Vaba eestlane , September 10, 1981

              ,JABA EESTLANE" on
v&bade eestlaste häälekandio
Ilmub 2 korda iiädala$ —
tefsfpäevol jQ nefjopäevol
aeva, 10. septembril i g S l - ^ Thnrsday, September 10,1981
TORONTO EESTI
VABAKOGUPUŠ
562 Jones Ave., Toroko 6,
1 Jutlustaja E . Saraoja
20 Thorndiffe Ave,
, Toronto 6, Ont.
Tel 463-6223
Pühapäeval, 13. sept. kell 11
hommikul JUMALATEENISTUS.
Jutlustavad K.L. Marley ja E . Sa-raoja.
'
TORONTO El:STI BAPTISTI
KOGUDUS
'883 Broadview Ave.
1 tel. 465-0639
Pastor K. Raid
, 36 Bards Walkway,
WiUowdale, Ont. M2J 4T9 -
Tel. 499-6488.
VABADUSE KUULUTUSE"
raadiosaated igal pühapäeval kell
3 p . l WHLD 1270 kc.
Pühap.. 13. sept. kell 11 homm.
kojutuleku pühapäeva JUMALA­TEENISTUS.
Kõneleb K. Raid, se-,
gakoor.
Kell 6 õ. tunnistused, K. Raid,
noortekoot.
TORONTO EESTI
EVANGEELNE KOGUDUS
Stone Church, 45 Davenport
Jutlustaja Allan Laur,
141 aark Ave., Ui^t 50 Thomhill,
Ont. L3T 4P4. Tel. 889-8173.
Neljap., 10. sept. kell 7.30 õ.
JUMALATEENISTUS. Kõneleb
Harri Leesment Austraaliast. Duett
— Raul Pumber ja tilo Lindström.
Pühap., 13. sept. keU 2 p.l.
LAULUJUMALATEENISTUS.
Solist Eric Anders, klaveril Gh.
Kipper. Kõneleb AUan Lajir. Is­sanda
surma mälestamine.
Kell 4 p.l. KOGUDUSETUND.
Teisip., 15. sept. kell 7 õ. F A L -
VEõHTU.
Colour and
isitatud 41 tööd SO-St kunstnikult
Möödunuid laupäeval avati Torontos Northern Distrkt Library
mis Color and Form kunstiühingu aastanäitus. Näitusel cm 30-lt
.^niklilt 4r;mitmesugwses.eritetoikasv tööi/-^^.^
rou-.
Näituse avas ühingu liige Reed
Cooper, kirjeldades lühidalt kunsti,
ühingu tegevust läbi kolme aasta­kümne.
Ta andis üle zhürü poplÜ
näituse väijapanekuist auhinnatud'
tööde loojaile Litho-Arts auhinnad,
kus parimaks tööks oli hmnatud
George Rackuse alumiiniumist
maal, teise auhinna said Carol
Schiffleger ja TouyVolpe, aunime­tused
Zigfrid JLu-sevski keraamüi^
se ja Shelia Maki seriagraafilise
töö eest.
Arvestades kolme aastakümne
pikkuse tööga, valiti asutajadliik-med
Abel Lee ja Mary Schneider
ühingu eluaegseiks auliikmeiks
ja sellekohased diplomid anti iile
esimehe G. Rackuse poolt.
Auliikme diplomil oli motivatsioo;
niks, et see on tunnustuseks palju­de
aastate töö ja pühendatuse eest
ühingu töös selle eesmärgi teeni­misel
ja kui asutajaliige, kes on ai­danud
vormida ja juhtida ühingu
tegevust, kui vanem kunstnik, kes
on' andnud julgustust ja toetust
nooremaile loovale väljale astudes.
Kuigi Colour and Form Society
asutati aastal 1952 uus-kanadalasist
kunstnike poolt, tekkis idee , juba
eelmisel aastal, kus selle algata­jaks
oli Ene Falkenberg.
ühingu taotlunseks oli miskanada-lasist
kunstnike tööde tutvustami­ne,
mis on peamiselt toimumul
aastanäitustega. •:
Äsja avatud näitusel esinevad
Ervin Milvek õlimaaliga „Scärbo-rough
Bluffs I I " ja külaliskunstni-kuna
Abel Lee kahe koUaazhi^a.
