, Ingrid Kai Ralndoja, Ants Kalm
ja solist sopran Valve.Tall. -Foto; N. Nõmmik
¥effe Veste
tuhast
COLOMBO — Sri Lankas (endises
Tseilonis) kuulutati pärast
arvukaid tapmisi ja süütamisi riigi
põhjapoolses osas. välja sõjaseir
sukord. Üks valitsuse ametnik ütles,
et sõjaseisukorra maksma panemine
on ettevaatusabinõu praeguste
juhtumite piiramiseks. Politsei
on süüdistanud tapmises ja ra-hutustes
üht gruppi, kes on tahtnud
segadusi teikitada seoses kohaliku
valimistega.
USA aukodanikuks
WASHINGTON — Kuuldused
elavad ikka edasi, et rootsi diplomaat
Raoul Wallenberg, kes II
maailmasõja ajal päästis 100.000
juudi elu, on alles elus N. Liidu
vanglas. Ameerika Ühendriigi spetsiaalne
Esindajatekoja komitee valis
R. Wallenbergi USA aukodanikuks,
üheks põhjuseks peale humaansuse
nimel võitlemist on asjaolu,
et sellise aukodaniku tiitli andmine
andvat USA-le suuremat kaalu
diplomaadi otsimisel
Küprosel pikendati
UNITED NATIONS — Liitunud
Rahvaste Organisatsiooni Julgeoleku
Nõukogu pikendas UN^
rahukaitse gruppide mandaati
Küprosel kuue kuu võrra, kuni 15.
detsembrini. Praegu on 2381-mehe-lises
üksuses sõdureid Kanadast,
Austraaliast, Austriast, Inglismaalt,
Taanist, Soomest, Iirimaalt ja
Rootsist. Väeosa formeeriti juba
1964, hoidmaks lahus sõjakaid
kreeklasi türklastest.
20% HINNAALANDUST MTTÄLA Waaskarapadelt ja SOOME HÕBEDALT,
20—50% SOOME kniilsaitelt RUDEMATEKJALIDELT ja mõningatelt mnifideKlIkaigffiidei
S Ö O M f - Ä I T T
Esmajärgiiilllsedl amport-airöldid Soomest © 2031 Yonge St, Toronto, Ont. M4S 2A2
Tel. 483-6650
Avatud: esmasp.; teisip., kohnap. 10—6, neljap., reedellO—7.30, laup. 9.30-^5.30
xmxaBBosassL
Riikide ja rahvaste vahel on
sõpruse või vaenu küsimuses otsustavaks
teguriks peaaegu alati
ja igapool rahvuspoliitilised,; pragmaatilised
olukorrast tingitud eh-dahuvi
eesmärgid, kus majanduslikud
ja sõjalised tegurid tõukavad
kõrvale moraalsed ja ideelised.
Muutlikud ja haprad on inimeste
isiklikud vahekorrad. Veel muutlikumad
on need rahvusvahelise poliitika
maailmas..
Kui 1934. a. suvest ajalugu pakub
otse paradoksaalse näite ühe diktaatori
vihast ja vaenust teise vastu,
(kui Mussolini raevutses Hitle-ri
ja sakslaste aadressil, millest oli
jutt eelmises vestes) siis neli aastat
hüjem oli tuul pöördunud! . . .
1938. a. märtsis kustutas Hitler
©ma sünnimaa. Austria, iseseisvuse
(mille säilitamise eest-Mus»
solini oli nii suuresuuliselt lubanud
võidelda).
„Ii Duce" vaen oli kutsunud Hispaania
kodusõja kestel, kus mõlemad
diktaatorid olid Franco abistamisega
saanud „relvavenda-deks".
Austria kiire ' anästamine tuli
Mussolinüe mõruda pähklina, mille
ootamatus (rohkem kui põrmuvari-senud
„aumehe" lubadus, või kahju
väikese niaa saatuse üle) ajas tä
korraks uuesti vihahoogu, nii, et
ta ei saanud („Anschlussist" kuuldes)
jätta Hitlerit nimetamata „tol-leks
neetud sakslaseks", nagu oma
päevikusse märkis krahv Ciano,
Mussolini väimees ja Itaalia välisminister.
