1986-08-01-06 |
Previous | 6 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
1300 tekkiv kardetav gaas, 31. II maailmasõja
aastail mitmel alal rakendatud
USA riigimees, 35. Jõgi Lätis,
35. Kuju Lääne-Kanada ajaloost,
37. Tulevased mehed, 39
Kolm ühesugust konsonanti, 41.
Eesti skülptuun pioneere, 43. Te-gelane
ooperis „Turandot", 45.
Rõdu või terass sissekäigu ees, 47.
Paremus, hea külg, 48. Jumal
Skandinaavia muinasijisuhüis, 49.
Riidesort, 51. Taotakse maasse, 52.
Naisenimi, 53. Putukas, 54. Üks
apostlitest.
eads 1. Mehenimi, 2.
jutt surnud tuntud eesti muusikamees
Ameerikas, 3. Linn Ukrainas,
4. Inglise õlu, 5. Valuhüüe, 6.
ÜSA 20. sajandi president, 7, Söö-vitustrükk
(graafilise kunsti liik),
8. Metsaülikooli esitähed, 9. Omapead,
10. Filmistaar Turneri eesnimi,
i l . Doos, 12. Alatu isik, 14.
. F. Tuglase humoristlik jutustus,
17. . . . . öö K. Ristikivi romaan,
18. Operatsiooni puhul va-
Pojkread; 1. Pind filmide ja pii- Ameerika suurtest järvedest, 19. jalik uimastus, 21. Riik Aafrikas,
tide projekteerimiseks, 6. Trükitud Talent, 20. Läti rahaühik, algkee- algupärases kirjavnsis, 22. Ebä-plank
täitmiseks, 13. Kõhuli, 14. les, 21. Auaste sõjaväes, 23. Mõis- meeldiv heli, 25. Mulle -^^
Öu, hoov — saksa keeles, 15. Ke- te pallimängudes, 24. Silmapilk, keeles, 27. Mitte vana, 29. Hobu-vadlill,
16. Naisenimi, 17. Üks P.- 26. Ustav, 28. Sinu, 30. Põlemisel sõiduk, 32.,Kaupmeeste ja käsitöÖ-
^^^^^ koondised keskajal, 34; Mäes-
• •. •. •..• • •. • • •" • • •••• ~ . ;•• •••• • , •• - tik Lääne-Siberis, 36 Jõgi Tartu-
R n «zr Ri H « o n o E» aB J] maal, 37. Kreeka täht, 38. Nais-
Kobert fellemci ¥®ifBS i@sflösed ^oost fiimi» või. lavatäht, 4o.
maiSStifclSsSidM idillbftirqhis • • • ^^^^ — lonkür; 42. värss, luuletus,
tagurpidi, 44. Magades, 46.
Aldo Suurväli —
paistnud liblikujujao
gymisvSistlys
Pühapäeval, 20. juulil toimus ^4. juulist kuni 2. augustini toi- .^^"'^^^
^SS^oOoOmmee——Ebeessttil uuijuummiissvvõõiissttlluusseell ssuilmmaa T'"" ^^e aares Tho'o"aj'a" vu-m ane ^^jjj g^.jE^jd iMnbauairlgmhairsi, igi SMhoätnimguadal.
võist us nn. „Mountam Bike Kanada 380-liikmelise võistkonna S^ISTSÕNA NR; 1299
võistluse seerias.. koosseisus läksid sinna ka vähe- LAHENDUS
Aasma 4.48,78, teine U. Viirpuu ?!^,^"^' maastikosoidu ^^^^ ^^^^^^^^ T^^^^^^^^^. ^ , .
4.52,16, 4x100 m vaWÄ - Ees- Iff '""'f^^ dy õunpuu ujujana ja Martin Vel- FSikread: 4. Vallaline, 7. Edu-ti
3. 8,24 (A. Tammemäe, A. Suur- ^.^^'Jl^^ treenib nuud ainult j^^^ j,,g,,tt,Hte mänedzherina. ard Viiralt, 10. Klio, 11. Nädal,
Sooines, Hyvinkääl toimus Eesti. väli, A. Aasma, A. Liiv). mu
töö kõrvalt, aga on ikka veel heas 13, Mõõk, 14. Nora, 16. Ainu, 18.
