Vaba eestlane , May 2, 1978

              I
\ •
• i
VABA EESTLÄHS t e i s i i f e a l , 2. ,niäsi 19^8 ~ Tu/ssday; M^y 2,1978 Nr. 33
flQSXGBtZT
sssxa
¥ÄBADE EESTLASTE
^ÄLJAAMXrA: O/ü Vaba Eestlane, 135 Tecmnsetii St Torontos.
TOIMETAJA: Hannes Oja
POSTIAADRESS: ^.0. B o i 70, StiL C, Toronto 3, Oat. MeJ 3M7
rELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimised, kuulutused',
ekspeditsioon) 364=7675 \ -
TEIJLBOSHmAD Kanadas^aastas^^^
veerandaastas $9.—, kirlpostigä aastas $48.—j poolaastas |2550
ja veerandaastas 113.50.
TElliIMmiNNAD väljaspool Kanadat:^^
tas 11?.- ja veerandaastas $9.50. Kiripostlga üSA-s: aastas
153.—/pookastas 127.50" j3 V
I^ENNUPOSTIGÄ ülemere-maadesse: aastas |62.—,
' 131.50 j a veerandaastas
Aadressi muudatus'30 cJ — ÜksiioQumbri hind 35 c
Pubüsüed by Free Estonian Publisher/ Ltd.v 135 Tecumseti St.,
r Toronto 3, Öiiitv^M^^^ ^
l^nadai parlamendis ja avaUk-kuises
pn viimasel ajal palju rää­gitud
N . Liidu spionaazhioperatsi-oonidest
ning selle küsimuse üm­ber
on lekkinud palju tolmu. Tun­dub,
et seda küsimust käsitatak­se
sageli emotsionaalselt jä par-teMpomtOiselt
ning ei panda spi­oonide
tegevusele ning nende
poolt tekitatud kahjude kainele
analüüsimisele küllaldaselt roh-
Olukord ei ole parem tJhendrü-kides,
kus diplomaatidele ja vä-lismaaat
saabunud delegatsiooni­dele
antud suured vabadused ja
Jükumisvõimalused žämav^d spi­oonidele
suuri eelisetd oma val­gustkartva
tegevuse arendami­seks.
Salakuulajate tegevus on
muutimud seda jultunumaks ja
Mbenematumaks, et Üheiulriiki-de
Kongress omas naüvsuses tegi
oma luureorganite tegevuses esi­nenud
mõningatest väärnähetest
avalikult suure numbri, kiskudes
sellega ala Kesklüureagentuuri
GIÄ prestüzbi, muutes ta isegi
teiste riikide siinus naeruyäsr-
•seks,-. •.
Ameerika ühendriikide asja­omastest
ringkondadest mainitak­se,
et N . Lüt ja teised konmru-nistlikud
riigid kasutavad ära
kõik võimalused ühendriikide
oma ^ioonidega üle ujutanüseks,
mis on seda lihtsam j a kergem,
et ameeriklased vaatavad spiop-mde
tegevusse paljudel juhtudel
N. Liiduga koostöö huvides läbi
sõrmede ning ei pane küllaldaselt
rõhku salakuulajate jälitamisele
ning nende paljastamisele.
Juba aastate kestel ei ole see
enam mingi saladus, et'suur osa
N. Ludust j a teistest kommunist­likkudest
riikidest välismaadele
saadetud diplamaatidest ja nüt-mesugustest
kaubanduslikest ja
ja kultuurilistest esindajatest m
legelikult vastava väljaõppe saa­nud
KGB agendid ja salakuula-
Ijad. Kuna N. Liidu j a teiste kom­munistlike
riikide diplomaatide
ja esindajate arv Ipnemaailmas
pidevalt kasvab, siis vastavalt
seMe suureneb ka väljasaadetud
spioonide arv. Nü näiteks on v ii
mase vüe aasta jooksul N. Lüdis
ja teiste kommunistlike rük
ametimeeste arv Ühendriikides
kasvanud 50 protsendi võirra tõus­tes
1972. aasta^ 1383 isikult käes-oieyal
aastal 1898 isikule, keie-idest
1266 on venelased.
V Kuid-selele lisaks oia
kasvanud N. Ludust Ühendriiki­desse
ja teistesse läänerükidesse
saabuvate ametlike külaliste ja
delegatsioonide arv, kellede väl­jasaatmiseks
osavalt ära kasutar
takse NixPn-kissiriges^ poolt xa-kendatud
detente polMtikat, nslMe
likvideerimiseks vabal maailmal
puudub õlge arusaanüne, tahtmi­ne,
vajalik ener^a j s isegi julgus.
