Vaba eestlane , November 10, 1977

              -1' kv.-js
Nr.' 83
\\ geiu-nitsJoonl pagu-ci
mäletaks Aleksoi
nic? Slalihanov hak-
1'mitama kui venela-eesti
kommmiisti-li
Vabariigi ja Eesti
|ivitasid ning Eestis
liakkasid rakendama.
iiaiiov oli lihtne Do-ir,
kelle jiimega ja
kaavutustega operee-
[mikrezhiim pressis
suuremaid tööšaa-
|keni: produktsiooni.
ajakirjanduse ja
|Mdameeste poolt Je-järeie
oli Aleksei
[niees, kes 1935. aas-
I üöyahetuses töÖta-
[hitseeris 5 tünni ja
tonni sütt. ületa-
Kordselt söekaevuri
lõsio^oni.
II ehti üleöö kange
jirjutati imelugusid
Ims kõigis N. Ludu
|alelitedes ilmuöud
tti> et Stahhanov
)rdilise tööpanusii
[a, mütsi ja kindad
Jdikleidi.mantli ja
la ilmselt ergutati
|'otahhano\T saavu-i'kkisid
Stahhanovi
Igaadid, kus tööli-toiisnii
ülesehita-
Msiooni suurenda
Jvälja. Stahhanov-f
i a Stalini ohutu-,
ialädele ja võttis
|*uväärsed djmen-
?ks kinnitas stah-
Ijuht Pjotr Krivt)-
pud kaubarongide
fde künise tase-
N. Liidus enam
i:una isegi vene-
^ani saama, et
lelle trikiga alt.
psena on jäänud
.'a ületõmmatud
ialistlik võistlus,
|ie, kbmmunistli-jne.
lanov -- see kii--
hüpiknukk, ites
jeneitöölise taga
tmeeste kasutum-jst?
Ehkki stah-propageeriti
Ja
idus Sjtahhanöv
"ilt ja avalikku-lloskvasse
Töos-ja
selle järel<*
j e kaevanduse
Ituii ta Donetsi
gasi ning 1&7(>.
hnev talle šot­lase
tiitli. Selle
le nimel kom-töölisi
sunre-kustus
Mošk-lovembril.
varem kirju-d
Eesti ajaieh-äraxie
rubriik
nna dzhuimli-
/äliskorresnon-riikiflesse
saa-
;;elt naenivää-r>
r^ seal v a l i b "
korda ja evp-l
i i k i d e välk"-
tnb neile kadu.
b edasi iibe
•• jutn.. milles
i s u k o k k u o s t i i -
alad, ^t katta
N i n ^ siis
t suured a<i-täpavad
ära
i d " nin?? eriti
v a i vähenr?s-eriti
nee?rit".
vinir mis kfi!
armidest väl-naised
pida-š'ie,
kus nad
falset töötule
'Itli annavad
iid vene kol-innaf'l>
nik'ijp
st, kelle kas-elane
on söiV-kolhnosid
ja
lelised tojfiT^a
kahtlemata
armer veelgi
I
1
:Nr/.83- VABA- EESTLANE neljapä^al, 10. novembril 1977 - Thursdäy; Novem^ Lk. 8
.-asnw-mm a>- -mxamm
12. ja 13. nov. on valvearstiks
l i r . ; H . . T a i i , t a ^ : ; '
LUND (EPL) Lõima-Rootsi
Kesti Maj a: Ühing avas oma sügis-hooaja
esimese^ Mubiõtituga Eesti
Maja kohvikus. Ettekandega oma
muljetest suvel Tallinnas peetud
kcöle j-a ikirjandusöj seminari iile
c-^ines Andres Koem, kes sellest
osa võttis. \ ,
Kes korraüdasid selle semina-ri?
