0123a |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Lk 2
PIKK JA VAEVALINE TEE
Kd aktsiate tõus börsil saab öib arvestada et koha valiku osas
selles taht üldse olla mingiks jõutakse kokkoleoDele ta mIUM
mooaupuuas sus peab Küll nen-tima
et ameeriklaste lootused
Vietnami rahuläbirääkimiste soh
te kerkivad Ole realiteedi piiride
Nii nagu võis arvata tekkisid tõ
sised raskused Juba eelläbirääki
miste faasis sellise suhteliselt
lihtsa küsimuse osas nagu nõupi-damise
koha valik Genf Pnom-pen- h
New Deihl Rangoon Vien-tian- e Jakarta ja Varssav on ühe-le
vii teisele poolele vastuvõtma-tuna
kõrvale lükatud ja koos sel-lega
on hakatud esitama ka vas-tastikuseid
süüdistusi silmakir-jalikkuse
pirast N Liit toob esi-le
et president Johnson lubas
omal ajal ükskõik kuhu minna
rahu huvides" kuid ei ole nüüd
sugugi nii järelandlik
Tegelikult on aga USA seisu-koht
taielikult mõistetav kuna
Korea kogemused on veel küllalt-ki
virskelt ning hoiatavalt meeles
Teatavasti algasid Korea rahuläbl-rääkimise- d
kommunistide rinde
taga asuvas Kaesongl külas mis
tihendas seda et ameeriklased pi-did
läbirääkimisteks minema libl
rõhja-Kore- a positsioonide lehvi-tades
seejuures valgeid lippe Tei-se
vahendina oma vastaspoole
alandamiseks saagisid kommunis-tid
ameeriklaste toolide jalad lü-hemaks
nii rt need istusid konve-rentsilaua
iires nendest madala-mal
Ehkki sellised vahendid või-vad
tunduda lapsikuina ja eba
olulistena on arusaadav et Wa-shington
ei taha lasta samasugu-sel
olukorral korduda ja president
Johnsonl esindaja toonitas möödu-nud
nidalal: Jtfeie ei lihe ühel-gi
tingimusel läbirääkimistele
ümboolset valget lippu lehvita-des"
USA nõuab rahuläbirääkimiste
korraldamist tingimata neutraal-ses
kohas — s t seal kus polii-tiline
atmosflir on erapooletu ja
mClemal poolel on diplomaatilised
missioonid ning kindlad vahendid
informatsiooni saatmiseks oma
valitsustele läbirääkimiste kestel
Kslalgsetest raskustest hoolimata
ühendriikide neegrite Juhi dr
Martin King'i mõrvaga seoses tek-kinud
laiaulatuslikud rahutused
lasevad oletada et ameeriklased
lähevad vastu rahutule ja pinevast
õhkkonnast läbiimbunud suvele
Isegi kõige suuremad eksperdid ja
neegrlprobteemide tundjad ja
sisepoliitiline areng mis võib ku- - Nüüd
isegi täielikuks katastroo- - nende
kui külg
oma praegust rada
Ühendriikide neegriprobleemi
kõrvaltvaatajana jälgides tundub
et süüdi on mõlemal poolel —
ühest küljest valgetel kelle kont-rolli
alla kuulub ühendriikide po-liitika
ja administratsiooni juhti-mine
ning uute reformide raken-damine
ning teisest küljest mus-tadel
kes hooletusega lohakusega
ükskõiksusega ja laiskusega on
kaotanud üldise respekti ning ei
ole suutnud endile võita vajalikku-väärika- t
positsiooni ühiskonnas
ühendriikide kongress Ja valit-sus
on astunud neegriprobleemide
lahendamiseks mitmesuguseid
samme ning Jaganud välja sadu
tamiseks Need sammud ei ole
andnud siiski loodetud tulemusi
ja viivad järeldusele et senised
ravivahendid ei ole olnud õiged
või on neid valesti
ühendriikide valitsus on katsu- -
plahvatusmeeleolu vaigistada sot-siaalhoolekande
suuren-damisega
ning riikliku toetuste
heldekäelise jagamisega Statisti-lised
arvud kinnitavad et ühend-riikide
kulutused otsesele sotsiaal-hoolekandele
ulatuvad 9
aastas millest toetust
saavad 9 inimest nen-dest
protsenti neegreid kuigi
moodustavad ainult 11
ühendriikide elanikkonnast
Nendele summadele lisanduvad
veel teised hoolekandelised toetu-sed
igasuguste eriprogrammide
kaudu Nii vaeste
2 do-llarile
koolide abistamine majan--
rääkimised võivad Juba peatselt
alata See ei tarvitse aga veel ta-henda- da
vaenutegevuse lõpetamist
või isegi selle vähendamist Vä-ga
palju oleneb siin sellest kas
Hanoi on salmis USA-I- e poolel
teel vastu tulema kui see Põhja-Vietna- mi
pommitamise lõpetab
Välisminister Rusk ja kaitsemi-nister
Clifford on juba mõista an-nu- d
et USA teeb ettevalmistusi
pommitamise lõpetami-seks
Kõik tunnused aga viitavad
sellele et vaenlase eesmärgiks on
võidelda Ja läbirääkimisi pidada
üheaegselt
--- ""T
Järgmiseks keerukaks problee- - Ühendriikides tehakse katseid igasuguste materjalidega autokerede valmistamiseks 21-aa- v ka avalikkust rahvaesindust
laoiraaKimiste juure on tane Ilasid Ross on selles suhtes siiski vaga konservatiivne kuna ta koos isaga puust auto--
vieuongi valitsuse kere mis koidab oma originaalsusega koigi autoomanike tähelepanu
teiste sõjast jõudude
osavõtu küsimus ja alles sellest
tõkkest ülesaamise korral on või-malik
asuda tõeliselt oluliste
lahendamisele s t üle min-na
eelläbirääklmistest tõelise ra-husobitam- ise
juurde Siin tuleks
sõjategevuse lõpetami-ne
mõjuva rahvusvahelise meha-nism- i
loomine rahutingimuste täit-mise
garanteerimiseks Vietkongi
partisanijõukude desarmeerimine
Põhja-Vietna- mi vägede eemalda-mine
Lõuna-Yietnami- st (kus Ha-noi
keeldub seni oma vägede vii
bimist aktsepteerimast) ja lõpuks
vastuvõetava leidmine