Nii kinnitavad vastavad arvud, et
N. Ludust Ühendriikidesse saa­bunud
ametlike külastajate arv
on viimase ^lie aasta kestel kahe- ^ .
kordistunud, ulatudes 6344 isikult ^ ^ ' " ^ ^^
Rootsis tegutsev tuntud eest! publitsist Andres Küng avaldab Rootsis j,Eesti Päevalehes" kir­jutise
Hiinas praegu valätsevate olukordade kohta, kasutades selleks Ämnestyintemationali vii­mast
aasta-aruannet, Andres Küng on eriti kriitüine läänemaailma ajakirjanduse suhtes, kes
ülistab olukorda Hiinas kuid ei juhi täheiepanu sellele kuidas seal inimesed pidevalt jäljetult kao­vad
ning kuidas Hiinas pohüisi iMmõigusi pidevalt rikutakse.
Nüüd, kui roatsi aja^kirjaiiiküd
on- saanud luba. minna . välismi­nistri
jälgedes muuseas ka Hii-küsida':
Mida me
1 0 A A A ' - ^ M - , n-, 12.000 isikule. Kitru id sua„_m,„aTli ajal ^e-i uo ieti teame Huna,s t? J a. m^ i•d a me.
A ^ T . , „ „ „ ^ i ^ j „ t . - x. . T u „ l j _ i j ; h vol mitte kuiiagi teada ei
saa? • •
Küsimus muutub
tohi unustada ka neid tuhandeid
vene meremehi, kes külastavad
igal aastal Ühendriikide sadamaid
ja võivad seal teha oma tähelepa­nekuid.
See ei ole liialdus kui
Ühendrükide salaluure eksperdid
kalkuleerivad, et suur protsent
nendest vene ametlikest külasta­jatest
j a delegatsioonide lükme-test
on spioonid, keEedele Pn en­ne
väljasõitu antud eriülesandeid.
Ühendriikides tõstetakse ka
esile, et samal ajal kui kommu-nistlUie
spioonide arv Ühendriiki­des
suureneb, on nende tegevuse
kontrollimiseks j a pidurdamiseks
rakendatud vastuabinõud nõrge­nenud.
Nii näiteks on N . Liidust
ja teistest kommunistlikest riiki­dest
saabunud delegatsioonidel
võimaldatud sissepääs sellistesse
vabrikutesse, kuhu nad mõned
aastad tagasi ei pääsenud ja seal­juures
unustatakse, et kommunis­tid
ei ole huvitatud mitte ainult
sõjalistest saladustest vaid kõi­gist
läänemaailma telmoIoogIMs-test
edusammudest.
Spioonide tegevuse püranaisekš
on ainsaks pääseteeks diplomaa­tiliste
ja teiste esindajate^ liiklu-misvabaduse
piiramine, igasugus­te
teadusMke ja kultuuriliste va-hetusdelegatsloonide
kärpimine
ning riigikaitseliselt oluliste töös­tuste
julgeolekuvahendite suuren­damine.
Selliste ettevaatusabi­nõude
rakendamine on seni jooks­nud
nii Ühendrükides kui ka Ka^
nadas kinni detente polütika ta­ha,
kuna kardetakse, et need p i ­durid
halvendavad suhteid N. Lii­duga.
Spioonide üha intensiivsem
tegevus nõuab aga selliste vahen­dite
kiiret rakendamist enne kui
see
iiha tähtsama ülesande täitmiät, Mõelge hetkeks, mida too lause
jälgides teisitimõtlejate kohtle- tähendab? Millist ühisk ole­mist
kõikides ilniaicaartes ka ti küdavad: nü paljud lääiie kir­mele
ajad,; kus dikatüiiride arv janikud j a ajakirjanikud — kui
kasvab ja= nende meetodid muutu-' selles ühiskonnas -.samaaegselt
vad üha tooremateks.
aktuaalseks
seUele, kes .hiljuti on lugenud
Anmesty Intemationali ^.iimast
aasta-aniannet inglise keeles või
Amnesty-bülletääni esimest root­sikeelset
numbrit, - kus muuseas
on terve Hiina peatükk aastaani-ändest
edasi antud. Selgub;*et
Ämnesty ainiüt vümase ' aasta
jooksul on pidanud pöördiima
Hiina yaditsuse poole vangista­miste,
polütüiste. arreteerimiste
ja surmaotsuste puhul. .