Rootsis ituli>* kutse osavõtjaile,
märkis kõneleja, Uppsala üiikooli
soome-ugri seminarilt ja Eestist
V älise^stla&tega Kulituursidemete
Arendamise ühingult. Rootsist o li
osavõtjaid 16 j!a mujalt 4. Soovi­jaid
ohiud 35. '
I Peale tihedate loeBgute eesti
keeleist j a kirjandusest korralda­ti
o^võtjaile vastikvõtt;Kadrioru
lossis, 'teatri etendusi ja muuseu­midega
tutvunemisi. .Samuti kor­raldati
ringreis: Tartus kus näi-dajti
ülikoolu ja Vaneimuise teat­rit.
Reisil Viljandi poole' käidi
ühes sovhoosis ja viimaks Pärnus,
en .sealt sõita Tallinna tagasi, En­ne
tagasisõitul (TaÜinna) peale nä­dalapikkust
kodumaal viibimist,
korraldati pealinna lähedal asu­vas
Kirovi^ näidis kolhoosis lah-kimiisõhtu.
. ^ •
Kogu selle aja kestel oli korral-
' dajate poolt koostatud tegevus­kava
niivõrd tihe, et ei jäänud ae-i^
a muulis, kui püfikamiseks. Kõ-n
ölej a mängis helilindilt mõned
katked seminari^ peetud ja-lihest
l aiüuettekandest' vastuvõtul ühes
sovhoosis.. , , • . :, •
Ettekandele järgnesid -üsna ela-
• vad läbirääkimised,;kus| ettekand­jale
esitati rida küsimusi. Arthur
Taska rõhutas, et Väliseestlastega
ivultuursidemete | Arendamise
ühing on polütiline j a \ tegutseb
liöminujiistliku partei,. juhtnööri-dt.
järele, ühingu eesmärgiks on
pagulasis meelitamine Eestisse
ragasi. Korraldatud semihari tõe-üpe
eesmark oli samuti polütili­ne:
meie noorema generatsiooni
Simm ahvatlemine ja nende ,^ra
kaisutamine. Seetõttu maksetl. ka
nii vastuvõtu kui kilevalpidamise
kulud vastuvõtjaf.e'fcip seletas
Taska.
•• Valev Uibopuu märkis, et kodü-r
rLaa,ga kultuuriline läbikäimine
on ühekiilgne. Meid / ujutatakse
se9>lt üle tendei^tsliku kirjanduse-
,4a kuna aga sealsed võimud ei
lase sisse siinset'kirjandust. Äsja
rnei.8 keskelt lahkunud kirjaniku
Karl Ristikivi siin ilmuntid too­dangut
ei avaldata, kodumaal.
Karl Laantee 'toonitas, et
Moskva juhtnööridel' külii tagu­mine
vaba malaÜhia eš^ti noore­ma
akadeemilise põlvkonna vahe-
':e keele ja kirjanduse seminari
sildi all ei ole õnnestunud. Seda
on meie noored näinu-dl läbi. Siin
on eesti grupp olnud vaimselt
palju itugevam, kui 'läti grupp.
Kogu selle' sündmuse analüüsimi­sega
aväükur koosolekuil võtame
Nõukogude võimudellt võimaluse
• kasutada seda ^eminari propa-
^asidaks. V., - ' i , i •
STOKHOLM (EPL) — Akadeemilise venestamise rajal Eestis «ta
nüüd astutud Järjekordae venestamise samm sellega, et kehtestati
sunduslik väitekirjade esitamine vene keeles. Eestikeelset väite&kja
lihtsalt ei aktsepteerita enam eesti ülikoolides. Samal ajal aga mmi-tovad
vene keeles avaldatud väitekirjad raskesti kättesaadavafc
Ja- kasutatavaiks läänemaailmas j a ka •'Eestis. - , ' .