Kuid sellest hoolimata
andis „Duce" veidi hüjem korralduse,
saata ,,Führer'ile", lühike telegramm,
milles oli öeldud: „Ma
õnnitlen Teid selle viisi üle,, kuidas
Teie lahendasite Austria probleemi.
Ma hoiatasin Schuschnigg'i!" (Viimane
on teatavasti Austria peaminister).
Põnevil, Itaalia reaktsiooni ootavalt,
ning kergendatud südamega
peaaegu tänupisaraid valavalt
Hitlerilt saabus selle peale kiire,
kuid veelgi lühem vastus:
„Müssolini, ma ei saa seda kunagi
unustama!"
Paar nädalat enne Austria likvideerimist
oli Hitler Briti saadik
Hendersonüe. meenutanud, mis ta
oli öelnud 1935, a. märtsis Anthony
Eden'ile, et „rahvus-sotsialismi ja
bolshevismi vahel on igasugune lüt
mõeldamatu". Nüüd toonitas ta,
et „saksa rahvaste" (s.t. Saksa ja
Austria) ühinemine on puht , ,pere-kondlik
afäär", mida Saksamaa va-jah
oma julgeolekuks, nagu pala-vüodist
relvastumistki, seda „Ida-hädaohu"
vastu, sest „lepinguisse
barbaarsete olevustega, nagu seda
on Nõukogude Lüt, võib uskuda samapalju,
kui dshunglünimese arusaamist
matemaatilistest vormelitest,"
üties Hitler. ,,Iga kokkulepe
bolshevikega *on väärtusetu. Kom-munistlücku
Venemaad ei tohilss
kunžigi lasta Euroopasse!
Sellest hoolimata, sama Mitler,
kes neid sõnu väljendas, rabas
vähem kui aasta ja kuud hiljem,
kogu maailma hämmastuse-ga,
,,Ribbentrop-Molotovi kokkuleppega",
mis oli avataktiks järgnevale
6-aastat kestvale tragöödiale
. . .
Hitleri enda sõnadel oli ta sunnitud
„tegema pakti Saatanaga, et ajada
Kurat välja!"
Walther Hevel, Ribbentropi sidemees
, ,Führer'i' V kantselei juures,
usaldas ühele oma sõbrale,
mis ta seal kuulis, et Hitler olnud
maruvihane ja„peaaegu meeleheitel
Štalini kaugelelulatuva saagiah-nuse
pärast", kuid et iga' hinna
eest pakti sõlmimist saavutada,
pidanud ta loovutama Balti riigid
„ verd jooksva I südamega".
Vaatamata Hitleri ja Stalini välisele
surmavaenule, valitses nende
vahel vastastikune imetlus, (seda
vähemalt saksapoolse informatsiooni
järele) Seda_ tõendas Hitleri
kantselei üks sekretäridest, Ghris-ta
Schröder, meenutades, kyidas
„Führer" juba varem vähehaaval
oli hakanud aukartlikult hindama
oma vastast Kremlis. Ta püüdis
saada teada kõücvõimalücke detaile
„Josifist."
- Nõuliogude diktaator oli Hitleri
silmis, eriti pärast pakti sõlmimist,
„üks erakordseim knju maailma
ajaloos."
Kord lämud „Juht" isegi niücauge-le,
et tunnistas palju ühist olevat
enda ja Stalini vlahel. Alates sellega,
et mõlemad olid tõusnud „ma-dalamast
kihist" suurteks juhtideks!
. . . Kui- keegi koosvübmuist
meenutas, et Stalin olnud endine
pangaröövel, öelnud Hitler ägestudes
vastuseks: „01gu, kuid t^ ei
pannud seda raha, oma tasku. See
läks partei ja liikumise heaks. Sel-,
line asi pole röövimine!"