Soome ujujate maavõistlus, mille ZT' " " r u ' . J'''^'^^'^^ ^^'^.V
11. korda võitsid eestlased, meeste m hblikat A. Suurvali
paremus oli 90:63 vastu, naised ^ ' ' :
•vormis.
aga kaotasid napilt soomlastele 74: ^^'"^^ ^'^'^^^f^^
— Triin Kitsel 2.21,51,
Mängude esimesed päevad ei oi- Saaremaa, 19. Piiritus, 21. Pisa,
— pud eriti edukad kummalegi: Cin- 22. Anna, 24. Miil, 25. Sorts, 26.
^ dy tuli 200 m rinnuliujumises tei- J^^ev, 29. Johann Stfauss, 30. Kuu-
U. Viirpuu 2.14,09,
lieksmijpBiiiane — Eesti
'Z^^ammemäe 4-05,15, (J. Shepelev, K Meier, A. Komiss'arov'4.36,35," 2ÕÕ"'m
"vabalt—Kaja Komissarov 9.21,14, seks uue noore tähe Allison Higso- lujutt.
78, kokku üldtulemused 164:141. ^J"i^sne — u. viirpuu ^ . i w , 200 m Scompleksujumine — Aili ni järele, kes on alles 13-aastane : 1. Varas, 2. Tamdus,
Meestest said eestlased esikohad: ^^^^^ k.Bnpieks.pma«e - Eesti yj, ^.24, 11, 400 m vabalt - K. ^^ngude noorim võistleja, lalg- J i i S 1:^^^^^
4.14,72, 100 m llbUkM - Aldo suurvali, A. Tammemäe). _ A. Liiv 2.25,95, rattasõidus ebaõnnestus nii 100 km J 2*^
Suurväli 57,65, teine A". Liiv 59,26, Naiste tulemused polnud nii leksujumiBi® — A. Liiv 5.03,78. meeskonnasõit kui ka favoriit Curt Norin, 20. Karistus, 21. Ploom
ame — A. head. Esikohti said: 200 m IMh p?d tae Harnetti ühe km sõit. 23. Arest, 27. Kahur, 28. Vaste.
illin
SlltlinillllliniiilllinillininilllllinHllllllinuiillllilinillllSlil^ (Tallinnas), ninud ja Punaarmeesse astunud teenistuselt punaarmees.
42. laskurpolk (Paides ja Türil), kõrgematele komandöridele anti Peale juunipööret läks „asi"
86. laskurpolk (Tapal)j 629. hau- Punaarmee kindralite auastmed hoopis rööpast välja. Petserimaalt
bitsapolk (Tapal, M mõisas ja NSV Liidu Rahvakomissaride Nou- kaitseväes teenivad venelastest aja-
Kadrinas), 150. üksik õhutõrjedi- kogu määrusega 29. detsembril teenijad käisid ihna luba küsimata
visjon Tapal, 157. sides 33. sa-^^^r^ linnas venelastest/tsiviilisikute juu-pööri-
ja90, lüurepataljon ning 15 algab Juba õige ,,näo näi- res koosolekuid pidama Patareis
üksik tankitõrjedivisjön Tallinnas taniine'\ milleks võtan välja mõned moo^^ mille
Ja selle ümbruses. tähtsamad kohad K. Mängi jutus- esimeheks sai üks aegateeniv üli-
Lõuna-Eestisse paigutatud 182. tusest. kooliõpilane, punased nurgad; tek-laskurdiyiisi
komandöriks määrati ,,Vastloodud korpuses algas pin- kisid õpperuumi ja seinaleht hak-kindralmajor
J. Kruus (ajutiselt geline ja vastutusrikas organiseeri- kas iliiuima, kus oli kommunismi
,,udu*V katteks), komissariks polgu- mise-jä õppetöö. Seda tuli teha ülistavaid kirjutisi ja isegi mõned
komissar S.Oriov ja komandöri küllaltki ^^^^^^^k^^ tingimustes, ülemusi halvustavad artiklid,
asetäitjaks polkovnik L Intjapin. sest riigis toimuv terav klassivõit- '
Diviisi väeosadest asusid 140. las- lus kajastus ka sõjaväes. Korpuse Punategelased käisid patareis kõ°
kurpolk Võ^^^^ endist riigikorda
Petseris, 232 laskurpolk Elvas ja les sotsialist sarjamas.^
selle ümbruses, 625. kergesuurtüki- seks ^^e^^ I
