Vaba eestlane , May 2, 1978

              Lk 6. 2. imall 1978 - Tuesday, May 2,1978 Nr. ,33 '
Nr. 33
Tulimuld. Eesti kirjanduse
- Jakultuuri ajakiri, XXVIM
aastakäik. Lund. 224 lk.
Eesiti kirjanduse ja (kultuuri
ajaikiri „Tuilimuld" lõpetas oma
28. aastaikäigu olles sellega igaiti
.täisealise 'küpsuses. AastMigu
neli numbrit hõlimavad 224 lk, iga
nuimber 56 lk. Eelmine aastakäik
on võinud korrajpärasemalt luge-jaini
jiõuda, muuitudies seega kir-jaindusihuivilise
oodatuks veerand­aastat!
koju tulevaJks külaliseks.
E ^ t l noor ujuja Tiina Lusik
Torn Molmmuga.
SAN MATEO, Pöhjä-Kälifomia
— Kui möödunud aastal meie kõi­gi
aegade parim naisujuja Evi Ko-senkranius
iloobus rekordspordist,
tekkis Kalüornias pÖÄvavalgele
uus ujumistäht. 13-aastane Tiina
Lusik purustas esimesena Piret
Kreemi nimel olnud Välis-Eesti re-kcrdi
100 m rinnuli ujumises 25:
iuunü 1977. a. Petailumas ajaga
1^60. A ^ e hiljem 19. aug/^^^^^^
a; Coneordis sai ta jagu Evi Ko-ssokr^
niuse tippajast 100 m selili
u n i s e s ajaga 1.12^. -
1. aprillil Cupertinos Far Western
Ohampionship Võistlustel ta ületas
Evi Koseakraniuse kä 100 m vabalt
ujumises ajaga 1.02,10 ning paran­das
enda mmel olnud Välis-Eesti
rekxjrdit 100 m selili ujumises (uus
rd£. 1.11,60).
TÜna Lusik sai 17. märtsil 14
aastat vanaks. Ta on pikakasvuli­ne
(174 sm), kaalub .143 naela. Tü­tarlaps
on atleetiku välünusega,
TÜna võistleb Golden Gate Aquatic
Olub värvides, müle treeneriks
, olümpiamängudel võistelnud uju-jaie
tre«8ner Tom Hohnan. Mei©
iKJor kifldujuja veedab 3—4 tundi
päevas vabast ajast vees. Sellele
vaatamata jääb tal aega üle osa­võtuks
SEES rahvatantsurühma
„Kuiläketrajad" tegevusest ja olla
eesti gaid.
TÜna Lusik on osa võtnud üle-maaümsetest
Eesti Päevadest, mit­mest
noorte (laagrist Idarannikul ja
praegu kavandab lendu Lakewoadi
eesti noorte suurlaägrisse.
Tethos ikokküvõtet sisu liikide
ošaSj on aj akirjias Ilmunud 11
luuletajalt koišku 54 luuletust.
Liskas ikahelt aiiitiikkreeka luule­tajalt
Homeroselt ja Sappholt,
kolm luuiotusitAints.Orase, tõlkes.'
VäirMvoöcmis on veel Helgi' õpiku
draimaaitiline poeem „Vümane
päev". See om mahuikas luuletus­kogu
maihit, kus eriautorite jlme
äniiab antoloogia mitjnel?:ülgsu-se.
Iluikirjandüsliku iproosa osas
on B. Filippovi ,,Muinasjutt sol­datist
ja sumiast", (kuid sinna
võib arvestada ikaV. üibopuu rei­sikirja
,>Rooma linna Mdakisa",
G. Suitsu p^sthuumse jyPäevaraa-.
naat 1919" ja G; Helbemäe „Koh-tümisestt
A. Sirguga", Mälestus-kirjiitusi
m kolmele surma läbi
lahtoiUd kirjanikule, Adsonüe,
Ruumor-Asftile j a RistMvüe.
