Vaba eestlane , January 27, 1977

              4
. 27. jaanuarÜ IBTl-Thmso&y, Hr.
KALLIST TÄDI J A SUGULAST Kas
mälestavad
E. MERELAID pereko:
K. SAARNA pereko
A. SAARNA perekomaga
Ä. RtJÜTELMANN
Prof. T. PcarRiisfgu loeng ^©stlpsf© fundeelysf
Esimeseks tänavuseks loenguks Tartu InstituudISi seekord koos
loogia professori T. Panuingu ettekanne Mlntiim sus, armastus, erootika
- kultuuris". Tartu Collegel sasäis oM ligi 1(00 kuulajat, kes' Ilmse iiuvgga
, vikale ettekandel©. ...
MetsaüUkooiliga,: o i sotslõ-j
a sugupoolte rölUd eesti
EestlasW poolt eelistatud ja traditsioomliseks
M
Matusemaja OÜ üle 106 aasta teeainud M^tropoütan Torontot
"ama perekonna poolt väljakujunenud traditsioonidega.
Moderniseeritud avarad niumid, kvalifitseeritud personal la
tdiHaldaselt parkimiseruumi.
Väärikas teenimine
õhtu avas dr. V. Soots tutvus­tades
lühidalt prof. T. Pannin-guit,
kes on varem'olnud Mtr lek­toriks
ja kes töötab praegu sot­sioloogia
professorina Marylandi
ülikoolis olles samaaegselit sekre­täriks
Eesti Teaduslikus ühingus
Ameeriikas. Ta on töötanud Amiee-rika
eestlaste ajailoo uuriinlsel ja PM^tX-v
koos J . Peimariga avaldanud sel­lekohase
töö. •
' Prof. T. Parming ütles, et esi­tamisele
tulevat ainet pole varem
•käsitletud ja probleem on natuke
keeruline kuna 'tegeleb noorte
vastassooga läbikäimist P.-Amee­rikas.
See puudutab sellega abielude
sõlmimist, pigem küll nende
puudumist eesti noorte hulgas.
i
m Sherlioanie St, Toronto 5,
Telefon 824-1408
Boris Kacisik
IN MEMORIÄM'
Kallis Boris!
Nii paljust oleks olnud Sinuga
veel kõnelda, mitmes asjas nõu
õisida, teinekord naljatada ja
südamest naerda. Meie jutud aga
katkesid järsku, naljad haihtusid,
liaerad helisevad mälestusliku
hellusega laotuses ja ma kõnelen
Sinuga nüüd üksinda üle meid la­hutava
igavilcü.
Minuga koos ajavad Sinuga
juttu Sinu arvukad kaaslased
eesti ohvitseride perest, kaasvõit^
lejad ja relvavennad Eesti Võit­lejate
ühingust ja paljud, paljud
^brad, kelledele oli Looja and­nud
võimaluse jagada Sinuga
unustamatuid päevi või hetki elu
mitmesugustel radadel.
Miks on see alati nii, et alles
siis, kui kellegi järel on uks jää­davalt
sulgunud, sa tunnfiftad nii
valusa selgusega, kui palju jäi
mõtteid avaldamata ja teinekord
tänusõnu ütlemata. Need sõnad
nagu oleksid imuhenud siis kui
Sa olid meie kesikel.
Kas leian ma praegugi õigeid
sõnu, et väljendada mõitteid, nii­da
olen kandnud oma hinges pal­ju
aastaid ja mis kuuluvad ainu­üksi
Sinule.
Tänapäeva külluslikus niaaü-mas
oleme harjunud tihti ainult
saama — andma oleme aga üsna
i kitsid. Sina, kallis Boris, polnud
aga saaja, vaid andja. Nii paljud
nieist on kogenud Sinu jäägitut
abivalmidust,-millele tihti nagu
IK)hiudki piiri. Tulid sõbrad lähe­dalt
või (kaugelt — ikka oli Siiiu
kodu avatud ja S u käsi välja si­rutatud
süraks, sõbralikuks ter-vituseks
ja va j aduse korral ühel
või teisel kujul abi pakkumiseks.
Sageli on nü, et kõnnime ini­mestega
aastaid kõrvuti ja meie
vahel on siiski nagu mingi lahu­tav
müür, mille ületamine tundub
võimatuna. Sinu elurõõmus ja
südamlik isiksus lammutas taoli­se
müüri mõne hetke jooksul ja
paljudel meist, Sind esmakord­selt
kohates, oli peaitselt tunne,
nagu oleksime Sind tundnud ju­ba
p p ^ , pikka aega.
