1980-10-16-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
fABA EESTLANE neljapäeval, igoktoobrü 1980 - Thursday, October 16, 1980 Nr. 77
VABADE EESTLASTE EÄÄLEEANDJA
VÄLJAANDJA: O/t? Vaba Eestlane, I3õ Tecumssth St. Toronto®.
PEATQIMETAJÄr
TOIMETAJA: Haimes Oja
POSTIÄADKESS: F.O. Box 70, Stn. C, Toroato Ost. M6J 3B^
m-EFONH): t o m ^ 3&4-7o21, talitus (talimäed, kuulutused.
TELLr^nSHINNAD-Kanadas: aastas $38.--, poolaastas |21.~ ja
v^-anda^tas kfripostiga aastas S61.—, poolaastas
ja veerandaastas $17^ - ;
TELLIMISHINNAD TäljaspcwlKasadät: aastas
tas r^.— ja veerandaastas $12.—. Eiripostiga USÄ-s:' aastas
^7.—, poolaastas 335.50 ja veerandaastas $18.10
aastas
„TalliDD. 19S0" lõppes, sama Järsku kui a l g a s k i . Äkki ei ole enam tämavail ega nurga taga kõige Ilusamaid
mehi, miilitsaid^ g i valges pluusis musta lipsuga ega sinises pluusis, samuti musta lipsuga.
Äga enne laulupidu „Talllnn 1980" oli neid, kõik kokku sini-must-valgeid vene miilitsaid salaja sigi-nenüd
nii Ftaüa (= Gogoli) M i Mulla tänava Ja paljudesse teistesse koolimaladesse^ igasse 4-500 — Ja
peagi ilmusid sealt paärispatruUid tänayanurkadele,priigikastide Juurde, ioteUide terassidele, Mdse
igale
J.— ja veerandaastas |20.—
Aadressi mimdatus 50 c. üksilmumbri hind 50 e.
Pöblishedby F r ^ Estonian Publisher^^L^
Torocto Ont.M6J2H2
Ning -äkM neid enam ei okiud. •
Eesti keelt; ei mõistnud neist keegi,
viletsat venekeelt purssisidvähesed:
nad toodi Riiast, Liepajäst ja Kaunasest
ning Vilniusest, aga olevat
ohiud mehikesi ka Pensast, Per-
- mist ja Podolskist,.; Välispidi ei
olnud neil näha relvi ega kummi-
.nuie.;''j-..-.:'
• la teenistuse
le pole neid sinimust ega
mustvalgeid noorhärrasid enam
endidki vana Kalevüiana koolimajadest
ega tänavail.
Militsiaad on lõppenud, laulupidu
ja olümpiaregatt 'möödas. Tavaline
tallinlane võib jälle, segamatiiit
varahommikul seada end sappa
kph\dkute „Viru" ja ,,Tallinna" suletud
uste taga,;et oodata paar tundi
sissepääsu shokplakeeritud- sünnipäev
akr ingli etteteliimiseks. Mi-
Meil on sageli põhjust kurta, ei ganistanl ei ole venelased veel ühe- litsiaädi ajal jäi see, kultuurne sa-maailm
ei ole Balti riikide kurba gi sõnaga omaks võtnud, et nad ha- balõbu ära — kedagi ei lastud kõ-saatust
oma südametunnistuse hää- vitavad oma tankidega Ja helikop- nesolevate uste ligigi.. y
lega sidunud ning on väikesed N.teritegt siisteeniikindlalt kõmmu. oma nii
liidu hävitusrezhümi alla painuta- nisjni Ja sissetimgijate vastu illes suurean-ulises esindatuses vanale
nud Läänemere äärsed riigid täie- tõusnud Afganistani suguharusid, tallinlasele väga hea mulje — nad
tikult unustanud. Väga harva vilk- Kuid vaatamata sellele, et vene pu- ei teinud midagi ja neilegi ei tei-
Riiast Ja Kaunasest ning Venemaalt toodud miilitsaid oli suvel laulupeo
Jä olümpiaregati puhul erakordselt palju. Pildil miilitsad 5.
juulil Narva maanteel, Kreutzwaldi tänava, nurgal ootamas rongkäigu
saabumist. Seljataga olevast majast oli valmis tehtud ainult
osa.
