Vaba eestlane , January 27, 1977

              Nr. 7
V£iti'77
\ärske presideüt
ittus kohe pbliiti-
[e puhangute küü-lesimese
otsusena
osalise amnestia
jooksikutele. P r e -
ji amnestia andmi-
(suse, kuna andes­tatud,
kes mobili-ile
hoidsid ja vä-äid,
kuna armu ei
[ksikutele, kes olid
[õetud ja siis jook-
[ma otsusega õieti
t kuna ühest. küI
teda teravalt so­igud
ja paljud po
Inisid, et president
|umoega rahva ja
alla, kuna teisest
[id teda välismaa
fjaväejooksikud ja
jleidsid, et presi
jäänud poolele tet-jud
kõigUe Tietna-
^hoidjatele amnes
Kus on kahtlemata
[aalne ja selle üni-latuseni
vaielda,
kohast lähtudes on
väärtusega ning
arvestades ba-kõikuval
alusel.
Isikute seisükohta-siis
tulevikus on
iga raske sõda pi-
Imobiliseeritu võib
fse poolt algatatud
le põhimõttelisel!
ISamuti on rask?'.
Eihe on sõjaväest
)duri ja mobilisat-
)idja vahel — miks
Iš süüdi ja teine
Jhiliselt on mõle-sõjaväejooksikud
ustusest kõrvale
jääb kahtlemata
Ameerikas kum-
|-eal juures ei saa
leeriklaste võitlus-
-enlasele vastu as-
• ei ajal tunduvalt
„New York T i -
)ondent Cyrus L.
Idas hiljuti, et, NA-
1 1949. aastal oli 5i)
Iriklastest valmis
lünnaku vastu Jää­tuid
nüüd on seda
• ainult 37 protsenti
I Ning Sulzberger
llakooniliselt: ,,Ühel
fette aeg, kus ei ole
produtseerida uusi
I iidu enam inimesi,
|id endakaitseks kät-lergeri
statistikat ja
be võtta, siis vÖib
psident Carteri am-lontroversiaalne
ja
lus kuna timdub, et
Irahva enamus on
võitlustahte ja asub
la. .
(Jäi^ lk. 3)
u
m
I
li
i
0
1
1
i
Nr. 7
VALVEARST
N Ä D A L A L Õ P U L
>. j a 30. Jaan. on valvearstiks
. BiMsm, tel. 532-9863.
f Sro aoakiri toob teateid k a
miA oma lükinelst, kes siirduvad
?^ofiioBfle. Viimases nuanbris k i r -
•JBtetekse kauaaegsest meresõit-
K a r l Qlmaiüst, kes 65-aas-ta^
fes saamisel sürdus puhke^
paügalfl. T a lutus Slü-ga 1946. ä.
j a eiiOb praegu Baltmioi«s. K.
Oiman elas varemalt New Yor-gö^
õues tuntud meheks Eesti
Säadas j a kuuludes silnseisse eesti
TOETAGE MEIE
mBADUSVõlTlUSt
oma panusegci
IKN-ui@ iCancidas
d58 Broadvlew Ave.,
Toronto 6, Ost.
ESI» MUTUAL FÜND, LTD.
hinda reedel, 21. jaan. $4.86
18 King St. E . Süite 207
Toronto, BI5C 1C4
TeSefon päeval ^-1131
Qhtul 925-6812
Eesti kunstipärandi registreerimi­se
Idioi on saadaval, palume he­listada
ja küsida.
EESTI KUNSTIDE KESKUS.:
86 Ellis Park Rd.
Toronto, Ont M6S 2V5
Tel. 766^203
KÕIKIDEKS
KINDLUSTUSTEKS
. "INSURANCE" •
•1482 Bathurst St., 4 kord
(Bathurst-St. Clair)
Telefon kontoris 653-7815 Ja
653-7816
Insurance
Agency
KIMöLöS^rUSED-
1 2.3 WESTMORE Dr.,'Süite 200
RexdaJe, Ont. M9V 3Y7
Tel. 74^-4622
¥ Ä B Ä ^JSTIiAMS neljapäeval/27. jaanuaril 19?^^ i Lk. 3
Põhjalik, beeig lyteri Wriky 0liik@rra
Pühapäeva õhtul toimus Peetri kirikus kogiaduse naisringi korraMuser köss^ ,
Saalitäis rahvast kuulasid V ; Kangro p õ h j ^ ^ olukorr^t ^
Eestis. Sellele järgnes K. A. Lehela poolt tehtnd film Baltimore Esto 76-st, mille lõppu oB lisatud
ka enne JõulupüM totounud ,^öotuse" koorijuhi Katrin Kuuskne laulatus Ja pulmapidu.