Sinu siin olles jäid tänusõnad
Sulle ütlemata, ent :küllap Sa nä­gid
meid ooiia unistuste saartelt.
Nägid sõpradest tulvil kirikut,
nägid kaunite lillede merd altari-es!
seil, kuulsid õpetaja troostisõ-nu,
kunstnike ieinavüse j a sõpra­de
järelhüüdeid. Nägid lõputut
Pühapäeval, 16.-jaan. toimus
Peetri kirikus ileerinoprte ja va­nemate
päev erilise jümaiateenis-tusega
ja sellele järgneva koos­viibimisega
kiriku aiiunises saa-lis.
Kirikus pidas õp. O. Puhm
päevakohase jutluse, rääludes
usust, lootusest ja armastusest
ning Sidus aeda leeriõpeitusega.
Muusikalises osas oli kaastegev
vaimulik klarneti ja flöödi an­sambel.
A l l saalis kõneles Asta Luik po­sitiivsest
usust ja esinesid leeri­lapsed.
Sõnavõtt oli ka leerinoor-te
juhatuse esimehelt Allan Sei­milt.
Tänavu on 63 leeriõpüast.
Seoses uue presidendi James E.
Carteri ametisse-vamiutamisega
toimus kolmapäeval, 19. jaanuarü
suur vastuvõtt diplomaatkonnale
asepresident W. Mondale poolt. Sel­lest
võttis osa ka E.V. esindaja
Ernst Jaakson. Sellele vastuvõtule
järgnes neljapäeval traditsiooniline
suure pidulikkusega uue presiden­di
J . E . Garteri vandetõotuse and­mine,
kuhu samuti oü kutsutud
diplomaatkond.
Riikide esinduste juhtidel olid
tribüünil erikohad, presidendi va­hetus
läheduses. Nende abikaasa­del
olid istekohad presidendi tri­büüni
ees. ;
saatjaterivi mis viimaks jõudis
mööda säravasse liunme mattu­nud
kalmisturadu Sinu uue kodu
väravasse.
• Küllap selgus Sulle, siis, mis
Sinu kaotus meüe tähendas.
Mäle, Sinu sõbrad, palume Loo­jat,
et Sinu abikaasa j a omaiksete
valu muutuks ajapikku hdgete
mälestuste pärlikeeks, mille iga
lüli sätendab ja hellitavalt soo­jendab
nende eelseisvaid päevi.
Sinu sõpruse, aususe ja
südamlikkuse tasuks oli meil Sul­le
anda amuit kolm peotäit mul­da
ja hinge ängistavat vaiu.
Ent kui Sa meie sihnist vajusid
Sind katva rooside liniku all jäi
meile iteadmine, et see iKjlnud
mitte jäädav lahkumine vaid ku­nagine
jällenägemine igaviku ra­dadel.
Kõigi Sinu sõprade nimel
EDGAR K I NK
. • i s f o ChHsfidn Tours
O D A V Ä H I N N Ä L I N E EESTLASTE &RUFI
tEIS L Õ U N Ä - A M E E R I K Ä S SE
• 9
Kiirustage, veel on võimalik ennast registreerida:
Rev. K. Raid, Box 56 Stn J , Toronto, Ont. M4J 4X8
Tel. 416/961-8391
Ta täpsustas kõigepealt termi­noloogilisi
mõisteid ikus intiim­sus
on lähedasim sõprus; armas­tus
teatud õ:inüs nn vaimses kui
ka füüsilises mõistes; erootika po­le
mitte pornograafia, vaid sugu­poolte
vaheline armastus. Loengu
aluseks on sugupoolte roU, mis
on otsene vaste ingliskeelsele
mõistele. „sex-roll", mis esineb
küll soome' 'keeles, aga puudub
eesti keeles.
Ta andis oma loengule tagapõh­ja
sellega, et 7—8 a. tagasi uuris
ta USA idarannikul kaksitekeel-sust
ja lejdis, ^ vastassoost ees­ti
noored ei käinud teineteisega
väljas, küll aga vastassoost muu­lastega.
Uurides selle põhjust,
leidis ta, et eesti hoöred ei suh­tunud
ül^ateisesse intiimselt, sest
et vastaspool oli j u eestlane.
Paar aastat tagasi rääkis tä ühe
eesti noormehega ja küsis, kas
ta käib k a eesti tüdrukutega väi-jas;
See tekitas iküsitavas sega­dust.
