1977-01-27-08 |
Previous | 8 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
muulil iiiiBag
JABA EESTLANE" öa
vabade eesffešfe h&ähkaadla
mxaa.
Neljapäeval, 27. jaanuaril 1977— Thürsday, January 27,1977
Jlmtfb 2 kord0 ftädcsfas
Vmam lattu
m
Uurimus 70»a@$f^ste seisundist R@®tsis
BRISBANE - r Kolm,, lig&r'i"
{iõvi ja tiigri ristsugutis) kutsikat,
kes sündisid lõvide pargis
jaanuari äiul, söödi ära nende
ema poolt, jätites alles ainult ühe
sdlest haruldasest itiigri ja lõvi
ristsigjtusest. tlOcs ame ütles,
&t selle põhjuseks võis olla, et
palju Inimesi vaatasid neid ja
„suurtel likassidel" olevat komme
oma. kutsikate kaitsmiseks nende
söömine.
• HONÜIiULU — Päikesesüsteemi
kõige kaugem planeet Huuto
on vÕilMxIla oma mõõtmete poolest
väiksem Merkuurist ja isegi
Kuust. Niisugusele järeldusele
tuUd rahvusliku observatooriumi
^tronoomid USA Arizona.osariigis.
Ettekandes, mis on avaldaitud
Havai ülikooli (teaduslikus ajakirjas
„Journal Science", näitavad
nad, et Pluuto pealispind on kaetud
jäätunud metaaniga. Planeet
näib suuremana, sest jää peegel^
dab paremini valgust kui kaljune
pind. Teadlaste arvestuste järgi
|0n Pluuito diameeter umbes 2815
kilomeetrit — hoopis väiksmi
Kuu diameetrist (3476 küomeet
•-rit). •
OTTAWA — Kanada ratsäpolit-sei
jättis pärast 57 aastast riigi
Rootsis, G õieboi^ VASA haigla juures on seostatud ulatuslik uurimus 'SfO-n® aastast®
te ja naiste kehalise Ja vaimse tervise seisukorrast. Uurimus on teostatud vüe aasta jooksul
(1970—1975) haigla eri osakondade eriteadlaste poolt kaasaarvatud ka püshhiaatriline ala ni
haiglas endas kui ka avalikkuses liikuvate patsientide hulgas. Kokkuvõttes on selle iolemasens
läibi töötatud 073 isikut. Ulatuslik kokkuvõte M lest on ümunüd Sv. JLäkartidningenislapportH
all. ArüMi autoriks on Alvar Svanborg,
rahapaja valvamist selle töökoha
kuna see anti ühele privaatsele
julgeoleiku ettevõttele. RCMP
ülem ütles, et pärast seda kui rahapada
sai 1969. a. rügiebtev5«t-teks
ei ole politsei ülesandeks
selle valvamine. Rahapada asutati
1908 j a vahnistab aastas üle
miljardi mündi.
DJAKARTA — Traditsiooniliselt
nimetatakse Indoneesiat kolme
tuhande saare rügiks. Kuid-kohapeal
avaldatud ametlike
andmete kohaselt on neid saari
palju rohkem — üle 13.500. Nendest
ainult ligi 6000 on ninii ja
asustatud on 992 saart.
TORONTO — Kõige rohkem oli
möödunud aastal Toronto sadamas
laevu N. Ludust 65, teisel
kohal oli Saksamaa 61, 'kolmas
Norra 44 ja Kreeka 23 laevaga.
BERLIIN — Ida-Saksa kitsendas
välismaalaste pääsu Ida-Berliini.
Alates 1. jaan. vajavad välismaala-ised
viisat ka ühepäevaliseks külastuseks.
Siiani pääsesid välismaalased
Ida-Berlüni päevaseks kü-lastsmisekä
passiga. Läänemaised
diplomaatlikud- allikad kinnitavaä,
et kitsendus on tehtud peamiselt
. Lääne-BerUinis elavate tööliste
liikumise tõkestamiseks, kellest
paljud kasutavad oma vabäaega
Ida-Berlünis ^ ostude tegemiseks,
kuna nad Võivad seal Läane-Saksa
markadega osta palju rohkem kaupa
kui Lääne-Berliinis.