Märtsis 1917 teatati näiteks,
et kaheksa: noort meest mõiste­ti
ShenyangI linnas Põhja-Hü-nas
surma. ; .
tihe hukkamine iiikati kahe aas­ta
võrra edasi, .teised hukati ilm­selt
kohe. üheksas mõisteti ^ai­nult"
eluks ajaks vangi. Surma­mõistetute
hulgas oli üks^24-aas-tane
mees r keda süüdistati, et ta
oli loonud oma poliitilise liikumi­se,
kuulanud välismaist raadiot
ja katsunud -üle piiri põgeneda.
Samal kuul t-eatasid välismaisied
korrespondendid Pekingis, et
Rahva Kõrgeim Kohus Shanghais
oli mõistnud 53 inimest surma.
26 neist hukati kohe. Neist olid
24 roimarid, keda süüdistati
mõrvades, pöstivatgustes Ja
viljaläo rüüstamises". Vähemalt
kahe viimase roima eest poleks
keegi läänes nõudnud surnianuht.
lust-.... ^
Amnesty järgi teatati veel hel-jas&
ümnest hukkamisest veeb-ruajris,
märtsis ja aprillis Wuha-ni
Hansshou j a Kantoni Imnades
ning Fukieni provintsis.
Kui palju: surmaotsusl toimiES
teistes linnades ja provintsides,
sellest ei seisa midagi Amnesty
rapordis.
Ämnesty on katsunud saada .Väga vähe on. teada inimeste
andmeid ka selle: kohta^ mis/kohta, kes hiljuti arreteeriti Hü-juhtus
iÜiõpilžtstega, haritlaste-1 nas, konstateerib Amnesty — Irai-ga
ja teistega, kes arreteeriti gi ametlik ajakirjandus on : vii-pärast
kampaaniat: „Las masel aastal"mitu skord^. nimeta-sada
liEe õitseda". nud, et on avastatud erinevaid
, •kontrrevolutsioonilisl tegi^tsemi-õieaeg
osutus lühikeseks. Kui si'
Mäo kutsus haritlasi j'a teisi en­diste
erakondade liikimeid arvus­tama
rügi btirokraatiat, ei ooda­nud
ta nüpalju vastuseid. ,,Sadä
lille" närtsisid varsti või kisti' ..
juurtega välja. Inimesed, kes olid ^ lõbus olla vasak-
Hispaania kommunistlik partel
tegi hiljuti Kremli arvates andes­tamatu
kuriteo jä heitis hoolima­tult
üle parda Vladimir Hjitsh Le-nmi
kõigi ta teooriatega Ja õpetus­tega.
Liiga palju vägivalda, liiga
ohtralt targutamist ja teoretiseeri­mist,
mis on ajast ja anist rong ei
sobi praegusesse olukorda, ütleb
Hispaania kommunistliku partei
peasekretär CärrüTo, kes on Krem­li
härradele valusaks pinnaks sil­mas,
kiuia ta on suvatsenud mit-mel
puhul deklareerida, et ta ajab
oma kommunismi ning tal ei ole
midagi tegemist N. Ludust ette-dikteeritud
ja pealesunnitud kom­munismiga.
Carrillo on seega üks silmatorka­vamaid
nn. eurokommuniste, kes
ei taha kiiulda Moskvast an^dd
keeldusid ja pskusid ning talitab
Arvatavasti valmib varsti Am- ^'^^.^^f^^P^^^^^f^^^^ 3^
nesty suur raport teisitimõtte. f 3arele. Teised hunekamad euro-
: j kaovad kirjanikud jäljetult?
Jäte kohtlemise kohta Hiinas. kommunistid on Itaalia kommu­nistliku
partei juht Berlmguer Ja
Prantsusmaa kommimistliku par-v^
gista/ti. .
|da kogu tõe poliitilisest ja usuli-
Keegi ei itea päriselt, mis juh-'sest survet Hiinas> toimub kõigi
tus nendega, kelle 'käsi käis h^^^^^
yasti „Saja lille" ajal. Mitte niida- ne/— šamasugm
gi pole kuuldud mifeest kuulsast • reisisid ringi Stalini N. Ludus, ü-klrjanikust,
kelle kohta on teada, ma et nad oleksid näinud ühtki
et nad ^ d e t i töölaagritesse. orjalaagrit.
1971. aasta rahvaloenduse andmeil koosnes Kanada
mistest etnilistest gruppidest:
6.245.970
Prantslased 6.180.120 -
Shotlased 1.720.390 —
Iirlased 1.581,730 —
Sakslased w - , ^ 1.359.320 6:30%
Itaallased^^-- 730.820 — 3.39%
28.65%):
7.98%:
7.33
Ukrainlased^ - .
