Vaba eestlane , January 12, 1984

              Nr. 3
iITUSES
2.- $1.
18.-^
5.—
10.—
JT Z.—
7.50
.50
.70
.70
.70
.50
11.— $lw—
3.50 JSO
10.— .50
30
3.— .50
9.— .50
15^ .50
18."™ .70
.50
.50
6.—» .50
8^ $1^
JO
20^
M
8.80 .50
.50
I JO JO
175 .50
14r« •::.5®
16.20
8.—
18J--
.70
13^
19.50
$1^
.70
15.— .70
0 47.—
lO^ mujale 1
: 5;75 ^ JO.
o70
14.-. \ ^
1.—
;8.--:; V70
18.^-,
.70
10.— $1.75
^.50
|e seljas kahekord-ronisid
lähestikku
künka,, kaljukivi
igas praos, lõhes,
peidus vaenlanej
sõrmeliigutusest äi-
[de sõdurist lange-iha..
Mäkkeronimi-irjaks,
aga kui see
ratšitud, siis õli; hi^
li sdolvesi haavale»
mitte enam van-ima
-r- äga ^ t l
lud ega kuulnud, \
Inii, hagu ei kurn
lates olid mäektil-
Id ja paljad pais^
jise järele jõudsid
juba varem t)li
Ilgus, et maas kas-
Jhtu, teravat sam-
)i põõšäkesi. Siin-tundmatu
lill, mi-
Bstreeris, aga tead-
Imud: Mõttetu mä-line
jätkus, aiüult
d iga viimast-lulma.
Küllap silo
itida oleks olnud,
unek oli tuim ja
mim ei registreeri"
muljeid; meeli ja
valvas aga vastik
luse hakkasid kõr-tldamai
lähenevate
lat. Äkki kajasid
;d, veel ja veel
|g kordas neid oma
summutatud kajä^
¥ABA EESTLANE neljapäeval, p . Jaa»»^ 1584 ^ Th^j^y^ 1984 Lk.
Igal üle 70. eluaasta püri astu­nud
inimesel m kahtlemata oma
pikast elust ühte-teist jutustada;
Kuid ühel on elamusi kindlasti vä­hem
kui teisel ja mõnel on need
elamused, tunduvalt pinnapealse­mad
ja rutiinsemad kui-teisel.
Kuid ühte võib süsM ütelda: need
mineviku läbielamused ning püjika^
de aastate jooksul selja taha jäe­tud
tööd ja tegemised loovad ini­mesest
tervikliku pildi jä neavad
kas meü on tegemist tavalise või
erakorralise inimesega. . ^.. .;_..
Torontos 15. detsembril TO. aas­taseks
saairndToironto Eesti ühis­panga
juhatuse esimees Villem
Noolandi kuulub kahtlemata era­korraliste
inimeste hulka, kuigi se­da
ei saa oletada ega järeldada te­ma
vpspidisest tagasüioidlikust
koorest ja reserveeritud käitumir
sest. Ta: ciiiiTlcukm • • vitae annab-siiski
püdi mitmekülgsest ja palju­de
huvidega inimesest, kelle pea­mised
tegevusalad — elektrotehni­ka
ja majandusteadus ~ näivad
küU olevat üksteisega vastuolus,
kuid on siiski leidnud ühise nime­taja
Villem Noolandi isikus.
Juubüar sündis Petrogradis 1913.
aastal elektrimseneri pojana. 1917
aastal oktoobrirevolutsiooni ajal pi­dasid
vanemad õigeks saata oma
4-aastast poega Tartusse vanava­nemate
juurde, järgnedes talle hü-jem.
Lapse ülevüjaks^ Petrogradist
Eestisse oli üks vene preester. Sel­lest
ajast peale jäi Tartu Villem
Noolandüe kodulinnaks. Seal lõpe­tas
ta Tartu Tehnikagümnaasiumi
elektrüiaru mhg astus 1933. aasta
sügisel Tartu ülikooli, kus õppis
esialgu inseneriteadust, kuid läks
hüjem üle majandusteaduskonda.
ülikoolis valis ta endale akadeemi­liseks
organisatsioomks ÜS Liivi­ka.
ülikopUtöö vaheaegadel töötas
Tallinnas Volta elektrimootorite te­hases
ja hüjem ühistegevuskojas
panganduse sektsioonis, kus tä ti­hedalt
kokku puutus ka Torontos
Eesti Ühispanga asutaja ja esime­se
juhatuse esimehe Artur Ekbau-miga.