Mitmed kuulsid Hitlerit.ühel päevad
hüüdvat, hämmastusega hääles:
,jSee Štalin on üks elajas!
Kuid ometi peab tunnistama — ta
on erakordne sell.*- .
Hitler olevat uskunud, et Stälm
polnud tõeliselt enam kommunist.
Tema bolshevism olevat' ainult
pan-slavism tfeise näoga \
Solshevism olevat Stalinile ainult
mask, vahend, ,,et ladina- ja
germaani-rahvaid sissevedada."
Ta mdentifitseerivat end tsaaride
Venemaa yalitsejatega, eriti Peeter
„Suurega". Muide toda meest,
keda ta kaasaegne, prantsuse mõtleja
ja, kirjanik Jean Jacques Rous-seau
nimetas j,le pius barbare de
tous hommes" j(barbaarseim kõikidest
meestest", olevat nõukogude
diktaator, k a kommunistide andmeil,
tõepoolest eriUselt imetlenud).
Lääneriikide juhid olid Saksamaa
diktaatori sUmis famult „keskpära'
sed asjaarmastajad", kes kuu armastasid
asjata lobisemist, kuid
kartsid tegelikke aktsioone. . .
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , June 9, 1981 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1981-06-09 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e810609 |
Description
| Title | 1981-06-09-08 |
| OCR text | Teisipäeval, ©. juunil 1981 — foesday, Jnne 9,1981 Peetri koguduse jumalateenistus Jõekäärul WASHINGTON - 14-17-aastas-test noortest ameeriklastelt oii 19% alkohoolikud. Mõned tulevad purjuspäi kooli ja teised joovad vahetundidel või pärast tunde. Mõned on koolist lahkudes nii purjus, et neil on raske koju jõuda. Selliseid nööri on ühendriikides 3,3 müjpnit, öeldakse USA alkoholi vääriti kasutamise ja alkoholismi uurivas astuses AAA-s /uuemate uurimuste tulemusena. Paljud ameerika noored alustavad alkoholi ^sasutamist; juba 8-aastastena algkoolis. See' uurimus tehti juba kolm aastat tagasi, kuid avaldati alles nüüd. Nende ametlike andmete kohaselt 7^,6% ülikooliealistest joovad vahetevahel, 18,8% pidevalt, kliid 15% ,on juba tõeliselt alkohoolikud. NEW yORK Politsei avastas Coney Isiandi rajoonis, Brooklynis, valedokumentide ,,vabriku". Vabrikant Naum Vinogradov valmistas võltsitud autojuhtimise rahvusvahelisi lubasid, mis N. Venes välja antakse, müütades neid Venest saabunuile $150-^200 tükk. Rahvusvaheliste lubade vahetamine USA ajitojuhtimise loa vastu toimub raskusteta. Neid lubasid osteti, kur na uustulnukad ise juhiluba ei saa vähese keeleoskuse tõttu. Politsei teab rea isikuid, kes võltsitud dokumentidega loa saanud. Samast piirkonnast arreteeris politsei päise päeva ajal tehtud haarangul rea narkootüiste ainetega hangeldajaid. Rajoonis elavad arvukalt uustulnukad Venest. ^ LOS ANGELESES - Lennukitesse seatakse tulevikus sisse õnne^ mängud, et pikkadel lendudel reiv sijatel aeg läheks lõbusamalt. Esimesena seab vastava teate kohaselt õnnemängud lennukitesse Sin-gapore Airlines. Selle ettevõtte hü-gel- reisilennukitesse, mis peavad ühendust Kalifomiaga, tahetakse õnnemängud sisse panna juba täna;^! suvel. Kuna lennukompaniid on omavahelises võistluses, pole võimatu, et õnnemängusid rajatakse peatselt ka teiste lennuliinide lennukitesse. Singapori liin tahab esialgu sisse seada vaid õnne automaadid ehk jnn. „ühe käega bandiidid", hüjem tuleksid ka vürfli- ja kaardimängud. NEW YORK - Maaüma kõrgel-mad honorarid üheainsa esinemise pealt: tenor Luciano Pavarotti — : $40.000, pianist Vladimir Horowitz — $40.000, pianist. Rudolf Serkin (kes muide on Tõnu Kalami pro-tezheerij? i) - $25.000, viiuldaja Nathan Milstein.