kuidas Põhja-- ja Lõuna-Vietna- mi
Washingtonile on see
probleem kahekordselt keeruline
kuna kaubelda ei tule mitte üks-nes
vaenlasega vaid tuleb püüda
ka oma liitlasi — Saigoni valit-sust
Lõuna-Korea- t ja Tallandi —
viia nii kaugele et need oleksid
valmis mingisuguse kompromiss-lahendusega
Kuna need asjaosali-sed
elavad kommunismlmaade ot-seses
naabruses oa kõigiti
miks puudub huvi kompromis-sijuttud- e
vastu
Kõiki neid probleeme arvestades
on selge et Vietnami rahuläbiriS-kimise- d
ei ole veel Jõudnud kauge-male
ettevalmistavast faasist Ja
tee tõelise rahuni on pikk ning
vaevaline
USA vajab uut neegripoliitikat
duslikult kehvemates piirkondades
12 dollarile vaeste toit-lustamise
programmid 500 miljo-ni
dollarile arstiabi programmid
puudustkannatajatele 2
dollarile jne Kogusummas läheb
selliseks sotsiaalhoolekandeks
aastas 15 miljardit dollarit mil- -
uurijad ei oska praegu ennustada lest suur osa
millise suuna võtab Ühendriikide neegritele
juneda
aaigonl
reserveeritud
fiks sündmuste läheb tõstmiseks fantastilise
rakendatud
90
on
on tehtud
PalJud Inl™5ed
summa 20
1 dollari — võrra See ühe--'
külgne sotsiaaltoetuse suurenda-mine
tundub aga kaalumata sant-- '
muna ja täieliku viltulõõgina ku-na
see ei lahenda neegriprobleemi
kahte suuremat küsimust — kui-das
pidurdada elukutseta neegrite
massilist lõunarlikidest
põhjapiirkondade
ja kuidas anda neegritele välja-- J
õpet kindlate õppimi-seks
Neegritele väljaõppe andmise- -'
seoses peaks käima ka tööstus
te hajutamine mis on jällegi oma
ette probleemiks
Tagasihoidlikkude arvestuste
kohaselt siirdub igal aastal umbes
100000 neegrit lõunast
miljoneid dollareid neegrite abis-- põhja osariikidesse Need sisse- -
rändurid hakkavad suuremas osas
elama riiklikest toetusist ja hoo-lekandelist-est
summadest ning
suurendavad oma rahulolematuse-ga
suurlinnades pine
vust Nende inimeste lõunast põh- -
nud seni neegrite hulgas tekkinud ja siirdumise pidurdamiseks ning
summade
miljardi
dollarile
miljonit
nad prot-senti
ulatuvad toeta-mise
programmid miljardi
täielikuks
moodsate
valmistas
osavõtvate
küsi-muste
arutusele
lahenduse
ühendada
mõiste-tav
miljardi
miljardi
miljardi
rändamist
elukutsete
elukutseta
valitsevat
neile elukutsete õpetamiseks tu-leks
rajada täielikult uued pro-grammid
millede peale valitsus
seni veel ei ole suutnud mõelda
katsudes praegust umbset õhku
leevendada toetuste
Jagamisega
VABA EESTLANE laupäeval 20 aprillil 1S68 — Saturday April 20 1963
mmK siimmmmammKEZimmmmmmmHmmmmmmmH?B''
i ti ~nLPK l&j BrSCZiJxi -- NflBHI HflHMu Jmv vlM jkv flHttm9LsLsLsv4mLsLsLiiEa7 fljXAflMtoXL
iAii:tfvjvm--r t t j w u — wv V7t ' ' vj
miKs
Ja
ga
MIKS USA ON EBAPOPULAARNE
ei president Johnsoni ia administratsiooni faktldea tõendatud mirrfe
Ühendriikides toimunud suured
neegrirahutused ning ameeriklaste
ebaõnnestunud sõjalised pingutu-sed
Vietnamis on toonud kaasa
olukorra kus Teise maailmasõja
lõpul võimsuse tipule tõusnud USA
on hakanud kaotama järg-järgu-lt
oma hiilguse sära ning Lääne-Eu-roopa- s
ja mujal on märgata
Ühendriikide vastase meeleolu pi-devat
kasvamist Ühendriikide vas-tased
demonstratsioonid Londonis
Stokholmis ja teistes Lääne-Eu-roop- a
suurlinnades lasevad oleta- -
et ameeriklaste vastane hoiak kes pool
el ole tingitud siiski mitte ainult
õnnetust Vietnami sõjast vald siin
peavad põhjused peituma sügava-mal
Välisriikides viibivatele amee-riklastele
on sellised Ühendriikide
vastased mis sa- -'
geli ületavad igasugused sündsu-se
piirid üllatuseks
ning nende põhjusi on hakatud
uurima ja selgitama Ameeriklas-tel
on põhjust muretseda —
sest millega seletada kõiki neid
vägivallaakte ja
kui ühendriigid on andnud
pärast Teist maailmasõda teis
tele riikidele tohutul määral ma
demonstratsioone de-monstratsioonide
massidemonstratsiooni
ringkondadest
meeleavaldused
demonstratsioo-ne
janduslikku abi päästnud
kaosest sed — ühendriikide
henemine
diplomaadid on andnud
lastele mõista et Euroopa riigid
on kaotanud ühendriikide suhtes
usalduse ning ei mõista
ühendriikide presidendi Johnsonl
tema administratsiooni poliiti-kat
Märgitakse et president John-son
ei ole oma seisukohtades kin
del ja staabiilne ning sellega
I viia kogu maailma vastu poliitili--
I colo 'la miianrlittHV"iil I—rütne-- trnrt "" i 77 flle- - hoolekandeliste toetuste Ju!)tlvad Eu"
suurlinnadesse
ebapraktiliste
ebameeldivaks
roopas ei leppiaa oiuKorraga
et on maailma võimsama
riigi juht kuna puuduvad sel-leks
nende arvates vastavad või-med
Need inimesed kritiseerivad te-ma
Vietnami poliitikat tema
abinõusid dollari kaitsmiseks Ja
tema sisepoliitikat mille ebaõn-nestumisest
kõnelevad kõige
selgemat keelt äsjased neegri-rahutused
Kriitikud märgivad irooniliselt
et ühendriikides valitsevad suured
lahkarvamised juhtkond el ole
seal jõudnud kindlale seisukohale
kas laiendada sõda Vietnamis või
katsuda sealt kuidagi oma nägu
päästes lahkuda Samuti ei ole
saavutatud kokkule-pet
kui suurel määral peaksid
