Vaba eestlane , May 2, 1978

              I
1.
Nr. 33 Nr. 23 VABA EESTLANE l, 2. mail 1978— , May 2, 1978 Lk. 7
sseBäaoBBsasaasaiB
Hind Saatekulu
2.50
3.-
2Ä>
2.50
5.~
3.50
3,-
4.30
9.-
3.-
3. ~
5.-
5.--
A&i
1.50
4. -
2.-
1.50
14.^
6.65
2.1C
5.30
2.50
2.25
2.25
2.25
20.-
1.50
4.-
4,~
m
0.-—
1.50
2.75
35
W
15
40
35
35
35
35
]5
15
40
25
15
20
S5
40
40
40
20
20
20
2r
40
IS
40
30
30
40
.40
20
25
25
2.50
3.-
4—
2.25
m
40
kanuuretkel olevate
e telgist kõikide nä-eesti
leiba.
on karu nähtud ai-
.al. Kadunud teks-
, tohteriproua Eha
ajasti oma kolmele
öki. Poisid olid koos
iberi koera Royga
as. Äkki krõbistati
e taga — seaJ seisis
ru tagajalgadel ja
'aatas — vaatas —
aks yõssa sörkida,
ohtamise koeraga ja
koera elu ,Karu ja:
ükskõik kui vahva
'gemist ~ pn eba-eise-
toUised küüned,
'onib puu otsa või
id, tõmbavad koera
'a ribadeks. N.n: ka­ugusse
kuulub oskus
es seista.. .
on siiski oma karu,
iastab järjekindlalt.
ühe karu tegev^js-ni
50 kilomeetrit. On
et Kotkajärve ta-iiel
karal talveune-
1 lest.laulab ka üks
. 'Kord tegid poisid .
stikumängukj isegi
onu luges seda le-iselt
ja noomis pols-jalutab
Kotkajäi-ve
konni läbi, teostab
)aneb maha „piir..
(.Järgneb)
I .1
t
•Il
.••J
4
-Il
ÄDVÕRAADI
• ADVOKMT-NOTAR
BoüHi 1912, Royal Tlnsi Tower.
Toronto DominioH Cemtre
Postiaadress: P.O. 32&, Torpntc
öiit. (Bay .& Kng) M5K I K '
Telefon: 1869-1777
24-rjndi telefoni valyetesnistus
Cbartered Accotmtant
55 Uüiversity Ave., Ste. 600
Tortmto, Ont. M5j:2H7
TeL 862-7115
© Ühendriikides viibisid Stok-holmis
elunevad arhitekt dr. Er­vin
Pütsep koos poja, majandus-readiise
üliõpilase PeeWr Pütse-paga'.
Nad külastasid New Yorki,
Washingtoni ja teisi kohti. Reis,
mis kestis nädalapäevad, toimus
dr. S. Pütsepa tööülesandeis j ^ ka
seoses temalt ilrriuva erialase
raamatuga. Rootsis, on dr. E.
Pütsep saanud. eriti, tuntuks oana
projektidega haiglate alat.
® Tekn. dr. Ervin .Pütsep^ ^ on.
kutsutud mai lõpul Lissaboni: pi-dama
üht võtme-ettekannet .tee­mal
-.Röntgen-diagnostilised ; osa­konnad
ja kaasaegne haigläpla-neerimine".
Rah\Tisvahelise s.üm-poosioni
korraldajaks, on Portu­gali
Radioloogia ja Nükleäarme-ditsüni.
ühing koostöös Maailma
Tervishoiu Organisatsiooni Eu­roopa
Radioloogia Lüdu ja Por­tugali
Teadüslikk Uurimise Insti­tuudiga.
: ' .
.'..'.V,—V .-^^Ä^JWJi
Torontos Vana Andrese kirikiistä^^ seltskondlik saal
kohvilauas Istuvate koguduse liikmetega. KoiDsviibimišel esinesid
4ajad*' O M KopviMemi juhatusel.
kogiiduse aastapäeva tähistamise koosviibiniisel tJhedates ridades
külalistena Hamiltoni Eesti Seltsi Segakoor ja: noortekoor ,»Hell(&-
Foto: J. Kreilis
ST"
—1
Ci.
N
. RlCHMOf^D ST, W;.