Lester Pecirson andis
käsu separcitistide
jälitamseks
OTTAWA — Royal Canadian
Moimted Police'i julgeolekuteenis­tuse
endine ülem John Starnes
lükkas tagasi McDonaldi komisjo­ni
süüdistused, et julgeolekuteenis­tus
ei osanud eraldada põranda­alust
õõnestamistegevust ja legaal­set
põlatuist opositsiooni. Ta kinni­tas,
et endine peaminister Lester
Pearson andis isildikult 1967. aas­tal
käsu Quebeci separatistide jäli­tamiseks,
mainides, et separatiste
tuleb kohelda samuti nagu sel ajal
koheldi kommuniste. John Starnes
väitis, et möödunud aastatel ei lei­dunud
ministreid j kes oleksid endi­le
selgeks teinud, mis olid tegeli­kult
julgeolekuteenistuse ülesanded
ja millega see pralctiliselt tegeles.
Lahiiigyd Tehercs^o
Ontariöst, Sndboryst pärit McConnon'Lnel3aIapselises perekonnas OM
isa kanadalane, ema eesflanna. Perekond on pildistatud Jõekääru suve­kodus,
kus perekonna vanemad lapsed viibisid kasvandikena. Mari-Ann
McConEoim m Ihoolitsenud selle eest, eit ta lapsed räägivad oma ema­keelt
Foto: J . Säägi
isministmiumi osi
NEW YORK (VES) :—• Välisministeeriumi • konsilaarküsimisste
asutise asedirektor H. EdvFardOdom saatis Eesti Vabadusvõitlejate
Liidule pikema seletuskirja korra kohta, kuidas mimsteeriom on sega-tlud
kohtnministeerinmieriunrimiste osakonna protsessideks antikom-kunistide
vastu „sõjaknritegudes^V süüdistusmaterjalide hankimisse. Jä­relpärimine
selles küsimuses esitati E V Liidu juhatalükme koi. leliii.
Jüri Rausi poolt välisministri Alexander M . Haigi nimele. J, Raus on
Eesti Võitlejate ühingute keskorganisatsiooni juhatuse r sidepidajaks
riiklike asutistega. I^üsimus on eesti-ameeriklaste keskel muutunud ak­tuaalseks,
kuna on hakatud ka eesiaste vaste kasutama KGB pooM va-
Tutavaid tanmistajaid.
TEHERAN — Iraani pealinna 1 f
Teherani tänavail on viimasel ajal
toimunud avalikke relvastatud
kokkupõrkeid revolutsioonilise
miilitsa ja marksistliku Mujahe-deeni
organisatsiooni liikmete va­hel.
Teherani raadio andmetel on
miilits rünnanud pahempoolsete
peidukohti ning tekkinud võitlus­tes
on saanud surma 11 isikut.
Õlikompaniide syur@d
profiidid
Asedirektor H. Edward Odom
seletab oma kirjas, et kuna viima­sel
ajal on tõendusmaterjali otsi­mine
muutunud intensiivseks,
siis on väDlsministeeriumi .•pooW
USA saatkonda Moskvas volita­tud
pidama piiratud määral ot­sest
kontakti N. Liidu peapro-mõlematele
pooltele vastuvõetavat
protseduuri tõendusmaterjali ko­gumisel.
•
Nendel jultunBitelQH Juures-ol­nud
ka N. Liidu välisminis^e-
. riumi ning USA väiismiiinisfee-
• riumi
OTTAWA — Valitsuse rapordi
kohaselt on õlikompaniide profii-diä
Kanadas tõusnud möödunud
aasta jooksul 31 pirotsendi võrra,
vaatamata sellele, et kanadalased
piirasid omä õlitarvitamist.. Kana­da
petroleumitööstuse profiidid
tõusid 1980. aasta jooksul 4^7 mil­jardi
dollarile. Mainitakse, et õli
alal tehakse suuremad profiidid pu­hastusseadmetes.
haiseva Elbe vastu
Scakscamcga suuremaid jõgesid on muutunud
reovete kanaliks
üle 500 kalalaeva, purje- ja mootorpaadi korraldasid hUjuti Elbe
jõel erilise meeleavalduse, mis oli sjinnatud ^haiseva väljakäigud' vas­tu.
I^aal protesteerisid samaaegselt umbes 50.000 keskkonnakaitsjat
„tööstuste solgiveekloaagi" vastu. Motoks oli: „Päästke Elbe, kohe!"
-Seda nõuet võib suuremas osas vakkia Elbe suurimaiks reostar
pidada põhjendatuks. See Tsheh- jaücs, kes kuritahtlikult lasevad
hoslovakkia maa-alat alguse saav, jõkke kemikaale ja metalle.
Ida-Saksamaad läbiv ja Hamburgi
juures merre suubuv jõgi, on ni­melt
mitmes osas bioloogiliselt
täiesti surnud.
Vesikonna eluvõimalused on ka­dunud
mitmest suurlinnast ja
tööstuspiirkonnast läbi kulgevas
jões tohutu saastamise tõttu.