ühendriigid abistama oma
Euroopat milliseid abinõu-sid
võtta tarvitusele neegrirahutus-t- e
vältimiseks kodurahu säilita-miseks
ning kui suuri kohustusi
võtta endale maailmas korra
julgeoleku säilitamiseks ning
kommunismi pidurda-miseks
Sellistes umbusu
õhkkonnas el ole kommunistidel
teistel ühendriikide vastastel
seid Nende
raamides oli suu-rimaks
möödunud märtsis Londo-nis
Ühendriikide saatkonnahoone
korraldatud meeleavaldus mis
kujutas endast kõige jõhkramat
Briti pea-linnas
moodsal ajastul
ühendriikide vastaseid meele-avaldusi
on tekkinud Lääne-Saksama- a
linnades ja
ses" Rootsis kus Ühendriikide vih-kamise
kampaania on võtnud eri-ti
suured mõõtmed saab toetust
da valitsuse
ka
davad avalikult Vietnami kõmmu- -
niste Prantsusmaal rünnatud !_hlng'°n Iisrae11
Ühendriikide AmMranl Probleemide lahendami- -
Express Company hoonet Pariisis
Demonstrandid sammuvad alati
ühendriikide vastaste loosungite
ning lehvitavad
Viet Kongi lippe
Samuti ühendriikide vastane
meeleolu lõkkele lõõnud Hispaa-nias
kus on rünnatud ühend-riikide
saatkonnahoonet Madrii-di- s
pommitatud ameeriklaste
informatsioonitsentrumit
selge
moodustab ainult ameeriklased
USA LÕuna-Korea- s
Siin rolli
Lääne-Euroop- a ja kom- - tegurid
küüsi sattumisest? poliitiliste mõju vä- -
poliitikud ja ja kadedus Uhendriiki- -
suuda
ja
võib
ettepanekud
saa
Johnson
Washingtonis
sõjavä-gedega
ja
kogu
Ja
kahtlustuste Ja
ja
ees
ka
ja
KesK-a- a
all Põhja-Vietna- mi ja
ja
luure--
de vastu suunatud propaganda-vankr- i
ole mit-te
ainult kommunistlikud agitaa- -
pahempoolsed poliitikud ühendriikide
parempoolseid hollandlastel
üldtunnustatud poliitikamehi
esirinnas sammub Prant-susmaa
president Gaulle
Lääne-Saksam-aa seni olnud
Ühendriikide vastaste demonstrat-sioonide
lavastamisel tagasihoid-lik
on seal viimasel ajal hakanud
puhuma uued tuuled mis tin-gitud
kommunistlikkude agentide
nende energilisest
esindus-kogu
1948
tuli
tervitusega
mõjutustele
annavad
majanduslikud
neist Üle
kuid pingu-tusi
neist Jää meie
puudutamata
"eame mõne
meie majanduslik
tõmbub kitsamaks
iui Antud nm
tihendnlklde
mu-d- a Vällstolmkonna
Taul
Washingtonis vaid teistes ühendriikide iseloo- - möödunud aasta ras-lääneriikl- de
pealinnades kar- - kõige keks langeta-detaks- e
ameeriklased ajaleht Gaiette Lausanne" riikide
woiao
rlHAflU
USA
tuua
Lääne-Saksama- a juhtivatest nõukogu
liitilistest rahvusm™- -
takse ameeriklased Eesti Lati ning JJ
uuinuu
Vietnami sõja eesmärke ning aktsioonide küsimuses oma
tingituna ole oodata vatsioonid
rahutuste demonstratsiooni-de
vaibumist
ei
ole Ühendriikide ku-nagi
nii madal praegusel mo-mendil
osa araablasi on
pärast möödunud aastal tolmunud
Iisraeli-Araabi- a riikide vahelist
kokkupõrget veendunud et Wa- -
on toet?b nin8 el ole
firmasid ia
on
ei
kel-lede
sel
on sealsed riigid haka-nud
Vietnami sõja taustal
hoopis teise pilgu-- 1
ea nin? kaotanud usu impAHVL-it- l
sõjalisesse L1 UN'il Es1
rahvad rahutusega ka "Korraldama
ühendriikide rassirahutusl sl-sepoliit-ilisi
võimuvõitlus!
presidendivalimisi mis ei
ameeriklasi paista kuigi vai- -
kiM viPtrvimi si9 vrw nrn I guses On ütlematagi et
paganda ühe kaotasid palju oma
osa vastu suunatud ja Jaa- -
mängivad ka tel-lpan- is
Pärast Ühendriikide
ma-munisti- de
jandusliku ja
Paljud välisriikide
ameerik
tal
ja
edasitungi
neutraal- -
ette rakendatud
Kuigi
on
on
aja
laeva Pueblo" kaaperdamist kom
munistide
Kuid ameeriklased mee-les
ka seda et Inglismaa
ei ole Suessi
kriisi 1956 aastal prantslased
torid ja peavad meeles hoia- -
vald ka terve rida kut Indo-Hiin- a sõjas
reas
de
ja käsilaste
on meeles
riklaste Indoneesia asumaade
likvideerimisel Sealjuures ei
et
ühendriikide kritiseerimisele ja
ameeriklaste kampaa-niale
ei tahaks ükski maail-ma
ühendriigid hakkaksid
ajama poliitikat
tõmbuksid tagasi
Kriis tabab ka eestlasi
Saadik A Torma hoiatus Inglismaal
LONDON (Ell) — Inglismaa Eestlaste ühingu 20-n- es peeti 23 märtsil Londonis Eesti Vabariigi saat-konna
ruumes Osavõtjaid oli 23 üle kogu Inglismaa Koosolekut
juhatas dr Jaak Taul kes oma avasõnas märkis et IEU rajamine toimus a ning seega tähistame tänavu ühin-gu
20 juubelit Algatus selle organisatsiooni loomiseks saa- dik A Tormalt kes esines ka nüüdsel koosolekul
Ta märkis muuseas et lisaks kõnd on sidemeid Ja töö-rahvusvahel-ise
kriisi tanud koostöös Euroopa Ikesta- - Inglismaal tunda ka sel-le
maa raskused
Kahtlemata saadakse
see nõuab ohvreid Ja
ja ei ka rah-vusgru- pp
arvestama et
jooksul kan-depin- g
olukorras
al-- ( fereeris dr mainides
ka olukorda
mustab Shveitsi toimus
kaotavad de kUsirou- -
po--
ja
Kesk-Ida- s Araabia riikides
Suurem
ja
vaatle-ma
ja
enne'
peavad
pidama
veel selgesti amee
osa
saa
unustada
vastasele
riik
ja
koosolek
esimees
Rahvaste Esinduskoguga Ja
teiste
INeed on annud ka tulemusi ja on
kasuks
Majandusaruande laekur
millest selgus
lüldbilanss on 3182 nae- - Neid raskusi mirim ™ vAlto "la Juures ouw— KUS--
seda hõlpsamini mida £"" ?