Vestlusel selgus, et eesti
tüdrukuga väljas olles, ei rääki-nud
noormees neist asjust, mis ta
rääkis võõrastega ja noormehel
tekkis lõpuks, küsimus, kas on
võimalik olla hingeliselt intiim­ne
k a eestlastega? Talle näis see
mõte absurdne, et eesti tüdruku-ga
võiks olla intiimsemaid suh­teid.
.
tu, sest intiünsus nõuab privaat­sust
j a vastupidi kahe inimese
intiimsus rikub gnipieli!. Liigne
intiimsus naiste juures kahjustab
aga nende mainet.
Meie
suunatud muule kui eesti asja­dele,
kusjuures M n i e l u Jääb
TÕNU PARMING
vahel, puudub suguroHiflle yas»
taspooltesse suhtumine.'
Ta tõi näiteid eesti erootikast
kirjanduses (A. Lannese, I.
Grünfchali, U. Karuiksi, A. Vürlai-di
ja E . Toona locmingus) leides,
et neis pole siislu saavutatud hin^
natavaid itulemusi. E . Toona pea^
tegelane oleks seda peaaegu saa^
vutanud, aga tailcistuseks o-Ii, et
tä oli eestlane.
Kirjandus tugevndab põlvest
põlve edasiantavaid suhteid,
kannab edasi neid kultuurinälg.
teid, mida vanemad noortele
rollimudelitena edasi annavad.
Küsimusele, mis inieüe aamab
eesti kodu ja üliiskond, leidis' re^
ferent, et põl]jamaalased on- ar-mastusavaldusis
kinnised, nad
Tekib isegi küsimus, kas eesüarie-võib
olla ka selline inimene, kes
ei tegele ainult eesti aisjadega?
Kõigžle Vaatamata ooi meie
eestlaste vahel intiimseid vahe­kordi,
mõned isegi abielluvad.
Kuid on märgajta, et need sõlmi­takse
äärmiselt noorelt, kuna va­nanedes
see väheneb. Vananedes
suureneb ka rollikoiiflikt. Üks
pool on kasvajiud teisest eemale,
üksteisega läbikäimine peab mi­nema
muudele alustide.^
Teinekord abiellutakse siis kui
ilks abielupool pole üldse läbi
käinud eestlastega.
Esitades küsimuse,' kas öldks
võimalusi olukorra parandami-sökiš,
vastas ta, et eestlus on meie
identsusele tähtis, ä i ^ ^ (meile
kuüluvustunde massinimeste
hulgas. Eestlus on väärt asi oma
rollimudelitega j a struktuuriga.
Eesiti meesorganisatsiöonid aga
vÕilts-jöom.ise asemel telia mida­gi
muud j a nende liikmed võiksid
käia väljas eesti tüdrukutega ja
loobuksid rääkimast ainult eesti
asjadest. Joonaise üldine pidurda^
mine on toõik^ai eestlaste problee­miks,
sest see blokeerib ika abi­elus
suguelu, toob pahandusi ja
purustab abielusid; K u i olukord
ei parane ja Imi laste arv ei suu-l
i k J ä m s t
Toronf© suurlehe
Möödunud laupäevaaae ,22.
jaan. y.llie Toronto Star" avaldas
pikeriia jutuajamise ^
asuva haruldaste veinide &ri mä-nedžheri
E i k Järviga . Viimane
seletab, et sel ainulaadisöl äril
Torontos on isegi ostjaid, kies tij-levad
Montreäüst siia yähssaada-vate
veinide ostmiseks. Äris on
^Ladaval kuni 400 ja E.
Järvi ütleb, ©t tema arvates ^
on parim ^^'avflilik, mis on ma«a-ünias
ülie katuse alL
E. Järvi annab loetelu äris saa-davaast
parimaist cstudesit j a kal­limaist
sortidest, öeldes, et mjõni-kord
haruldane vein ei tähenda
veel, et see ipeaks olen^ M i s .
Küli on äris paljugi sellist, mis on
hinnalised. Rääkides veinide hoid­misest
j a unesti maitsemisest an-tältse
lõpuks k a E. Järvi tJ^eenin-gukäik
Shvejtsis, mis on: andnud
tema 'teadmistele suiu^ hinnangii
Euroopas, kuhu lisanduvad seits­me
keele oskus ja kogemusefi
omal alal.
avaldavad vähe oma tundeid vas- ^ne, siis kaob eesti,rahvas,^^^s^^
taspoolite vastu. Eesti perekonnas
ei käsitleta noorte suguelu asju.
