Vaba eestlane , November 10, 1977

              Neljapäeval, .10.'n©vembiii'1977 — Thursday,-. November 10, 1977
GALVESTO^ — Uiks merebio-loog
Texases sai 53.000 dpllarit
maiksumajksjafce raha 1.selleks, et
uurida tigude suguelu, ala, mjs
peaks huvitama 'ainult teisi tigu-
. Bid.. Dr. James E . ; iBlahkenshjp,:
^ assistentprofessor Galvesitoni üli­koolis,
sai. toetust Mational
Fouhdätionllt, et panna, tähele
šugutaimise koi][iheid šuufekogu-iise
mereteo AM^sa ijuures; Need
teod võivad kaaauda kuni pool
naela ja oai hermafrodiidid, oma­vad
mõlemad nii mees- ikui nais-sugfuorganid.
'r
NEW YORK —^Suurem
ruptšiöon avastati neegrite linna­osas
Haj^lemis asuvas uimastus­mürkide
vastu võitlemise .kliini­kus,
Sele juhataja, rieegritar
Martha Davis oli veel mõni; aas­ta
tagasi ahisaaja linnalt, nüiid
aga omab RiveMale iirmaosas
'lÖ0.0004ise maja. Tal on täispal-gai
kaks isikut, kes peaiksid töö­tama
haiglas itäie ajaga, kuid on
tegeltkulit täisajaga tööil hoopis
kusagil mujal. Ta^ m pannud
haigla palgale 8 oma sugulast.
Haigla kojamees töötab tegeli-kult
M. Davise majas kojamehe­na.
Haigla -arstid on| šaahud. pal­ka
töö" eest, ^mida pole tehtud.
;M. Davis ei oska ka ssletada, kui­das
ta sai omale iOO.OOO-lise ma­ja,
Lincoln Continental auto jm.
luksusesemeid.
BEISTOL — Maailm:a kohvi-kaubahduses
on midagi viltu.
Inglismaal, Bristolis lastiti Bra­siiliasse
minevale kaubalaevale
2000. tooni kohvi.; Vkk Interbras,
Brasiilia rüMiku kaubandusatte-võtte
ametnik Mes,|et kuiiä tõsi­ne
ööklülni rupeeris 19^75. aasta
saagi on äri.ölnud sunnitud mu-jalit
kohvi juurde inu|re^
Laevakompanii esindaja Mes, et
nad pole kunagi enne > saä/tnud
kohvi Brasiiliasse, kuid on kord
saatnud laadungil -liiva Saudi
Karile jooks­nud
Nõukogude Liidu laevast on
jooksnud merre juba; üle 1200'
tonni o l i Rootsi rannikule, teatas
Rootsi piirivalve, õli oli tuünud
rannikule Södertäillje lähedal,
StoikhoMsit liõuna pool ja põh-jusitanud
kahju vesilindudele,
muuhulgas ka lulketele. Merre
valgunud õli katab kahe kilo­meetri
-laiuse aJla. tJksiteisit erilist
õiipuhastusvahenditega rannaval­ve
laeva alustasid möödunud nä­dalal
mere puhastamist õlist, üks
saar ön siiski juba saastunud j a
kuna lubadus: on tuulesuuna
muudatuseks, siis ohustaks see
kogu Stökholmi saarestikku. 28.
okt. muutus ituül tormiks ja tegi
puhastustöö raäkefcs. Raraiavalive
kasutab oli eemäldamiseiks mie-haanilist
menetlust. Lisaks viiak­se
ohu ees olevaile rannikuite õl­gi
j a turvast, ikuhu õli/imbub.
Keemilisi 'tõrjemehetlusi ei saa
Põikread 1. Suur veekogo, 6. K a ­sakate
pealik, 10. Eesti näitleja-la-västaja,
i l . üksisilmi, 12. Nõu joo­gi
hoidmiseks, 13. Muisüie Mehhi­ko
elanik, 14. Eesti graafik,^ 16.
Koha määrsõna, 18. Pime, rumal,
19. Joovastav, 22. Mehe hüüdnimi,
24. Veiderdus, :*tühine ettekanne,
25. Austus, lugupidamine, 27. Soo­me
mehenimij .29. Vaikselt, 32.