VlARSSAVI — Kaks ja pool
tonni hõbeesemeid, mille poolakad
tõid 1939. a. Prantsusmaale,
et nende eest relvi osta sakslaste
tõrjumiseks, on nüüd saadetud
J^asi Poolasse. Esemete hulgas
cin kelli, mitmesuguseid toose ja
karpe, nuge ja kahvleid, Kingitust
ei suudetud süski selleks
otstarbeks kasutada, sest saks-l^
te kününnailc hävitas lühiajaliselt
Poola iseseisvuse.
NEW YORK — Sissan Salvia
vabastati ühe New Yorgi p^ga
teenistusest, (kui selgus, et ta saab
eanaks. Pikantne üksikasi: Susan
töötas pangas ,,New York's First
Women's Bank", mis oli loodud
spetsiaalselt selleks, et „osutada
naiste vajadustele maksimaalset
tähelepanu."
TORONTO — Marlene Gray,
Torontos vüs aastat prostituudina,
leiba teeninud naine, kukkus
sisse kui ta läks tubakapoest tulemasinat
ostma ja andismüüjale
100-4c(IIarLlise raha. See osutus
võltsittöcs. Knigi tüdruk ütles, et
ta pole ekspert rahade alal, p|di
ta kohtus Vastutust andma valerahade
lesvStamise eest. Ta üües
siiski, et see juhtiun sai talle
hoiatuseks ja nüüd kontrollib ta
kjöiki 100-dollarilisi enne pangas
ja alles siis läheb nendega oma
•oste tegema. .
Lühikeses ajalehe artMs on
võimalik ära tuua ainult tulemuslikud
faktid, jäjttes kõrvale stSr
tistilise osa ja üksikasjaliku Mr-jeldaanise.
Eelkõige on aruanne 70-ne aastaste
liikumise takistuste kohta.
See pole kuigi sünge püit. Sängis
lamajaid on ainult 2%.
Need on ühtlasi ka rasked haiged,
kas halvatuse, verevaian^
gu tõttu ajju, raske reumatism
VÕI kUlmnised liikmetes.
Ravimite tarvitamise sageduse
jälile saadi intervjuude kui ka
vere keeniilise analüüsi kaudu.
Ilmnes, et vähemalt 77% naistest
ja 61% meestest tarvitasid mitmesuguseid
rohte. Mõned väga
suurel hulgal. Ilmnes ka, et iga
kolmas naine tarvitab raliusta-vaid
tablette ja unerohtu. Viimaste
kõrvalmõjud on suuremad
dad, kui häda ise, sest need tekitavad
väsimust, tülpimust ja seega
langevat meeleolu.
Rootsis on naise keskmine eluiga
77 aastat, mehe oma 73 aastat,
Kuid seejuures kasutab naine
rohkem haiglaravi jä üldse arstide
abi. See nähe on vastuoluline.
Kas naine on tõesti haigem, kuid
seejuures ometi sitkem? Selle
probleemi uurimus jätkub.
Igal juhiü on uurimuste tulemuseks,
et naine 70-ne aastaselt
ei ole xohkem vananenud kui
vastavas eas mees.
Pigem vastupidi.
Haigustest on naistel sagedamini
urüniteede infektsioonid, uriini
pidamatus ja reumaatilised
liigeste haigused, ikuna meestel
esinevad sagedamini maohaavad,
kopsütorude katarrid ja uriini
kinnijäämised prostata tagajärjel.
Ka elukardetavamad haigused
bn sagedasemad meestel. Mõned
nendest: infeilctsioonid veremürgitusega,
südameatakid, maksa
kortsumine alkoholi tarvitamisest.
tavad proteese, oh närimisvõime
siiski vilets. Vanemas eas lõualuud
muutuvad, mistõttu on vajalik
.ka proteeside kasutajatel
hambaarsti abi otsida. Hammaste
olukorrast oleneb seedimine.
Ei ole . ,vänaduse kõhtu" kui vae^
vavad gaasid, kõhukinnisus ja
kõhuvalud vaid puudub normaalne
tostlustamisviis, puudub toit,
mis vajab närimist ja mis sooltele
annab tegevust.
Suur vahe on kuulmise nõrgenemisel
meeste ja naiste vaheli-selt.':,-
Kuulmine nõrgeneb meestel
palju kiiremini kui naistel.
8% = meestest vajavad ' kuulmise
parandamise vahendeid, kuna
naistel see vajadus oli ainult 1%.