Ida-Saksamaa piiri lähedale püs­titatud
uurimis jaamas tõdeti
hiljuti, et Ida-Saksamaa poolt tu­leb
päeviti Elbe jõge kaudu 70
kilogrammi elavhõbedat ja 55 kg
kaadmiumi.
Läänesakslased) pole süski näida­nud
erUist *huvi uurimaks oma
TOEONTp EELS JAKOBI
l^OGTOUS
Kirik: Redeemier Luteri Mrik,
(Bloor ja Indian Rd.)
õp. T. Nõmmik, 501 Davisville
Avef, Tortnto M4S 1J2. Tel
483-2478 ja 1-527-0410.
Pühap.. 20. sept. kell 5 p.l.
(17.00) JUMALATEENISTUS.
Teenivad I kog. õp. ja Usuteadusli­ku
Instituudi õpilased.
•õpetaja klõneturmid: igal nelja-
][>äeval kell 18.00—19.30 omas ko­tus.
501 Davisville Ave., Toronto
ning igal esmaspäeval kell 18.00—
19.30 Hamiltoni kiriklas, 3 Maple-eide
Ave., Hamilton, tel.: 527r0410.
EESTI EV.-LUTERI USU
PEETRI KOGUDUS TORONTOS
817 Mt. Pleasant Rd., Toronto
M4P 2L1. Kkiku tel. 483-5847
öp. Oskar Puhm
84 Dinmck Gres., Toronto
M4N 1L8, tel. 483-4103
Pühapäeval, 13. septembril J U ­MALATEENISTUS
kell 11
homm., solist Evi Valge. Samal
pläeval kell 2 p.l. York kalmistul
uue altari juures Vana-Andrese ja
Peetri koguduste ühine SURNU-AIA-
JUMALATEENISTUS. Tee­nivad
koguduste õpetajad ja saada­vad
puhkpillid.
Koguduse Naisringi tegevus al­gab
kolmapäeval, 16. septembril
kell 6 õhtul.
Koguduse . aastapäeva JUMA­LATEENISTUS
pühapäeval, 20.
septembril kell 11 homm., laulab
Cantate Domino Charles Eipperi
juhatusel. 1'
Piihapäeval, 20. sept. on PIIB-LITUNDIDE
algus kell 10 homm.
teise korruse suures saaüa.
Pühapäevakooli alguse JUMA­LATEENISTUS
27. septembril
kell 11 homm. Enne jumalateenis­tust
mängib harpsikordil Karin I l ­ves.
ÕPETAJA KÕNETUNNID: teisi-päeviti
ja neljapäeviti kell 6^8 õh­tul.
Muul ajal kokkuleppel.
Vorniilised taotlused oletatavate
sõjakuritegijate vastu süüdistusma­terjali
saamiseks esitatakse üldiselt
USA välisministeeriumi kaudu N .
Liidu välisministeeriumile.
USA kohtuministeeriumi eriuu-rimiste
osakonna kõrgemate juhti­de
kokkusaamised N. Liidu pea-prokuratuuri
tegelastega on har­vad,
kuid neid on korraldatud mit­metel
juhtumitel, et kokku leppida
USA suursaatkonna esindaja on
sagedasti juures olnud ka *siis, kui
on tehtud video-hndi ülesvõtteid
N. Liidu poolt esitatud tunnistaja­te
seletustest.
Ontarb liberaalide
loobus ametist
01
Ontario - liberaalide juht dr.
Stuart Smith loobus parteijuhi ko­hast
ning Ontario liberaalidel on
päevakorras uue juhi valimine,
Stuart Smith mainis, et ta ei ole
enam huvitatud võimul oleva kon­servatiivide
partei kritiseerimisest
ja ta tahaks ise midagi teha ja
mitte ainult teisi arvustada. Partei
uue juhi kohale on kerkinud mitu
kandidaati.
KAIRO — Egiptuse politseivõi­mud
on arreteerinud sadu ranget
liini pooldavat muhameedlast, kes
ei ole rahul president Sadati poii?-
tikaga. Kairos avaldatud andmete
kohaselt kuulub suur osa arreteeri­tutest
konservatiivse organisatsi­ooni
Moslemi Vendluse liikmeskon­da.
Kuid peale selle on arreteerib ^ . • 1
tud poliitikuid, ajakirjanikke, advo- feenistus evciiigeelses ajaloorciCimcaf'
kaate ja muhamedi vaimulikke,
kes on julgenud kritiseerida Sadati
pohitikat ja koostööd Iisraeliga.