Kirjaffiduslpolises esseistikas
on H. EÜeri „Ivar Ivaski luule
elujoo!nestik-VV. Uibopuu ,,M
meid eesiti lühiproosa areiigust",
H. Salu ,,0. W. Masing ja inim­õigused",
M. Valgemäe „Kodu-majne
draniäturigiä 1944—1976",
R. Kolk'! ,^õtteid pagulaskirja­nikust
jäta müjööst ja E. y. Sak­sa
,J>r. Jakob Hurda päritolusit".
Pikem' analüütüine esseee on
J. Kanguirilt ,iNaeni ja nutu ta­gamaadel",
nais läbib kogu aasita-käigu.
Samuti on väga huvipak­kuv
K. Inno „Ajaloolis-geograa-filirie
iilevaadie Baltikuoiüst, eriti
Eestist"; koos rohkete kaartide­ga
amnab see maailma geograafi­lise
aireaiguloo. T. Paimingult on
arutlev „EesitIus väljaspool Eestit
eeOiOleval aastakümnel", F. J . 01-
naselt „Soome viron susi ,,Lil3a-hunt*',
G. Ränkllt ,^Kustaa Vilku-na
ja soome moodne rahvajtea-dus"
kuna A. Tasika annab „Ve8l
Eesti Vabanigi presidendi ameti
ülevõtmisest 1940. aastal".
Nende kõrva! mitmeid lühe­maid
kirjutisi ja paar lühiartiklit
IdijuitavlkiiinstialaE. Lisaks kuus
arvustust aastakäigu ulatuses K.
Selle naise ihulikud võlud olid Ristikivi, A. Mägi, Ä. Lelnjärve,
jõudnud parajasti pöördepunkti, M. Jürma ja B. Kangro sulest,
kus tõmbejõud hakkab tõuke* ' .jT^ilimulla" möödunud aasta-jõuks
muuituma. v käik pakub palju huvitavat ja on
]j[chtenberg ' täiesiti vajalik meie hajM^
tuuiriühiskonnas. Oleks siiski va­jalik,
©t uoite autorite puhul>neid
ka. lühidalt tutvustatakse (see-kordseist
autoreist H. Midielson, I
P. Ilus ja H. õpik). Ka peaks ole^
ma kriitiline rubriik palju suu­rem,
sest ega siis ajakiri ei taiia
mõista anda, et teistest aasita,
jocfesul Emunud raamatuist ei
saaks midagi rääkida. Samuti tu­leks
ulatuslikumalt täita kujutav-kunstiltne
osa, ipealegi kui on ole.'
mas selliseid häid 'kirjutajaid na­gu
E. Kõks ja EeVi End. Muusi­kast
on seekord täiesti mööda
mindud, — võibolla saaks siingi
muu
ii.
midagi anda muusikasõpradele.
Mõne täiendiga oleks ajakirjal
idafcus tõeliselt kõiki kultuuriha­rusid
haarav.
„Tulimuad" on meie kultuuri­loomingu
varamujks. Öeda tuleb
hoida ja toetada, sest see on meie
ise^isva vaimuelu jäitkuv.kolle.
'.HANNES OJA
r!tÄ»Bb«S>K«.-
Austraalia NSW osariigi Little
Athletics meistrivõistkistel Syd­neys
saavutas 11-äastane eesti tü­tarlaps
Erika Seek 400 meetri eel-jooksus
oma parima aja, tulles 4..
kohale 64,4 sekundiga. Võitja aeg
oli 62^2. Lõppjooksu võitja saavu­tas
aja 62,1.
Erika Seek saayutas selles jook­sus
kõikidest kaasavõistlejaist 200
meetris esikoha. Ta püsis esimese­na
kuni 300 meetrini. Siis
sid kolm võistlejad temast.