Järgmiseks töökohaks oli
Balti Puuvilla ja lö-eehholmi töös­tuste
tollideklafandi positsioon ma­sinate
deklareerimise alal Tallinna
.sadamas.;;- --v
Alanud Teine maailmasõda pais­kas
ViUem Noolandi ühe saksa ük­suse
koosseisus rindele, kus ta tõu­sis
pidevalt aüastmetes ja viidi
hiljem üle Eesti Diviisi koosseisu.
Lahingutes sai juubüar kaks kor­da
kergemalt haavata.
tZD
Eesli Arhiiv
Ülevaade 1982. a.1^gevtisest
; Käesolev ülevaade hõlmab EesÜ Arhiivi Anstalias (EAA) teg(^
1982. kalendiiaastalv mis ott arh^ edmeseks tege­vusaastaks.
EAA asub Sydney e^isUmias Iidcombe'is eriti arhiivi jaoks
©hitatud tule-, niiskus- ja valgoskindlas kivihoones, posfiaadressigas
Estonian ArcMves, c/o (SffcMo^^^S^^ Wat(^ St., Lidcombe^ NSW»
2141,AHästralia«- V
;id (võõrkeelsed aja-ürituste
kavalehed,
. Sel aastal arhüv sai ostu teel Väiketrükis
juurde ca 60 jooksvat meetrit uusi lehelõigendid,
terasriiuleid ja nüüd on arhiivis lendlehed jnej) oli aasta lõpul üle
riiuleid üle 250-jooksva meetri, 35 000.
mis Võimaldab mõne aasta jooksul Edasi leidus arhiivis ve^ 46§
paguluses ilmunud ja 186 enne
1944. a. ihnnnnd eestikeelse pe­rioodilise
väljaande aastakäike
või numbreid, '
iidel Kõksi õlimaal ,|Po6lakt
veel küllaldaselt uusi materjale
vastu võtta ja paigutada.
Kui arhiivi asutamisel Austraa»
lia Eesti Seltside Liidu poolt 1952.
a. oli kavas koguda ainult väljas- , , . ....
pooL Eestit ümmiud eestüceelset % muukeelse p n o o d^
kirjavara alates 1944. aastast, valjaande^aa^^^^^^^
eestlaste kihutatud VÕI eestiameli-süs
ajajooksul ^hiivi ülesandeid še sisuga, üle 18 500 ülesvõtte, ne-ja
kogimi£sala laiendati ja prae- gatüvi ja püdiku, üle 1200 ekslüb-gn
londuvad arliiivi kogumis- rise, siis veel noote, heüpläaje, he-alasse
kõik väljaspool Eestit ü - lUinte, kassette, fUme, dokumente,
munud eestikeelsed ja muuked- käsikirju, üle 450 arhiivkausta or»
sed eestiainelised trükised, kõik ganisatsioonidelt, asutistelt ja era-eestlaste
kirjutatud trükised isikmlt, ning muid materjale,
likskõik mill&el teemal , \
ses paljmidustehnikas nüig igasu. Olude sunml, kuna Austraalias
gused eestlaste elu ja tegevust ff. ™ ^ « ^ J ^ ^^ 1 ^ vastyoetud ja säihtatakse ka f»e.
Rootsis, örebrolümas lahkus äkr reaalvormi^^^^^ . meid, nus oieti ei kuulu arhuvi,
U meie hulgast 25. novembril vana ning analüüsivana jõudis ta Arhuv sai aasta jooksul j ^ aumärke, medaleid, ürituste
kunstnik Endel Kõks. Ta oli isi- 50-ndates aastates mitte-objektms-^^?^^^^^^"^^^^^ rinnamärice, laagrite vimpleid, ees-kupärane
suurkuju eesti rahva hui- seabstraktsess loomingu näge- arhivaale paljudelt ideelistelt ti linnade ja maakondade vappe,
gas, mitte üksnes mitmekiilgse m^^^ vorm, kompositsioon rahvuskaaslastelt mi Austraalias Eesti Vabariigi maa-alal valmista-kunstmkuna,
vaid ka kultuurieden- ning eriti jõulisena tema kolorüt ^^^^tel mandritel ja Kodu- tud puust iluasju ja muud.