Karl Linnas, kelle föderaalkoh-tunik
Long Islandil tunnistas „sõ-jakurltegijaks"
N . Liidust varutud
valetunnistajate seletuste põhjal,
esitas oma advokaadi Behrsinsi
kaudu 15. augustil edasikaebuse.
Teatavasti olid kohtus süüdistaja,
kohtuministeeriumi eriuurimiste
osakonna poolt okupeeritud Ees­tist
hangitud kahe tunnistaja sele­tused
video-lindil.
tiks tunnistaja oli Siberist orja-laagrist
tagasi lastud vang, teine
Tartu laagris eeluurimisel olnud,
kuid' vabaks lastud kommunist.
Tunnistajate instrueerimisel K G B
poolt oli asi segamini läinud: eks-vang
seletas, et Linnase ajal ^ei ole
laagris juute olnudki, kommunist
aga jutustas, kuidas Kari Linnas
saatnud juudi lapsi omnibussi —
sõidutamiseks mahalaskmisele.
(VES)
Omal ajal oli Elbe Euroopa kala- tööstusest olpnevat saastumist,
rikkamaid jõgesid. Veel aastal Siiski pidi nad äsja nõustuma, et
1920 püüti.Elbest 120.000 tonni ka- Hamburg ise on suurimaid patuoi-la,
müle hulgas oli lõhe j a teised naid.. Linn laseb päeviti vette ni-vääriskalad.
Nüüd on veel järel melt 550.000 kuupmeetrit solgivett,
kümmekond elukutselist kalurit, mis on vaid osalt puhastatud,
kes püüavad aastas kuni 200 tonni Kakskümmend aastat loobiti
kala, suuremas osas haigestunud mürgiseid tahkeid jäätmeid Elbe
ja'saastunud kalad, mida ärid ei jõe suudmesse. Hüjem nende pai-võtagi
vastu. gutamise koht viidi kalurite vastu-
Mitmed kalaarid on asetanud le- lausete tõttu kaugemale Helgolan-tile
sildi, kus öeldakse: ,,Sim dist põhjapoole. -
äris ei müüda Elbest püütud ka- Elbe olukord vaevalt lähemail
l u " . aastail võib paraneda, ennem võib
Hapniku puudus ja kahjustavate see veelgi halveneda. Lääne-Sak-ainete
rohkus koos soojuse suure- samaa ametivõimud nõustuvad Uc-nemisega
on sageli põhjustanud ka veel tööstustele lubade< andmi-kalade
massüise surma, üle 60% sega/ et nad oma reoveed lasevad
Elbe angerjaist sisaldas äsja teh- Elbe jõkke,
tud uurimise järele sel määral
Jõe kaldaile lubatakse veelgi uu»
si vett reostavaid tööstusi raja-da^^
mis jõe ekoloogilist olukorda
nõrgendavad.
E E L K TORONTO
. VANA ANDRESE KOGDBÜS
Garltoni ja Järvise nurgal
õpetaja Andres Taul
Toronto, Ont. M6G 3K6
17 Frank Cresc.
Tel. 656-5248. kirik 923-5172
Pühap., 13, sept. kell 2 p.l. SUR­NUAIAPÜHA
Peetri kogudusega
koos York kalmistul, kivialtari
juures. Teenivad praost 0. Puhm
ja õp. A. Taul. Jumalateenistus ki­rikus
jääb ära. Muusikaline saade.
Pühap., 20. sept. JUMALATEE­NISTUS
kell 11 hommikul.
Teme SURNUAIAPÜHA York
kalmistul, N, sektsioonis 20. sept.
kell 2 p.l. Teenib õp. A. Taul.
Muusikaline saade.
Pühap., 27. sept. KODU­M
A A L T LAHKUMISE TÄHIS­TAMISE
JUMALATEENISTUS
kell 4 p.l. ^
ÕPETAJA KÕNETUNNID teisip.
Ja neljap. 6—8 kiriku käärkambris
Bariton Rootsist, Eric Andres
laulab Torontos eeloleval püha­päeval.
Eric Andres esines esma­kordselt
eestlastele 1979. a. sügi­sel,
saades sooja vastuvõtu osali­seks
ja kutse tagasi tulla Torontos­se.
Eeloleval kontsertjumalateeiiis-:
tusel esineb ta eesti-, rootsi ja ing­liskeelsete
lauludega. Klaveril saa­dab
Charles Kipper.
/ Eric Andres on tuntud laulja
Rootsis. Ta on lõpetanud Rootsi
Kuningliku Akadeemia ja esine­nud
kontsertidega Euroopas, Aust­raalias
ja Ameerikas, kuhu ta ka
elama on asunud. Tema laule on
heliplaadistatud nü Rootsis kui ka-
Ameerikas.