Tegelikus elus on nõrgenenud
kuulmine koos vanema ea psüh-homotoorilise
kiiruse või kärmuse
langemisega suur taikistus normaalsest
elust osa võtmiseks. Ta-gajärjeks
on tunduvalt vähenev
aktiivsus, sotsiaalne eraldumine
ja kurb enesesse tõmbumine.
Ometi ei ole kaige selle juures
vähenenud intellektuaalsed või-rõhu
vahel vaneerias ©as.-Salline
kerge diagnoos tekitab seega asjata
rahutust ja antud rohud võivad
põhjustada väsimust ning
vähendada lihaksete jõudu.
Tihtipeale vanemad inimesed
Mngeldavad ilma, et see oleneks
südame veast.
See on põhjustanud Va läbivaa-datute
juures asjata „digitalise"
tarvitamist. Ainult 60% juures oli
seEe rohu tarvitamine oluline.
See nähe omakorda tingib taolist
üldist vanade uurimust, nagu
VASA haiglas on läbi viidud, et
vähendada, tegelikult vältida,
üledlagnotiseerimist, kuid seejuures
ka suurendada teadmist,
mis õieti oi^ normaalne vananemine.
VASA haigla uurimus on äratanud
ka rahvusvahelist. huVi, millest
võib oletada ka rahvusvahelist
koostööd jätkuvate uurimuste
teostamlseücs. Normaalne ön
inimese bioloogiline vananemine,
see on ideaalne olukord ilma haigusteta,
vigastuste ja kahjustusteta.
Selli§ele itasemele läheaeml»
seks on aegajalt vajalikud kogu
med. uurimuse alusel on need rahva tervislik kontroll.
läbilõikes võrreldavad 40—50 aas^ j Kuid lõhe vanema ja noorema
tätega. Mälu testimine on viidud põl^onna vahel on suurenemas.
läbi 20-ne aastaste ja, 70-ne aas- Selle nähte üks põhjus on tead-taste
vaheliselt, ,70'ne aastased miste puudulikkus vananemise
olid võimelised meeles pidama probleemidest. Sageli tõlgendab
6 arvu edaspidi lugedes ja 3 arvu; takse vanema inimese ageläse-tagurpidi,
seega !kokku 9 arvu. • mat reageerimist intellektuaalse
20-ne aastased mäletasid 6 ja 4, rtaseme langusena ja teda kohel-seega
10 arvu. Vahe on väga väi- dakse kui juba vaimselt nürine-ke.
nud indiviidi. ;
KTLTo k1k1u votfes öeltdja k^s e um.n mut- -.T e•g eli^ku s elus pan, na. ks.e küu-l-scs^
ee<s,. ,.ne^to* bp^eOsdju ;u;hTsheUo Im,la™on«tgo*u«o«sr«ti, l- iIsVat* r kvIu ersuse- tu. la.ise.snt. õ rjguetnuYeam.j a ii mn—e.i , s eiks.^ ut io seai vs•õat taad a , „^ . . . , , ega seetõttu ka kõigest aru, vaim-vottes
on 70-ne aastaste intel- , . . , «
lektuaalne võime vägagi hea ja f T-m^^e^rvBle S e l h n e ^ -
naö tuleksid väga h 4 toime on ebaojge ja mojub va,
tööpanusega, kus Mims ja ke-^.'^f'"^^^» T ^^™^^* hua lti.n e j-o M^e r- O,le tXa 1as.t Jut sek1s . nmg ühtlasi ka sugupõlvede vahe-
Vaidlus oli läinud ägedaks mitte
isamaalike, vaid Jioopis asu-kohamiaa
poliitika üle. Kui Too^a
Kolla* see punase babem^a Eestimaa
mees, oB sõpradele meelde
tulet^ud kogu selle sajandi Eesti
ajaloor siis põhimõttel, et minevik
on tuleviku isa* ehkki laps
oma vanemaile vahest häbistunud
silmadega peab otsa vaatama. Ta
sai väga hästi näidete varal selgeks
teha selle maa valitsemise
vigu ja puudusi.