® Pühapäeval, 6. märtsil toimus
Sydney Läti Majas Läti Teatri
Kirjanduse Osakoamä poolt Leedu
ja Eesti iseseisvuse väljakuuluta­mise
60. aasta juubeli tahi&tami-seiks
leedu ja eesti kirjandusõhtu.
Vastavalt ürituse tähendusele al­gas
õhtu sümboolse deklamatsi­ooniga
Johams Gotfrids Zeinie
„Vabadus". Leedule pühendatud
esimene osa algas Spodris Klau-vertsi
kõnega ..Leedulased ja
meie" ja vaheaja järel nieie osa
kõnega «Eestlased ja meie" lühi­kese
ülevaatega ajaloosit. Süm­boolse
tähendusega oli lõpul esi­tatud
dddamatsiooin: „Karlis
Skalbe,,Kolm Õde". •
® liOsAngelese eestlasitel avanes
12. märtsil erakordne võimalus
kuulata kaht noort lauljat Kana­dast
— Gary ja Ann^ Relyea't. Am-ne,,
neiupõlvenimega Nütme, on
eestlanna, kelle vanemad elavad
Lois Angeleses. Mõlemad noored
kunstnikud õppisid laulu ja kla­verit
Michigani ülikoolis nirig
Gary ka Toronto ülikoolis. Bari­ton
Gary Relyea on tuntud ja tun­nustatud
Kanada ooperijõüd ning
kontsertlaulja. Sopran Anne Nüt-me-
Relyea on peamiselt operetti­des
esinenud, on aga otse loodud
ooperilava jaoks nii oma era­kordselt
avara, ulatusliku liääle-naaiteirjali,
eneseväljendusliku rik­kuse,
hea hingaimisteihnika ja ko­gu
lavalise esinemise tõttu.
4 -
Minu esimese matka-etapi plaa­nis
oli testida uut kodumaad — Ka-jBdat
— metsaskaüdi seisukohalt.
Looduse suur harmoonia on ju
omamoodi leping — olendüe, kelle­le
on antud eluõigus maamunal, on
siin varutud ka ninaesine. 'Kõik
putukad, ikahepaikš^d, linnud, ka­lad
jä loomad mahuvad selle skee­mi
alla. Ainult mimeise — tsivili­satsiooni
ohver — vajab looduse ja
söögüaua vahele põlde, karjamaid,
jahuveskeid, pagareid, meiereisid,
tapamaju, õllevabrikuid • ja sadu
teisi vaheastmeida Hmä nendeta ta­valine
looduse kuningas jääb kii­resti
kõhnaks ja sureb üsna varsti.
Muidugi — on olemas üks 'teine,
paraku iišna vähearvuline liik loo-,
duse kuningaid, kes suudayad ela­da
nende vaheastmeteta. Need on
metsamehed, trapperid, prospekt»^
rid, partisanid, metsaskäudid j.t.
eritr^inguga inimesed. Nendel on
vahetu kontakt loodusega. Kui tsi­viliseeritud
maailm peaks sattuma
mingisugusesse " looduslikku- võ:
tehiš-^katastroofio-siis omavad neec
vumasena.
rohkem shansse üleelamiseks ja
moodustavad uue tugevama inim­konna
algmaterjali.
Minu 'teadmised Kanada metsa-,
ooduse- ja indiaanitarkuste alal
olid sellel esimesel telgitamisel
suhteliselt puudulikud. Ma ei osa­nud
õigupoolest isegi mitte kujut­leda,
kui palju kõike seda on uuri­tud
ja raamatusse pandud. Aga ma
mängisin oma ,,yaiia maailma"
teadmistele, tähelepanuvõimele ja
siinse looduse samasusele Euroopa
omaga, Kujundasm omale, nädala­seks
metsaeloks sundolukorrä toi-duvaruga:
2 naela leiba, 10 naela
kartuleid ja 1 nael soola.
Ma tulin väga hästi läbi sellest
nädalast. Kõhurasvad jäid veidi
õhemaks, kuid selle eest nautisin
suurepärast enesetunnet.