!____ üksmeeles töötame Olen MiHlelJÄUtue1 f100™ aaH _ - t _ _ _ _- - imuvAvT ia a ui uue an ann roe i
i nninainnTP ra u p ircorra pt i ii TPPn wnoc acic rtr i--v
_ - — —— ?
NitNAMl vt j ! jmH wiA kjit '- - wu ühendriikide sisepoloinitilisseeldge et selle anel vasta- - -- ™ u tegevusest re-re- d
ei tekita probleeme mitte ~" J et
nult des kujunes
kus tabavamalt kuna otsuse
et mine Balti kulla
Ometi on
et
'anusin
kurss olnud
kui
erapooletu Kagu-Aasla- s
Kaug-Ida- s
ühendriike
lase
VamnaJ
ning niast
poolt
neile andestanud
väga
aga vaatamata
vaba
isolatsiooni
Ameerika
pidanud
tud
kontaktid
oi-nu- d tegevusele
j
E Tarn et IEü
tasakaalus
V """"" f naeIa- -
10 naela ülejääki Aruanded Ja
eelarve kinnitati üksmeelselt
Uueks IEÜ esimeheks valiti
V Pärtel kuna senine esimees
dr J Taul keeldus
Aoiesimeesteics valiti — E TimV
sisepoliitilise pinevuse suurenemi- - kes märgib et USA on selleks lii-- inglise valitsuse poolt Ja see Ja O Pärnsalu sekretäriks I
sega oma mõjuvõimu maailmas ga suur liiga rikas ja noor oli meie kahjuks Kuigi Kaasik protokollijaks A Tonska
mida võivad endi huvides ära ka- - et kokkuv ariseda kuid tal tuleb ment pole selles asjas veel oma laekuriks A E Aavtksaar Neist
sutada kommunistid Louna-Vletna- - tõenäoliselt üle elada hirmuärata- - otsust teinud on väljavaated kui-- on V Parteil uued ka O
mis ja teistes maailma tulipunkti- - vait dramaatilisi sündmusi päästmiseks nigelad Välistoim- - Pärnsalu ja I Kaasik
UN aktsioonid
j Selle pealkirja an
t
! ew i orgis umuv Wi
I Sõna" oma kc- --
jajgjuiM
ikesiaiua raj aste k
tänavu tulla „knua
kuigi nain riikide päevad : nis traditsiooniliselt pJhjJj
!K"W"C fc 11(1 -- iou Kt]rfc
vastu Kongressis „„ xaugei ja juulis toimuv iw
Rahvaste Nädal on veel b- - algas Kongressis juba aktsioJ
uinu Kuioniausmi kusimB
seKS uvi täiskogusse h
maailma avalikkuse kohta 1 Balti rahvusgrupid oma kd
c urgdiusaisiooniae kanda rti
i on -juoa aasta ci ihni"r"n"j vt
ja
' vn„fm_al_ilrtil afuhukl iuMutl _nenfliM ibaadujsrt Eonestuikles ioLoätriulemejaidLküyJ
tl testis ja teistes Ealti rü
okupantide polt teostatavat
vusmõrva poliitikat tasub
nagu seda oma dõMjkv Euroopas usaldata tema
„t-ra lAtTi MiPttviiiiNiHi - - vB wv„„ L„n K(
ringkondadest märgi- - Balti
ei ole l Leeda
raniuaavaii ara selgita- - t-Mnu-usiei
is4i da i sellest ei Balti riigid n i
et
Jf
liiga
la
tud rahvaste suurearvulises
omaette probleemiCksus
Tieie ei nõua E
enesemääramise õigust sesti
rahvas on seda juba rakend
oma iseseisva riigi
enam kui kahe aastakümne i
Kuse tegeliku iseseisvuse
Uuesti määrama kii
meie tunnustaks seaduspän
Eesti riikliku iseseisvuse katkes
mist N Liidu okupatsioonid
poolt
Meie ei nõua vähemat kri'
Liidu okupatsioonivõimu
mist maalt Sel juhtumil ei i
te võimsusesse Aasia ! mlnna
jälgivad DU vamsl omata
heas
Pstllzhlst
esitas
nn
parla--
peale
näiteks
loomise
ennast
I rolli all eesti rahvas oskak i
oma asju korraldada Nukana i
kui ei ole kõrvaldatud kõmmu
lik surve rahvale ei saa omlb
sed UN-- i kontrolörid" tac
mingeid vabu valimisi
Balti kesksed organisats
on ühel arvamisel USA tSHsmio
teeriumiga et Balti küsimus nj4
oma eriiseloomu tõttu tihti ike!