satavad läänemaailma äjakkjandu-nafirmee vastu võitlevad nud keegi niidagi. Ka Vana Tallinn astus sisse ja küsis^ kes siin saab guna ehk ei .plahvata. Ei plahva-se
veergudel tagasihoidlikud vihjed on saanud välismaailmast ainult jättis hea mulje oma supermäke- rublad dollariteks vahetada? Kaks tanud. Mitte igaühest ei tee saatu-ehitamiseks^^ leping
Majanduslike sanktsioonide rakendamine
kommunistlike riikide
vastu ei ole nii kerge nagu see esialgsel
vaatlusel paistab. Läänemaailma
tööstusriikide vahel ei
valitse selliste vahendite maksmapanemisel
üksmeelt kuna raha
mängih sel puhul alati kandvamat
rcEi kui moraaUprintsübid.
^eda näeme eriti selgelt Afganistani
sündmuste puhul. Ühendriikide
president Carter reageeris N.
Liidu okupatsiodniannee sissetungimisele
Afganistani karmlkäeü-selt
ning keelas moodsate tööstus-seadmete
ekspordi N. Liitu; Ta loör
iis, et Euroopa riigid järgnevad
tema eeskujule, kuid Lääne-Sak:
samaä ja Prantsusmaa valitsused
ja ärimehed ignoreerivad täielikult
Ühendriikide üleskutset ning selle
asemel, et oma tehnoloogia ja vabrikute
sisseseadete eksporti N. Liitu
lõpetada, on nad üle võtnud ka
Ühendriikidele antud tellimised ja
täidavad rõõmsalt ja truualamlikult
seUe lünga, mis tekkis Washingtoni
boikotiga.
Nü näiteks ehitab Lääne-Saksa-maa
Köckneri grupp Venemaale
Sajahskisse suurema alumünium-vabriku
ning Pi^ntsusmaa Creu-sot-
Loü-e suurtööstus on sõlminud
venelastega lepingu Novoüpetskis-se
terasetööstuse ehitamiseks. Mõ-lemad
kontraktid olid varem antud
ameeriklastele, kuna Sajanski vabriku
pidi ehitama Ameerika Alumi-nium
Compani ja terasetööstuse
Balti rahvastele tehtud ülekohtule JuJjušIikku Ja vähest abi, on nende up'ituses ja üliülevärvituses.
ning eestlaste, lätlaste Ja leedulaste västupaBu osutunud sissetungijatele
^sihikindlale hävitamisele, kuid need väga ohvriterikkak^ Ja tülikaks.
Jäävad hüüdjaks hääleks kõrbes. Kabulis vene punaarmee toetusel
Liitunud Rahvaste Organisatsioonis võimul püsiva kommunistliku valit-
Ja rahvusvahelistel konverentsidel, suse lunktsionärid Julgevad oma
kus selliseid ülekohtuseid samme nägu näidata ainult punasõdurite
hallis ülikonnas venda viisid inse-se suured jõud Alfred Nobeli,
neri kolie operatiivstaapi'', Ms oli USA salaluure kavatse-
USA Ärmeo Steel Oorporatsion •
iga.
Praeguses rahvusvaheliselt pine'
Linna restaureerisid poola ,spet- ^ ^ ^ - -i i i , T - J T - • J. .. T... •
sid Ja meie ainus eUiskmistiäja-^^^^
loolane VUlem Raam arvas et ^^^'^^ kestel kamenes j a vaevu See- tada spiroheeüde, genokokkide, ^as olukorras, kus N. Liit on uute
nii tore pole Tallinn üal oma aja. ""^^^^^^^^^ ^ KocM kepikeste^koolera- ja katku-^ ^^^^ pidevalt pealetÜD-loo
kestel veel emie olnud. : Vanal pensionärist kölhoosikaiu- P ' ? ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ f f ^f^^^^ gü, on arusaamatu Bonnis ja Pa-
. , 1, . r ^ • ril, kes seiga tõmbas väHsmaa üü-tuleks
LRO pohiku-ja ja Helsmgi kaitse all suuremates Imnades, ku- Võhikmle jättis ülerestaureeritud sellega olümpiakülla p ä ä - ^ vähe, et üritus ebaõnnestus. As- ^ kaubanijus ei mängi rah-kokkulepete