Isane loom, 35. Autosid üüriv, ette­võte,
36. Näitav sõna, käändevor­mis,
37. Tegelane ooperis ^,Aida",
39^ Koht Läänemaal, 40. 0. Lutsu
teos, 41: Kaardimasti 42. Vaja, 43.
Muinasegiptuse jumal.
Püstread: 1. Tugev hoop, kõne­keeles,
2. Kõrgem koht, 3.. Eesti
naiskirjaniku eesnimi, 4. Lava-kunstnik,
5. Püsivus, kestev-olek,
7. Külmrelv, 8.. Mudel, 9. Nõrgaks
muutuv, 12. Supivedelik, .15. Hea
kõneandega, jutukas, 16. Kõige
enne, 17. Tulus, kasutoov, 20. Ini­mene,
21. Jahmatav, ootamatu, 23.
Magades, 26; Haigust edasikandev
sääsk, 28. Seal on paljude eestlaste
hauad, 29. Kuningas Vanas Testa­mendis.
30. Tuntud õmblusmasin,
31. Naisenimi, 33. Hapupiimajook,
34.:Tõbi, 37. Naisenimi, 38/Mä
sõna.. ^
.RISTSÕNA m. m LAHENDUS
Pöikröad: 4. Vürts, 7." Kukil, 9.
Ainus, l i . Tong, 12. Liim, 13. Eton,
14. Kannel, 16. Asiita, 17. Aren, 18.
Korts, 20. Keep, 23. Õnnis, 26. Rei-man
29. Riis, 30. Psii, 31.' Emis, 32.;
Roald, 33. Lutud, 34. Jamis.
Püstread: 1. Sülg, 2. Atala, 3.
Ruttu, 4. Vinnak, 5. Siin, 6. Kumer,
8. ^ Koot, 10. Nina, 13: Ester, H.
Kõrin, 15. Lehis, 19. Sõrmus, 21.
Eepos, 22. Pisa, 24. Niit, 25. Nisud,
27. Milj, 28. Aidas, 31. Elus.
feaautada kuna need võivad põh­justada
keskkonnaikaihjustüsi.
WASHINCm^ — Ühendriiki­des
Georgia osariigis on sõjaväe
insenerid asunud kõiki veetamme
koiitroihina p^^ seda kui
möödunud lÄapäeval üks tamm
suurte Vihmasadude tulemusena
murdus niiig 38 inimest, nende
hulgas 20 last, upipusid. Katast­roof
juhtus 90 miili Atlantast kir­de
poole . asuvas Toccoa Fallsls,
kus tamimi niurdumise tulemuse­na
valla pääses 30 jala kõrgune
hävitav veevoõl, purustades, kõik
.ettjuhtoa^^^-^^;^ ;;
MILANO — Itaalia inHnröÖyi-j
ad • on tänavu ületanud oma
1975. aasta reikordi kuigi/kaks
kuud on veel aastalõpuni. Gio-
MÜÜA
vanni Bellöli, 25-aastaine
õiitÖöstuse omanikY';^oeg OÜ oh­ver
number 63- 1975., aasta o li
kõrgseisundy imilest möödunud
aasta oma 48 rööviga oli niada-
. lam. Pärast 1973. aa-stat on tehtud
221 inimröövi, neist on 29 senini
veel ikadunud või vangistuses.
STOKHOLM — Rootsis asuv
soooiilane Oiva Ojalainen, kes pi­di
läbi elama hiljutise Lufithansa
. lennuki hõivamise, ütleb, et kui
lennuki ründamine oleks juhtu­nud
vüs; tundi varena, oleks kõik
reisij ad võinud hukkuda tules.
Hõivajad olid sidWüd reisijad
istmete külge ja vailanud käigud
ja .riiulid üle reisijailjt võetud a l ­koholiga,
mis võinuks tulistamise
korral süttida põlema, ^üs -oli rei­si
jäte meeleolu väga madalal. E n ­ne
vabastamist olid reisijad: sel
arvamisel, k neid , vahetatakse
, välja vabaks lastud palpstiinlaste-ga..