dajana.mies laialdaste teadmiste-^ ^0^^ tehnüise paljud eesti kirjastused, . iHf^vaad^t w
ga kunstiteoorias, loomingustiüidesvümisthisegä mtellektüe ehitatud ^^aandjad ja autorid eelmiste ^.T^^f^.^K ZSu
esteetilist üuelamust otsivad aastate eeskujul saatsid ariiüvüe tungivalt täbi
PÄRKi
ITHERINGTÖM, FALLIS
Advokaadid-notarld; ;
Bay St, Šuite 40i. 363-44S1
447-2017 või 929-3425
fÖNÜ TOOME
ADVOKAAT--r NtiTAM^
Place, 1 Yorkdale
Snite207 ,
•^Ont.M6A3Al
Tdrfon 789-7579
kodus 762-2367
Põgenikuna Rootsis sattus
lem Noolandi taas elektrienergia
alale, töötades esialgu kõrgpingelü-nide
ehitajana ja hiljem Nobeli
auhinnaga kroonitud dr. Arrheniu-se
laboratooriumis elektriliste jälg-elementide
uurimisel, ühtlasi täien­das
juubilar ennast dr. Arrheniuse
kulul Stokiiolmi Kõrgemas Tehni­kakoolis
kähe aasta kestel.
1S5Ö. aastal saabus juubilar_ koos
perekonnaga Kanadasse ja asus
peatselt tööle Ontario Hydro juu­res,
kus töötas 30 aasta jooksul
mitmes osakonnas, kuni pensionüe
minekuni. Hydro teenistuses olles
tegi läbi terve? rea kursusi, täien­dades
ennast oma erialal.
Toronto Eesti ÜMspanga tegevu­sega
liitus juubilar 1965. aastal,
mil ta kutsuti panga reviisjoniko-mišjoni,
sealt valiti ta 1970. aastal
panga juhatusse ning ^praegu on
ta juba teist aastat panga juhatu­se
esimees. Ühistegevuse alal on
Villem Noolandi Kanadas töötanud
Ontario Hydro Gredit Unioni juha­tuse
liikmena ja ühistegeliku kütte­õli
firma Metro-Consumers abipre-ning
vooludes, kasutas ta oma ene
seväljendusannet mi kõnes kui kir­jas
kvaliteedinõudlikkuse arenda­miseks
mitte üksi Mjutävkunstis>
vaid ka teisfel loomingualadel. '
Aasta
Iga üksik ajalehip või ajaMrja
number endisest ajast, iga tühi-
Isena näiv vana ärikalender on
arhiivis tereddnud.
välja me vüesaja kirja ja saade- «^^^^^ ^5?^
tise, saades sama aja jooksul m^^^ trükis on yaartushk voi mitte.
800 kirja ja saadetise, Jäetagu see arfnvaari mureks.
koIKEDEllil
1482
(Batimrat^t'Claii)
653^816
RvSCHMID, saksa optik
Suur valik euroopa pripniames
Spetsialiseerunud contact
Kuid juubüar pole oma vaba ae­ga
pühendanud mitte amült ühis­tegevuse
liikumisele. Ta on võtnud
endale Toronto I^eetri koguduse ju­hatuses
abüaekuri kohustused, on
Eesti Tõlkefondis i abiesimees jä
kuulub Eesti Sihtkapitali juhatuse
koosseisu. Nii-süs rohkem kül ras­ke
seltskondliku töö koorem ühe.
mehe õlgadel.
Villem Noolandi oa 1 oma põhi­koelt
suur optimist ning visa töö­mees
ja sellega on ka seletatav, et
ta on rääkinud vähe ja teinud pal­ju.
Tä võttis Toronto Eesti tJhis-panga
juhtimise üle panga tegevus-ajaloo
kõige raskemal perioodü,
Kanada mäjandusüku kriisi kõrg-pmiktil,
kuid tema raugematu op­timism
ja tasakaalukas probfe
mide lahendamine vüsid meie ra­haasutuse
üle ähvardavatest kari­dest
jä Toronto Eesti ühispank lä­heb
tema juhtimisel taas vastu helr
gemale tulevikule. j
Vülem Noolandi suurel juubeli­päeval
osi see loomulik, et temale
ei jagja Õntütlusi naitte aimilt t u l^
ded Toronto Eesti Ühispanga liik­med,
vaid ka kõik teised eestlased.