alusel käsitada, väiM- na maapürkondadesse ei Julge üks- Tallinn palju parema mulje: kuul- g-^; ei läinud M hästi Tutvust tei- vusvahelisel polütiüsel areenü^^^^
^^ad läänerüMde esmdajad ^h^^^^^ nud Ida-Saksa purjetajatega, otsus-^'^^ ^äid tulemata. : git rolli. Kuid vaatamata nendele
kult Balti rahvaste Ja rnkidekusi^^^ et ^ana Revala peal-limi ja aU^^^ ja ärimeestele
musest ning seni ei ole nkski^^r^ oma poole --^^^^^^ ^^^^^-J^^^tu ja vorsti
kandamid fakte lauale panna j a ja^tan^ Haabneeme, oma ^uvüasse. Paari ^^^^P^^^^^^^^' ^^^f^^^ikeste^
konverentsüaua taga tõde kuuluta- mde kallaletungide ohvriks. oskavad rävalaste haUi ja morni ^ pärast oUd „halHd" köhal. ^ on viimasel ajal süsM hakanud ju-da
ning vastavalt seUele Balti rah. • Punaarmee Juhtkond Mganistanis minevikku poetada lä^^ o'^^" Sakslased vüdi müütsatapiga olüm- ^ ' v ja seal hoiatavaid
vaste õigused jalule seada. , on veendumusele Jõudnud, et soo- janit, kollast ja lillat, mi et õige piakiüla tagasi, aga peremehele ^^^^^^'^^^5°^^^^^^^"^^^^ mis paisuvad seda valje-
Kuid mi kurb kui, ka see on - musmasinategä ei ole MgamstanI ajalooline materjaHst lausa köhima^^^^^^ läbiotsimme. Et vahal '""^^"^^^'^-^^^ ei olnud. Juus- mida suuremaks kasvavad •
vnmaseaja poliitiüsed sjmdmused raskel Ja ^1^^^^
laitavad^^t sellme^uJQUstam PaUn^ära teha-nin^ need üksused asja ära: Peetei^Suur ehitas s u s ^ ^ ^ ^ s i i s ""^^^^^^^"^^^ nemaailmale.
Oli ka soome palukalikööri — Prantsusmaa ja Lääne-Saksamaa,
seda üvaiüd rabasid ikka 10—20 furmad. mamivad oma vabandu-pudelit
korraga. Lahja oli (30«), seks, et kui nemad ei aktsepteeri
aga ka odav oli (pudel 3 rubla), nkd rikkalikke pakkumisi N. Liidust,
süs teevad seda jaapanlased
ja venelased saavad lõpuks ikkagi
seda, mida nad tahavad. Kuid samal
ajal kurdavad jaapfinlased
omalt poolt, et Prantsusmaa ja
teiste rahvaste saatusega mängimi- on vüdud suureaiialt osalt oma ko- ürla maja ning Pirita kloostri va- -g^^i^ ta praegu "kindlalt" oma vSt
ne n i n g nende,õiguste ignoreerimi- dubaasides^e tagasi. Selle asemel remed,jä et Tallinn olevat nõuko-^gg^g^ j^^^g relvapidamise eest .
ne on läänemaailmas kroomline on suurendatud rakettidega ja ka- gude võimu ennetaastatud perioo-haigus.
Selle parimaks näiteks on huritega varastatud soomustatud dil Änveldi ja Pöögelmanni käe all
Afganistan, millest vümasel ajal helikopterite arvu, mis on osutunud sama üus olnud kui nüüd^ pärast
väga vähe räägitakse Ja kus N. kõige k a s ^
Liidu okupatsiooniväed võivad oma gedes asuvate partisanide hävita- Oli ka giide (ikka samad orto-suvade
Järele afgaanide õigusi |al-miseks Ja külade purastamiseks- däksid), kes väitsid, et. enne nõuko-:
gade alla tallata ning väikest mägi-põletamiseks. gude võimu taastamist elasid eest-rahvast
süsteemikidlalt
On kahtlemata tõsi^ et
hävitada. . Talvekindlate barakkide ehitami- l^sed: muldonnides, aga need väited
viimasel j3 pQjj3g^^^j.ijglg^^Iyg^^j^g^ygg leidsid vähe uskujaid isegi Vene-ajal
oh maaüma tähelepanu koon-^^äljajagamine näitab, et vene oku- m^a ürglaiustest" tuhiud siseturisti- LenD sidemp ümbpr käsivarrp kui ^^^^^ühi, kohe nagu muiste. . . ^