Eesti koolis puudub suguroli
osa. See tingib, et ümbritseva
ühiskonna sugurollid ei kattu
eesti omadega, Puudub vastav,
kasvatus meie ühiskonnas. Eesti
ühiskond ootab, et vanemskaudid
ja gaidid abielluksid, aga oma
pikaajalise tegevuse kestel ei to­hi
nad näidata õrnust vastassugu-
Eesti üMskonnas aktiivsdt te- vastu^^^^^ \. ...
gutsenud eesti noored ei suhtu Selle asemel õpetatakse, et oie-normaalselt
vastassoost isikuis-se
nagu nad teevad seda muu-
. lastega. ' • ' ^
Seö tingib segaabielude tekke,
kuigi segaabielud pole iseenesest
negatiivne nähe, sest inimene elab
ju seiega, kes talle meeldib.
Eelmainitu tagajärjel selgub, et
oleme teinud eestluse pühaks as­jaks.
Meie .ühiskonnarake ja kul­tuur
ei võimalda vahekordi teiste
eesti noortega. Eraldamine on ju­ba
sisse ehitatud. Selletõttu eesti
noorte suguroll eraldub teistesse
rahvustesse kuuluvate suguroUi-dest.
Mõisteline eraldatus võib nii
ulatuslik olla, et noor näeb eest­last
erineva inimesena.
Vaadeldes eesti ühjskonnaraket
ja kultuuri mõju sugurollidele,
ütles referent, et kõik rollid on
õpitavad ja õpetatavad, kusjuures
õppimisel tuleb itähelepanu osu­tuda
kolmele aspektile: 1) mee­diale
(ajakirjandus, televisioon,
raadio); 2) otseselt kultuurile
(kõige rohkem kirjanduses, ala­tes
juba kooliõpikuis, enamuses
aga ilukirjanduses) ja 3) eeskuju
perekonnas isa, ema j a teiste
täiskasvanute kaudu. i •
• • • • I, • -.
Eesti kirjanduses leiduvad ar-mastusavaldused:
1) suur armas­tus
isamaa vastu; 2) armastus
vabaduse vastu (näit. peategela­sed
A. Viirlaidi ronlaaiiiš „Risti-deta
hauad"); 3) armastus maa
vastu (B. Kangro metafüüsiline
samastumine mullaga); 4) armas­tus
struktuuri vastu (A. Ranniti
luuletus „Joon");' 5) armastus
relvade vastu (A. Kork „Relva-lood");
6) armastus kasarmuelu
vastu (P. Lindsaare ,,õrii annas-tus");
7) homoseksuaalne armas-tus
(M. Jukkumi luuletus õnn")
ja 8) absurdsed armasitusnäited
, sotsialistlikust realismist (silmad
kui õlitatud kuüliaagrid, arnias-tus
traktori vastu jm.).
Kuid meie sõjajärgses kirjan­duses
puudub armastus noorte
rae kõik üks suur eesti pere,
kus ei ole aga õrnu vahekordi
. vaistassugupoolsete isikutega,
sest oleme kõik õed ja vennad.
See on Põhja-iEuroopa ühis­kond,
;kus rollimudelid on teistsu­gused
kui siin män.dril ja põhjus­tavad
eriüliiskonnas: rollide kon­flikti.
Suur osa meie seltskondli­kust
tegevusest seisneb suure­mais
gruppides, kus on maksvad
eelpoolnimetatud vahekorrad.
Kui aga küsida, ikuidas kujutab
noor ette eestlast, siis üks pea^
mine eesti roHinäitaja on, et eest­lane
joob ja et eriti noorte juu­res
õrnus puudub. See puudub
ka ee;sti naisrollides, väljaarva­tud
ainult emadepäeval, kus ema­sid
tänatakse hoolitsemise ja kas­vatamise
eest. Eestlase rollimu^
del tähendab^ meeste juures joo­mist
j a see on tavaline nähe.
üheski rahvusgrupis M pakuta
majja tulnud külalisele l i i i kiires­ti
alkohoolseid jooke kui eestlas­te
kodudes. Eesti akadeemilistes
organisatsioonides on jooinisele
pandud kasvatuslik ülesanne.