Meü on tavalisi inimesi palju, kuid
erakorralisi tegijaid vähe. Villem
Noolandi on üks nendest tegijatest
ja temale kuulub eesti iihiskonna
lugupidamine ja-ka, t ä n u . • •
• ' K . ^ Arro
tasuta oma väljaandeid: ajalehti,
Kunstnik Kõksi rahvuslücu kuBS- ajakirju ja raamatuid. Trükiseid mõnesugust kirjavara, enü
titegevuse tunnetus oli tugev. Ta leidus arhiivis aasta lõpul 42 i^ee- ^' ^ ^ ^ " ^ raamatuid,
muretses eesti rahva saatuse pä-ies, nimelt peale eestikeelsete veel ^ ^ ^ ^ ^ ^ ajakkjade numbreid,
rast ning uskudes, et rahva säüi- eestlaste Mrjutatud või eestiaineli- fotosid, dokumente jne., mida
E. Kõks lõpetas meie omariüdu- mi kirjutisi sisaldavaid trükiseid ©nam ei vajata,
sealgaastaü Tartus asutatud Kõr- rõhutas ja tunnistas
gema Kustikoöli ,,PaUas^;' 1940. kunstnikke ning suhtus krütüiselt Arhiivi kirjavahetus ka sel aas-aastal.
AllaMrjutanu, olles kunsti- nõrgasse loomingusse. Ta püüdis tal oli rohke ja sellele kuulus arhi-õpiiane
Talliiüias,. mäletab seda nii suuliselt kui ka kirjasõna kau- vaari ajast suurem osa.
kaja, mis Tartust simia jõudis, du arendada eesti kunstipubliku
et ^,PaUase"kunstüccoÜ oh lõpeta-; maitset ja teadlikkust. Sama rah­nud
kolm „K-d"; kellest loodetakse vusliku teadvuse ajel muretses ta
palju meie kunstüe. Need kolm oüd meie kunstüoomingu tuievücule säi-maaBkunstnikud
KõücSj Kits ja Utpise pära^^^^
Kamis, kes kõik neüe pandud l o õ - ä Ä e l v ä y üle 600. saadetise, mis -^^s 1945. aastast .väljaspool
tüsed täitsid; kuid 1944. aastal va- nevate kunstiiike loommgu doku- tõid eesti- ja muukeelse perioodika ümunud eestikeelsete ajaleh-bäšse
maaüma pääsenud Endel menteerimisega. numbreid. tede ja ajakirjade numbrid on ar-
Kõkš tegi seda süsM kõige Ä e - ^ , . - * hüvis enamikus olemas ja nende
kamana Endel Eoks oli tugev isiksus Aasta jooksul saadi juurde suure- kohta on soovitav enne saatmist
' : meie kujutavkunstis ning vaatama- maid trükiseid ja autorite arhiivist küsida, kas neid vajatak-
Alguses Saksamaal hing 1950. ta tema aegavõtvale vümistluslaa- teaduslikke töid 686. Neist 43 tuli se. Kõik muu aga (raamatud, brd-aastast
alates Rootsis^ asus ta ko-düe, oli ta töökalt produktiivne, osta, ülejäänud 643 saadi tasuta, shüürid, teäduslUcud tööd, fotode
he loomingusse mi maalis kui ka Ta rändas palju ning oli teadlik .^asta lõpul oli neid registreerituna kirjad jne.) in alati vajalik.
graafiUstes tehnikates eksperimen- kujutavkuns
teerides intelligentselt realismile suundadest maaüma perspektiivis, eestikeelseid 5060 (699 000 lehe-põhmevais
laadides, jäädes alati,, ^^^^p^^^^ ^10876
aega Ameerika mandril nü Amee- (639 0 0 0 ^ « ^aspool BesW
rika Ühendriüddes kui ka Kana- aastail 1945-1982 ilmunud enam
Kmistnik Kõksi das, hiuesmng esitades oma loo- M 2400 ^ e s t i k e d ^
düs nähtav spontaansus,, tundudes mingutnü eesti kui ka kohaliku ^ aasU^lõpul ariuivis^ bgi 98%..
olevat ^naminteüigentsistkontrol- maa ^^k^^
ütud distsiplineeritud sisukus. Al-^^^ k^ kaudu on te- seid^raamatuid-^oli 1595, neist ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ miendnsed Ja P«BBD°
les põhjalikul süvenemisel ümnes, ma loommg tuntud ning kogutud möödunud sajandil ja varem ihnu- ^ etamaNe» •öl «M»T(He(«Qo
et tema kontrollitud Vormi aU elas mitoietel maadel ja esitatud mi miid 93, neist vammaks „Me)^
sügav intensiivsusmiloommguteos- muuseumides kui ka erakogudes. Koige armohsemba Kunnmga boa-fiiQPQ
i n i r A m i » ,rS5H^fi dascaduset", aastast 1697. Peale
^ ^ ^ 1 oma seisukohtade valjen- ^^^1 Kõksi sm:m on smu: kaotus ülalmainitute on ariiüvis veel an-eesti
rahvale nü loova kunstnikuna jjetusena saadud 735 eesti- ja
\ Hugo Salasoo arhivaar
^aliteedinõudlikuks lõppresultaa­di
suhtes. |*t?IV'i)
ILEKTRIK
HalHng 762-919®
Liteenteiu-.£1044
Endel Kõksi looming oli algaas- kuika kultuurikandjanä
taü reaalsusest inspireeritud jä
muukeelset raamatut, mis ihnunud
okupeeritud Eestis aastail 1945—
1982.