^unudiraani Ja lräagi;sõjalise kob patsiooniarmee: mõtleb Afganistani.de^ hulgas. Aastanumbrid vanalinna va.tu võttis _ ia IUI^POIP Asjamehed väidavad, et vabad
kupõrke tulemusena, Araabia ^^^A^ ^ . r ^ ^ ^ A ^ r . ^^^^.r. x^^,^ maiadplia marmortahvlid seintel : . - ^ ciccpoõidrmiiiHoc hiioV» T Q i i f T . r . o 4«
rikastele maadele, kuid see-^tundüb mitte jäädavalt. See näib olevat vä- kõnelesid teist keelt ja loUigi
väga pentsikuna kui' meie ühe up- tõenäoline, sest ilma Moskva võimalik; ainult. teatud . pürini
puja päästmise sinna paika p a m e gg^^^^g ^^g^g^^^
ning läheme vahepeal vette kukku- ^g^ej^g^g ^^^^ võimule upitatud
mid teist uppujat päästma. kommunistlik valitsus kohe kokku
Sündmuste käekäik Afganistanis Liit kaotaks oma lähtealuse
Ja maailma poliitüisei areenü näi- suurteks strateegilisteks operatsi-tab,
et Moskva tuleb seHest uuest o^j^i^e^g Araabia õliällikate vaUu-vaÜutamis-
Ja hävitamisafäärist ^gjQjggj^.
välja puhtaks pestud kätega. Kui , ..... • ' \
v . i . J -ji 1 T- - IL \.t^ • K ' Paljud läänemaailma strateegid
Ühendrukidel oh juba Afgamstam. . , J^., . i
, .« : _ _ i _ _ i ei kahtle enam, et Iraagi kallale-tungisõja
initsiaatoriks on otseselt
või kaudselt N. Lüt, kes Iraaki sil
Rahyaraalistatistika andmeid
oli iga regatisportlase kohta
,,Tallinn 1980" müitsiaadil tosin Esialgu said välismaa kaupa os-julgeolekumeest,
aga need and- ta amult kohalikud ,,põüsed"vene-med
on liialdatud, valvsusemehi kad provintsist Tällmna laulu-pii
rohkem (sest sportlasi oli vä- peo ja regati ajal vene venda ei
Austerlane tõmbas ikkagi musta J ^ ^ ^ f ' ^ - ^ " ^ oh lüaka- Ja mo- sidemete sõlmimisel tema
hmisfääri jä rikuvad Tofcio äritehingud
N. Liiduga. Lääne-Saksa-maa
töösturid ja kaupmehed mainivad
endi vabanduseks, et Lääne-^
Saksamaal puudub selline suur sisemaine
tur^, mis on ameerika
töösturite käsutuses. Samuti kinnitatakse,
et sakslased ei saa venelastega
kaubanduslike sidemete
patsiooniarmee mõtleb Afganistani;nuigas. AastanumDria vanamma vastu - ja jülgeöle- Asjamehed väidavad, et vabades
Jääda pikemaks ajaks, kui isegi seintel ^ ammuü kui kuulis et sissesõiduoludes tuleb Tallmna iga-
Unt oli protest vene„sportliku' te- ^^-^^-^fö siseturisä (koti-gevuse''
vastu M^^^^^ );;:Nende^puudumine andis
emiast Igati tunda ja see oU p^^^
Earp Vöinov, partei I selnretär, talhnlasele olümpiaregati üks kõi-oli
rabanduse äärel, kui ihukaitse- gesümpaatsemaid^külgi.
tulipunktis õues suuri raskusi teiste
riikide drganiseerimisel Moskva
olümpia boikoti alla panemiseks,
süs nüüd, kus Iraani Ja
pii kuidas oli, k6ik\'õhnas
ÜSA luure oli Välisturistid varus- , .. .
tanud süüfiMsega.kamiistatud!!^^^.^^
huulepulkade Ja kooleraga immutatud
närimiskummiga — nii
meie. koolilapsi ametlikult hoiatati:
^ g e neüt, Jumala pärast, mi-ti
vana Eesti kodanlist hümni. Suu-^:^ ^^^^
r i vaevu talle siiski seletati et see "^'^^^^^'^^^^^^ saavutas midagi: arendamisel edasi-tagaši mängida,
ohiud Soome hümn A^a igaks ju- "^oskovütidele ettenägematut: eest- kord nende nõudmisi rahüldadsi
hukš vallandas ta hiljem siiski Vel-^^'^^ rahvusliku:iseteadvuse tõusu, ning süs jälle seUest :keeldnda.