Partei Ja valitsus© asutused hale konsistoorium, aga loa W -
soodustairad feõSke, iaiils kiriku l ^ ^ s ^ a b nn. usuasjade v x ^ ^
õhtu avas koguduse naisringi
esinaine M . Purje, misijärgi V.
Kangro, kes on New Yorgi Paulu­se
koguduse esimees j a kultuu­ritegelane,
andis üksikasjaliku
lilevaaite kodumaal oieyaist k i r i ­kuist,
nende oüulkorrasft; j a vai­mulike
tööst.
Ta Iseloomustas olukorda lau­sega,
et kodmnaal on sund su­letud,
kusia kiriku olukord oa
üldiselt palju raskem ku! sedsi
arvatakse.
Kima N. Liit kuulub kiržkuit©
maailmaliitu, on seal nende esin-dajaks.
üks K G B kindral. Kiriku­te
maaslmalüt aga toetab piBegii
geriljade tegevust Aarikas.
Puudutades kirlkuite vabadust,
mida põhiseadus itagavait, üäes
ta, et see on paberlik j a väga pii-ratud.
iCiriku varandused kuulu­vad
riigile, samuti kirikute sisus-tus,
isegi raiia tuleb hoida riigi­pangas.
Kuigi luteri kirik ei d e
avalükuK opositsioonis valitsus­võimuga,
on kommunistiSku par­tei"
funkitslonärid oma aruannetes
rõhutanud, et usk takistab kcon-munistilikkü
ülesehitustööd ja k i ­rik
on rahvusliku elu pesaks, .
elu takistaks, kutsudes esile se­gaduste
tekitamise kirikuteenis­tusel
kuni avalike mõnätoSste-
Ka kontrolljtaifcse õpeitajate tege­vust,
tjMi stenografeerifcakse nen­de
jutlusi kontrotöimise mõttes.
Kirikul ei ole liikmeid ega liik.
mepmksu ja raha tuleb kokku
annetustž^. 1975/76. cli Eestis
umlies 2ŠO.OO0 luiterlajSt. (iEesti
vabariigi ajal oli umbes 850.000
luterlast). Need jagunevad 145-
sse kogudusse, k i s teenijaiks pii
möödunud detsembris 93 õpe-tajat.
Õpetajat© ^n? on piöeyalt ks^
lianenud. K u ! 1958. a. oli veel
122 õpetajat koguduste teenis­tuses,
siis möödunud aasta lõ­puks
see
Selleduüres tuleb mc-ael õpetajal
teenida kuni viit kogudust. Juur­dekasv
on väike, praegu õpib
kaugõppe korras instituudi nime
kandvas õppeasutuses, mis on si-suliselt
ainult eksamikomisjon,
26 õpilast. Nad käivad kord kuus
eksamil.- Õpetajad määrab tööko-
Jumalateenistusest osavõtJt c j i Ül.
diselt rahuldav, maal suurem k u i
linnades. On täheiepanday, et
noored on hakanud kirikust ee-inaile
jääma.
Küll katsutakse kirikuelu tra-džtjsioone
asendada Bhnalike toa-dega;
nii toimuvad ristimised,
leeriskäimine,, abieHumine ja ma-tus
kõik ilma kirikuta.
lipuks ta märkis veel, et need
hauaplatsid, mis on olnud 15
siastat
Pärast kohv! joomist järgnes
teise osana filmiõhtu, kus K . A.
Lehela näitas cama filmikaamera­ga
jäädvustaitud suviseid sünd­musi
Bailitünores toimunud Eesti
Päevadel. Need haarasid laulupi­du,
valguspidu j a rongkäiku liing
OÜ jäädvustatud mitmeid meelde­jäänud
momente, mis uuesti
need toredad päevad lähedale
tõi.
Lõpuks näidati veel hiljutisi
Kaitrin Kuuskne pulmi j a sellele
järgnevat pulmapidu. Siis ütles
lõpu- ja tänusõnu koguduse esi­mees
K. A. Kadak.
VANCOÜVER (VE) — The Hon. Walter S. Owen, Q. C ,
LL.D., Briti Kolumbia leitnant-kuberner on teatanud, et ta mee­leldi
aktsepteerib aupatrooni
Eesti Päevadel Vancouveris.