Kotkajärve oli 1953^ a. augustis
kalai^eeste poolt rüüstamata. Suu­red,
kuni 1-haelased bassid, nälja­sed
kui hundid, oM rahul mu pri­mitiivse
püümsega (õng, pudeli­kork
ja nailon sadulsepaniit) ja
lausa tormasid väikeste roheliste
köimade peale. Tuli ennast taltsu­tada,
et mitte ületadia lubatud püü­gi
päevanormi ega tarvidust. Gai-dilaager
sai Aihel
täie, kuid kuna nendel oli laagri-kavas
Underi luule ning mitte ka-larookimine,
siis need maeti maha.
Nõlvadel olid just valminud
põldmarjad, mustad vaarikad voi
põldmurakad — kuidas iganes neid
murakate (Rubus) perekonda kuu­luvaid
viljasid nimetada. Päikese­line
Kanada suvi küpsetas need
tublistimagusamaks, kui olid ko­dumaised
Läänemaa kiviaedade
ääres ja Hiiumaa ning Väinamere
laidude 'kruusarähai. Sel aastal olid
need jämedad nagu pöidlaotsad.
Põldrnarjade juurde kuulub ka
riietus-eeskiri: neid tohib noppida"
ja süüa^^inult pikfeades^^^^p^
Lühikeste pükste puhul on sääred
ja reied verekrümul, nagu oleksid
käinud kassilahingus.
Ja siis pähklid! — olin; sattunud
just nende valmimise päevale, sest
järgmisel ][iä8väi neid enam pole:
Koos; minuga ootas sarapuude all
ja otsas mitukünnnerid punast- Ja
vöötoravat, kelle sõünusõuu -^
„tshirr" jä „tshärr" — ma väga
hästi mõistsin, ent ometi VBIja. ei
teinud. Kunagi du kestel pole mind
nii palju sõhnatud, kui sel nädalal
Kotkajärve oravate poolt.
: Oravad käivad pähkleid kontrol­limas
juba seÜest peale, kui neid
vaevalt märkab. Jaol on nad aga
alles siis, kui pähklid on nü valmiv
nud, et kergel puudutusel pudene­vad.
Sellele cii rajatud ka minu
korjamistehnika. Ma raputasin sa­rapuid,
mi et pähkleid ja oravaid
sadas robinal. Pähklid korjasm
maast. •
Kotkajärve sarapuu oli mulle
uudiseks, mida nägin esmakord
moodustab veel pähklist üle ulatu­va
noka. Viljaümbris? küsite.
Ja- sellel rohelisel kestal on veel.
teisigi nimesid: lüdi (lüdimine on
pähklite eraldamine kestadest) —
rahvakeeles, kuupula — töaduslkus
eesti keeles ja pähkli ,,püksid" —
slängis. Kotkajärve pähkli lüdi ehk
kuupula ehk püksid ehk vüjaümb-ris
ehk kest on kaetud teravate
karvadega ja paneb pähklite lüdi-misel
näpuotsad kibelema.
Salatiks kartuli ja kalaprae
juurde nautisin hapuoblikaid ja jä-nesekapsaid,
põldmarja magustoi­dule
maitsevahelduse liS£mdiks hi-lišeid
metsvaarikaid, kalasupikis
Orujärve kassikala ja tee keetmi­seks
vaarika värsi. .