väe polk (nioodustati endisest 1 erile^rahu^ sai patarei käsu kor
divüsi suurtükiväe 3-ndast grupist) puse read puhtad ka nõukogude gunemiseksPetseriituruplatsile rah-
Laurasjä selle ümbruses ning Pan- korrale yäenuUkest elementidest, vamiitingule. Sinna jõudes oli nä-kovitsa
mõisas (p.V;R. aegne ^^^^K^ ha, et trobikond mehi ja naisi sei-remi
Blõisa), 626; haubitsäpplk riperioodi al^^^ midagi
nine Eesti rahvaväe vorm, kõrval- õlid abiks lahihgüliselväljaõp^^^ (moodustattendisest 4. suurtvgru- ülesande täitmisele^ Kui kõik
dati vaid pagunid ja viidi sisse Pu-Puriaarmee^k^^ määrati ka past Otepää alevis Ja ümbruses) 9. puse Juhtiv isikkoosseis. Osa ohvit- oodatud olid kohale jõudnud, siis
Marmeekomandeeriva koosseisu y^^ lasti laulda „ahned koerad laiali",
eraldusmärgid. Korpuse, diviiside ri^ allüksuste pdiitilised ju- jpn^^Ü^^ kÖrväl seisis Petseri Güm-
Jai väeosade kömandöridy staabiüle- hid (nu^ tüse vastu Punaarmees* eemaldati naasiunii õpilane Endel Sõgel ja
mäd ja Juhtiv koosseis määraüel^^^o^^^ (viidi öisele õppusele Ja sealt enam laulis paatosega täiest kõrist seda
Eesti rahvaväe kopssei§ust;Teenis-'^^s^ kuulduse koha- revolutsioonilist laulu. Laulu Jä-tust
jätkasid ne«d ohyitserid^^^^ selt need hukati) korpuse ridadest, rel küsis ta minult: „Miks sina ei
ohvUserid, kes seU ^öovj osad täielikult Ees^ Paljud eestlastest komandörid, na- laulnud? kas see laul ei kõlba sul-avaldasid
ja kelk tahet uue kon-a-ForiiieerJtay korpus ^^n^ Korpuse väeosade formeerimist gu kindralmajor Tbmberg, kolo- le?" ütlesin, et mina ei ole kunagi
ga kaasa minna oli kontrollitud k ning seniste Eesti rahvaväe üksus-onelid J, Lukas, V. Külaots, V. oma elus laulnud ja pealegi ma ei
areneva sotsialistliku revolutsioon paktiliselt Trossi, A . iSauselg,G. Leets tei- oska neid sõnu. Ta j a l i ^
käigus. (Vahemarkusenar vabataht- komissariks brigaädikomis^^^ septembri alguses ja viidi lõpule sed saadeti täienduskursustele kõ^ i
likkedU küll mõni üksik, ja s6
ei avaldanud keegi, peale kõmmu- rivi alal polkovnik B d o z n ^ üle Punaarmee kömandeeriva koos- juurde. Neid asendasid nende en- Endel Sõgelit tundsin väga häs-
Mstlike vaadetega phvits^^ dised asetäitjad. Enne suvelaagrisse ti, küna ta oli kooli ajal samas ma-ailohvitseride.
Keegi ei julgenud laskurdiviisi ja korpuse väeosad pus arvati ^^^B^^ demobiliseerBti ka kõik Jas, teise! korrusel elava venelasest
iõjaväest võtta,
uses' i. se-:
lahti võtta. Kui võtsid P^^
siis ka kadusid teadmatusse, kas kurd määrati kinnitati Balti erisõjaväeringkonna lõppenud,
arreteeriti või kõrvaldati vaikselt), kindralmajor R. Tomhergj komis- ülema käskkirjaga kohtadele Ja
ICpmandöride asetäitjad rivi al^^ sariks polgukomissar L. JevdokS- neile anti Punaarmee auastmed 15,
määrati Pünaännee ohvitseride hui- mov Ja komandöri as^^^ novembril 1940.
fahendajaks dbistai
Neeme Järvi helipla|
Aim Teder on Töröi
tegev Elmar Maripuu teatj
iriorul esitatud lavastuses,
na heliplatide levitajana,
Prokofievi jt. sümfoonilisi
EDUARD
Symphony Mo. 9 - Estoni;
TUBIN: Symphony ^0 9 -
Toccata: Gothenbürg
l i k l . mim.