„Vaba Eestlase" toimetuse Ja
talituse asukoha plaan
' , : f OliVIETUS JA-TALITUS,:.
avatud esma^späevast
reedeni kella 9—4-ai. '
.Telefonid:. toimetus 364-7521
talitus 364-7675
Toimetajad kodus
väljaspool tööaega:
Karl Arro: 766-2057
Hannes Oja 481-5316
Kuulutusi võetakse vastu:
nädala esimesse ajaleisfce kuni
esmašp.homm. (kella 11-m ja
nädala teise.ajalehte kuni koi-*
map. homiü. kella 11-ni.
KUULUTAMINE ' •
VABA-EESTLASES; ;. ;
on tasuv ajalehe laialdase
leviku tõvtu. :
Kanlutuste hinnad:
üks toll iihel veeniJr - - $3.25
esiküljel ^ — . - ^ i ^ $3.75
tagaküljel : J - - - - - - $3.50
K U U L U T U S r VÕTAVAD,
:'• V: .^VAISTU: ^.^^ .
7. Vaba Eestlase talitus
13nTecumseth Street i
Telefon 364-7675
7 Postiaadress: Box,70, '
Stn.G, Toronto 3^: Ont. •
• Talitus väljaspool tööae.ga:
Helmi Liivandi 251-r
•i. Mrs. Leida Märiey
149 Bishop Ave.
Willüwdale, Ont.
: Telefon: 223-0080
Rootsi välisminisiteeriiuri teatas i
pärast seda, et ^|lootsi pole loo­bunud
katsest Agäpqvide pere­konda
ühendada. Agapovi juh­tum
tuuakse esile uuesti diplo­maatilistel
läbirääkimistel ja pe­rekonna
ühendamisetks töötataik-se
praegu intensiivselt, öeldi vä-lisministeeriiiimi
ametnike poolt.
Ometi on rootslased olnud väga-napisõnalised
rootslaste Soome
seiklust. kommenteerides. Rootsi
ja N.. Liidu vahelisi suhteid on
halvendanud 1977. a. kevadel joh-tunud
lennükihõivamine, mille
lõpplahendust N. Liit peab.rah-
Anisvahelise seaduse vastaseks.
Agapovi eest rääkis ka Eoots!
endine peaminister O. Pähhe
kui ta N. Liidus käies kohtus
peaministri Kossõginiga. -
Rootsi tõi selle juhtumi esile ka
hüjuti Belgradis lõppenud kon^
verentsil. Tulemusi pole sellel
siiski olnud,
V. Agäpov hüppas ara Helsing-borgi
sadamas ajikruš seisvalt
laevalt, kus ta töötas masinainse-nerina.
Põgenemine oli ta oma:
jutu kohaselt ©ksitus. Ta oli ol­nud
sõpradega liimaž pidutsemas,
aga teistest eemale eksinud ja
tulnud laevale hiljem kui teised.
Teda süüdistati laeval kohe ära-hüppamise
kavatsuste pära§t ja
ta pass võeti ära. Hirmununa pa­lus
tä polütilist varjupaika Root­sis.
Nii on ta, oma jutustus. Ka-lingradi
lähedale Moskvasse jäid
ta 39-aa&tane abikaasa Ludmilla,
13-aastane tütar Lilia j a Bö-aasta-ne
ema Äntioniä, kes pn'palunud
luba Rootsi asumiseks. Seda pole
aga lübaifcud.
1974. a,. lõpul äratas V, Aga-pov
tähelepanu kui ta ähvardas
end tappa N. Liidu saatkonna ees
Stokholmis, kui perekonda ei las­ta
tema juurde. Saatkonnas võeti
siis palve vastu, aga aastate jook­sul
'pole ikka veel vastust tulnud.
Selle: järel Agapovi naine tegi ene­setapu
'katse N. Liidus, Y
Ametlikuks väljalaskmise keela­mise
põhjusena on N, Liidu ame­tivõimud
mäihinud, ©t Ludmilla
Agappv töötas varem ohutusinse-nerina
maailmaruumitööstuses ja
et tal on suuri teadmisi N. Liidu
sellealalisest tehnikast. Seal val-laiida;
ti ta oma kohalt pool aas^
tat pärasl mehe ära hüppamist.
Agapovi perekond on muulgi
viisil sattunud N.: Liidus raskusiš-še..