Möödunud aastal kehtestatud
korra järele ei saä teadlased, kes
ei kirjuta vene keeles oma väite­kirja,
enam teaduslikku ta^aadi. -
Mulkide Seltsi juhatus oma esimesel üritusel, koosolek-koosviibimisei Tartu Collegels. Istuvad
vasakult V. Ojassoe/X ¥ihma'Ja V.^M^
Foto: Va:ba.Eestlane
Möödunud pühapäeval alustas Torontos oma organiseeritud
tegevust noorim siinseist eesti organisatsioonidest Mulkide Selts.
Uue brganisatsiooni esimene üritustest, koosplek-^koosviibimi-sest
osavõtjate rohkus oli üllatuseks ka ajutisele juhatusele ene­sele,
kui Tartu-Collegel saali kogunes-üle^ 160 mulgi või mulki­dega
tihedas liidus oleva külalise.
. Koosoleku]ise osa avas V. Ma-dissb,
kes lühikese sissejuhatuse
järel andis sõna J . Vihmale, .kes
ajutise juhatuse poolt avaldas
rõõmu arvuka kokkutulnute pere
üle, mis kindlasti on suurim väl­jaspool
kodumaad. Siiani pole
mulgid oma organiseerimisega
rutanud, 'sest on veel maakondi,
Ims pole organiseerimisele asu­tudki.
Miilk on aeglase iseloomu­ga,
kes ütleb „mul on ,alga küll'',
mille iseloomustuseks tä jutus­taski
loo Tarvastu mehest, kes
sõitis aeglase rongi piletiga kiir­rongis
ja konduktori õiendusele
reageerib: ,yKes sind käsib 'kihu­tada,
sõida tasemini, mul äiga
küll''-\- /. •
Ta andis iileväate ajutise ju­hatuse
senisest tööst koos eel­miste
orgäniseeriniise katsete­ga,
kuid seni pole suudetud
ktndlakiijuliselt organtseemda.
Nüüd andis seUeks tõuke eelole­val
suvel toimuvad killamängud.
21: sept. Olid koos 13 mulki, kes
otsustasid moodustada ajutise ju­hatuse
ja: võttis nimeiks Mulkide
Selts, samuti otsustati osa. võtta
Etevirs Elbows . korral datavaist
killamängudest. Uus organisatsi­oon
haaraks kõiki Viljandimaa
Mulgi j a vanamõistelise Sakala
elanikke. Samuti on teretulnud
mulkide segaabieludest pärit elu­kaaslased,
kes ^tunnevad, rõõmi]
omavahelisest kokkusaamisest
mulgi keele rääkimisest j a selle
õime meenuifcamiseks,. mida tiint
ihtsa kodukatuse-all.
Selle järgi- tutvustati ujutise
juhatuse liikmeid, E. Kinku,
Vares't. V. Ojässon'!, V.
so'd ja J . Vihmalt ning revisj'oni-komisjonis
hrd. Härm j a . Anton
;iing: pr.: Joasaare. Vaikse leina
seisakuga, mälestati pärast orga
niseerimiskoösol ekut surma läbi
lahkunud J. Kadaid ja H! Kirikut.
EStO. MUTUAL 'FÜND, LTD.
Aktsia hind reedel) 4. nov.' $5.37
WaJwyn, Stödgell, Cochrane
M
j 45 King St. W.\ Room 1900
Toronto, Ont. M5H 1J8.
T elefon päeval 36441131
õhtul 925-6812
. (Algus lk. 2)
paremiiii'. ja .mugavam.kt kui- va
jitsns ei teeks selliseid eksisamme
nagu see toimus president Nixoni
ajal, ku.s venelasjcd said ameerik­lastelt
poolmuidu nisu, mille tule­musena
farmerid said miljoni
M a r i t e wiatuses kahjis.
mi
. See on olukord, mis
su verd isegi eesti kommiiiiistide
Imlgas. .
Venemaal ei jätku teadlase väite­kirja
kaitsmisest ja heakskiitmi­sest
ülikoolis.