Esimene Neeme Järvi j
Tubina heliplaadi ümbris.
Kui Neeme Järvi alustas j]
aktsiooniga Eduard Tubina looi
gu maailmale tutvustamiseks;
kis ülemaailmne eestlaste
nende heliplaatide vastu. R(
asuval heliplaadifirmal ei oi
igal pool esindajat ja Toroni
tekkis vajadus kuidas neid sa|
üheks vahenda jaks Kanadas
Eies Alan Teder.
A. Teder selgitabki sattumisj
liplaadilevitajaks.
— 1983. a. jõulude ajal, pooli
tat enne ESTO't tekkis huvi]
meste Tubina heliplaatide SJ
seks, alul ainult iseenesele,
kui ma hakkasin neid ühest ^ |
to all-linna ärist saama, hai
ka teised ütlema, et kuna t(
all4innas, toogu ma ka neile|
plaate. Küi nii tekkis juba
vahendaja koht sõpruskonnas]
tekkis küsimus, miks neid üldj
nada ärist osta, kui neid on v^
lik saada otse Kanada esinda j
Seandinavia Reeord Import jj
lejuures eestlastele müüa s(
ma hinnaga, kui niivüsi esil
ameti sain, siis andsin edasi
giks neid ka Eesti Abistamisl
tee kinkeärisse, mida olen pi(
kolme aasta jooksul varustan
Eduard tubina ioomhigu
plaadistamise aktsioon Neera|
7i Juhtimisel ja õhutamisel
nud tagajärgi, eesttased
maal on andnud suuri toetus
plaadistamiseks. Kui suur oi
kaudu müüdud heliplaatide
— Kolme aasta jooksul isj
gis, suurem osa Tubina ta
aga kuna mõned koguvad [
Neeme Järvi juhtimisel siss
gitavat, siis ka Sibeliuse jt.
jäte heliplaate. Suurim ta,\
ESTO*84 ajal, midagi 300
heliplaadi ringis^ kuid ai
tuleb ka sellega, et sell«eks|
oli ümunud vaid kaks.
Nii ongi minust saanud äi
kelle ülesandeks on jääni
plaatide levitamine ja postid
miste täitmine. Seda ei sa^
sõna tõsises mõttes äritsc
Bijmetadä, kuna see on rohk<
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , August 1, 1986 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1986-08-01 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e860801 |
Description
| Title | 1986-08-01-06 |
| OCR text | 1300 tekkiv kardetav gaas, 31. II maailmasõja aastail mitmel alal rakendatud USA riigimees, 35. Jõgi Lätis, 35. Kuju Lääne-Kanada ajaloost, 37. Tulevased mehed, 39 Kolm ühesugust konsonanti, 41. Eesti skülptuun pioneere, 43. Te-gelane ooperis „Turandot", 45. Rõdu või terass sissekäigu ees, 47. Paremus, hea külg, 48. Jumal Skandinaavia muinasijisuhüis, 49. Riidesort, 51. Taotakse maasse, 52. Naisenimi, 53. Putukas, 54. Üks apostlitest. eads 1. Mehenimi, 2. jutt surnud tuntud eesti muusikamees Ameerikas, 3. Linn Ukrainas, 4. Inglise õlu, 5. Valuhüüe, 6. ÜSA 20. sajandi president, 7, Söö-vitustrükk (graafilise kunsti liik), 8. Metsaülikooli esitähed, 9. Omapead, 10. Filmistaar Turneri eesnimi, i l . Doos, 12. Alatu isik, 14. . F. Tuglase humoristlik jutustus, 17. . . . . öö K. Ristikivi romaan, 18. Operatsiooni puhul va- Pojkread; 1. Pind filmide ja pii- Ameerika suurtest järvedest, 19. jalik uimastus, 21. Riik Aafrikas, tide projekteerimiseks, 6. Trükitud Talent, 20. Läti rahaühik, algkee- algupärases kirjavnsis, 22. Ebä-plank täitmiseks, 13. Kõhuli, 14. les, 21. Auaste sõjaväes, 23. Mõis- meeldiv heli, 25. Mulle -^^ Öu, hoov — saksa keeles, 15. Ke- te pallimängudes, 24. Silmapilk, keeles, 27. Mitte vana, 29. Hobu-vadlill, 16. Naisenimi, 17. Üks P.