$25.000, pianist Andree Watts (esines Neeme Järvi kontserdil solistina) $12.000,, tenor Nicolai Gedda (esmenud eesti üritustel Rootsis) ^ $10.000. (U.S. News & World Report). i NEW YORK - N. Yorgi linna tervishoiuamet teatab, et hambaarstide arvu poolest on USA-s esikohal N. York. Linnas praktiseerib 5763 I^ambaarsti, Iga 1000 elaniku kohta 0.77. USA keskmiseks on 0.54, N: Yorgi osariigis 0,68. Huvitav on, et enamik nefst praktiseerib Man-hattanü, kus iga 1000 elaniku kohta on-1.49 hambaarsti. Samal ajal on Bronxis aistide arv 1000 elaniku kohta 0.44. LmAa 360 rajoonist on 85, kus hambaarste pn vähem Washingtonis määratud minimaal-arvust, mis on 0.20 iga 1000 elaniku kohta. SHANCJHAI - Maaüma suurimas linnas Shanghais siileti vähe: mait 30 hotelli, kus oli käimas bor-dellitegievus. Om anikud arreteeriti, kusjuures süüdistuses muuhulgas öeldakse, et i „hotellides ei hoitud mehi j a naisi üksteisest lahus''. Ajaleht „Vabastus" nimetab, et osa hotelle iu,andis lisamaksu eest tube k^asutada illegaalseteks seksuaalseteks ühendusteks". Kuid aja- ^Jeht ei kasuta kunagi sõna „prosti-tutsioon", mida Hüna-taolises ühiskonnas ametlikult ei eksisteeri. Hotellid olevat tegutsenud bordellide-ma alates 197?= Kalev Estienne juht Evelyii Kmp westieb vSimleitilsõpetaia tööst Käesoleva nädala lõpul, 12. j a 13. juunil toimub Kalev Esdisnne YÕimlemislavastus ,^Eõõin lliiicumises*^ Eveiyn Kopp on tahtnud õhtule anda terviklikuma ja sisuliselt se(!)tii!ima kava, koondades üksi]kuid esinemise See lavastus on mõneti uuenduslik E. Koopi pikaajalises töös ja küsides, kas ta on kunagi varem samasugust lavastust esitanud, vastab ta, et kui nimetada endisi K a lev Estienne esinemisõhtmd ja Eesti Päevade valguspidusid, siis võib ta tagasihoidlikult öelda, et ta on seda teha püüdnud. Kuid seekordsel esinemisel püüdvat ta esitada võimlemist rohkem pantomiimina r - r ja seda ei ole ta kunagi varem teinud. Ta ütleb: „Mul on mitmesuguseid lavalisi probleeme, nagu näiteks esimene etteaste, kus kirjeldatakse ,,võimla tundi'*. Selleks on vaja rekvisiite. Lavale ei saa neid asetada, kuna võimlejail on vaja igat W l i liikumiseks. Mõtlesime siis illusioonina taha kardinale kinnitada papist tehtud võimla redelid jne. Kuid Kanada ametiühingu reeglid takistavad seda võimalust ja momendil hia ei teagi, kuidas seda probleemi veel la-hendaida/' ' Koop seletab lavastuse kompositsioonist rääkides, et selles on viis pilti. Ta ütleb, et teises etteastes, kus esitatakse võimlemistun^ di ja aastase töö tulemusi, ta on pündnud edasi mda pan" tpmiimiliselt esinemise ees ole- : vat ärevust tegelike võlmlejatfio kuid siis on ta leidnud, et