Seda peab kinnitama ja hindama
eriline atestatsioonikomLSjon Mosk­vas,
milline on vene umbkeelne ja
ei aktsepteeri väitekirjasid enam
rahvuskeeltes, kõigest peab olema
täielik venekeelne tõlge. See toob
kaasa ülepääsmatuid raskusi mõ-"
nedel aladel, näit. eesti keele.
grammatika ja keele eripärasuste
puhul. '
sõna Eduard. Päll, end. ENSV
ülemnõukogii presiidiumi esimees:
parteilane 1920-ndäst aastast ala--
tes, praegu pensioneeritud Keele ja
Kirjanduse Instituudi juhataja le­halt.-
•..
Päll ütleb, et kehtestatud uus
kord venekeelsete väitekirjade­ga
tähendab rahvus-keele alalaiii
dämist.
Ajutine juhatus kinnitati j a tal­le
anti volitus oma tööaega kuue
kuu^võrra, pikendada, et selle aja
jooksul saaks koosj^atud põhikiri
ja teha muid ettevalmistusi. •
Organisatsiooni nimi on valitud
põhimõttel, et iseseisvuse ajal
oli Tallinnas sellenimelii^e Mul­kide
Selts- kus oli esimeheks
kindral J . Soots.
Läbirääkimiste osas anti selgitust
. lühemas ulatuses eelolevaist. kil-iajmähgudest:
^
. Kavalises •.osas esitas põlistest
mulkide perekonnast pärit olev
Kiilaspeade perekonnaorkester;
kus kontrabassi mängis Arno,
tšhellot Avä, flööti Pia, ^•viiulit
Paiü j a kannelt nende isa Enn^
kaks pala, esiteks J. Simmi „Mul-gimaale":
ja 'teiseks E. Kiilaspea
poolt • seatud; eesti rahvaviisi
„Kaera-Jaäik"."
Endine Viljandi maavanem M.
Hahsen käsitles- mulkide nime
Mulgid olid leidlikult kõnetooli
muutnud mulgipäraseks Viljandi,
vapi asetamisega kõnetooli kül-ge.-
lPildil.y.. Madisso.kõnelemas.
Poto: Vaba EestlanB
hendav, kuid selle kõrval ka sõi­musõna
j a leidis, et mulgid tegid
sellest omaette seisuse. Tä on ise
Pärnumaalit, aga kinnitas, et
koostöö mulkidega oli väga hea.
Mulgid On väga palju aidanud
Eestit edasi • oma esimeste eesti
haritlastega ja iteiste uuenduslike
algatustega. Ta leidis, e i mulkide­le
on just sealne loodus, andnud
oma osa nende iseloomust. v
Ta meenutas aega, kui ta ise
viibis Viljandi lošsimäel, kus
talle elavalt silmade ette tulid
sealsed võitlused, mis õhutasid
alati oma kodumaa Ja rahva
eest võitlema.
Ta avaldas soovi, et vanemad
mulgid seda Oma lastele edasi
amiaksid, jutustades neile; mul­kide
visadusest, kes ei olnud uh­ked
mitte ainult. mulkidena, vaid
ka eestlasteha.. ^
Järgmisena tmulgisoost kirj anik
j a :luul©taj a Salme Bkbaum esi­tas
kolm oma luuletust, otse sel­leks
puhuks kirjutatud ,,Killapäe-vadeks
kirjutatud"; „Mulgipäe-vaks
1972" j a „Ühele mulgi ema­le''
oma abikaasa Arthur Ekbau-mi
emale kirjutatp-d luuletuse.
Möödunud ^ püiiapäeva õhtul
toimus Peetri kirikus koguduse
noortekoori „Lootuse" ja Vaimu­liku
Orkestri ansamblite ja solis­tide
sügiskontsert. Huvi selle
noorusvärske kontserdi vastu oli
elav, kuid sattudes samaaegselt
kahele teisele suuremale ürituse­le,
jättis kuulajate ridadesse tüh-ji
kohti.