Praegune metsaskaut on' Kotka­järvel
tublisti halvemas olukorras,
kui mina olin 1953 .augustis. Kotka­järve
bassid on püütud ja mitte
asendatud, Orujärve kassücala on
naistilisel viisil „ära hirmutatud",
sarapuud ja i^ldmarjad on ras"
kesti kannatanud metsa puhasta­misel
Ma pole ühtegi pähklit
hamba-alia saanud pärast seda esi­mest
siive. Jälle seesama vana laul
—„cm lännu, igavesti mennu, ne
armsa aja anmiugi..." Kõik ma­gavad
telkides ihna kirveta padja
all.:::--^--;>-:/-^ • - "'v '
Karu on alles, kuid tä ei näita
end rahvarohkel ajal paikades, kus
see pole ette nähtud. Ettenähtud
selt. See on n-n- nokkvüjaline sara-: paüc on Algonquin Pargis. Seal tu-püu
(Corylus cornuta), müle vüja-lövad karud päise päeva ajal auto-
;wu^;„ W4.„i< pg^jj^ täielikult ja tee äärde, —
Urne Ivandi - Pargi
Eüldne tatnmetõm ~. Näioeidid |a
ettekanded noortele
L. Wahtras—Lüvaklass
Ravimtaimed, 250 retsepti
Enn Nõu — Vastavett
Anna Ahmatova ~ Marie üader Eogkrleni
H. Michelson Skawtlikttl Äeel
H-MlchelsoQ — Noorsootöö rada^^^
H. Michelsön - r iSesti r a d aM ^
Eduard Krants — Lumeliitlased (luuletuskogi)
Eona Laaman — Mis need sipelgffl<ä
(luuletuskogu)
Estonial OlficialGiHidev '
Paul Laan — Mõttelend — PUte Ja pecgslttoä
Karin Saarsen — Lohengrini lal komini
Herbert Salu
Triinu" üksifaiambreid
A. Kub ja 7 - Kadtmad kodad
E. Uustalu ja B. Moora
426ik.-f 64 ^k. fotosid ^ ^
Leho Lumist©—• Alamuse Amdros —
Une jutustas kirjanik Oskar LutsiM
L. Lumiste — Atlandi aknal
L. Lumiste Kiüad p l as
A. Vomm — Eistsõnad I
A. V o m m - Ristsõnad E
A. Vomm - Ristsõnad ra
A. Vomm — Ristsõnad
Aats Voiam — Minn Mng (luuletuslojgE)
K. Eerme — Smnd laevad ja elavad
K. Eerme —
S: Ekbaum — Äjatar (luuletuskogu)
J Pitka - Rajusõlmed
Ä. Käbin - Vaim ja mnid
Urve Karuks - Eodakonduf (luuleuiskogu)
H. Oja — Kopntnsed eneses (luuletuskogu)
H. Oja>~Tiismete piardel; (toialetuskogw)
SS •
s.- - 39
15
2.50 15
5.- 40
zm 35
m ,
35
• \n
: 15
5.- ^
s.~
•40:
25
. 4 3 ,.
1.5®
2 . - :
15
:m.
' 2 5 -
20
«JA
3.68 ,.
2.ie
W
§5
40
40
40
2.50 20
235 20
2.25 20
2.25 • 20.
20r- 40
15
40
4.-«.
4 ^
SO
30
8.80 40
.40
8.-
1.5©- •
20
25
2.7B 25
Kalevipoeg —.õppe- Ja tööraamat lastel©'
^ e t a mind Ingema I (Õpp^ ja tööraamat
eelkooUealistele lastele värvitrükk
õpeta mind ingema n -~ õppe- ja töörasmaS
eelkooliealistele lastele värvitrükis) '
Eesti Ikeele HailntustiS: I ^ ^
2.1
bKD
MUST KÄRU. - BLAGK .
BEAR - URSUS: AMERI- • ;
CANUS: .;
Kaks meetrit pikk ja üks
meeter kõrge kuhi 200 kg kaa­luv
imetaja. Elab kogu PÕhja-
Ameerika metsapiirkondades,
normaalne eluiga 25 aastat.
Pikk karv must, pruun või
kaneelivärvi. Tallul-kõndija.
Ei ole ohtl& inimestele^ kuid
kohtamisel mitte usaldada,
eriti poegadega emalooma.