Ojalainen ütles, et ta oli
; pealtväatajaiks kui hõivajad sur­masid
lenduri, kapten Schumani.
BONN — Uus nõupidamiste
järk-on algamas Lääne- j a Ida-
Saiksamaade vahel! Liidukantsle-riameti
minister Wisehnewski ja
Ida-Saiksa-esindaji. Bonnis uuri­vad
juba nõupidamisele võetava­te
punktide sisu.. Bonni-vailitsuise
. nünekirjias oh esikolial Berliini
, 1 iiklemise pararidäniine, elektri
j ägamine j a ikindlustamine Lääne-
Berliinis, ida-saiksalste reisimise
hõlbustamine läände j a külastaja­te
vanuse püri alandamine.
• HELSINGI — Soome GaMupi
' uurimise järgi 86% küsitletuist
vastasid, et nad on otsustanud
. järgmisel presidendivalmisei oma
hääle ^nda senisele P'residendile
Urho Kekkosele. Teisite nelja kan-
. didaadi poolt Jiääletaiksid 14%:
• Vaatajaist pohiud aga 26% veel
oma otsust teinud. Järgmised
presidendivaüsmised toimuvad
• . jaanuaris. • ' \
(tarvitatakse vähjahaiguste vasta)
„Andy" 34 36th Str. Toronto, Ont.
M8W 3K9 - Tel (416 ) 259-6892
. TOIMETUS JA TALITUS
avatud esmaspäevast
reedeni, kella 9—4-ni.
Telefonid: toimetus 364-7521
; talitus 364-7675
Toimetajad kodiss
väljaspool tööaega:
Karl Arro 766-2057
Hannes Oja 481-5316
• Kuulutusi. võetakse":yastii: . •
nädala esimesse ajalehte kuni
esmasp. homm. kella 11-ni ja
nädala teise ajalehte kuni kol-map.
homm. kella 11-ni.
• ' •, / •. •. • ' • • . •
y: KUULUTAMINE:: -.^
. . ^ : : VABA. EESTLASES ./
on tasuv ajalehe laialdase; \
•leviku tõitu. :.
; Kuüiutuste Mimad:
üks toll ühel veerul $3.25
esiküljel __ $3.75
tagaküljel . J _ . ^ . - ^ ^3.50
'KUULUTUSI. VÕTAVAD;:
-: ^^.•: V A S T U : . ; : : -.y^^
1. Vaba Eestlase taJitus
135 Tecumseth Streef ^ :
Telefon 364-7675
Postiaadress: Box 70,
I StHvC, Toronto 3, Önt.
Talitus väljaspool tööaega:
Helmi Liivandi 251-6495
Möödunud teisipäe vai toimus To­ronto
Eesti Maja keskmises saalis
Pensionäride Klubi filmiõhtu, ini-da
oli saabunud jälgima saa/Ääis
rahvast, õhtu avas klubi esinaine
Frieda Terts tutvustades ka Lõu-na-
Aafrika fUmiühingu esindajat,
kes oH kohale saabunud kahe fil­miga,
mis; kirjeldasid Lõuna-Aaf.-
rika loodust ja lümu. Tiiu Kadak,
kes elas varem aastaid Lõuna-Aaf-rikas,
andis huvitava ülevaate
Lõuna-Aafrika ajaloost ja loodu­sest,
mainides, ©t seal leidub tu*
handeid kauneid Ullesorte.
Esimeses filmis nägid filmiõhtu­le
saabunud huvitavaid võtteid
Lõuna-Aafrika merest, lilledest,
lindudest, loomadest ja kaunist
loodusest. Teises filmis esitati hu­vitavaid
võtteid Lõunä-Aafriia lin­nadest
Johannesburgist, Kaplin­nast,
Pretooriast jne., samuti tee-mändikaevändustest
jä loodusest.
- Järgnes vaheaeg, mille kestel
pakuti kohvi. Pärast, seda näitas;
pr. Toom huvitavaid diapositiive
Havai saartest ja Pariisist, täien­dades
pilte üksikasjaliste seletus­tega,
õhtu lõpetas tänusõnadega
filmiõhtu sisustajatele klubi esinai­ne
Frieda Terts.