Muidugi, vaatamata et Kolla m
süQ maal juba 25 aastat elanud ja
sellest kakskümmend olnud õk
gustega kodanik, siis polej keegi
veel mõistnud teda kutsud^ õiget
valitsemise kunsti kohalikele elanikele
õpetama. Tema pii kodumaal
Kitseküla pritsimeeste seltsis
olnud tegev mees ja nüüd
lihtsalt lastakse kogemustega
mees pikapeale pensioniikka jõuda
ilma» et tema suuri teadmisi
riigijuhtimise keegi tahtnuks ka-sutada
või partei asjade oirgani-seerimlsel
rakendada.
„See on ennekuulmata lugu, et
teedeministeir on nü palju riigi
raha oma sõitudeks kulutanud,"
kritiseeris Kolla suure böoga.
„i:as pidanuks sUs pasteldes
ühest ookeanist teise äärde astuma?"
küsis Kuke Kusti vahele.
Kolla püüdis Mirelt kinni küsimusse
peidetud pilke ja laskmata
end pikemaks segada jätkas:..
„Ka pasteldega oleks võinud
astuda, aga palju parem ohiuks
ta teinuks seda palju jalu!"
See oleks olnud hea, oleks
andnud head tugevad tallana-
,.Mitte tugevais tallanafiMes
pole küsimus/' seletas Kolla,
„vaid üldse n^as avaliku kgitika
vastu. Ku! meil Kitsekülas oleks
juhatule liiget nii tugevasti seSIe.
pärast rünnatud> sstia oma ämma
kroonu rahaga sügisesele laadale
saalis, ^ s oleks ta jalamaid lab-kunud
ja kasutetud bus^j^e^
hinna organisatsiooni kassasse
tagasi maksnud. Aga nüüd ei ole
moraali!"
,jNojah seda nende noorte tüd-mkute
kohta räägitakse,** seadis
Kusti oma sõnad sinna vahele.
,J^istüdrutaite moraalist! Šd-lejäoks
nad ongi, et moraali
si^ks mõõta ja et Jiad alati aUsu
pool seda joont oleksid," kus bea
ja kuri tasakaalus oleksid. Aga
mina mõtlen riigi moraali, part^.
moraali, juhtide moraali
,,K£^ seal oleks siis pastdde@
käimine mõõdupuu?"
,,Sa võiks vahest oma smi Mn-va
pidada, eks ma tea Idill
mõõdupuud moraali alal. Mis
sulle hea, see on sulle ka moraalne,
aga teistega sa ei arvesta. NM
ei valuta sinu süda ka riigijuhtide
moraaÜ pärast. Näe kuidas n^de
vesiväravate puhul ma unetult
vaevlesin. Elss seal aetudki mees
troonilt ära; kes oleks m^d 'kõiki
viinud tagasi
>»»•
Need on haigused, mis tabavad
äkitselt ja võivad lõppeda surmaga.
Kokkuvõttes võib öelda, et nai-selei
ole suurem põhjus arstide
juures käimiseks kui mehel. Ka
mitte suurem vajadus rohtude
tarvitamiseks.
Põhjalik uurimus on toimunud
ka 70-ne aastaste,söömakomme-test.
Keemiliste analüüside abil
jälgiti toidu koostist uriinis.
Toitlustamise tagajärjed olid üldiselt
head. Umbes 10% läbivaa-datuist
sõi liiga palju, teine 10%
liiga vähe. Ainult kohvE ja võileival
elamine, nagu arvati, siiski
enam ei eksisteeri.
Hammaste seisi^ord osutus
Peale selle oi. uurimuse läbi
kindlaks tehtud, et suur hulk, kes
Kokkuvõttes sisaldab mainitud
i uurimus palju išenitundmata fak-selles
eas töötavad, on vabad iso- j te. Göteborgi linn on selle läbi-i
leentusest, tühjusetundest,.üksil-; lumist majanduslikult toetanud
duse rahutustundest, uneta prob- ^ igati soodustanud. Selle tule-leemidest
ja kõhukinnisusest, musenä on üles tõstetud küsimus
mis on eriti domlneedvvanemas ^^s mitte juba põhikooli sisse
eas istetel paljust paigal istumi- ^õtta inimese. vananemise prob-leemi
selgitamine, gerontoloogia
Vanade juures on seni teosta- õpetus.
mata jää•n ud nende ttö öpyr otsessi, «S am'a ae^g serl.t on atl usit.a xt uVd u ;uLt
tegevusse rakendamine. Hobite-gevus
igakord ei rahulda neid kes
oma elu kestel on tööprotsessis
kaasas võidelnud. Mainitud uurimus
on näidanud ka, et arstid vanemate
inimeste haigusnähete puhul
on olukorda liiga kergelt üle-diagnostiseerinud.