Meie tegevus on rajatud organi­seeritud
gruppidele, aga: intiim­suse
tiileik gruppidesse on võimä-ka
kodumaal on abiellumine
muutunud väga 'tagasihoidlikuks.:
Võibolla tuielss sisse seada sund­abielud
eesti rahvaarvu suuren­damiseks?
,
Järgnevas diskussioonis võtsid
täiendavalt sõna J . Saamilt, R.
Kreem, H. Sillaste, H. Lepnj, O.
MüHerbeck jt., puudutades k i r -
jandusliiake, sotsioloogilisi ja
keelelisi" aspekte. Neile vastas
prof.' T. Parmüig, et joomine on
üldine põhjamaade probleem ja
et eesti übiskomias on peale k i ­riku
armulauaveini joomise
eesti meesüliõpilaste organi­satsioonid
need, kus seda aren-
. datakse.
Lõpiiks A. Raudsepp leidis siis­ki,
et pärast muulasi tullakse ^ s -
t i tüdruku juurde j a leitakse, et
see on hea abiellumiseks.
Dr. V. Soots tänas /külalist hu­vitava
ettekande eest ja J M di
veel kohvitasside juures aktuaal­seid
mõtteid edasi arutama.
@ New Yorgi Eesti Seenioride K ^ -
kuse lõbus ja hoogne mardipäeva
pühitsemine toimus 9. novembril
Eesti Maja suures saalis. Ruum oli
t u l v i l— üle saja inimese. Ettekan­nete
osas Leida Paomees kandis
^'tte 0. Lutsu „Kevadest" lõbusaid
lugusid, samuti lõbustas osavõt
jäid Jaan Kuuse oma humooririk-ka
ett^ugemisega. L. Vahter täien­das
meeleolu klaveripaladega ja
kõigele punkti pani Hehni Lepsoni
„Luuatantš" lauluga. Meeleolu oli
üiev ja rõõmsas jutuvadas näuditi
mardihane (kana). Ei puudunud
ka kokteel ja kohvi maitsevata
saiadega.
JÄRGMmE EESTLASTE TÜRISiVÜREIS PITOLEV^^
22 päeva külastusi piiblilikes ja ajaloolistes paikades Pülia!
Maal, Türglmaal ja Ateenas.
; 9. MAIST KUNI SLMAINI 1977.. a. : ^ ^ .. ; :
Reisikava oia koostanud pastor H.Riidmik (tema I t reis Püliale
Maale). Paarsada eestlast on juba osa võtnud neist torismireisi-dest.
Reis haarab endaisse 180. ajaloolise paiga külastuse. Selgi­tused
eesti keeles, parimad 1. M. hotellid: Esmakordselt kavasse
võetud Negevi ja Siinai kõrbe külastamine, 2 ööd Punase Mere
kaldal Supelusvõimalused Vahemeres, Punases Meres, Galüea
Järves, Jordanis ja Surnumeres (2. päeval). Kõige taiusll^
kurn reisikava, mis siiski ei ole väsitav, Ohujahutosega moodsad
bussid iga päev meie käsutuses. Väljalend Toronto — New York
— Montreal Informatsiooniks palume kirjutada: EVANGELICAL
BIBLE LÄNDS TOUR, c/o Rev. H. Rüdmik. P.O. Box 234. Station
'^U'*. Toronto 18. Ontario. M8Z5P1. Saadama teile täielika reisi­Piihapäeval,
6. Veebiliaril 1977
kell 3 pX peab Hiidlaste Selts To.
ronto Eesti Maja väikeses saalis
oma kolmandat peakoosolekult. As­tudes
kolmanda peakoosolekuga
kolmandasse tegevusaastasse ja
eriti seetõttu, et sel peakoosolekul
välitajkse seltsüe uus juhatus, on
põhjust lühikeks tagasivaateks.
Selts asutati novembris 1974 ja
esimene peakoosolek märtsis 1975
kinnitas praeguse juhatuse ametis­se.
Samal peakoosolekul võeti vas­tu
ka seltsi põhikü*!, embleemid ja
muud. Põhikirja alusel valitaksid
seltsile juhatus iga kahe aasta jä­rele.
J a põhikirja kohaselt on kn
peakoosoleku kutsed väljasaadetud
kõigile seltsi liikmeüej kelle aad
ressid ja taielikud andmed lubasid
seda teha.