- 26. Ustav, 28. Sinu, 30. Põlemisel sõiduk, 32.,Kaupmeeste ja käsitöÖ- ^^^^^ koondised keskajal, 34; Mäes- • •. •. •..• • •. • • •" • • •••• ~ . ;•• •••• • , •• - tik Lääne-Siberis, 36 Jõgi Tartu- R n «zr Ri H « o n o E» aB J] maal, 37. Kreeka täht, 38. Nais- Kobert fellemci ¥®ifBS i@sflösed ^oost fiimi» või. lavatäht, 4o. maiSStifclSsSidM idillbftirqhis • • • ^^^^ — lonkür; 42. värss, luuletus, tagurpidi, 44. Magades, 46. Aldo Suurväli — paistnud liblikujujao gymisvSistlys Pühapäeval, 20. juulil toimus ^4. juulist kuni 2. augustini toi- .^^"'^^^ ^SS^oOoOmmee——Ebeessttil uuijuummiissvvõõiissttlluusseell ssuilmmaa T'"" ^^e aares Tho'o"aj'a" vu-m ane ^^jjj g^.jE^jd iMnbauairlgmhairsi, igi SMhoätnimguadal. võist us nn. „Mountam Bike Kanada 380-liikmelise võistkonna S^ISTSÕNA NR; 1299 võistluse seerias.. koosseisus läksid sinna ka vähe- LAHENDUS Aasma 4.48,78, teine U. Viirpuu ?!^,^"^' maastikosoidu ^^^^ ^^^^^^^^ T^^^^^^^^^. ^ , . 4.52,16, 4x100 m vaWÄ - Ees- Iff '""'f^^ dy õunpuu ujujana ja Martin Vel- FSikread: 4. Vallaline, 7. Edu-ti 3. 8,24 (A. Tammemäe, A. Suur- ^.^^'Jl^^ treenib nuud ainult j^^^ j,,g,,tt,Hte mänedzherina. ard Viiralt, 10. Klio, 11. Nädal, Sooines, Hyvinkääl toimus Eesti. väli, A. Aasma, A. Liiv). mu töö kõrvalt, aga on ikka veel heas 13, Mõõk, 14. Nora, 16. Ainu, 18. Soome ujujate maavõistlus, mille ZT' " " r u ' . J'''^'^^'^^ ^^'^.V 11. korda võitsid eestlased, meeste m hblikat A. Suurvali paremus oli 90:63 vastu, naised ^ ' ' : •vormis. aga kaotasid napilt soomlastele 74: ^^'"^^ ^'^'^^^f^^ — Triin Kitsel 2.21,51, Mängude esimesed päevad ei oi- Saaremaa, 19. Piiritus, 21. Pisa, — pud eriti edukad kummalegi: Cin- 22. Anna, 24. Miil, 25. Sorts, 26. ^ dy tuli 200 m rinnuliujumises tei- J^^ev, 29. Johann Stfauss, 30. Kuu- U. Viirpuu 2.14,09, lieksmijpBiiiane — Eesti 'Z^^ammemäe 4-05,15, (J. Shepelev, K Meier, A. Komiss'arov'4.36,35," 2ÕÕ"'m "vabalt—Kaja Komissarov 9.21,14, seks uue noore tähe Allison Higso- lujutt. 78, kokku üldtulemused 164:141. ^J"i^sne — u. viirpuu ^ . i w , 200 m Scompleksujumine — Aili ni järele, kes on alles 13-aastane : 1. Varas, 2. Tamdus, Meestest said eestlased esikohad: ^^^^^ k.Bnpieks.pma«e - Eesti yj, ^.24, 11, 400 m vabalt - K. ^^ngude noorim võistleja, lalg- J i i S 1:^^^^^ 4.14,72, 100 m llbUkM - Aldo suurvali, A. Tammemäe). _ A. Liiv 2.25,95, rattasõidus ebaõnnestus nii 100 km J 2*^ Suurväli 57,65, teine A". Liiv 59,26, Naiste tulemused polnud nii leksujumiBi® — A. Liiv 5.03,78. meeskonnasõit kui ka favoriit Curt Norin, 20. Karistus, 21. Ploom ame — A. head. Esikohti said: 200 m IMh p?d tae Harnetti ühe km sõit. 23. Arest, 27. Kahur, 28. Vaste. illin SlltlinillllliniiilllinillininilllllinHllllllinuiillllilinillllSlil^ (Tallinnas), ninud ja Punaarmeesse astunud teenistuselt punaarmees. 