tud rahvaste üldküsimused
vat käsitlust Vastasel komi i
dakse kasu asemel saada
Kuid samuti ei ole Balti nkn
gruppidel lahkarvamisi Konn
liikmetega selles et välismii
rium on üpris vähe käsitlenud I
ti riikide küsimust vaba maai
foorumitel ka UN-l- s ja et tal
teha rohkem
VABA EESTLAM
TOIMETUS JA TALITTS
avatud esmaspäevast r
deni kell 9—4
Telefonid: toimetus 364-T5-T
talitus 364-76- 3
Toimetajad kodus vilju
pool tööaeg"
Karl Arro "&&
Ilmar KUlvet 425-98-05
Heino Jõe 76MS&
Talitus väljaspool tfl
aega:
Helmi Llivandl 25135
KUULUTAMINE
VABA EESTIASES
on taur ajalehe laülü
leviku tõttu
Kuulutuste hinnad
Uks toll Unel veerul
kuulutused tekstis
esiküljel
Korteikuulutused
1171 ta
au
määr $120 Kirikute o:P
atsioonide Ja Isikute tea
anded $100 tollilt
KUULUTUSI VÕTAVAD
VASTU:
1 Vaba Eestlase talitus
135 Tecumseth SU
Tel 364-767- 5
Postiaadress Box 73 S3-Toront- o
3 Ort
2 Mrs Leida Marley
149 Blshop Ave
Willowdale Ont
Tel 223-008- 0
utmL rmnioäeiM
„VAŠA EESTLAHt
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba Eestlane, April 20, 1968 |
| Language | et |
| Subject | Estonia -- Newspapers; Newspapers -- Estonia; Estonian Canadians Newspapers |
| Date | 1968-04-20 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | VabaeD8000126 |
Description
| Title | 0123a |
| OCR text | Lk 2 PIKK JA VAEVALINE TEE Kd aktsiate tõus börsil saab öib arvestada et koha valiku osas selles taht üldse olla mingiks jõutakse kokkoleoDele ta mIUM mooaupuuas sus peab Küll nen-tima et ameeriklaste lootused Vietnami rahuläbirääkimiste soh te kerkivad Ole realiteedi piiride Nii nagu võis arvata tekkisid tõ sised raskused Juba eelläbirääki miste faasis sellise suhteliselt lihtsa küsimuse osas nagu nõupi-damise koha valik Genf Pnom-pen- h New Deihl Rangoon Vien-tian- e Jakarta ja Varssav on ühe-le vii teisele poolele vastuvõtma-tuna kõrvale lükatud ja koos sel-lega on hakatud esitama ka vas-tastikuseid süüdistusi silmakir-jalikkuse pirast N Liit toob esi-le et president Johnson lubas omal ajal ükskõik kuhu minna rahu huvides" kuid ei ole nüüd sugugi nii järelandlik Tegelikult on aga USA seisu-koht taielikult mõistetav kuna Korea kogemused on veel küllalt-ki virskelt ning hoiatavalt meeles Teatavasti algasid Korea rahuläbl-rääkimise- d kommunistide rinde taga asuvas Kaesongl külas mis tihendas seda et ameeriklased pi-did läbirääkimisteks minema libl rõhja-Kore- a positsioonide lehvi-tades seejuures valgeid lippe Tei-se vahendina oma vastaspoole alandamiseks saagisid kommunis-tid ameeriklaste toolide jalad lü-hemaks nii rt need istusid konve-rentsilaua iires nendest madala-mal Ehkki sellised vahendid või-vad tunduda lapsikuina ja eba olulistena on arusaadav et Wa-shington ei taha lasta samasugu-sel olukorral korduda ja president Johnsonl esindaja toonitas möödu-nud nidalal: Jtfeie ei lihe ühel-gi tingimusel läbirääkimistele ümboolset valget lippu lehvita-des" USA nõuab rahuläbirääkimiste korraldamist tingimata neutraal-ses kohas — s t seal kus polii-tiline atmosflir on erapooletu ja mClemal poolel on diplomaatilised missioonid ning kindlad vahendid informatsiooni saatmiseks oma valitsustele läbirääkimiste kestel Kslalgsetest raskustest hoolimata ühendriikide neegrite Juhi dr Martin King'i mõrvaga seoses tek-kinud laiaulatuslikud rahutused lasevad oletada et ameeriklased lähevad vastu rahutule ja pinevast õhkkonnast läbiimbunud suvele Isegi kõige suuremad eksperdid ja neegrlprobteemide tundjad ja sisepoliitiline areng mis võib ku- - Nüüd isegi täielikuks katastroo- - nende kui külg oma praegust rada Ühendriikide neegriprobleemi kõrvaltvaatajana jälgides tundub et süüdi on mõlemal poolel — ühest küljest valgetel kelle kont-rolli alla kuulub ühendriikide po-liitika ja administratsiooni juhti-mine ning uute reformide raken-damine ning teisest küljest mus-tadel kes hooletusega lohakusega ükskõiksusega ja laiskusega on kaotanud üldise respekti ning ei ole suutnud endile võita vajalikku-väärika- t positsiooni ühiskonnas ühendriikide kongress Ja valit-sus on astunud neegriprobleemide lahendamiseks mitmesuguseid samme ning Jaganud välja sadu tamiseks Need sammud ei ole andnud siiski loodetud tulemusi ja viivad järeldusele et senised ravivahendid ei ole olnud õiged või on neid valesti ühendriikide valitsus on katsu- - plahvatusmeeleolu vaigistada sot-siaalhoolekande suuren-damisega ning riikliku toetuste heldekäelise jagamisega Statisti-lised arvud kinnitavad et ühend-riikide kulutused otsesele sotsiaal-hoolekandele ulatuvad 9 aastas millest toetust saavad 9 inimest nen-dest protsenti neegreid kuigi moodustavad ainult 11 ühendriikide elanikkonnast Nendele summadele lisanduvad veel teised hoolekandelised toetu-sed igasuguste eriprogrammide kaudu Nii vaeste 2 do-llarile koolide abistamine majan-- rääkimised võivad Juba peatselt alata See ei tarvitse aga veel ta-henda- da vaenutegevuse lõpetamist või isegi selle vähendamist Vä-ga palju oleneb siin sellest kas Hanoi on salmis USA-I- e poolel teel vastu tulema kui see Põhja-Vietna- mi pommitamise lõpetab