' -
Ludmilla Ägapov kirjutas aas­tal
1975 Rootsi p.eam!nistrile
Ölof Palmele, Ims ta palus abi
ja ütles, et pere on Talentini
ärahiippamise järel sattunud
raskete «sotsiaalsete ja niajan-
• duslike snrutiste'* M a . . : '
Samal aijal Agapovi ema "haiges­tus
raskesiti näijasitreigi tõttu. .:
' Agapoy ja kaiks šaatuskaaslast
'katsuvad nüüd;kokku. saada N.
Liidu presidendi Leonid :Brezhhe-yigä,
kui \'iimane külastab Läähe-
Saksamaad. Tal Qn oma advokaat,
\ kes on, pidevalt osintamid H.elsin-gi
koltkuleppele perekondade^
ühendamise asjus.
: anname loo kohta
Moskvast saabunud versiooni.
MOSKVA — Ludmilla Agapov,
tema 14-aastane tütar ja 68-aast^
ne ämm tegid neli pikka ja vä­sitavat
reisi oma kodudest Mosk­va,
lähedalt Käkisalme jumede
olevale järve jääle. Neli korda
nad ootasid külmas ilmas lennu­kit,
mis pidi neid Rootsi: viima.:
Kuid nad pole kordagi näinud
lennukit viimasel korral hi­linesid
nad koklmlepitud koh­tumisele
ainult paari tünn! võr-
Seda rääkis Ludmilla Agapoy
ise Moskvas peetud pressiyastu-võtul.
Eelmised katsed perekop-.
na: salaja/Rootsi- viimiselis'tehti;
11. 12. ning siis jälle 19. mä-rtsil.
Iga kord saabusid nad Käkisalme
lähedale j arve j ääle ootele, aga
lennuk ei tulnud. Viimasel korral
saabusid nad järve rannale liiga
hilja, pealegi oli jää juba sulamas
ja-ranna:! oli vett
Ludmilla Agapov saabus . tagasi
koju tütre ja ämmaga. Keegi
neist' ei olnud politsei poolt üle
kuulatud, kuid'nad said oma hi­linemisest
teada välismaist raa­diot
' kuulates. Ludihüia Agapov
ütles,; et möödunud kevadel sel­gus
talle, et ainus võimalus oma
pere kokku saamiseks on lennu­teel
põgenemine. Kui mees käes­oleval
aasta alguses tegi ettepane­ku
põgenemisel?s, siis ei kahelnud
ta hetketki, et: ka tlitar ja ämm
on kohe valmis selle ettepaneku­ga.-;:.'
: ;.':.; •
Ludmilla tegi kümnel, korral
üurimisreisi väiksele järvele um­bes
20 km kaugusel Soome pii­rist.
Ta ise oli valinud Käkisalme
läheda! asuva järve nende kohta-,
mispaigana. Pürkond oli hoolil^alt
valvatud piirisektor kuhu pääse­miseks
on vaja eriluba. KäkiSal-.
meni pääseb vabalt, aga sealt
ed.asi qn vaja eriluba või timnis-tus,
et elatakse selles piirkon­nas.
Ludmilla Agapovil ei olnud
kumbagi. Sellest hoolimata õh-nestus
tal pileti -ostmine ja reisi
jätkamine liinibussis. Ludmilla
Agapov ütles ,;eit sellest oli olnud
küllalt, kui ta oli öelnud, et tal
on sinna sõiduks eriluba. :;
Kui esimesel korral katsuti pa­geda
11. märtsil/ siis jäi lennuk
tulemata, samuti oli lugu järgmi­sel
pä.^val kui j arvele: jiõüti. E i ol­nud;
teada, mis oli juhtunud. 19.
märtsil tehti kolmais põgenemise
katse. (Kuid ka siis 'ei saabunud
leimuk. Kuid sel korral piirivalve
pidas naised kinni, kui nad läk­sid
tagasi liinibussi peatusse.
Sõdurid siiski rahuldusid näls-
.te seletusega ja.,, neid-. lasti eda-
-:si^resida. •
Selle järele elaiti pidevas pin­ges.
LudmiUä mees tegi ettepane­ku
uueks põgenemiselis .1. april-ül.
Ludmilla oli sellele alul vastu,
kuna eelmised ootamised olid ol­nud-
iüga väsitavad. ;• Teiseks kars­tis:
ta, et ilmade soojenemisega
sulavad ka järved. Kuid lõpuks
ta siiski nõustus.