• koliustused Lääneramüku XIII
Ta on teatanud L. E . P. Peako­mitee
esimees Boris Tesnovlle, et
ta oma traditsioonilise aiapeo
tõttu Victorias ei saa kõigist üri­tusist
osa võtta, kuid tuleb kind­lasti
koos abikaasaga 11. juulil
Vancouverisse, et kaasa elada
avaaktusele ja kontsert-jumala^
teenistusele.
Kositmentacsnd
(Algus lk. 2)
Kanada konservatüvide partel
üGor juht Joe Clark ei räägi palju
oma kavatsustest, päevakon*al ole*
vate riiklike poliitiliste ja majan­duslike
probleemide lahendamisest
6ga ähvardavast Quebeci katast­roofist.
Ta peab nähtavasti väga
lugn vanarahva tarkusest, mis kin­nitab,
et vaikimine kuld ning elu
näitafe, et selle teooria järele käi­mine
on praegusel momendil Ka­nada
poliitilises elus väga kasulik,
kuna Ciarki aktsiad pidevalt tõuse­vad
ja peaminister Trudeaul lan­gevad-
.
Joe Öark satub siiski vaheteva-
M oma koosolekutel niivõrd rist-küsimuste
alla, et ta on sunnitud
oma kavatsustest rääkima. Nii
poetas ta hiljuti ühel koosolekul
mõtte, et ta ei saaks teatud olu­kordades
lõplikult ära ütelda sõ-
>^väe kasutamisele võtmisest, et
takistada Quebeci lahkulöömist
Kanadast.
Joe plaaiie võib takistada siiski
üks suur ,,aga" — nimelt ei ole
Kanadal kahjuks nii palju sõjavä­ge,
et Quebeci.lahkuminekut rel­vadega
takistada ja pealegi on
.^uor osa Kanada palgalistest elu-katselistest
sõjameestest Quebeci
prantslased, kes vaevalt oma pro­vintsi
Ottawa huvides okupeerima
•hakkavad.
• AMI
Lääneramiiku Eesti
mida korraldatakse iga kahe
aasta järele suuremates eestlas­te
kesloistfes Läänerannikul
leiavad aset Vancouveris kol­mandat
korda.
Nende korraldajale on 23-st or­ganisatsioonist
ja kogudusest
koosnev Easti Crganisatsioonide
Liit Läänerannilml, mille esime­heks
on Boris Tesnov (1091 West
59th Ave., Vancouver, B. C.) 1975.
aastast alates.
AuMEalisena võtab Lääneranni­ku
suürpidustustest -10.—15. juu­lini
osa dr. William G, Black, end.
kodakondsuseohvifeer ja kaua-j
aegne eestlaste sõber, kes V Lää­neranniku
Eesti Päevadel Van-
,cDuveris 1961 oli aktusekõnele-jaks.
Eestlastest aul^ülalised on
John Ostrat, Ernst Laur. Ilmar
Heinsoo ja Robert Kreem. John
Ositrafi juhtimisel toimusid esi­mesed
L. E . P. San Franciscos
1953. Aukonsul Ernst Laur on l i ­gi
30 .a. jooksul teinud tohutu
suure töö Eesti ja eestlaste tut-yustamiseiis
Kalifomias, kuid on
ka kaasa aidanud E. O. L. L. töö­l
e . - . .
Koi Alfons Rebase haud Augsburgis, Lääne-Saks^maaL Kalmsil
ou hauakivi, mis kaimab Alfons Eebase äimm Olga SoömetsTia
Ja Alfons Rebas©: Mmesid. ' / : ; Foto: R. l a ev
Aukonsul Ilmar Heinsoo kut­sumisega
aukülaliseks rõhuta­takse
Eesti Vabariigi jätkuvat
timnustust Kanada
poolt.
Möödunud nädalal leiti Toron­tos
oma majas, 29 Balsam Ave.,
surnult 52-aastane Lembit Sel-berg.
Ta maja oli külm.,. veetorud
lõhkenud j a sumu Istus laua ää­res
kus õli klaas ja pooleldi tühi
viinapudel. Millal surm tegelikulit
saabus, pole (teada, kuid naabrid
märkasid, et maja ümber on kõik
vaikne j a omanikku pole olnud
näha. Nad kutsusid politsei, kes'
vaatas akna,st sisse ja nägi, et
mees istus laua taga kuid ei l i i ­gutanud.