Välisminister Rusk ja kaitsemi-nister Clifford on juba mõista an-nu- d et USA teeb ettevalmistusi pommitamise lõpetami-seks Kõik tunnused aga viitavad sellele et vaenlase eesmärgiks on võidelda Ja läbirääkimisi pidada üheaegselt --- ""T Järgmiseks keerukaks problee- - Ühendriikides tehakse katseid igasuguste materjalidega autokerede valmistamiseks 21-aa- v ka avalikkust rahvaesindust laoiraaKimiste juure on tane Ilasid Ross on selles suhtes siiski vaga konservatiivne kuna ta koos isaga puust auto-- vieuongi valitsuse kere mis koidab oma originaalsusega koigi autoomanike tähelepanu teiste sõjast jõudude osavõtu küsimus ja alles sellest tõkkest ülesaamise korral on või-malik asuda tõeliselt oluliste lahendamisele s t üle min-na eelläbirääklmistest tõelise ra-husobitam- ise juurde Siin tuleks sõjategevuse lõpetami-ne mõjuva rahvusvahelise meha-nism- i loomine rahutingimuste täit-mise garanteerimiseks Vietkongi partisanijõukude desarmeerimine Põhja-Vietna- mi vägede eemalda-mine Lõuna-Yietnami- st (kus Ha-noi keeldub seni oma vägede vii bimist aktsepteerimast) ja lõpuks vastuvõetava leidmine kuidas Põhja-- ja Lõuna-Vietna- mi Washingtonile on see probleem kahekordselt keeruline kuna kaubelda ei tule mitte üks-nes vaenlasega vaid tuleb püüda ka oma liitlasi — Saigoni valit-sust Lõuna-Korea- t ja Tallandi — viia nii kaugele et need oleksid valmis mingisuguse kompromiss-lahendusega Kuna need asjaosali-sed elavad kommunismlmaade ot-seses naabruses oa kõigiti miks puudub huvi kompromis-sijuttud- e vastu Kõiki neid probleeme arvestades on selge et Vietnami rahuläbiriS-kimise- d ei ole veel Jõudnud kauge-male ettevalmistavast faasist Ja tee tõelise rahuni on pikk ning vaevaline USA vajab uut neegripoliitikat duslikult kehvemates piirkondades 12 dollarile vaeste toit-lustamise programmid 500 miljo-ni dollarile arstiabi programmid puudustkannatajatele 2 dollarile jne Kogusummas läheb selliseks sotsiaalhoolekandeks aastas 15 miljardit dollarit mil- - uurijad ei oska praegu ennustada lest suur osa millise suuna võtab Ühendriikide neegritele juneda aaigonl reserveeritud fiks sündmuste läheb tõstmiseks fantastilise rakendatud 90 on on tehtud PalJud Inl™5ed summa 20 1 dollari — võrra See ühe--' külgne sotsiaaltoetuse suurenda-mine tundub aga kaalumata sant-- ' muna ja täieliku viltulõõgina ku-na see ei lahenda neegriprobleemi kahte suuremat küsimust — kui-das pidurdada elukutseta neegrite massilist lõunarlikidest põhjapiirkondade ja kuidas anda neegritele välja-- J õpet kindlate õppimi-seks Neegritele väljaõppe andmise- -' seoses peaks käima ka tööstus te hajutamine mis on jällegi oma ette probleemiks Tagasihoidlikkude arvestuste kohaselt siirdub igal aastal umbes 100000 neegrit lõunast miljoneid dollareid neegrite abis-- põhja osariikidesse Need sisse- - rändurid hakkavad suuremas osas elama riiklikest toetusist ja hoo-lekandelist-est summadest ning suurendavad oma rahulolematuse-ga suurlinnades pine vust Nende inimeste lõunast põh- - nud seni neegrite hulgas tekkinud ja siirdumise pidurdamiseks ning summade miljardi dollarile miljonit nad prot-senti ulatuvad toeta-mise programmid miljardi täielikuks moodsate valmistas osavõtvate küsi-muste arutusele lahenduse ühendada mõiste-tav miljardi miljardi miljardi rändamist elukutsete elukutseta valitsevat neile elukutsete õpetamiseks tu-leks rajada täielikult uued pro-grammid millede peale valitsus seni veel ei ole suutnud mõelda katsudes praegust umbset õhku leevendada toetuste Jagamisega VABA EESTLANE laupäeval 20 aprillil 1S68 — Saturday April 20 1963 mmK siimmmmammKEZimmmmmmmHmmmmmmmH?B'' i ti ~nLPK l&j BrSCZiJxi -- NflBHI HflHMu Jmv vlM jkv flHttm9LsLsLsv4mLsLsLiiEa7 fljXAflMtoXL iAii:tfvjvm--r t t j w u — wv V7t ' ' vj miKs Ja ga MIKS USA ON EBAPOPULAARNE ei president Johnsoni ia administratsiooni faktldea tõendatud mirrfe Ühendriikides toimunud suured neegrirahutused ning ameeriklaste ebaõnnestunud sõjalised pingutu-sed Vietnamis on toonud kaasa olukorra kus Teise maailmasõja lõpul võimsuse tipule tõusnud USA on hakanud kaotama järg-järgu-lt oma hiilguse sära ning Lääne-Eu-roopa- s ja mujal on märgata Ühendriikide vastase meeleolu pi-devat kasvamist Ühendriikide vas-tased demonstratsioonid Londonis Stokholmis ja teistes Lääne-Eu-roop- a suurlinnades lasevad oleta- - et ameeriklaste vastane hoiak kes pool el ole tingitud siiski mitte ainult õnnetust Vietnami sõjast vald siin peavad põhjused peituma sügava-mal Välisriikides viibivatele amee-riklastele on sellised Ühendriikide vastased mis sa- -' geli ületavad igasugused sündsu-se piirid üllatuseks ning nende põhjusi on hakatud uurima ja selgitama Ameeriklas-tel on põhjust muretseda — sest millega seletada kõiki neid vägivallaakte ja kui ühendriigid on andnud pärast Teist maailmasõda teis tele riikidele tohutul määral ma demonstratsioone de-monstratsioonide massidemonstratsiooni ringkondadest meeleavaldused demonstratsioo-ne janduslikku abi päästnud kaosest sed — ühendriikide henemine diplomaadid on andnud lastele mõista et Euroopa