Kuna laupäev oli koolilastele
vaba päev, siis olid rongid õpilasi
täis ja nad ei saanud õigeaegselt
omale püeteid. Selle tõttu hiline-ti
ka liinibussile, nüllegä oleks õi­geiks
ajaks kohale jõutud. Laupäe­va
L aprilli vastu oleva öö nad
veetsid Käkisalme raudteejaamas.
Kokkusaamise aj aks oli kokku­lepitud
kella 7.00—7.30 hommikul,
kuid; naised., jõudsid jääle alles
kella üheksa- paiku. ;Lennuk oli
juba lahkunud ja jää oli sulamas.
Järgmisel kolmapäeval 5. april­lil
kuulis Ludmilla välismaisest
raadiost, .et ta põgenemiskaitse on
saanud maailmas teatavaks.
Selle järel kaks KGB meest
käisid teda üle kuulamas, kes
soovisid näha ta passi.
Ludmilla.kurtis ka, et tal ei ole
rhingit tööd. Ja kui ta ei saa oma­le
kindlait -töökohta maikuuks,
siis satub, ta kohtu alla. Põgene­mise
katsest siiski sõnagi ei lau­sutud.
Ludmilla oli töötanud vii­mati
toalettide . puhastajana
Moskva maaalusel raudteel, kuid
1976. a. novembris vallandati ta
ka sellelt kohalt. Kuna N. Liidus
on töösundus, sus võidakse'_ teda
süüdistada tööpõlgamises, mida
sageli on kasutatud poliitiliste
isikute vastu.'
; Reedel, 7. aprillil oli küsimus
ka Soome parlamendis, kus küsi­ti,
kas parlament kavatsieb. mida­gi
teha Agapovi perekonna ühen­damiseks
Euroopa JülgeolekU-konverentsi
kokkuleppe kohaselt.
Jüiipäevaks lõppes:Eesti Skau­tide
Malev; Kanadas igaaastane
salgavõistlus, mis seekord oli ka-hekümneteine.
See on maleva suu^
rim üritus talveperioodil, mille si­hiks
kirjateel sõprust luua; maleva
üksuste vahel sõbralikus võistlus­vormis.
Seekord läks salgavõistlus
koguni üle riigipiiri ühendriikides­se.
Nimelt oli Kanada maleva pois­tel
ülesandeks tutvustada oma sal­ku
kirjateel USA eesti skautidele.
Selleks saatsid kõik võistlusest
osavõtvad 14 salka oma tööd (mil-lede
valik ja teema olid salga ot­sustada)
skm; Randu Kaselaanele,
kes oli: Kanada maleva, salga võist­luse
hindajaks tJhendriiges. Et
saada suurenla hulga skaut juhtide
arvamusi toimus: võistlustööde hin­damine
aprillil Järyemetsal (en­dine
Läkewood) asetleidnud maaü-malaager
„KogU3a II" juhtkonna
koosolekul. Selle kohaselt tuli esi­mesele
kohale ja võitis igavesti
rändava auhinna „Põhjakotka*' li­pu
üheks ~ aastaks 'skautüksuse
Lembitu - Malev" Ammuküttide
rühma Rebase salk koosseisus:
sälgajuhfErik Runge, abijuht Ric-ky
Paju, sa^a liikmed: Robert
Sermat, Erik Konze, Peter Šom-mer,
Leonard Abe ja Erik Tall­meister.
„Põhjafcotka" lipp koos Vastava­te;
hõbeplaatidega jä diplomiga iga­le
salga liikmele anti poistele üle
Torontos toünunud jüripäeva pa­raadil.
Teisele kohale tuli Toronto Kale­vi
lipkonnaYamiiola rühma Tasu­ja
salk. Kolmandale kohale Toron-
Juubiiar on üks meie keskealiste
.generatsiooni agaramaid võitlejaid
eestluse Vüjelemise ja valisvõitlti-se
alal. Esmakordselt iMavalgust
nägi ta 4. maü i928. a. Tartus. Lõ­petas
Rakvere III algkooh, kust
siirdus Tartu poeglaste gmnnaasiu-mi
ja hiljem Hugo Treffneri güm­naasiumi,
mille katkestas sõjaväe­teenistuse
kutse. 1944. a. sügisel
siirdus ta Saksamaale lennuväe
abiteenistuse ridades. '
Saksamaal lõpetas MeurniiLige-ni
eesti giimnaasiumi cum laude 1948.
aastal. 1948-49 töötas ta. IBO bü­roo
jõuna, lõpupoole Kanada välja:
rännu osakonna juhatajana.