Kontserdi alguses 20-liikmeline
koor esitas L. Ävessoni juhatuse:
kaks L. Avesšoni koorilaulu J.
Siuses oli" ja„Psahn 8". K o o r i l on
noort ja puhast häälematerjali
mida L. Avesson on koorijuhina
osanud oskuslikult vormida an­des
tulemuseks helisevalt har­moonilist
koorilaulu.
Edasi Heidi Klamas esitas
harpsikordil F. J . Haydni allegro
C-duur sonaadist ja Stella Trig-lav
viiulil L. van Beethoveni
,,Falve", kusjuures harpsikordil
saatis Inga Korjus. .Säirgnes koo­rilt
neli. laulu,. I. Stravinski „Pa^
ter Noster", L. Avessoni „Püha,
püha, p ü h a G . Stadleri „0h Je­hoova,
Sa oled suUr" Ja J . S.
1äachi„KiitusIaiL!ilu".:'.
. Trio'Moy.Madalvee-flöödil, No-ra-
Mall Kesron viiulU ja Inga
Korjus har|)sikordil esitasid G.
Ph. Telemanni „Ändante, allegro'*.
Lisaks ehitas, Üoy- Madalvee' ühe
omaloomingulise pala tema poolt
neljale flöödile kirjutatud heli­tööst.'
Pärast õp. 0. Puhmi palvust
Nora-Mall Kerson esitas vüulil
K. Raidi ,,Larghetto" kuna H.
Klamas saatis harpsikordil. Koor
Rösemarie Lindau juhatusel esi­tas
kolm ingliskeelset laulu Ja
orelil saatis L. Avesson. Kvartett
kolme viiuli ja fagotiga, kus män­gisid
Linda Laur, Sarah Pihel,
Stella TriglaV ja Andres Negus
esitasid F. J . Haydni „Serenaadi*^
Sekstett, Viie flöödi ja harpsikor-diga
esitas sama helilooja „M-daiite",
mängijad olid Heidi Kla-hias,
Piret Kreem, Heidi Laikve,
Epp Ots, Heidi SImonlatser ja
Hiina Vaiik. Vümaseks osaks oli
kaks koorilaulu, Fr. Schuberti
-Credo*^ ja F, J . Haydni „Glöria
in Excelsiš". Juhatas L. Avesson,
orelil saatis Inga Korjus.
Pärast kontserti koguduse nõu­kogu
esimees K. A. Kadak tänas
koori ja ütles tunnustussõnu ko­guduse
poolt. Koorivanem Evi
Tarkus andis koori poolt lilli koo­rijuhile
L. Avessonile, E. Lindaule
ja- Inga Korjusele. Viimane pii
organiseerinud j a koostanud koo­rilaulu
kõrvale ja vahele asetatud
muusikalise kava.
, ,Sirbi ja Vasara" veergudel (nr.
34, 1977) võtab selles" küsimuses
Räägitakse küli,, et rälmisükud
barjäärid on iganenud kraam ja ei
rahvuskeeled ja kultuiu-id peavad
maad andma globaalsele keelele p
kultuurile, kuid ^PäUl ar\^ates on
see fantaasia.'
Võib ju oletada, ütleb Päll, et
see kõik sünnib pärast kommunis­mi
võitu globaalses ulatuses. Kuid
sinna on veel palju aega ja,seda
kõike tõestada ei saa, ütleb aitor
väga veenvalt. Isegi teooriaks on
seda raske nimetada.
E. V. esindaja ÜSA-s Ernst
Jaakson abikaasaga viibis anöödu-nud
laupäeval välisministeeriumi
kutsel Washingtonis. Nad võtsid
osa Kennedy Centeris korralda­tud
sümfoonia kontserdist ja sel­lele
järgnenud Washington-Hilto-ni
hotellis korral daitud õhtusöö­g
i s t . . ;.