42. laskurpolk (Paides ja Türil), kõrgematele komandöridele anti Peale juunipööret läks „asi" 86. laskurpolk (Tapal)j 629. hau- Punaarmee kindralite auastmed hoopis rööpast välja. Petserimaalt bitsapolk (Tapal, M mõisas ja NSV Liidu Rahvakomissaride Nou- kaitseväes teenivad venelastest aja- Kadrinas), 150. üksik õhutõrjedi- kogu määrusega 29. detsembril teenijad käisid ihna luba küsimata visjon Tapal, 157. sides 33. sa-^^^r^ linnas venelastest/tsiviilisikute juu-pööri- ja90, lüurepataljon ning 15 algab Juba õige ,,näo näi- res koosolekuid pidama Patareis üksik tankitõrjedivisjön Tallinnas taniine'\ milleks võtan välja mõned moo^^ mille Ja selle ümbruses. tähtsamad kohad K. Mängi jutus- esimeheks sai üks aegateeniv üli- Lõuna-Eestisse paigutatud 182. tusest. kooliõpilane, punased nurgad; tek-laskurdiyiisi komandöriks määrati ,,Vastloodud korpuses algas pin- kisid õpperuumi ja seinaleht hak-kindralmajor J. Kruus (ajutiselt geline ja vastutusrikas organiseeri- kas iliiuima, kus oli kommunismi ,,udu*V katteks), komissariks polgu- mise-jä õppetöö. Seda tuli teha ülistavaid kirjutisi ja isegi mõned komissar S.Oriov ja komandöri küllaltki ^^^^^^^k^^ tingimustes, ülemusi halvustavad artiklid, asetäitjaks polkovnik L Intjapin. sest riigis toimuv terav klassivõit- ' Diviisi väeosadest asusid 140. las- lus kajastus ka sõjaväes. Korpuse Punategelased käisid patareis kõ° kurpolk Võ^^^^ endist riigikorda Petseris, 232 laskurpolk Elvas ja les sotsialist sarjamas.^ selle ümbruses, 625. kergesuurtüki- seks ^^e^^ I väe polk (nioodustati endisest 1 erile^rahu^ sai patarei käsu kor divüsi suurtükiväe 3-ndast grupist) puse read puhtad ka nõukogude gunemiseksPetseriituruplatsile rah- Laurasjä selle ümbruses ning Pan- korrale yäenuUkest elementidest, vamiitingule. Sinna jõudes oli nä-kovitsa mõisas (p.V;R. aegne ^^^^K^ ha, et trobikond mehi ja naisi sei-remi Blõisa), 626; haubitsäpplk riperioodi al^^^ midagi nine Eesti rahvaväe vorm, kõrval- õlid abiks lahihgüliselväljaõp^^^ (moodustattendisest 4. suurtvgru- ülesande täitmisele^ Kui kõik dati vaid pagunid ja viidi sisse Pu-Puriaarmee^k^^ määrati ka past Otepää alevis Ja ümbruses) 9. puse Juhtiv isikkoosseis. Osa ohvit- oodatud olid kohale jõudnud, siis Marmeekomandeeriva koosseisu y^^ lasti laulda „ahned koerad laiali", eraldusmärgid. Korpuse, diviiside ri^ allüksuste pdiitilised ju- jpn^^Ü^^ kÖrväl seisis Petseri Güm- Jai väeosade kömandöridy staabiüle- hid (nu^ tüse vastu Punaarmees* eemaldati naasiunii õpilane Endel Sõgel ja mäd ja Juhtiv koosseis määraüel^^^o^^^ (viidi öisele õppusele Ja sealt enam laulis paatosega täiest kõrist seda Eesti rahvaväe kopssei§ust;Teenis-'^^s^ kuulduse koha- revolutsioonilist laulu. Laulu Jä-tust jätkasid ne«d ohyitserid^^^^ selt need hukati) korpuse ridadest, rel küsis ta minult: „Miks sina ei ohvUserid, kes seU ^öovj osad täielikult Ees^ Paljud eestlastest komandörid, na- laulnud? kas see laul ei kõlba sul-avaldasid ja kelk tahet uue kon-a-ForiiieerJtay korpus ^^n^ Korpuse väeosade formeerimist gu kindralmajor Tbmberg, kolo- le?" ütlesin, et mina ei ole kunagi ga kaasa minna oli kontrollitud k ning seniste Eesti rahvaväe üksus-onelid J, Lukas, V. Külaots, V. oma elus laulnud ja pealegi ma ei