riigid on kaotanud ühendriikide suhtes usalduse ning ei mõista ühendriikide presidendi Johnsonl tema administratsiooni poliiti-kat Märgitakse et president John-son ei ole oma seisukohtades kin del ja staabiilne ning sellega I viia kogu maailma vastu poliitili-- I colo 'la miianrlittHV"iil I—rütne-- trnrt "" i 77 flle- - hoolekandeliste toetuste Ju!)tlvad Eu" suurlinnadesse ebapraktiliste ebameeldivaks roopas ei leppiaa oiuKorraga et on maailma võimsama riigi juht kuna puuduvad sel-leks nende arvates vastavad või-med Need inimesed kritiseerivad te-ma Vietnami poliitikat tema abinõusid dollari kaitsmiseks Ja tema sisepoliitikat mille ebaõn-nestumisest kõnelevad kõige selgemat keelt äsjased neegri-rahutused Kriitikud märgivad irooniliselt et ühendriikides valitsevad suured lahkarvamised juhtkond el ole seal jõudnud kindlale seisukohale kas laiendada sõda Vietnamis või katsuda sealt kuidagi oma nägu päästes lahkuda Samuti ei ole saavutatud kokkule-pet kui suurel määral peaksid ühendriigid abistama oma Euroopat milliseid abinõu-sid võtta tarvitusele neegrirahutus-t- e vältimiseks kodurahu säilita-miseks ning kui suuri kohustusi võtta endale maailmas korra julgeoleku säilitamiseks ning kommunismi pidurda-miseks Sellistes umbusu õhkkonnas el ole kommunistidel teistel ühendriikide vastastel seid Nende raamides oli suu-rimaks möödunud märtsis Londo-nis Ühendriikide saatkonnahoone korraldatud meeleavaldus mis kujutas endast kõige jõhkramat Briti pea-linnas moodsal ajastul ühendriikide vastaseid meele-avaldusi on tekkinud Lääne-Saksama- a linnades ja ses" Rootsis kus Ühendriikide vih-kamise kampaania on võtnud eri-ti suured mõõtmed saab toetust da valitsuse ka davad avalikult Vietnami kõmmu- - niste Prantsusmaal rünnatud !_hlng'°n Iisrae11 Ühendriikide AmMranl Probleemide lahendami- - Express Company hoonet Pariisis Demonstrandid sammuvad alati ühendriikide vastaste loosungite ning lehvitavad Viet Kongi lippe Samuti ühendriikide vastane meeleolu lõkkele lõõnud Hispaa-nias kus on rünnatud ühend-riikide saatkonnahoonet Madrii-di- s pommitatud ameeriklaste informatsioonitsentrumit selge moodustab ainult ameeriklased USA LÕuna-Korea- s Siin rolli Lääne-Euroop- a ja kom- - tegurid küüsi sattumisest? poliitiliste mõju vä- - poliitikud ja ja kadedus Uhendriiki- - suuda ja võib ettepanekud saa Johnson Washingtonis sõjavä-gedega ja kogu Ja kahtlustuste Ja ja ees ka ja KesK-a- a all Põhja-Vietna- mi ja ja luure-- de vastu suunatud propaganda-vankr- i ole mit-te ainult kommunistlikud agitaa- - pahempoolsed poliitikud ühendriikide parempoolseid hollandlastel üldtunnustatud poliitikamehi esirinnas sammub Prant-susmaa president Gaulle Lääne-Saksam-aa seni olnud Ühendriikide vastaste demonstrat-sioonide lavastamisel tagasihoid-lik on seal viimasel ajal hakanud puhuma uued tuuled mis tin-gitud kommunistlikkude agentide nende energilisest esindus-kogu 1948 tuli tervitusega mõjutustele annavad majanduslikud neist Üle kuid pingu-tusi neist Jää meie puudutamata "eame mõne meie majanduslik tõmbub kitsamaks iui Antud nm tihendnlklde mu-d- a Vällstolmkonna Taul Washingtonis vaid teistes ühendriikide iseloo- - möödunud aasta ras-lääneriikl- de pealinnades kar- - kõige keks langeta-detaks- e ameeriklased ajaleht Gaiette Lausanne" riikide woiao rlHAflU USA tuua Lääne-Saksama- a juhtivatest nõukogu liitilistest rahvusm™- - takse ameeriklased Eesti Lati ning JJ uuinuu Vietnami sõja eesmärke ning aktsioonide küsimuses oma tingituna ole oodata vatsioonid rahutuste demonstratsiooni-de vaibumist ei ole Ühendriikide ku-nagi nii madal praegusel mo-mendil osa araablasi on pärast möödunud aastal tolmunud Iisraeli-Araabi- a riikide vahelist kokkupõrget veendunud et Wa- - on toet?b nin8 el ole firmasid ia on ei kel-lede sel on sealsed riigid haka-nud Vietnami sõja taustal hoopis teise pilgu-- 1 ea nin? kaotanud usu impAHVL-it- l sõjalisesse L1 UN'il Es1 rahvad rahutusega ka "Korraldama ühendriikide rassirahutusl sl-sepoliit-ilisi võimuvõitlus! presidendivalimisi mis ei ameeriklasi paista kuigi vai- - kiM viPtrvimi si9 vrw nrn I guses On ütlematagi et paganda ühe kaotasid palju oma osa vastu suunatud ja Jaa- - mängivad ka tel-lpan- is Pärast Ühendriikide ma-munisti- de jandusliku ja Paljud välisriikide ameerik tal ja edasitungi neutraal- - ette rakendatud Kuigi on on aja laeva Pueblo" kaaperdamist kom munistide Kuid ameeriklased mee-les ka seda et Inglismaa ei ole Suessi kriisi 1956 aastal prantslased torid ja peavad meeles hoia- - vald ka terve rida kut Indo-Hiin- a sõjas reas de ja käsilaste on meeles riklaste Indoneesia asumaade likvideerimisel Sealjuures ei et ühendriikide kritiseerimisele ja ameeriklaste kampaa-niale ei tahaks ükski maail-ma ühendriigid hakkaksid ajama poliitikat tõmbuksid tagasi Kriis tabab ka eestlasi Saadik A Torma hoiatus Inglismaal LONDON (Ell) — Inglismaa Eestlaste ühingu 20-n- es peeti 23 märtsil Londonis Eesti Vabariigi saat-konna ruumes Osavõtjaid oli 23 üle kogu Inglismaa Koosolekut juhatas dr Jaak Taul kes oma avasõnas märkis