Kokkutulek, mille sponsoriteks
olid president Carter, asepresi­dent
Mondäle ja välisminister
Vance,. oli korraldatud IJSA-^ afc
rediteeritud, välissaatkondade
juhtide auks.
= Kokkutulekust võttis osa ligi
paartuhat isikut, nende seas pea-le
diplomaajfekonna, välisministee­riumi
kõrgema ametkonna, valit-susliitaete
j . t. riiklike teg^aste
kõrval ka tööstuse, (kaubanduse
ja finantssektorite esindaj ad.
• • • VES
Insurance
Ageney
23 WEŠTMORE Dr., Snite 2m
Rexda?e, önt. M9V m
Tel. 745-4622
® Briti ajakh-i,,Financial Times li.
avaldas 16. sept., 'kirjutise Eesti
Vabarügi saatkonnast Londonijs.
Kirjutati, et Eesti tähistab vai^sti
oma 60. aastapäeva, kuid peatselt
möödub ka 40 aastat sellest, mil
nõukogude sõjaväed okupeerisid
Eesti. Lisatakse,"et Briti, USA,
Prantsusmaa ja Lääne-Saksa jät­kuvalt
tunnustavad E.V. passe.
Ajaku'ja esindaja on vestelnud
saatkonnas adtninistraitiiy-asjaajä-ja
Aima Tamga, kes on maminud:
„Meie külastajad ütlevad inbile,
kui hea meel on nendel taas seisud
Eesti pinnal"
I R I F O S . T I . G A
$ 2 7 . 5 0
¥@eraiidca€istes ;$13.50
päritolu, mis on nii }6u!kust tä- ratsiooniks.
Klaveril esitas Karl Landra, ka
ema poolt Kiilaspeade soost, kaks
pala, esimeseks A. Southami
„Three in blues" .ja .ühe Bachi
helitöö. Koosviibimisel oli teadus­tajaks
Edgar Kink. , • ;^
Koosviibimisel oli rikkalik toi­dulaud,
lauldi mulkide ühislaule^
j a meeleolu oli Väga (tore. kus
kõik piid tänulikud, et sellesar­nane
üritus oli korraildatud, mis
muilike sidus ja ituieviikus ehk veel­gi
enam seob, nende kolme nisu-pea
märgi all, mis leiduvad Vil­jandi
vapil ja olid iga 1 aita deko-
MOSKVA—- Nõukogude Ludu
kommuriistliku partei Hikmete arv
on tõusnud rekordUisele tasemele.
1- juulil oli liikmeid 16.203.446, tea­tas
partei peaideoloog Mihail'SuS-lov-
Suslov käsitles neid värske­maid
..andmeid Prahas ilmuvas
konununištlikus propagandavälja-andes.
, = '
Sellest moodustavad tööstustöö-lised
ja kolhoosnikud nüüd 55,6%.
Tema jutu järgi on juui^dekasv suu­renenud
peamiselt naiste ja noore­mate
alla 30-aaštaste isikute m:-
vel-" • -
Järg.lk. 3)
LENNUPOSTIGA ülemere-m^ade§se: • :
Aastas $62.—, poolaastas $31.5®, veerandaastas $16.50
Aadressi muudatus.30 centi. üksiknumbri hind 35 centi.
• Kanada aadressidele pälimie märkida .JPOSTAL CODE" Ja
• USA aadressidele ,,2IP ,CODE" .
Pangatshekk või posti rahakaart kirjutada
FreeEstomäsj Publishers nimele.
MSJ SM7
Palun muile saata VABA EESTLANE aastaks / poolaastaks /
veerandaastaks — tavalise / kiripostiga a l a t e s , , - _
197: . Telliinise katteks Üsan $ sünjuurefi
rahas /tshekiga 7 rahakaardiga. (Raha saata aküIt täbtkirjasj.
Nimi. .: - -. - - - J - . -.. - - - - -..... - .. _ i _ . : . . . . . . .
• J