areneva sotsialistliku revolutsioon paktiliselt Trossi, A . iSauselg,G. Leets tei- oska neid sõnu. Ta j a l i ^ käigus. (Vahemarkusenar vabataht- komissariks brigaädikomis^^^ septembri alguses ja viidi lõpule sed saadeti täienduskursustele kõ^ i likkedU küll mõni üksik, ja s6 ei avaldanud keegi, peale kõmmu- rivi alal polkovnik B d o z n ^ üle Punaarmee kömandeeriva koos- juurde. Neid asendasid nende en- Endel Sõgelit tundsin väga häs- Mstlike vaadetega phvits^^ dised asetäitjad. Enne suvelaagrisse ti, küna ta oli kooli ajal samas ma-ailohvitseride. Keegi ei julgenud laskurdiviisi ja korpuse väeosad pus arvati ^^^B^^ demobiliseerBti ka kõik Jas, teise! korrusel elava venelasest iõjaväest võtta, uses' i. se-: lahti võtta. Kui võtsid P^^ siis ka kadusid teadmatusse, kas kurd määrati kinnitati Balti erisõjaväeringkonna lõppenud, arreteeriti või kõrvaldati vaikselt), kindralmajor R. Tomhergj komis- ülema käskkirjaga kohtadele Ja ICpmandöride asetäitjad rivi al^^ sariks polgukomissar L. JevdokS- neile anti Punaarmee auastmed 15, määrati Pünaännee ohvitseride hui- mov Ja komandöri as^^^ novembril 1940. fahendajaks dbistai Neeme Järvi helipla| Aim Teder on Töröi tegev Elmar Maripuu teatj iriorul esitatud lavastuses, na heliplatide levitajana, Prokofievi jt. sümfoonilisi EDUARD Symphony Mo. 9 - Estoni; TUBIN: Symphony ^0 9 - Toccata: Gothenbürg l i k l . mim. Esimene Neeme Järvi j Tubina heliplaadi ümbris. Kui Neeme Järvi alustas j] aktsiooniga Eduard Tubina looi gu maailmale tutvustamiseks; kis ülemaailmne eestlaste nende heliplaatide vastu. R( asuval heliplaadifirmal ei oi igal pool esindajat ja Toroni tekkis vajadus kuidas neid sa| üheks vahenda jaks Kanadas Eies Alan Teder. A. Teder selgitabki sattumisj liplaadilevitajaks. — 1983. a. jõulude ajal, pooli tat enne ESTO't tekkis huvi] meste Tubina heliplaatide SJ seks, alul ainult iseenesele, kui ma hakkasin neid ühest ^ | to all-linna ärist saama, hai ka teised ütlema, et kuna t( all4innas, toogu ma ka neile| plaate. Küi nii tekkis juba vahendaja koht sõpruskonnas] tekkis küsimus, miks neid üldj nada ärist osta, kui neid on v^ lik saada otse Kanada esinda j Seandinavia Reeord Import jj lejuures eestlastele müüa s( ma hinnaga, kui niivüsi esil ameti sain, siis andsin edasi giks neid ka Eesti Abistamisl tee kinkeärisse, mida olen pi( kolme aasta jooksul varustan Eduard tubina ioomhigu plaadistamise aktsioon Neera| 7i Juhtimisel ja õhutamisel nud tagajärgi, eesttased maal on andnud suuri toetus plaadistamiseks. Kui suur oi kaudu müüdud heliplaatide — Kolme aasta jooksul isj gis, suurem osa Tubina ta aga kuna mõned koguvad [ Neeme Järvi juhtimisel siss gitavat, siis ka Sibeliuse jt. jäte heliplaate. Suurim ta,\ ESTO*84 ajal, midagi 300 heliplaadi ringis^ kuid ai tuleb ka sellega, et sell«eks| oli ümunud vaid kaks. Nii ongi minust saanud äi kelle ülesandeks on jääni plaatide levitamine ja postid miste täitmine. Seda ei sa^ sõna tõsises mõttes äritsc Bijmetadä, kuna see on rohk< |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-08-01-06