Seltsi tegevus koosneb- põhiliselt
kahest kokkutulekust aastas — jaa
nitulest ja mardipeost; Kuid on
peetud ka teisi kokkutulekuid^ ala­tes
tutvumisõhtuga, noorteõhtu^
ülemaaijmne hiidlaste kokkutulek
.Baltimofe'is ESTO '76 raames ja
Soelapidu koos Saarlaste ühingu :
ga, niille. puhastulu kingiti Eesti
Majale. Seltsir on ka oma ajakiri
vjHiiu'^.mis i l ^ jaanipäevaks ja
mardipäevaks. Viimane „Hiiu"
nr. 3, mis tehnilistel põhjustel hi­lines
mardipeoks, on tellijaile väl­jasaadetud
j a ^ n müügil ka pea­koosolekul.
Samuti on müügil ka
Hiiumaa kaart. Peakoosolekul, on
Välja pandud k a seltsi kroonika-raamat
ja muud seltsi tegevusest.
Seltsi juhatus, ootab liikmeskon­na
aktiivset osavõttu peakoosole­kust
jä ütleb kõigile teretulemast.
f elevisiöonisiicidetesf
NEW YORK - ühendriikide suur
televisiooni saatevõrk CBS (Co-lumbia
Broadcasting System) tegi
teatavaks, . et ta ei kandideeri
Moskva olümpiamängude televi­sioonisaadetele
individuaaJselt ega
koos teiste saatejaamadega. GBS
juhatus mainib, ^ t Moskva olüm­piamängude
edas^ndmisegä tele­visioonis
on n i i palju ettenägema
tuid probleeme, et saatevõrk pi­das
vajalikuks üritusest loobuda..
•
Lahkuvat välis^istrit dr, Hv
Kissingeri saatis tJSA-s akreditee-rituddiplomaaitkondära
tema auks
korraldatud einega, mis aset leidis
Pan-American Unioni uues hoones
13. jaanuarü. Sellest võttis osa ko­gu
diplomaatkond, nende seas ka
Eesti Vabariigi esindaja üSA-s
Ernst Jaakson.
Koosviibimisel, mis toimus enne
ja' pärast einet, oli saadikutel või­malusi
omavahelisteks kõnelus­teks.
E. Jaaksonü oli seal kõnelu­si
Saksa suuraaadikuga, rahvusliku
Hiina saadikuga jjt. Kohal viibisid
ka Läti ja-Leedu vabariikide esin­dajad.
® Majtti Pikner on mmefcatud
Rootsis Pörenade Pabriksverfeenl
pälgaläbiräälkimisbe osaikoima Jü-hatajaks.
Pikner dii senini plekk-sepatöösturite
keskorgaiiisatsioo-ni
Hätslägeriemas Rlksförbundi
teenistuses.
Ennustati
uusi ma<
Eesti piiri
H M ^ I N G l f
dil gedoogilü
jaMShailSž
varingud on
g i ^ . Liidule
„l2vestijai's]
ses akadeerdil
oktoobri lõpi
tunud maav^
ala iätenalel
lahe alal on
laadilisi maal
Sadovski
näavia maa]
vai viimasel
10.Ö0O—12.0(
nud kerkii
kül ka aegl
toobrikuul
Eesti juures!
: selle liikumij
Sadovski g
on :tuttavad I
šeisniolpogij
seal arvati
ringud johti]
sest. Äsjast6
gaühendatal
•põhja lükuiij
Soomes ma^
kus maa tü|
: Soome seij
to arvab, et|
Soomes pcf
oleval "saj;
värisanüd
gevaniini k i
ris.
PRAHA
kommunistil
nud oma ka|
dentide vas
•300 alükirjäl
iäänemaaili
inimõigustel
Slovakkias,
riumis antil
esindajatek
välisnitnist^
nitasid, et
väljasaatjat
näärid- ja i
esindaja i
manifesti
kü-janik Va|
Patöcky jž
J i r i Hajek.|
peaaegu kc
kumise jõu(|
liikmed,
Tshehhisöll
WASHIN
ühendriiki(i
PrantsusmI
terroristi
seks oh m^
ning'meeli|
uutele ai
jääb mulj(
mata omi
mistele kl
tast alat
nitavad,
dest on
ning nendj
sendi ulati
Mosk^
WASHII
valitsus oi
oktoobnki]
kümme
tuumarel
pe saavui
need ettel
olles nähi
on kergei|
da Cartei
yõnd(
NÄT(
BRÜi
sõidul
sident
BrüsseOl^
•tele peet
on v£
relvasti
suure
sed riigi]
tohi
hiljem
üheridril
jõududel
roopas,
seda iküj
tud.