paljudel noortel on raskusi sellise eneseväljendamisega ja peamiselt on nad liiga häbelikud. Ühes eelmises vestluses nimetas E. Koop, et ta on andnud võimaluse valikriihma tütarlastele oma loomingut pakkuda ja nüüd ta räägibki, et kolmas etteaste, kus esitatakse tantse läbi aegade on va-likrühma tütariaste looming: «Kuna meie ümber tegutseb mitsesu-guseid liikumisgruppe, nagu jöga, dzhäss, disko, siis tihti noored küsivat, et „Proua Koop, miks me ei tee midagi tantsu alal?". Kuid mina ei ole tantsuõpetaja, minu eriala on rütmiline võimlemine. Siis tuligi mulle idee lavastada tütarlaste unistused, kes soovib olla disko grupis, kes Egiptuses jne. Ja ma leian, see on tore võimalus neil end väljendada tantsus ja ise oma tantsud kujundada." Kuid rääkides ta oma koreograafilisest loomingust, seletab ta, et kogu õhtuses lavastuses on tal 11 rutiini, mõned neist lühikesed, kuid ka lühikeste rutiinide kokkuseade võtab palju aega. Liikumise teema välja mõtlemine ja sellele teemale vastavate harjutuste leidmine nõuab ko- Iiutavalt aega, eriti kui tahad teemat esitada liikumise ralcen- Sešt rakenduses ta püüab eriti palju |originaalsust leida, kuigi samal ajal tuleb arvestada liikumise põhireegleid ja otstarvet. Ta.seletab edasi: \,Kehaköoli ja kõndimise-jooksu kooli kokku seadmine on kergem. Siin oh põhireeglid ammu kinni „naelutatud" ja fantaasial vähe võimalusi rännata. Kuid samal ajal õpetada võimlejat jooksma kui hirve ei ole siiski mitte kerge. Rakendus, mida on esitatud tipptütarlastega, on teema leidmise peamine punkt, tütarlaste treeningu ja kehaliste võimete õigesti kasutamine. J^a lõpuks harjutuste viimistlemine ja välja töötamine on jälle omaette aste. Tavaliselt viimistlen oma töö esivõim-lejatega. Teinekord töötan otseselt terve klassiga. Koreograailisel kujundamisel peab hing olema muredest vaba ja peab töötama positiivses miljöös, siis on alati fantaasiat loominguks. Küsides, kas ta on koreograafiat ka õppinud, vastab ta, et internatsionaalse võimlemisHidu juures. Kompositsioon on üks peamisi punkte sealses töös. Euid E. Koop üfSeb, et ta mäletab tihti, kui ta võimles Ernst Idla võimlejate ridades ja kui Rootsis valguspeol sai esitatud „Rukkirääk" valgete pikkade seelikutega. Peale seda kerkis \ üles küsimus: kus lõpeb võimSe-mine Ja algab tants.' Smdmusf^ kalender ©Teisipäeval, 9. juunU kell 7.30 õ. Tartu €oliege'is Eesti Kunstide Keskuse kultuurilaureaadid Ja stipendiaadid, ESTO-80 diapositiivide programm ja pianist Omar Ba-nieli mini-kontsert. ® Neljapäeval, 11. Juunil kell 7:30 õ. Saint Michaels katedraalis (Bond & Shuteri nurgal) küüditamiste 40. aastapäeva mälestusjn-malateenistus- kontsert. ©Reedel, 12. ja laupäeval, 13. pu« nU St, Lawrence Gentre'is Kalev Estienne . võimlejate pantomiim ,,KõõmIiikumises'^ Algus kell 8 õ. ® Neljapäeval., 18., reedel, 19.p laupäeval, 20. ja pühapäeval, 21, juunil ^esti Majas Tallinna Festival. Neljapäeva õhtul Miss Tallinna valimine. ® Laupäeval, 4. juulM kell 5 p.l. Seedrioru lastesiivekodus „SMvihä-r l 1981".