Kanadalastele on ta tuttav ,,100
Huntly Street" T V saadetes, kus
ta järjekordselt esineb 15. sep­tembril.
Nimetatud kontsert-jumalatee-nistus
toimub Eesti Evangeelse ko­guduse
korraldusel pühapäeval, 13.
sept. Stone Ghurch'is, 45 Daven­port
Rd., kell 2 p.l. Kõik südamest
Äsja ilmus University Press of
America kirjastusel uus irighskeel-ne
teos, mis puudutab ka Eesti aja­lugu
muistse iseseisvuse lõpul.
Pealkirjaga „The Livonian Grü-sade"(
Liivimaa Ristisõda) on teos
peagu 600 lk. pikk. Tema autoriks
on William Urban, kes on selle
ajaloo perioodi üks viljakamaid
uurijaid. Varem ilmus tema sulest
teos „The Baltic Crusade" ja „The
Prussian Crusade". Need kolm ris-tisõdasid
Läänemere kirde ja ida
kaldal käsitlevat teost on oluliseks
panuseks, ka seal elavate põliste
rahvaste ajaloo uurimisele. Samuti
oli Wm. Urban kaastõlkijaks ühe
tähtsama eesti ja läti ajalus^u kä­sitleva
kroonika juures, ,,The L i ­vonian
Rhymed Chronicle" (Liivi-maa
riimkroonika). Urban'! teosed
on leidnud väga positiivset tunnusi
tust teistelt ajaloo-teadlastelt, nee-geldatuna
arvustustes õpetlaslikes
väljaannetes. .
Äsjast raamatut saab tellida Ees­ti
Teaduslikult Ühingmt Ameeri­kas
aadressil: Estonian House, 243
East 34th Street, Nev7 York N Y
10016. Hinnaks koos saatekuluga
onv$23."-: • : • .
elavhõbedat, et Elbe kalade müük
tuli veebruaris ajutiselt täielikult
keelustada.
Eriti probleemirikk.aks teeb Elbe
saastumise asjaolu, et küsimus on Kuid samuti oleneb olukord ida-ka
rahvusvaheline. Hamburgi poolseist naabreist, kus ekoloogih-kristlik-
demokraadid on tembelda- ne hääl ei pääse isegi mitte kuul­nud
Ida-Saksamaa ja Tshehhoslo- davale.
aastane pisisõda lõppes
Väike Hispaania IcUla oli ligemale 200 aastat
sõjalises vahekorras Taaniga
MADRIID — 172-aastane sõda, mille igaüks loü unustanud, lõppes
augustikuu keskpaiku, kui väike Hispaania küla Huesear kuulutas väl­ja
rahuvahekorra Taaniga. Taani saatkonna ametnik Madriidis avaldas
head meelt, et see asi on lõpuks korrldatud, kuid ta ei suutnud aru saa­da
kuidas võiks väike küla teise riigiga sõjalises vahekorras olla. Ju­riidiliselt
oli väike La Sagra mägestiku jalamil olev küla Eag^-Hispaa-nias
siiski sõjajaM Taaniga.
11. novembril 1809, kui Prantsuse
keisri Napoleon Bonaparte vend
asus Hispaania kuninga ebakindlal
troonU, kuulutas Huescari külanõu­kogu
sõja Taanüe, kes oli Napo­leoni
liitlane sõjas Inglismaa vas­tu.
Napoleon kaotas sõja ja Hispaa­nia
kuningas Joseph Bonaparte,
keda hüüti „Pudeli-Pepeks" te­ma
veiniarmastuse tõttu* aeti
Hispaaniast välja; aga Huesear
jäi sõja jalule Taaniga.
Kaks kuud tagasi Vicente Gon-zales
Barberan, - Granada piirkon­na
omavalitsuse kultuuriametnik,
avastas arhiivist sÕja kuulutamise
deklaratsiooni ja avaldas; selle,
misjärel Huescari elanikud hakka­sid
asja arutlema kuidas seda kon­flikti
Taaniga lahendada. Taani
saadik M. Wandel-Petersen sai as.
jast teada ja lubas asjad korralda­da
ning kui ametlikud dokumendid
on valmis, on k a rahu Taani ja
väikse Hispaania küla Huescari
vahel kindlustatud.
Kaks poisiklunni jutlevad.
„Kui vana sa oled?"
„Ma ei tea."
„Huvitavad sind tüdrukud]'"
„Ei."
„lV[eeldivad ^ulle kiired autod ja
lennukid?"
„Ei."
„Süs pole sa
na.
veel neli aastat va-