(30933 Alfeolionmaygi keeld
21
489-0562
Eesti autorite teaduslikke töid
oli aasta lõpul kokku 8463 tööd
685-lt eesti autorilt väljaspool Ees­tit.
Saja ja enam tööga olid esin­datud
järgmised praegu tegutsevad
fASHINGTON-USApresident- autorid: Johannes Püper jr. (Lää-
^ komisjon joobnult sõitmise üle ne-Saksamaa) 355 tööd, Arthur
soovitas tõsta minimaalse seadus- Võõbus (USA) 240), Felix Oinas
liim alkoholi tarvitamise vanuse (USA) 200, Jüri Kaude (USA)
üleriüdikült 21-le aastale, aga nõu- 183, Rein Süberberg (USA) 173,
andev laudkond, müle president Indrek Martipson (Rootsi) 171,
Ronald Reagan asutas möödunud Ernst öpjk (Põhja-Iuimaa) 151,
aastal,.soovib esiteks riigüe anda VeUo Helk (Taani) 118, Jaan Fuh-võimalusevaMa
vabatahtlikult vel (USA) 108.^ ^^^^^
}jÕrgemat alkoholi tarvitamise va- _. • ;. - - .- - .;.
iiusemäärä, selleasemel, et selle
määraks keskvaütsus.
sae
mitf\<rfm> OTT A8 USS ,,Vabä Eestiane" nr. 95
# Dm«We spb^ay-d ^J^Ü, ^^K^^Mlihe kunstiaäitüs" on
. m 535-6252 . ekslikult ära jäänua autori nimi;
TeV:S31-4251;;^
fJlL^ AVIV>- U ^ ^ 51,7 prots.
liisraeli elanikest arvavad nüüd, et
Iisrael ei pidanuks alustama oma
invasiooni Lübänoni, selgus lisrae-
- y - . - - — ^ " U Äalalehe ,,Koteret Rashit"
i > A i mus 1982. a. juulis leidis, et ainult
KAI K Ä Ä R I P 13 pröts. olid invasiooni vastu. See
MAATmTi/r+rt*r.T, vastuseis kasvas 324e 1982. a. det-
S^ALm^^^ ^dikus 33^|,ris, . 44 protsendüe 1983. a.
Mistage ette 225^^^^^^ mais > nüüd 51 protsendüe. üuri-
390 Prüicess Ave., Wülowdale mus tehti Bahaf uurimisinstituudi
kciubda@v@istifcus
MOSKVA -r- N. Liidu kauba-laevastik
on kandnud tänavu tõsi­seid
kaotusi navigatsiooni hooajal
Põhja-Jäämeres. Kahjustused lae­vadele
on suuremad kui alul mõel­di,
vähemalt 35 jäässe kinni jää­nud
kaubalaeva olid kinni 8—^9
nädalat, kuni N. Liidu aatomjää-lõhkujad,,
Lenin" ja „Leonid
Brezhnev" katsusid neid päästa,
saades ka ise - sellejuures vigastusi,
üks kaubalaevadest sai nii raskes­ti
vigastada, et vajus põhja, kuid
meeskond pisteti-
VABA EESTLANE
TOIMETUS lÄ TAUTUS
avatud esmaspäevast
reedeni kella 9—3-m
Toimetaja H. Oja kodune
tel 481-5316
Tdefoaid: toimetus 444-4823
talitus 444-4832
KUULUTAMINE
VAB A EESTLASES
on tasuv ajalehe laialdase
leviku tõttu.
üks toll ühel veeru!:
kuulutuste küljd 4... $4.75
tekstis ....................... $5.—
esiküljel $5.50
Smdiitasi yõefatee vastu:
nädala esimesse ajalehte kuni
emasp. homnt kella ll-ni ja
nädala teise ajalehte kuni kol-mäp.
homm. keUa ll-ni.
444-4832
spool
Leida Marley 223-0080
Postiaadress:
9 ParravanoD.
Wülowdale, Ont. M2R 3S8