Asjaolu nagu
kannataks 48% naistest kõrge
vererõhu all, on lüaldatud. Tege- jj^r
Ukult ei iteatagi veel, kust algab .
laiaulatuslikuimat tervislikku
uurimust, mis kestab J977. aasta
1. septembrini. Ka seni saavutatud
tulemused nõuavad põhjalikumat
läbi töötamist ja koa:itrol.
Ismist, et uusi avastusi leida nende
probleemide lahendamiseks,
millest keegi oma isiklikus olemuses
ei ole võimeline mööda hii-
Tpronto Arts Produotion Theat^
re Company jaanuari lavastuseks
on George Abboti ja Philip Dun-ningi
näidend • „Bröadway". Omaaegne
suure menuga mängitud.
Broadway lavatüldi oli esimeseks;
pikale seeriale näidendeile, kus
teemadeks oli teatrie;lü ja nende
sidemed gangsteritega, roimad ja
romantika. See 1920-ndate lõpu-aästate
draamateos toodi Torontos
uuesti lavale ja jääb St. Law-.
rence Centre mängukavasse kuni
5. veebruarini.
Arvuka tegelaskonnaga komöödia
lavastasid Simon' Johnston ja
Leon Major, peaosades mängis esmakordselt
Toronto laval esinenud
Heather Maebonald, Step-hen
Markle, Neil Munro jä Ge-rard
Parkes väga pSkäst näitlejate
nunestikust.>f]sräidend on huvitav
näide Toronto teatri tööst,
kus eriti iniponeeriv on äärmiselt
realistlik lavakujundus,
Kuigi selles ön mõningaid sisulisi
iganemise märke, annab see
siiski meeldivalt meeleoluka
teatriõihtu ja tutvustab Toronto
t Ä i t üsnagi iheast küljest, ka
selest aspektist, et suuta võrrelda
eesti teatrit kohalike teatrite-
,,Ega ta ikka oleks viinud?**
„Kui see Kissmger poleks nead
asju vuntsi keeranud, kes siis
teab? Äga minu mure on palju lä-bemal.
Kui nü palju kulutavad
raha, kes teab, mis siis saab, ehk
olemegil viimaks pasteldes jä psd-jajalu.
Mine siis veel maailma
silmade ette!^'
Suur pessimismi laine mattis
Kolla poliitüise tunde:„Näe
maailma elu on hü lihtne, kõik
on selge, aga keegi, mitte keegi ei
tule õlge mehe käest nõu küsima
ja pakkuma ma end ei lähe.
Mitte iihegi hinna eest! Ka
selle hinna eest mitte kui igal
päeval saaksin naise, ämma ja
kollase koeraga riigi lennukis
ühest maaihnaotsast teise lenna^
ta! õppigu Ise riigijuhtimine sd-geks,
enne nad minu käest head
sõna ei kuule!"
väga halvaks. Kuigi paljud kasu- piir normaalse ja haiglase vere-' (EPL — Dr. HILDA SÄRG)
•5
pl€in@e<g|i nimeks
Hüjuti nimetas Rahvusvaheline
Planeetide Keskus uue väikese planeedi,
mis kaimab järjekorranumbrit
190O, Katjushaks. See nimi
pandi planeedile nõukogude
naislenduri Jekaterina Zelenko
mälestuseks, kes II maaihnasõja
algul olevat ramminud õhus vaen^
last. Kuuldavasti hävitas üks kolhoosnik
sõnnikuhargiga kolm saksa
tanki, võibolla on tema järguline,
kelle nimi mõnele seniavastamata
plaheedüe antakse. !
Kuna lähenemas on A. H Tammsaare ^00. sünnipäev (30. jaan 18 «(S)» siis künistatakse Mrjaniku
sünnikohas kunagiste hoonete uuesti^e^ rekonstrueeritEdreMelamp.
lÄSIKÄS
Kiisida Andy, t ^ 416/259-6882
Aadress: 34^ 36th St. ToroE&to,
Ont. M8W
VABA EESTLANE
TOIMETUS JA TALITUS
esmaspäevast
reeded kelk
Telefonid: t o i m ^ 364-7521
tahtus m/7B7s
Juudisoost kaupme^ saabus
naaberküiaa oma hobuseköorma-ga.