Telefoniraamatu kaudu
iMti samanimeline väga kaugelt
sugulane, kes kutsuti kohale ja
uks murti sisse. Leiti, et mees on
•surnud:
Rootsi tööandjate ühing (SAF) on andnud välja broshfifis!
„Fränvaron drabbar alla" (Puudumine kahjustab kõiki), miUe&
analüüsitakse töökohtadel esinevat haiguse tõttu töölt puudu-mise
probleeme. Praegu on keskmine töölt puudumine tõöta|Si
kohta aastas 24 päeva — u. 10% kogu tööajast. Kümnest tööta­jast
on niisüs alati üks haiguse tõttu kodus. Töölt puudumise
protsent on viimaste aastate jooksul kiiresti kasvanud — iaffis
Silmapaistev on asjaolu, et kõi- töötaja töölt puudumise; pühi
. Robert Kreem, Eesti Lüt Ka­nadas
esimees, on omal algatusel
osa võtnud juba kaks korda Lää­neranniku
šuurpidustus^ist- Port­landis
1965 ja Vancouveris 1969.
Tema. aukülaliseks nimotaanisega
tunnustab Lääneranniku eestlas­kond
seda tööd, mida Robert
Kreem on teinud eestlaste ühen­damisel
ja eestluse säilitamisel
nü Kanada kui k a ülemaailmses
ulatuses, olles ülemaailmsete
Eesti Päevade idee alustaja, läbi­viija
ja nüüd Eesti Liit Kanadas
esimees.
Pärast oma isa surma moni
aasta "tagasi jäi poeg erakulis,
jäädes üksinda oma majja elama.
Mõned kuud tagasi oli k a telefon
majast välja, võetud teadmata
kas ta enese soovil või maksimata
valitsusejarvete tõttu. Samuti oli ta pike­mat
aega puudunud töölt. On
teada, et muidu hanüdasedt hea-ge
suurem osa töölt puudumisi on
lühiealised (päev-paar) ja töölt
puudujad on noored. Yastupidine
oleks ju normaalsem, kuna vane­mate
inimeste tervis on harilikult
halvem. Maaihnastatistikas juhib
puudumise alal Rootsi.
Austraalias, USA-s ja Jaapanis
on töölt puudumise protsent ai­nult
5 Rootsi 10 vastu.
SAF küsib, mis on 'taolise töölt
puudumise põhjuseks. Leitakse, et
põhjused on ühiskondlikud (Rootsi
on iu töökohtade mugavuse ja ter­vislikkuse
suhtes esimesi maail­mas).
Need olenevad suhtumisest
töösse ja muidugi kä sellest, et
praeguse haigekassa tasusüstemi
tõttu majanduslikult peagu sugugi
ei kaota.
Töölt puudumine mõjutab miit-meti
ühiskonda.
Käitis või asutus kaotab tööpäeva-panuse,
inünesi tuleb ümber õrga-;
niseerida, et tööprotsess saaks jät­kuda
— mis toob esile vilumaituid
asendajaid. Haigekalssa kulud kas-
Haigekassakulud aastas (kaasa­arvatud
muidugi tõsiste haiguste
puhul makstud toetused) on Root
sis ligi 10 miljardit krooni (ea 2,5
miljardit dollarit) sama palju
kui põhikooüde ja gümnaasiumite
ülalpidamise kulud.
HSbemedal
eesli f i l m i ie
Austrias toimunud ülemaailmsel
Filmiamatööride Liidu võistlusel
sai hõbemedali eestlaste J . Varuse
ja H. Klaose füm „Et kivid ei nu­taks".
Fihnil^ anti veel Portugali
Fihniamatööride Assotsiatsiooni
eriauhind. Ungaris peetud Võistlu­sel
anti auhind Eesti Maaparan­dusprojekti
amatööride K. Kloo-reni
ja U. Kuke ekraaniloole kunst­nik
Heinrich Valgust.