- „Rukkirääk" oli siiski pühas võimlemine; kuna tema sujuvus oli nii kõrgel tasemel kaotasime kontsepti võimlemisharjutuste märgätä-vusega. Ja lõpuks on ikkagi suur ^ osa võimlemise saatemuusikal E. Koop ütleb,, et muusikaliselt on talle suureks abiks Esko Luksepp ja Enn Kuuskne ning samuti ta parem käsi Karen Viinamäe. Ka õige muusika leidmine, et see sobiks liikumisele ja väljendaks lii-- kumise rõõmu, on nõudnud palju tööd ja õnnelikku leidmist. Pühapäeval, 31. maU kell 11 e.l. toimus Jõekääru suvekodu maaalal Toronto Peetri koguduse jumalateenistus. Suvekodu põliste vahtrate all kuulas tihe rahvamurd / jumalasõna ja eesti laste laulu. Koguduse õpetaja 0. Puhmi haiguse tõttu teenis õpetaja E. Pähn, kes pidas ajakohase jutluse. Jumalateenistust kaunistasid Peetri koguduse noortekoor kahe lauluga Marit Vüa juhatusel j a koguduse vaimuliku puhkpillide orkestri kvartett dr. R. Toi juhatu- .-sel.'. - • • • •• • Jutluse lõpppalves palus õpetaja õnnistust Kanadale; kodu-Eestile jäta rahvale. Koguduse esimees A.Tork tänas õpetajat, jumalateenistuse sisustajaid ja Toronto Eesti Naisseltsi juhatust maa-ala kasutada lubamise eest. Peale jumalateenistust siirdu-ti Jõekääru söögisaali, kus tublid koguduse naisringi liikmed serveerisid kohvilaua. Samas toimus ka rildtalik loterii. Suurem osa lote-rü võitudest olid naisringi käsitöö. Pealelõunat algasid lipuväljakul koguduse noorte vahelised spordi-mängud. J.Sgi Maaiimci suurimale ametiiihingule valiti uus |uht LAS VEGAS —- Maailma suurimale ja tugevamale ametiühingule International Brotherhood of Teamsters, valiti uus juhataja viieaastasele ametiajale. Mr. Williamsi vastu oli süüdistusi, et ta on katsunud altkäemaksu anda ühele USA senaatorile, kuid koosolekul seda ei arvestatud ja Williams kuulutati enamusega valituks. Teine kandidaat Mr. Camarata, kes oli organiseerinud mingisuguse dissidentide grupi, sai ainult 3 häält. Uue juhi aastapalgaks on $225.000, mille kõrval USA presidenti $200.000-line aastapalk jääb hoopis madalale. ICuüsfilaterii vSitjco Eesti Kunstide Keskuse näitusel „5 NAISKUNSTNIKKU'' väljaloo-situd Monika Uessoni graafüise lehe ,,Minstrel Series nr. 4" võitjaks osutus loos nr. 22, mille omas Klau-dia Salurand. Loosi tõmbajaks oli E,V. aupeakonsul I. Heinsoo. Sõjaline seisukord ' Leeriõnnistus Hamiltoni koguduses. Istavad vasakult Maimu Liis Nõmmik, õp. T. Nõmmik, õp, G, Scharf, organist Eva Ramma ja Liisa Pille Hess; seisavad Tarmo Edward Koger, Ingrid Kai Ralndoja, Ants Kalm ja solist sopran Valve.Tall. -Foto; N. Nõmmik ¥effe Veste tuhast COLOMBO — Sri Lankas (endises Tseilonis) kuulutati pärast arvukaid tapmisi ja süütamisi riigi põhjapoolses osas. välja sõjaseir sukord. Üks valitsuse ametnik ütles, et sõjaseisukorra maksma panemine on ettevaatusabinõu praeguste juhtumite piiramiseks. Politsei on süüdistanud tapmises ja ra-hutustes üht gruppi, kes on tahtnud segadusi teikitada seoses kohaliku valimistega. USA aukodanikuks WASHINGTON — Kuuldused elavad ikka edasi, et