Uudishimulik ostja küsis:
,3^ida sul sel korraä on müüa?"
,vKaem," sosistas kaupmees
ostjale kõrva.
„Ega sellepärast sul pole vaja
nü salapärane oöa," arvas ostja.
• ^ySh, sh! Ära räägi nii valjusti!
Ei taim, et mu hobune kuuldes,**
seletas kaupmees.
väljaspool tööa^;
Karl ^ T o 7^-2053
Haanes Oja 481^5316
Kuulutusi võetakse vastu:
nädala esimesse ajalehte kuni
esmasp.homm. laellä ll-ai
ja nädala teijse ajalehte kuni
kolmap. homm. kella ll-ni:
KÜULUTÄMNE
VABA EESTLASES ^
on tasuv ajalehe laialdase
leviku tõttu,
; ^Kuulutuste :Sü]imads---
üks toll ühel yeeml $3.—
esiküljel $3.50
$3.25
EUÜLUTUSI VÕTAVAD •
• VAŠTU-.:^^ ;'^:r .
1. Vsiba Eestlase salltus
135 Tecumseth Street
Telefon 364-7675
Postiaadress: Bos 70,
StB.C, Toronto 3; Ont.
Tahtus väljaspool tööaega:
: Helmi Lüvandi 251-6495
2. ! Mirs. Leida Martey
149 Bishop Ave.
Willowdale, Ont.
Telefon 223-0080
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , January 27, 1977 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1977-01-27 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e770127 |
Description
| Title | 1977-01-27-08 |
| OCR text |
muulil iiiiBag
JABA EESTLANE" öa
vabade eesffešfe h&ähkaadla
mxaa.
Neljapäeval, 27. jaanuaril 1977— Thürsday, January 27,1977
Jlmtfb 2 kord0 ftädcsfas
Vmam lattu
m
Uurimus 70»a@$f^ste seisundist R@®tsis
BRISBANE - r Kolm,, lig&r'i"
{iõvi ja tiigri ristsugutis) kutsikat,
kes sündisid lõvide pargis
jaanuari äiul, söödi ära nende
ema poolt, jätites alles ainult ühe
sdlest haruldasest itiigri ja lõvi
ristsigjtusest. tlOcs ame ütles,
&t selle põhjuseks võis olla, et
palju Inimesi vaatasid neid ja
„suurtel likassidel" olevat komme
oma. kutsikate kaitsmiseks nende
söömine.
• HONÜIiULU — Päikesesüsteemi
kõige kaugem planeet Huuto
on vÕilMxIla oma mõõtmete poolest
väiksem Merkuurist ja isegi
Kuust. Niisugusele järeldusele
tuUd rahvusliku observatooriumi
^tronoomid USA Arizona.osariigis.
Ettekandes, mis on avaldaitud
Havai ülikooli (teaduslikus ajakirjas
„Journal Science", näitavad
nad, et Pluuto pealispind on kaetud
jäätunud metaaniga. Planeet
näib suuremana, sest jää peegel^
dab paremini valgust kui kaljune
pind. Teadlaste arvestuste järgi
|0n Pluuito diameeter umbes 2815
kilomeetrit — hoopis väiksmi
Kuu diameetrist (3476 küomeet
•-rit). •
OTTAWA — Kanada ratsäpolit-sei
jättis pärast 57 aastast riigi
Rootsis, G õieboi^ VASA haigla juures on seostatud ulatuslik uurimus 'SfO-n® aastast®
te ja naiste kehalise Ja vaimse tervise seisukorrast. Uurimus on teostatud vüe aasta jooksul
(1970—1975) haigla eri osakondade eriteadlaste poolt kaasaarvatud ka püshhiaatriline ala ni
haiglas endas kui ka avalikkuses liikuvate patsientide hulgas. Kokkuvõttes on selle iolemasens
läibi töötatud 073 isikut. Ulatuslik kokkuvõte M lest on ümunüd Sv. JLäkartidningenislapportH
all. ArüMi autoriks on Alvar Svanborg,
rahapaja valvamist selle töökoha
kuna see anti ühele privaatsele
julgeoleiku ettevõttele. RCMP
ülem ütles, et pärast seda kui rahapada
sai 1969. a. rügiebtev5«t-teks
ei ole politsei ülesandeks
selle valvamine. Rahapada asutati
1908 j a vahnistab aastas üle
miljardi mündi.