Hollandlased
Poolakad
Juudid
Nõukogude piirivõimud
'soomlastele . Iniatra piiriräjoonis
üle ühe shveitslase, kes märtsikuu
lõpul oli jala püüdnud üle püri
^1 pääseda, v,et alustada uut elu", na­gu
ta ise ütleb. • ,
; Soome pürivalve teda ei märga­nud,
küll aga vene oma, kes teda
on süani iile kuulanud; Mees aiiti
soomlastele üle päev enne k^
rootslane Wiekenberg lendas üle rüdeid, läinud Pelkola kohal üle
püri, et ära tuua Agapovi perekon- piiri. Venelased võtsid ta kinni ja
da, ettevõte, mis teatavasti ebaõn- ei tahtnud.midagi teada' tema soo-nestus.
vist alustada^u^^
Shveitslane oli enne piiri ületa- nistlikus paradiisis,
mist põletanud ära kõik oma doku- Mees on Imatralt toodud Helsin-mendid
ja varustatult ainut selja- gisse, Mis Interpoli abiga kontrol-kus
leidus toitu jä reserv-1 litakse tema identsust.
# Long Islandi Eesti Küla Ma­jandava
Toimkomia peakoosolek
poeti 12. märtsil Long Islandü
E ^ t i Külas New Yorgi E K S hoo­nes.
Peakoosoleiku avas esimees
Kari Ratassepp. Manalasse vari­senud
endist esimeest j a a b i ^ i -
meest Toomas Usmanni mälestati
piistitõusnii^ga. Koosoleku juha-tajaiks
valiti A. Pensa, protokolli­jaks
Johanna Kase.
Norralased
; K u i seda Hiina kohta käivat
Ämnesty raporti lugeda, siis teki­vad
kahtlused. Kas ollakse halb
helugeja, et neid sunnaötsusi
varem pole märgatud? Või pole
neid märganud massimeediad?
Amnesty aruanne poliitüisite: van­gistamise:
j a surmaotsuste kohta
Hiinas tekitas minus umbusu kõi­gi
nende Hiinas reisijate vastu,
kes üma hiina keele oskuseta
ametliku tõlgi kaasabil reisi­vad
ringi mööda Hünat j a anria-yad
edasi õrna suurt rõõmu, et
neü on võimalik seda võluvat rii­ki
külastada. ;
Kui paljud n e i ^ on pärast, ko-jujõudmist
kirjutahud päär sõ­nagi
poliitiliste j a usuliste teisiti­mõtlejate
kohtlemisest? Oh hea,
et vähemalt Amnesty jätkab oma
Kreeklased —
Hiinlased
Rootslased
Portugallased -
Taanlased
Waleslased—^
Hindud
Venelased .
Soomlased - . i -
Tsbehhid — l , . .
Belglased
Jaapanlased - i
Afro-ameeriklased.
.
Lääne-Ihdia
saartelt
Islandlased :
Hispaanlased -
Rum^nlased _
Süürlased Ja
liibanonlased
Leedulased
Slovakid " -
Kroaadid'^-—
Eestlased
Lätlased - - - - -
Eskimod
580.660 -
425.945 —
316.425 -
296.945 -
295.215 -
179.290—
131.890 ~
124.475—
118.815 -
101.870 - -
96.875-
75.275 -
74.415—
67.925 -
64.475—
59.215--^
57.840 —
51.135-
37.260 —
34.445 - -
28.025 •-
29.905-
27.515 -
27.375 —
26.665^-
;, 24:535'-
24.030 —
23:380 -
18.810::-
18.180 —
- 17.550.-
2.69%
1,97%
1.47%
1.38%
137%
.83%
Sk)veenidV-—-
Serblased—L;:.
Valgevenelas<2d
Jugoslaavlased
(kes ei kuuhi
varemnimetatute
7.305
6.975
.03%
.•03%
.01%
Teised rahvused
67.295
21L295
.31%
.980b
lüga avameelsed (mm kriitikas, i ^ ^ ^ ^ ^ pideval mesinädalate- tei peasekretär Marchais, kes mõ-
• - rei3Ü Hünas.. K u i me saame tea- lemad otsivad koostööd kodanliste
parteidega ning deklareerivad, et
nad ei poolda vägivalda vaid taha­vad
'võimule tulla legaalsel teel
demokraatlike valimiste kaudu.