Soomepoiste Klubi Torontos kor­raline
aastapeakoosolek peetakse
pühapäeval, 27. novembril kell 3
p.l. Peetri kiriku kõrvalruumiB
(kas naiste ruumis või mujal sel­gub
kohapeal). Koosoleku päeva­kord
on tavakohane. ,
Juhatus loodab, et selleks ajaks
jõuab trükikoda vakhis ka kaua
teoksil olnud soomepoiste ajaloo
inghskeelse versiooniga, mis puhul
tellijaile raamatud kohapeal kätte
antakse.- • • \
Kui ettenähtud ajaks vajalik arv
liikmeid kohale ei ole tulnud pee­takse.,
koosolek "tund aega hiljem
osavõtjate arvule vaatamata.
JUHATUS .
Mrs..' Leida Marley
149 Bishop Aveo '
Willowdale, Ont.
Telefon: 223-0080
„Vaba Eestlases" ilmunud
Tommy Tomsoni fotosid saab
tellida talitusest või t e l : 423-
4558 ja 461-6916. v
Arville Puström-Uus : esineb
mitmeaastase vaheaja järele To­rontos
(viimane esinemine oli
,1973), 25.—27. novembril , Eesti
Majas. Kunstnik on produktiivne;
ja- juba 1966. aastast alates on
esinemised olnud ÜŠA linnades
ning Kanadas ja Rootsis. Tema
kunstiõjpingute itagapõhi on • tu­gev'
Alustanud kodutnaal Palla-ses.
jätkas Düsseldorfi Akadee­mias
ning USA-sse siirdudes tiin-tu4
John, Höv^elli ja Adolf Kon-racli
ateljeedes. Praegu töötab
kuiistiõpetajana USA koolides
ning produktiivse 'kunstnikuna on
korraldanud perioodilisölt häitü-
;si, saades; ::Mitvaid kriitikaid.
Meelsamini maalib kunstnik
maastikku, randu, luiteid ja
merd; mililised motüvid' harva
kunstnike pintsli a l l elavaks saa­vad.
Ta tehnika on samuti mit-meliaadüihe.
- Toronto Eesti Majas
kunstnik -üle poolesaja maali
külaliskunstnikuina on tal kaht­lemata
mõndagi • erinevat meie
siinsele aiktiivsele loomingule l i ­sandada..;-
Liibävist teaitatal\se, et seal toi­munud
• l i . augustil eestlasest
rookrändrjroU orkestri esinemine.
Sellele oli kogunenud suur rah­vahulk,
eriti noori. Pärast konit-serti,
kella 11 paigu öösel, puh­kenud
senini 'teadmata põhjustel
demonstratsioon, millest osävõt-jaskonda
arvestatud vähemalt tu­handele..
Kostnud lätikeelseid hüüdeid:
yabadust... V a b a d u s t ! D e ­monstrandid
pildunud sisse riik­like
hoonete aknaid jne. Linna
miilitsamehed pole olnud üldse
võimelised demonstrante rahus­tama,
mispärast välja kutsutud
sõjavägi. Pole teada, kas toimus
arreteerimisi ja kui, siis kui ar-vukalit.;
..
Roök^and-roll ikontsert toimu­nud
„Liibavi Merevaigu Pidustu­sed
'77" raames, mis ohiud mää­ratud
mitmele päevale. Pärast
juhtunud demonst-ratsiooni antud
KGB käsul korraldus nende ;koh€-
seks lõpetamlšeikš. ;
.. ¥ES,-
Ilusaim mõte on see, milles Ju­malas
nagu peeglis võid tunda
iseennast. \
:'-A.;Gide.:'
Inimene kuuletub alati kellelegi
või millelegi. Parem on kuuletu­da
Jünialale kui oma kirgedele
ja instinktidele.
• :Ä..Gide- •
On ülcliselt teada, et linnas
©21 elu hädaohtlik kiire liiklu­se,
kuritegevuse, õhureostumi-se,
närvipisige ja paljude snisu-
(öle pahede pärast. Et ka maa­elus
varitsevad hädaohud —
omamoodi ja teistsiigusied,
muidugi — seda pole ajakir­janduses
palju puudutatud.