lo: Poola k^s Sirbi ja Vasara" julgeid päid, kes arvavad, et Väidetakse, et venelastega kauple-jüubelinumbri
(ENSV 40) oli lask- " püsivust
Häda oli selles, et turiste ei tui- nud trükkida sini-must-valgete ää-
. Oli see nüüd ^ Carteri repaeltega . . .
kui Poola streikide oma.
dl Ja mustatöötegijana kasutades ^^dki
^ , . . . , arendab välja praegu teist tang!- 0^^^ T ähi .uDPrvp1vc:n.p mäsic: m^m^^^
allikad suun s m t s u p d v i p ü v e d e s s e „ _ w Lberhaarami ettevaatusabinõude tulemus - ^ X^bi supmalvsuse-p^^^
saates põlevad Ja Araabia õ U a U i - . ^ ^ * . . ^ ^ .„„.T,.f«n A K V ^ V . ? . . * . . i ; . o n n luulelikke asju. Keegi (CIA-mees
kate saatus on suure küsimusmärgi
all, ei taha keegi enam mõtelda
Afganistanile Ja seal toimuvatele
venelaste kuritegudele. Seda tea- ., .v , i ,
A i ' 1 T»<r I — IL" i' .^.oomdega mõlemad tangiharud kok
tak^e ka Moskvas vaga hästi nmg , •
ku pigistatakse.
ei saavutanud küll midagi
,,paberi peal", aga paberite
Ja vahel saavutasime palju.
ja kannatlikkust ning häid kaubavahetuse
sidemeid Moskvaga on
võimalik ainult pikkade aastate
pmgutuse järele üles ehitada.
Kui sakslased .la prantslased
venelastele ön sellega avanenud
veelgi avaramad võimalused Ja vabamad
käed Afganistani rahvuslaste
vastupanülükimise maha surumiseks
ning tervete külade Ja Hn-aade
ning nende elanikkondade
Jäägituks hävitamiseks.
sealse vastupanu pikaldasele välja-suretamisele,
kuna partisanidel ei
ole kusiagüt abi ega toetust loota.
Üheksa kuud pärast invasiooni Äf-milliste
manöövritega operatsi- - ^ ^ - - r ^ . ^ kdü ja kirjadega), kes ko- 300 juübd
• tee esimees alates 1967. a maist) - marksisüikku hädakisa, da, et nad nelja: aasta pärast on müügltehmgnte sõlmimisel, mis
OniahJu.etläänemaaümasela- - ^ i d j a sulased haHides.oome
- • • - 1 ^ ' — t e maoKatega, aniuit momaKese ,^.r.u„u.^ ^^^i^
miseks, VÕI nagu kinnitab Lääne-
Saksamäa ajakiri ,.Der Spiegel':
..Lääne-Saksamaa tööstur, kes
müüb venelastele laskemoona, on
km-jätegija. Kuid sama tööstur
müüb idabloküe kalleid masinaid,
millede abil nad või\*ad ise produtseerida
rehi. siis on see tööstur
auväärne mees."
Ja äri ^loskvaga jätkub ning venelaste
sõjalme võimus läänerii-toetusel
aina ka svab I
takse ainult päevast päeva Ja sünd- ülikondades ja üüsais itaalia km- gg^^^ i^j^g kaduma
muselt sündmusele mng ei taheta ^^^^^^^^ endast publiku ar-või
ei osata näha ohikordade aren- " ^ ^ ^ valdavat osa mi hotellides
gut kaugemale ette. Ja kui meie ^ ^^^^^^ regatitribüünü.
räägime Afganistani okupeerimise üks hüjuti Soomes käinud eesti
Ja sealsete sündmuste unustami- arst oli endale sealtpoolt lahte sa-
Ja mis te ütleksite, kui ESTO
1984 toimub tõepoolest TaUihnas?
Sabata sisalik saadeti „edasiseks Ilma niiüitsateta, vana hea eesti
Juurdluseks" TA Bioloogia Insti- politseiga.
tuuti, kus vanemteadurid ei Osa-
P ^ -see moodustahühe^^M sektor
ma laiauilatuslikus
se
K.A.
„C" numbri järgi vüeniblalise piletiga,
mis maksis amult 30% ni-mishinnast.
nud muud midagi kindlaks teha,
kui et reptiü pole kodumaine.