Paaritab juunis ja sünnitab
7 kuud hiljem taiveune ajal
1-4 poega. Pojad on sündides
pimedad ja kaaluvad ainult
6 untsi. Oteivad instüiktüvselt
ema Icarvade seest nisad ja
puhkavad nende otsas kuni
taiveune lõpuni. Emakaru
sünnitab igal teisel aastal.
Toit: • kala, lüia, puuviljad,
marjad, aedviljad, meedistoi-duks
mesi. Nuumab end tai­veune
jaoks. Talvepesa kui­vas
kohas ituuilemurru juurte
või kännu all koopas. Häälit­sus:
norin, ^norskamine ja
huulte matsutämme. Ronib ja
ujub hästi.
Y Harvadel juhtudel kahjulik
koduloomade ründajana, ka­sulik
naha-, liha- ja jahispor-diloomanä^^
iceldib turistidele
ja looma-aias, õpib lihtsamaid
trikke ja on väga uudishihiu-
\ eest viis karu kanuuretkel olevate
; Lembitu .poiste telgist kõikide nä-
' hes terve pätsi eesti leiba.
maiustusi, öörajal ja vara-hommi-kul
külastavad nad metsa-asulate
prügünägesid ja vahest hirmuta-pargis.
Paari aasta
ön karu nähtud ai­nult
ühel koJTal. Kadunud teks-iilkunstnikusit
tohtoriprouä Eha
valmistas parajasti oma kolmele
pojale lõunasööki. Poisid olid koos
suure valge siberi koera Royga
metsas hulkumas. Ä i k r õ M^
köögi võrk-ukse taga — seal seisis
suur must karu tagajalgadel ja
vaatas sisse. Vaatas •— vaatas —
ja pidas paremaks Võssa sörkida.
Saatus vältis kohtamise koeraga ja
säästis šeilegä koera elu. Karu ja
koera duell — ükskõik kui v ^ v a
:a on itegemist—- on eba­võrdne.
Poolteise-tollised küüned,
millega karu ronib puu otsa või
kaevab tõukusid, tõmbavad koera
ühe käpalöögiga ribadeks. N.n. ka-rukoerte
treeningusse kuulub oskus
parajas kauguses seista.
Kotkajärvel on siiski oma karu,
kes paika külastab järjekindlalt.
Normaalselt on ühe karu tegevus-pürkonnaks
kuni 50 kilomeetrit. On
põhjust cde^ada, et Kotkajam ta­ga
rabas oii ühel karul talveune-pesa,
nagu sellest laulab ka üks
lumelaagri laüi. Kord tegid poisid
suuskadel maastikumänguks isegi
karujaliti. üks onu luges seda le­hest,
võttis tõsiselt ja noomis pois­se
ajalehes.
Igal ke\^adel jalutab Kotkajärve
karu oma pibkonna läbi, teostab
ülevaatust ja paneb maha „piiri-
ADl
Room 191
Toronl
Postiaadrj
Önt. (B
Tl
24-tundi
JOHI
Chaj
55Unil
Tor(
®üh€
holmis el^
vin Püt
teaduse
paga. Ni
Washingtc
mis kestii
dr. E. Püt
seoses te|
raamatui
Pütsep Sl
projektic
• Tekn.
kutsutud
dama ühti
mai „Rönj
konnad j|
neertminel
poosioni
gali Radi(j
ditsüni tJl
Tervishoii]
roopa
tugali T(
tuudiga.
VÄI
\ -•-
QueeNiT
i , • „Vaba 1
taliJ
TOIIVJ
1 ava|
i reed
TeJefonil
1 ' Toüneta
väljaspd
S • Kar
Had n • •
•m
Kuulu
m ' nädala w esmasp
nädala i
.1 : . map.
H ^
1: •
on tas
i
* - 3
Kl
Üks toll j
esikülje
tagakülj
KUI
7. Vabal
135
Telefj
Postil
Stn.
. Taliti
Helmi
2. Blrs.
149
Willoj
TelefJ
varn
; -/hr