Kuna mina ise ja isiklikult
elan meelsamini Ja selle tõttu
ka suurema osa oma ajast
maal, võin otse väärika auto­riteetsusega
selle küsimuse
kalHale asuda Ja kirja panna
ohtlikke momente oma • elus
lähimast minevikusi
Kui linnamimesed arvavad
et seened oh ainult valged
shampinjonid ja kasvavad poe-
M i ja riiulite taga laoruumis,
siis maainimene selle asemel
võtab korvi kätte, läheb metsa
ja korjab seeni ise ja igavär-yilisi.
• Kole asi om, kui oled seene
korjamiseks puu alla kum­mardunud,
tõstad siis pea
üles ja madu valub puuoksalt
vastu. See sukapaela-oma ik­ka,
kerinud enda kui vööt ok­sa
ümber ja uurib. Nii olen te­da
vaid üksainus kord näinud,
ega ta midagi ei tee, ainult eh­matab,
aga nõrganärviline
võinuks saada rabanduse. Oht­lik,
eks ole!
Aga" veel hirmuäratavam on
Järgmine lugu. Meil oli keldris
Mir. Mitte seal juurviljaosas..
vaid lihtsalt selles meelelahu-tusruumis
ja kaminasimsüe oli
ta jätnud oma jäljed. Aadam
pani lõksu üles, nädala jook­sul
sai sedasi kaks Mirt kätte.
Nüüd oli aeg muret tunda ja
perekondliku nõukogu koosole­kul
võtsin ma sõna:
—„Häda on suur ja esimest
korda kogii paarikümne aasta
vältel on see tabanud meie
keldrit. Kujiitage nüüd ette,
kui kohutavalt kiiresti hiired
paljunevad ja mis siis saab?
Lugesin kuskilt — mõne ajaga
võib neid saada kolm miljonit,
muidugi kui iga uus sugupõlv
oma järglased ikka kaotusteta
ja korralikult edasi kasvatab."
„Aga me saSme ju oma paa-
:• ri kätte, uusi'ei tiile", püütak-.;
se selgitada.
":„Kuidas .eitule? Kas kont-rollisite
korralikult, et olid ik­ka
emane ja isane? No jah,
muidugi ei! Mks te ei teinud?
Ah et ei oska! Tühi jutt, selle
kohta on kirjandust ja igasu­gu
muid abinõusid. Lihtsalt
hoolimatus olukorra tõsiduse
vastu! Võib-olla jäi* hoopis
kaks ema lõksu, isane on kus­kil
alles ja toob omale uued
partnerid. Isaloomäde loll
komme! No jah, ja kui neid
siis see kolm miljonit täis
saab! ja keldritreppipidi üles
hakkab tulema, mis siis juh­tub?
Mitte üksi seda: närivad
keldil kandetalad läbi ja kogu
maja variseb kokku"
„Meie keldril on rauast kan­detalad",
katsub keegi jälle
vahele segada, aga ma ei lase
: end, häirida:;
„See ei loei! Kolm mUjonit
on Jõle Jõud, ei neil ole aega
uurima hakata, millest need
talad on, kõike näritakse,
viimne kui tera süüakse ja —
praegune häbi veel peale sel­le:
meiie keldrist on kamina
pealt-. kätte ' .saadud kak%'.
•hiirt!" •-.
Keegi enam ei vasta. Kõne
oh olnud põhjendatud ja põni-tav.'
^
Vähe sellest. Ühel õhtulj kuu­leme
köögist sirtsumist. Väl­jas
on seda päikesepäevade ja
suveõhtute sirinat lihtsalt võr­ratu
kuulata, ent nüüd köö­gis!
„HeMus küll, rohutirts või
kilk on köögis!" mobiliseerin
oma kodused ja annan selgitu­sed.