rootsi diplomaat Raoul Wallenberg, kes II maailmasõja ajal päästis 100.000 juudi elu, on alles elus N. Liidu vanglas. Ameerika Ühendriigi spetsiaalne Esindajatekoja komitee valis R. Wallenbergi USA aukodanikuks, üheks põhjuseks peale humaansuse nimel võitlemist on asjaolu, et sellise aukodaniku tiitli andmine andvat USA-le suuremat kaalu diplomaadi otsimisel Küprosel pikendati UNITED NATIONS — Liitunud Rahvaste Organisatsiooni Julgeoleku Nõukogu pikendas UN^ rahukaitse gruppide mandaati Küprosel kuue kuu võrra, kuni 15. detsembrini. Praegu on 2381-mehe-lises üksuses sõdureid Kanadast, Austraaliast, Austriast, Inglismaalt, Taanist, Soomest, Iirimaalt ja Rootsist. Väeosa formeeriti juba 1964, hoidmaks lahus sõjakaid kreeklasi türklastest. 20% HINNAALANDUST MTTÄLA Waaskarapadelt ja SOOME HÕBEDALT, 20—50% SOOME kniilsaitelt RUDEMATEKJALIDELT ja mõningatelt mnifideKlIkaigffiidei S Ö O M f - Ä I T T Esmajärgiiilllsedl amport-airöldid Soomest © 2031 Yonge St, Toronto, Ont. M4S 2A2 Tel. 483-6650 Avatud: esmasp.; teisip., kohnap. 10—6, neljap., reedellO—7.30, laup. 9.30-^5.30 xmxaBBosassL Riikide ja rahvaste vahel on sõpruse või vaenu küsimuses otsustavaks teguriks peaaegu alati ja igapool rahvuspoliitilised,; pragmaatilised olukorrast tingitud eh-dahuvi eesmärgid, kus majanduslikud ja sõjalised tegurid tõukavad kõrvale moraalsed ja ideelised. Muutlikud ja haprad on inimeste isiklikud vahekorrad. Veel muutlikumad on need rahvusvahelise poliitika maailmas.. Kui 1934. a. suvest ajalugu pakub otse paradoksaalse näite ühe diktaatori vihast ja vaenust teise vastu, (kui Mussolini raevutses Hitle-ri ja sakslaste aadressil, millest oli jutt eelmises vestes) siis neli aastat hüjem oli tuul pöördunud! . . . 1938. a. märtsis kustutas Hitler ©ma sünnimaa. Austria, iseseisvuse (mille säilitamise eest-Mus» solini oli nii suuresuuliselt lubanud võidelda). „Ii Duce" vaen oli kutsunud Hispaania kodusõja kestel, kus mõlemad diktaatorid olid Franco abistamisega saanud „relvavenda-deks". Austria kiire ' anästamine tuli Mussolinüe mõruda pähklina, mille ootamatus (rohkem kui põrmuvari-senud „aumehe" lubadus, või kahju väikese niaa saatuse üle) ajas tä korraks uuesti vihahoogu, nii, et ta ei saanud („Anschlussist" kuuldes) jätta Hitlerit nimetamata „tol-leks neetud sakslaseks", nagu oma päevikusse märkis krahv Ciano, Mussolini väimees ja Itaalia välisminister. Kuid sellest hoolimata andis „Duce" veidi hüjem korralduse, saata ,,Führer'ile", lühike telegramm, milles oli öeldud: „Ma õnnitlen Teid selle viisi üle,, kuidas Teie lahendasite Austria probleemi. Ma hoiatasin Schuschnigg'i!" (Viimane on teatavasti Austria peaminister). Põnevil, Itaalia reaktsiooni ootavalt, ning kergendatud südamega peaaegu tänupisaraid valavalt Hitlerilt saabus selle peale kiire, kuid veelgi lühem vastus: „Müssolini, ma ei saa seda kunagi unustama!" Paar nädalat enne Austria likvideerimist oli Hitler Briti saadik Hendersonüe. meenutanud, mis ta oli öelnud 1935, a. märtsis Anthony Eden'ile, et „rahvus-sotsialismi ja bolshevismi vahel on igasugune lüt mõeldamatu". Nüüd toonitas ta, et „saksa rahvaste" (s.t. Saksa ja Austria) ühinemine on puht , ,pere-kondlik afäär", mida Saksamaa va-jah oma julgeolekuks, nagu pala-vüodist relvastumistki, seda „Ida-hädaohu" vastu, sest „lepinguisse barbaarsete olevustega, nagu seda on Nõukogude Lüt, võib uskuda samapalju, kui dshunglünimese arusaamist matemaatilistest vormelitest," üties Hitler. ,,Iga kokkulepe bolshevikega *on väärtusetu. Kom-munistlücku Venemaad ei tohilss kunžigi lasta Euroopasse! Sellest hoolimata, sama Mitler, kes neid sõnu väljendas, rabas vähem kui aasta ja kuud hiljem, kogu maailma hämmastuse-ga, ,,Ribbentrop-Molotovi kokkuleppega", mis oli avataktiks järgnevale 6-aastat kestvale tragöödiale . . . Hitleri enda sõnadel oli ta sunnitud „tegema pakti Saatanaga, et ajada Kurat välja!" Walther Hevel, Ribbentropi sidemees , ,Führer'i' V kantselei juures, usaldas ühele oma sõbrale, mis ta seal kuulis, et Hitler olnud maruvihane ja„peaaegu meeleheitel Štalini kaugelelulatuva saagiah-nuse pärast", kuid et iga' hinna eest pakti sõlmimist saavutada, pidanud ta loovutama Balti riigid „ verd jooksva I südamega". Vaatamata Hitleri ja Stalini välisele surmavaenule, valitses nende vahel vastastikune imetlus, (seda vähemalt saksapoolse informatsiooni järele) Seda_ tõendas Hitleri kantselei üks sekretäridest, Ghris-ta Schröder, meenutades, kyidas „Führer" juba varem vähehaaval oli hakanud aukartlikult hindama oma vastast Kremlis. Ta püüdis saada teada kõücvõimalücke detaile „Josifist." - Nõuliogude diktaator oli Hitleri silmis, eriti pärast pakti sõlmimist, „üks erakordseim knju maailma ajaloos." Kord lämud „Juht" isegi niücauge-le, et tunnistas palju ühist olevat enda ja Stalini vlahel. Alates sellega, et mõlemad olid tõusnud „ma-dalamast kihist" suurteks juhtideks! . . . Kui- keegi koosvübmuist meenutas, et Stalin olnud endine pangaröövel, öelnud Hitler ägestudes vastuseks: „01gu, kuid t^ ei pannud seda raha, oma tasku. See läks partei ja liikumise heaks. Sel-, line asi pole röövimine!" Mitmed kuulsid Hitlerit.ühel päevad hüüdvat, hämmastusega hääles: ,jSee Štalin on üks elajas! Kuid ometi peab tunnistama — ta on erakordne sell.*- . Hitler olevat uskunud, et Stälm polnud tõeliselt enam kommunist. Tema bolshevism olevat' ainult pan-slavism tfeise näoga \ Solshevism olevat Stalinile ainult mask, vahend, ,,et ladina- ja germaani-rahvaid sissevedada." Ta mdentifitseerivat end tsaaride Venemaa yalitsejatega, eriti Peeter „Suurega". Muide toda meest, keda ta kaasaegne, prantsuse mõtleja ja, kirjanik Jean Jacques Rous-seau nimetas j,le pius barbare de tous hommes" j(barbaarseim kõikidest meestest", olevat nõukogude diktaator, k a kommunistide andmeil, tõepoolest eriUselt imetlenud). Lääneriikide juhid olid Saksamaa diktaatori sUmis famult „keskpära' sed asjaarmastajad", kes kuu armastasid asjata lobisemist, kuid kartsid tegelikke aktsioone. . . |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-06-09-08