DJAKARTA — Traditsiooniliselt
nimetatakse Indoneesiat kolme
tuhande saare rügiks. Kuid-kohapeal
avaldatud ametlike
andmete kohaselt on neid saari
palju rohkem — üle 13.500. Nendest
ainult ligi 6000 on ninii ja
asustatud on 992 saart.
TORONTO — Kõige rohkem oli
möödunud aastal Toronto sadamas
laevu N. Ludust 65, teisel
kohal oli Saksamaa 61, 'kolmas
Norra 44 ja Kreeka 23 laevaga.
BERLIIN — Ida-Saksa kitsendas
välismaalaste pääsu Ida-Berliini.
Alates 1. jaan. vajavad välismaala-ised
viisat ka ühepäevaliseks külastuseks.
Siiani pääsesid välismaalased
Ida-Berlüni päevaseks kü-lastsmisekä
passiga. Läänemaised
diplomaatlikud- allikad kinnitavaä,
et kitsendus on tehtud peamiselt
. Lääne-BerUinis elavate tööliste
liikumise tõkestamiseks, kellest
paljud kasutavad oma vabäaega
Ida-Berlünis ^ ostude tegemiseks,
kuna nad Võivad seal Läane-Saksa
markadega osta palju rohkem kaupa
kui Lääne-Berliinis.
VlARSSAVI — Kaks ja pool
tonni hõbeesemeid, mille poolakad
tõid 1939. a. Prantsusmaale,
et nende eest relvi osta sakslaste
tõrjumiseks, on nüüd saadetud
J^asi Poolasse. Esemete hulgas
cin kelli, mitmesuguseid toose ja
karpe, nuge ja kahvleid, Kingitust
ei suudetud süski selleks
otstarbeks kasutada, sest saks-l^
te kününnailc hävitas lühiajaliselt
Poola iseseisvuse.
NEW YORK — Sissan Salvia
vabastati ühe New Yorgi p^ga
teenistusest, (kui selgus, et ta saab
eanaks. Pikantne üksikasi: Susan
töötas pangas ,,New York's First
Women's Bank", mis oli loodud
spetsiaalselt selleks, et „osutada
naiste vajadustele maksimaalset
tähelepanu."
TORONTO — Marlene Gray,
Torontos vüs aastat prostituudina,
leiba teeninud naine, kukkus
sisse kui ta läks tubakapoest tulemasinat
ostma ja andismüüjale
100-4c(IIarLlise raha. See osutus
võltsittöcs. Knigi tüdruk ütles, et
ta pole ekspert rahade alal, p|di
ta kohtus Vastutust andma valerahade
lesvStamise eest. Ta üües
siiski, et see juhtiun sai talle
hoiatuseks ja nüüd kontrollib ta
kjöiki 100-dollarilisi enne pangas
ja alles siis läheb nendega oma
•oste tegema. .
Lühikeses ajalehe artMs on
võimalik ära tuua ainult tulemuslikud
faktid, jäjttes kõrvale stSr
tistilise osa ja üksikasjaliku Mr-jeldaanise.
Eelkõige on aruanne 70-ne aastaste
liikumise takistuste kohta.
See pole kuigi sünge püit. Sängis
lamajaid on ainult 2%.
Need on ühtlasi ka rasked haiged,
kas halvatuse, verevaian^
gu tõttu ajju, raske reumatism
VÕI kUlmnised liikmetes.
Ravimite tarvitamise sageduse
jälile saadi intervjuude kui ka
vere keeniilise analüüsi kaudu.
Ilmnes, et vähemalt 77% naistest
ja 61% meestest tarvitasid mitmesuguseid
rohte. Mõned väga
suurel hulgal. Ilmnes ka, et iga
kolmas naine tarvitab raliusta-vaid
tablette ja unerohtu. Viimaste
kõrvalmõjud on suuremad
dad, kui häda ise, sest need tekitavad
väsimust, tülpimust ja seega
langevat meeleolu.
Rootsis on naise keskmine eluiga
77 aastat, mehe oma 73 aastat,
Kuid seejuures kasutab naine
rohkem haiglaravi jä üldse arstide
abi. See nähe on vastuoluline.