„Selle loomakese või siti­ka
peenem nimi on kriket ja
on teada, et muuhulgas sööb
ta ka riidele augud sisse. Siin
see süs nüüd on! Meil on tuli­uus
düvan sees, vaat, kui hak­kab
seda närima, nii et hom­mikuks
pole muud kui paljad
vedrud järel! Diivanist ikka,
riie selle sirina peale tolmuks
söödud ja sellepärast tuleb
kõigil ja ühiselt kurjategijat
püüdma asuda!"
Jagan välja kärbsepiitsad,
harjad, luuad ja mitmesugu­sed
muud tugevamad relvad,
aga selle ajaga on kilk jõud­nud
külmetuskapi taha puge­da.
Kui see paigast tõstetud,
on sitikas kahjustamatult
jõudnud pliidi taha, sealjt eda­si
riistakappi ja ei tea veel
kuhu, ega anna endast häälit­semisega
mingit märku. Kui
relvad ära pannud oleme, al­gab
vaikne sirin uuesti.
Ma ei taha rääkida, mida
moodi köök sellise lahingu jä­rele
välja näeb: iga asi on pai­gast
tõstetud ja lahinguväljal
valitseb täielik kaos. Võitlus
pole siiski olnud tulemusteta,
sest pikaajalise riinnäku saa­vutusena
võidakse kilgi laip
kärbsepiitsa peal majast välja
kanda ja öörahu on kindlusta­tud.
Seniks muidugi, kui mõnS
uus sisse pääseb . . . '
Täna läksin autole lõli pane­ma.
Nagu mehaanik auto-ka-poti
üles tõstis, varises sealt
kui küllusesarvest välja nisu­teri
ja aku kõrvale oli keegi
villa, heinakõrsi Ja prahti pe-sategemiseks
kohale kannud.
, ,Tohoo, kes siis . . ?*' küsis
kohkunud mehaanik, aga ma
kehitasin selle väikese viperu­se
peale vaid õlgu. Kust mina
tean! Ainult kaks öÖd-päevia
oli auto ühtejärge maakodus
garaazhis ja juba püüdis mfeni
Öue-elukas sinna onia talve-korterit
korraldada, fai hir­mus!-
Maaelu on täis ootamatusi ja
ääretult ohtlik. Äga kuulge, är­ge
te sellest me sõpradeie
piuksätägegi, muidu võib juh­tuda,
et edaspidi enam keegi
meile külla ei tule.
Hirmus on see inimese Ja
loomakesegi elu, kui kaunid
suvepäevad otsa saavad Ja sü­gis
kätte jõuab.. E i tea, kas
peaks linna kolima?
Elmar ja E l l i on pulmareisil.
Nad istuvad hotelli söögisaalis ja
uurivad söögikaarti.
Elmar: „Mida sa.tahaksid, kal­lim?^
.-^ v ' '•
, E l l i : „Ah, m a tõesti ei tea, vist
mitte midagi."
Elmar: „Kallim, me peame
ameti' vahepeal ka = midagi söö-m
a l " ' ^ '-y
•
Kaks pätti vaatavad imetiuse-ga
rahäkröösus RotschÜdi haua-kabelit
Pariisi sumuaiail. Lõppeks
ütleb üks pätt:
„KüI ikka rikkad inimesed
elavad uhkelt Isegi veel pärast
surma!"- -
„Mites kirul> meie heroiline te-nor
oma kar(keroohis?" ^
„Ta sai ainult üheksa kimpu
l i l l i ; " r ' ' : • '
,vKas sellest pole M l a l t ?"
,,Muidu küM. Aga'ta maiksiš en­ne
fcümmne kimpu kinni."
' - •- - . . * •• • • .'
Ühel kolhoosnike miitingul en­nustab
' agitaator ikollioosnikele
õnnelikku >tuljBvifcku:
' ,jKiõik;saavad rikkalikult süüa
ja prasdnikut pidada,. Iga pere­kond
elab individuaaMamus,
Riiet kleitide ja ülikondade jaoks
võite alati välja valida. Iga kol­hoosnik
vtõib aastas osta paari
saapaid.
,yTa)evaike," imestab vana nais-kolhc
«)snik, „süs tulevad ju õnd-sa
Külja ajad jäle taigasu"