Prantsusmaa kommimistliku nar-ei
võimuletuleku plaanid jooksid
eatavasti viimaste parlamendiva
imiste ajal rööbastest \^lja, kuna
kommunistide j a sotsialistide koa­litsioon
sai valimistel keskpartei­delt
ja parempoolsetelt parteidelt
otsustavalt lüüa. Itaalias on olu­korrad
kommimistidele tunduvail
paremad kima nad andsid lubadu­se
toetada vähemuses olevat krist-iik-
demokräatlikkii parteid ja said
vastutasuks võunaluse valitsuse
poliitika kujimdamisel otsustavalt
kaasa rääkimiseks.
Eiu^okommiinism on kahtlemata
Euroopas praegu üks komplJtsee-ritiimaid
ja mõistatuslikemaid po­liitilisi
arengusuundasid ning selle
suuna ja selle lõpiijärelduste hin­damisel
lähevad asjatundjate ar­vamised
diametraalselt lahku. On
neiu, kes pn veendniind; et Euroo­pa
kommunistlikest Saninstest on
tõesti -^aanud rahuannastavad
Paulused ning et nad katsuvad ra­hulikul
ja leplikul teel võimnle tul­la,
laiUlega nad tegelikiilt palju ei
erine sotsiaaldemokraatlikest par­teidest.
Kuid samas leidub neid
eksperte, kes peavad kommnnisti-de
näilist meelemuudatust maske­raadiks
ja taktikaliseks manööv­riks
ning arvavad, et kommunistid
hakkavad oma õiget nägn näilama
pärast seda kui nad võimule on
tulnud. Nendes viimastes argrimen-tides
näib peituvat tugevaid tõete­ri,
kuna näiteks Itaalias pidurda-vad
kommunistid tunduvalt krist-ik-
demokraatliku valitsuse tööd ja
takistavad oma ebarealistlik'? et­tepanekutega
vajalike refermidc
rakendamist. Kommunistide suure
mõjuvõimu tõttu ei ole ka Moro
afääri puhul politseile antud vaja-likke
suuri võimupiire terroristide
jälitamiseks ja nende a\Tistami-seks.
Erapooletutele vaatlejatele ön
.55%
.45%
.35%
.35%
.32%
.30%
.28%
.27%
;.24'^
.17%
,16%
.13^0
::.13%
.13%
: .13%-
.12%
.11%.
.11%..
: .11^^:
• .09%
.08%
. .08%
Inglismaal elav venelane Nikolai
Tolstoi on avaldanud põhjaliku uu­rimuse
selle sundrepatrieerimise
kohta, mis toimus Euroopas kohe
pärast Teise maaümasõja lõppu
ja mille tulemusena u. 2 miljonit
inmiest anti vastu nende tahtmist
venelastele välja. '
Väljaantute hulgas oli põgenik­ke,
väejooksikuid, sõjavange ja
orjatöölisi, k«elle sakslased olid vä
gisi Venemaalt toonud läände. Ve­nelased
ähvardasid, et kui nende
spovidele. vastu ei tulda, nad ei la
se vabaks 25 000 inglise sõjavangi
keUe venelased olid üle Võtnud
sakslaste käest. ,
Paljud inglise sõjayäelased pro­testeerisid
väljaandmise vastu,
kuid pidid lõpuks käsku täitma.
Ameeriklased arvestasid venelaste
soovidega tunduvalt vähem, eriti
kui tegemist oli, naiste ja lastega,
emigrantidega jä mittevenelastega. (Järg lk. 3) '
:V'
Nr. 33
6. ja
lQfk\
SOOl
di auh]
le Mai
tähelej
tu ajall
kisid.
ti" kiri
Marbti'
se Rol
hinna,
ta j<
menda
Eesti
tusel
dist, ei
Vüriaic
šaadu(
aastial
Taane J
auhind]
teenini
ne v€
Soomel
antaks
on eesli
või toll
teisse.
mis
. nimeti
ni reisi
hauad"!
dikunal
se ajall
so"omei
avale
levaid
® lk
aaakirji
eesti
takse
Taivikil
nis.Viil
loomu
selge,
toimunil
laamilel
sõjaseis
iiõudiiul
mad riil
Meie
lugenut
test ari
diviisidi
roopa
Brezlin^
Lääne-S
See jät
retult
kuna
pejmip<
peal W
vaevu
laste kj
tega ja
pommi^
Jutü(
sest Oli
01
roopa
teks v(
Lääne-S
siis nei
gutoodž
kui N.
Liit pa]
oma
kui se(
Lääne-iiende
tunduvj
da tehi
Edas]
Ilöotsisl
nis —
Ameeril
rida tel
maaga
nevad
Üliendri
Siit
Euroop]
võimsul
kõmmul
osutadj
jalikuh
mist ]i
sellest
y •