Uus ettepanek
myytmiseks
OTTAWA — Kanada peaminister
Pierre Trudeau saatis kõigile Ka­nada
provintside peaministritele
välja kirjad, milles ta tegi uue et­tepaneku
Kanada põhiseaduse Ing­lismaalt
Ottawasse toomiseks. Va­litsuse
ringkoijdadest antud infor­matsiooni
kohaselt oleneb nüüd
Quebeci provintsist, kas keskvalit­sus
saab hakata .provintsivalitsus-tega
arutama võimujaotuse küsi­musi
või tuleb sellega veelgi ooda-
SoomepoBstele
Soomepoiste Klubi Torontos kor­raldab
oma endise rügemendi JR
200 33. aastapäevapeo laupäeval
12. veebr. Eesti Maja suures saalis
eelmistest aastatest omases vor­mis,
Juhatus ootab kõigi relvaven­dade,
nende abikaasade ja sõprade
küllatulekut. Kuna toitlustaja va­jab
osavõtjate arvu oma e^eval-mistustöödeks,
siis palub ju atus
hiljemalt 10. veebr., et osavõtjad
varuksid oma pääsmed , õigeaeg­selt,
kuna need peoõhtul müügile
ei tule. Informatsioon ja t(-Mmi-sed:
E. Tigane, tel. 489-8564 a A.
Tamm, tel. 484-8399.
tahtlik ja sõbralik mees haldtas
lohutust ja seltsi otsima alkoho­list.
Ta viibis .veel enne jõulupühi
Eesti Majas puutudes kokku en­dise
Saksamaa laagrikaaslasega,,
kuid oli siis väga hooletusse jää­nud
välimusega.
L. Selberg on sündinud Saare­maal
Ta võütis osa viimasest sõ­jast,
saades raskesti käest haava­ta,
nii et ta ei saanud raskemat
tööd teha. K u i isa oli aktüvne
T. E . Meeskoori liige, Vübis poeg
ka tihti kontsertidel, kuid pärast
jäid needki käigud ära. Ta ei
leidnud ka vastassugupoolelt
seltsilist, jäädes vallaliseks.
õp. T. Nõmmik mattis ta möö­dunud
esmaspäeval paari naabri
ja endise töökaaslase juuresole­kul.
Samal ajal aga ütleb õp. T.
Nõrnmik, et üksikult elavaid ini­mesi
peaksid nende tuttavad va-hete-
vaäel külastama ja nendega
kontakti väbemalt telefoni teel
pidama. Teinekord võiks see hä­dasolijaid
j a ülcsindust tundjaid
aidata.
Maksab Kanadas: oi Kanadat:
$14.5C $15.50
Veerändieieisfäs $ 8
l E I P O S T I G A
USA-s:
VeerandcscisfiEis
$23.50
$12.50
$26.-
ta 10—15 aastat. Trudeau ettepa­nek
provintside peaministritele si­saldab
kaks varianti. Esimese va-riand
kohaselt ivl&kš põhiseadus
varem Victorias kokkulepitud vor-meh
alusel Kanadasse tuua ja siiB
muuta ning teise variandi alusel
tuleks kohe alustada põhiseaduse
muutmise ja võimu jaotamise kü­simuste
arutamist ning nende
äruilu&te raamides jõuda ka kok'
kuleppele põhiseaduse IngUsmaalt
Ottawasse toomiseks.
Äystricis
Oktoobris esines Viinis j a . V Ü -
lachis Austrias Moskva Kammer­orkester,
kes muude teoste kõrval
es\tas ka Jaan Räätsa viiulikont­serdi
(1963).' Ajalehe„Volksstim-me"
kultuuriküljel märgib krütik,
et „Jaan Rääts, 1932. a. Tartus
öündinud tänapäeva nõukogude he­lilooja,
on sümfooniate ja filmi­muusika
kõrval loonud muu hulgas
ka väga rütmilise ja tunderikka
kontserdi vüulUe, keelpilliorkestri­le
ja Maverüe. See värvikas hekti-lisest
riitmist kaiitud teos, mis esi­tab
dünaamikas teatud raskusi,
kanti ette suveräänse maneeriga."
LENNUPOSTIGA ülemere-maadesser'.^^
Aastas $60.—, poolaastas $30.50, veerandaastas $15.50
Aadressi muudatus 30 eenti. üksiknumbri hind 35 centio
K&Hiada aadressidele palome märkida ,JPOSTÄL-CODE*V ja-
USA aadressidele ,,ZIP CODE"^-^^^ ^
angatshekk või posti rahakaart kirjutada
i^ee Estoniasi Pnblishers lUMele.
Te/fimme $00*0;
. ¥ Ä B Ä EESTLANE
Palua muUe saata V Ä B Ä EESTLANE aastale /
veeraadaastaks— tavalise /kiripostiga alates
197 . Tellimise katteks lisan $
rahas / tshekiga / rahakaar«iiga. (Ralba saata alnilt täMkirJas).