Kas naine on tõesti haigem, kuid
seejuures ometi sitkem? Selle
probleemi uurimus jätkub.
Igal juhiü on uurimuste tulemuseks,
et naine 70-ne aastaselt
ei ole xohkem vananenud kui
vastavas eas mees.
Pigem vastupidi.
Haigustest on naistel sagedamini
urüniteede infektsioonid, uriini
pidamatus ja reumaatilised
liigeste haigused, ikuna meestel
esinevad sagedamini maohaavad,
kopsütorude katarrid ja uriini
kinnijäämised prostata tagajärjel.
Ka elukardetavamad haigused
bn sagedasemad meestel. Mõned
nendest: infeilctsioonid veremürgitusega,
südameatakid, maksa
kortsumine alkoholi tarvitamisest.
tavad proteese, oh närimisvõime
siiski vilets. Vanemas eas lõualuud
muutuvad, mistõttu on vajalik
.ka proteeside kasutajatel
hambaarsti abi otsida. Hammaste
olukorrast oleneb seedimine.
Ei ole . ,vänaduse kõhtu" kui vae^
vavad gaasid, kõhukinnisus ja
kõhuvalud vaid puudub normaalne
tostlustamisviis, puudub toit,
mis vajab närimist ja mis sooltele
annab tegevust.
Suur vahe on kuulmise nõrgenemisel
meeste ja naiste vaheli-selt.':,-
Kuulmine nõrgeneb meestel
palju kiiremini kui naistel.
8% = meestest vajavad ' kuulmise
parandamise vahendeid, kuna
naistel see vajadus oli ainult 1%.
Tegelikus elus on nõrgenenud
kuulmine koos vanema ea psüh-homotoorilise
kiiruse või kärmuse
langemisega suur taikistus normaalsest
elust osa võtmiseks. Ta-gajärjeks
on tunduvalt vähenev
aktiivsus, sotsiaalne eraldumine
ja kurb enesesse tõmbumine.
Ometi ei ole kaige selle juures
vähenenud intellektuaalsed või-rõhu
vahel vaneerias ©as.-Salline
kerge diagnoos tekitab seega asjata
rahutust ja antud rohud võivad
põhjustada väsimust ning
vähendada lihaksete jõudu.
Tihtipeale vanemad inimesed
Mngeldavad ilma, et see oleneks
südame veast.
See on põhjustanud Va läbivaa-datute
juures asjata „digitalise"
tarvitamist. Ainult 60% juures oli
seEe rohu tarvitamine oluline.
See nähe omakorda tingib taolist
üldist vanade uurimust, nagu
VASA haiglas on läbi viidud, et
vähendada, tegelikult vältida,
üledlagnotiseerimist, kuid seejuures
ka suurendada teadmist,
mis õieti oi^ normaalne vananemine.
VASA haigla uurimus on äratanud
ka rahvusvahelist. huVi, millest
võib oletada ka rahvusvahelist
koostööd jätkuvate uurimuste
teostamlseücs. Normaalne ön
inimese bioloogiline vananemine,
see on ideaalne olukord ilma haigusteta,
vigastuste ja kahjustusteta.
Selli§ele itasemele läheaeml»
seks on aegajalt vajalikud kogu
med. uurimuse alusel on need rahva tervislik kontroll.
läbilõikes võrreldavad 40—50 aas^ j Kuid lõhe vanema ja noorema
tätega. Mälu testimine on viidud põl^onna vahel on suurenemas.
läbi 20-ne aastaste ja, 70-ne aas- Selle nähte üks põhjus on tead-taste
vaheliselt, ,70'ne aastased miste puudulikkus vananemise
olid võimelised meeles pidama probleemidest. Sageli tõlgendab
6 arvu edaspidi lugedes ja 3 arvu; takse vanema inimese ageläse-tagurpidi,
seega !kokku 9 arvu. • mat reageerimist intellektuaalse
20-ne aastased mäletasid 6 ja 4, rtaseme langusena ja teda kohel-seega
10 arvu. Vahe on väga väi- dakse kui juba vaimselt nürine-ke.
nud indiviidi. ;
KTLTo k1k1u votfes öeltdja k^s e um.n mut- -.T e•g eli^ku s elus pan, na. ks.e küu-l-scs^
ee |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-01-27-08