üSA-sse maabudes juuli^ 1949. a.
alustas ta õpinguid Mississippi- Sta­te
Gollege põllumajandusteadus­konnas,
mille ta lõpetas 1952^ a.
B.S. kraadiga cum laude. Järgne­valt
töötas ta Purina loomatoidu
kompaniis ja USA suurima detek­tiiv
kompanii Wallmark Sendces
juures, viimasel aastal Buffalo bü­roo
juhatajana. 1958. ä. jätkas t<?
õpmguid Comelli ülikoolis, mille
lõpetas 1962. a. loomaarstiteaduse
doktori; ki'äadiga. 1962^4 töötas
praktikandina ^ Plainfield, N.J. loo-mahaiglas
ning 1964. a. ostis omale
Bernardsville Animal Hö^itali. Ta
on kohaliku linna tervishoiu nõu­kogu
liige ja praegune president,
hing 14 aastat kohaliku Rotary Klu­bi
Hige, olles 1973—74 klubi presi­dent.
Tä nimi on ,,Who's Who in
the East" raamatus. USA sisepolii­tikas
ta oh tegev Goldwateri ja Ro-näld
Reagani valimiskampaaniates
ning on praegu Consei-vative Gau-cus
viienda distrikti direktor. ; i
Oh 6. ERKU esinduskogu juhatu­se
liige, IV Põhja Ameerika Eesti
Päevade, abiesimees, N.Y.: Eesti
Meeskoori: esimees kaks aastat.
VäHsvõitluse alal ta oli ERKü Vä­lisvõitluse
toimkonna koordinaator.
.1959. aastal ta afeiellus
Pärnaga; ning abielupaaril on kaks
poega. Akadeemiliselt tä kuulub
EüS-i perrev , '
Oma pingelise ja aeganõudva too
kõrval on ta alati leidnud aega toe­tada
ja õhutada eestluse viljele­mist;
ning võitlust eestluse eluõi­guste
eest,
^VICTOR V. VINKMAN V
•to Kalevi-lipkomiaVii'u rühma
Karu salk;
Nagu salgavõistluse kanadapoo!-
ne korralda ja.skm, Ervin Aleve üt­leb,
see oli esmakordne juhus, kus
võistlus muutus rahvusvaheli­seks".
Võimalik, et sellest oli tijo-gitud
ka suurearvuline salkade osa­võtt:
kõik malevas tegutsevad sal­gad.-
EELK Connecticuti Koguduse
õpetaja Aleksander AbeT lahkus
elavate hulgast südamerabanduse
tagajärjel 1971., a. sügisel, olles
veel täis energiat ja tööindu. Möö­dunud
varasuvel järgnes talle abi­kaasa
Ella, kes töötas viimastel
aastatel koguduse sekretärina. Neil
asjaoliidel asus suur osa; koguduse
kirjavahetust,, dokumente ja är-hiivmaterjäle
Abelite kodus. ;
Kui nüüd kõige, selle materjali
korjamisele ja korraldamisele asu­ti,
avastati üllatusena muude; pa­berite
hülgas jutluštekogu käsikiri,
mille õpetaja A. Abel oli koostanud
piidade aastate jooksul ja missu­guse
olemasolust ei olnud kellelgi
aimu. Et kadunud õpetaja oma
jutlusi kantslis; kunagi niaha ei
lugenud, isegi mitte konspekti ei
tarvitanud, jääb ainult järeldada,
et jutlustekõgu kirjutamine oli
mõeldud nende trükis avaldami­seks.;
EELK Connecticuti Koguduse
ringides on kõneldud palju avasta­tud
käsikirjast' ja enamiku arvamh
he kaldub sellele, 'et arvesse võt­tes;
Ä. Abeli tegevust nü kiriklikul'
kui -ka, rahvusiikul tööpõllul, cn
järele jäänute kohustus kadunu vas­tu;
tema; aästatspMune unistus
täide viia ja poolelijäänud elutöö
lõpetada sellega, et avaldada pos-tuumselt„
A. Abeai jutluste kogu". !
Peakontor: 21-^5 Medulla Ave. Toronto 18, Ost
Laod: Toronto, Montreal i
27 ÄRI: Toronto, Ottawa, Kitchener, Waterloo, Burlingbaaj
Hamilton, St. Catharines-MississaugajL^^^ '
Oshawa, Pickenng
m