et IEU rajamine toimus a ning seega tähistame tänavu ühin-gu 20 juubelit Algatus selle organisatsiooni loomiseks saa- dik A Tormalt kes esines ka nüüdsel koosolekul Ta märkis muuseas et lisaks kõnd on sidemeid Ja töö-rahvusvahel-ise kriisi tanud koostöös Euroopa Ikesta- - Inglismaal tunda ka sel-le maa raskused Kahtlemata saadakse see nõuab ohvreid Ja ja ei ka rah-vusgru- pp arvestama et jooksul kan-depin- g olukorras al-- ( fereeris dr mainides ka olukorda mustab Shveitsi toimus kaotavad de kUsirou- - po-- ja Kesk-Ida- s Araabia riikides Suurem ja vaatle-ma ja enne' peavad pidama veel selgesti amee osa saa unustada vastasele riik ja koosolek esimees Rahvaste Esinduskoguga Ja teiste INeed on annud ka tulemusi ja on kasuks Majandusaruande laekur millest selgus lüldbilanss on 3182 nae- - Neid raskusi mirim ™ vAlto "la Juures ouw— KUS-- seda hõlpsamini mida £"" ? !____ üksmeeles töötame Olen MiHlelJÄUtue1 f100™ aaH _ - t _ _ _ _- - imuvAvT ia a ui uue an ann roe i i nninainnTP ra u p ircorra pt i ii TPPn wnoc acic rtr i--v _ - — —— ? NitNAMl vt j ! jmH wiA kjit '- - wu ühendriikide sisepoloinitilisseeldge et selle anel vasta- - -- ™ u tegevusest re-re- d ei tekita probleeme mitte ~" J et nult des kujunes kus tabavamalt kuna otsuse et mine Balti kulla Ometi on et 'anusin kurss olnud kui erapooletu Kagu-Aasla- s Kaug-Ida- s ühendriike lase VamnaJ ning niast poolt neile andestanud väga aga vaatamata vaba isolatsiooni Ameerika pidanud tud kontaktid oi-nu- d tegevusele j E Tarn et IEü tasakaalus V """"" f naeIa- - 10 naela ülejääki Aruanded Ja eelarve kinnitati üksmeelselt Uueks IEÜ esimeheks valiti V Pärtel kuna senine esimees dr J Taul keeldus Aoiesimeesteics valiti — E TimV sisepoliitilise pinevuse suurenemi- - kes märgib et USA on selleks lii-- inglise valitsuse poolt Ja see Ja O Pärnsalu sekretäriks I sega oma mõjuvõimu maailmas ga suur liiga rikas ja noor oli meie kahjuks Kuigi Kaasik protokollijaks A Tonska mida võivad endi huvides ära ka- - et kokkuv ariseda kuid tal tuleb ment pole selles asjas veel oma laekuriks A E Aavtksaar Neist sutada kommunistid Louna-Vletna- - tõenäoliselt üle elada hirmuärata- - otsust teinud on väljavaated kui-- on V Parteil uued ka O mis ja teistes maailma tulipunkti- - vait dramaatilisi sündmusi päästmiseks nigelad Välistoim- - Pärnsalu ja I Kaasik UN aktsioonid j Selle pealkirja an t ! ew i orgis umuv Wi I Sõna" oma kc- -- jajgjuiM ikesiaiua raj aste k tänavu tulla „knua kuigi nain riikide päevad : nis traditsiooniliselt pJhjJj !K"W"C fc 11(1 -- iou Kt]rfc vastu Kongressis „„ xaugei ja juulis toimuv iw Rahvaste Nädal on veel b- - algas Kongressis juba aktsioJ uinu Kuioniausmi kusimB seKS uvi täiskogusse h maailma avalikkuse kohta 1 Balti rahvusgrupid oma kd c urgdiusaisiooniae kanda rti i on -juoa aasta ci ihni"r"n"j vt ja ' vn„fm_al_ilrtil afuhukl iuMutl _nenfliM ibaadujsrt Eonestuikles ioLoätriulemejaidLküyJ tl testis ja teistes Ealti rü okupantide polt teostatavat vusmõrva poliitikat tasub nagu seda oma dõMjkv Euroopas usaldata tema „t-ra lAtTi MiPttviiiiNiHi - - vB wv„„ L„n K( ringkondadest märgi- - Balti ei ole l Leeda raniuaavaii ara selgita- - t-Mnu-usiei is4i da i sellest ei Balti riigid n i et Jf liiga la tud rahvaste suurearvulises omaette probleemiCksus Tieie ei nõua E enesemääramise õigust sesti rahvas on seda juba rakend oma iseseisva riigi enam kui kahe aastakümne i Kuse tegeliku iseseisvuse Uuesti määrama kii meie tunnustaks seaduspän Eesti riikliku iseseisvuse katkes mist N Liidu okupatsioonid poolt Meie ei nõua vähemat kri' Liidu okupatsioonivõimu mist maalt Sel juhtumil ei i te võimsusesse Aasia ! mlnna jälgivad DU vamsl omata heas Pstllzhlst esitas nn parla-- peale näiteks loomise ennast I rolli all eesti rahvas oskak i oma asju korraldada Nukana i kui ei ole kõrvaldatud kõmmu lik surve rahvale ei saa omlb sed UN-- i kontrolörid" tac mingeid vabu valimisi Balti kesksed organisats on ühel arvamisel USA tSHsmio teeriumiga et Balti küsimus nj4 oma eriiseloomu tõttu tihti ike! tud rahvaste üldküsimused vat käsitlust Vastasel komi i dakse kasu asemel saada Kuid samuti ei ole Balti nkn gruppidel lahkarvamisi Konn liikmetega selles et välismii rium on üpris vähe käsitlenud I ti riikide küsimust vaba maai foorumitel ka UN-l- s ja et tal teha rohkem VABA EESTLAM TOIMETUS JA TALITTS avatud esmaspäevast r deni kell 9—4 Telefonid: toimetus 364-T5-T talitus 364-76- 3 Toimetajad kodus vilju pool tööaeg" Karl Arro "&& Ilmar KUlvet 425-98-05 Heino Jõe 76MS& Talitus väljaspool tfl aega: Helmi Llivandl 25135 KUULUTAMINE VABA EESTIASES on taur ajalehe laülü leviku tõttu Kuulutuste hinnad Uks toll Unel veerul kuulutused tekstis esiküljel Korteikuulutused 1171 ta au määr $120 Kirikute o:P atsioonide Ja Isikute tea anded $100 tollilt KUULUTUSI VÕTAVAD VASTU: 1 Vaba Eestlase talitus 135 Tecumseth SU Tel 364-767- 5 Postiaadress Box 73 S3-Toront- o 3 Ort 2 Mrs Leida Marley 149 Blshop Ave Willowdale Ont Tel 223-008- 0 utmL rmnioäeiM „VAŠA EESTLAHt |
Tags
Comments
Post a Comment for 0123a