Km julgeolekuülem teatmeid nõudis
eelkõige selle kohta, kas loom
on isane või emane, siis oli zooloo-
Dr. Erich Böckler Hamburgis,
Saksamaal, asutas omal ajal; fondi
küinme,^^ siuirem kui
mQ<>dunud aastal. 1978—79 aastail
lisandus müjonäre 15% võrra. Iga
NEW: YORK — Ameerika ühend- kümnes ameeriklasest: milj önär
gide tarkus otsas: nad ei olnud sel-
Kohanäitaja Juhatas ta üUkonnalele tähelepanu p^^^ A M cf^f » Ä
kohaselt kohe ülemisse sektorisse rast seda vüdi sisalik RJK-sse, k u s l ' ^ ; ^ ' ^ - ^ockler-btütung . Asuta-,i
,;X", sälakavMalt silma puguta- ta üles tunnistas, e i On iine.timisvüHrne mm^ t v i
Hoc^o Koi^A«. TTo^^^ uetas sama fond nuud aumedali .Un lme^^tamls^aa^m^ milhNt M -
j M a . « e l d e s . „ T e , e mehed .erffete teenete. ee^t Eesti ja U t i ha vUjelet^^ feseal Lõnnn-
' : : Valvsuse parem näide juhtus kunstihse kultuurf;-vUjelemiseks. Aafrika vastu. Teatavasti o n Root-
Oligi "olnud seal ülal, meie mehi soome turistiga, kelle riiMdes asuvate müjonärite arv elab New Yorgis.^ kohvris oli Esimene medali :üleandmine toi- ^ temiisetälit viiekordne Wimb-kasvab
inflatsiooni tõukel pidevalt; hedusega arvestades on neid siiski oma mõni sada, kõik riides nagu kaht marki hambapastat; :,,Miks?" mub; septembri lõpul;, Kaheksa- I^doni meister Björn Borg nõiistu-aga
siiski veidi aeglasemalt kui kõige rohkem Idaho osariigis, eri- ,,adinn h u i : ^ ^küsis endalt valvas tollimees(ve-rmrkne medal on hõ võistlema viie-setilises mats-varemail
aastail. Miljon d o l M ^ eesti inse-nelane). Turist peeti M^m'^ kullatud ja merevaiguga ilustatud. lUs oma: praeguse j
omavaid ameeriklasi amstätakse omanildio ja põUumaa hmd ; o nägi-vana Pbita restorani ühel rändasid MVB laboratooriumi Medali esikülge näitab valget torni, tase a
praegu olevat 574.342. See arv on: praegu erakordMthinnaline. uksel süti:,,Valuuta-vahetus- tagakülg:Eesti: ja Läti maakaarti.^^^^^^^^^^^ ^^^^^^^^^^^ v (J^rg lk
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , October 16, 1980 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1980-10-16 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e801016 |
Description
| Title | 1980-10-16-02 |
| OCR text |
fABA EESTLANE neljapäeval, igoktoobrü 1980 - Thursday, October 16, 1980 Nr. 77
VABADE EESTLASTE EÄÄLEEANDJA
VÄLJAANDJA: O/t? Vaba Eestlane, I3õ Tecumssth St. Toronto®.
PEATQIMETAJÄr
TOIMETAJA: Haimes Oja
POSTIÄADKESS: F.O. Box 70, Stn. C, Toroato Ost. M6J 3B^
m-EFONH): t o m ^ 3&4-7o21, talitus (talimäed, kuulutused.
TELLr^nSHINNAD-Kanadas: aastas $38.--, poolaastas |21.~ ja
v^-anda^tas kfripostiga aastas S61.—, poolaastas
ja veerandaastas $17^ - ;
TELLIMISHINNAD TäljaspcwlKasadät: aastas
tas r^.— ja veerandaastas $12.—. Eiripostiga USÄ-s:' aastas
^7.—, poolaastas 335.50 ja veerandaastas $18.10
aastas
„TalliDD. 19S0" lõppes, sama Järsku kui a l g a s k i . Äkki ei ole enam tämavail ega nurga taga kõige Ilusamaid
mehi, miilitsaid^ g i valges pluusis musta lipsuga ega sinises pluusis, samuti musta lipsuga.
Äga enne laulupidu „Talllnn 1980" oli neid, kõik kokku sini-must-valgeid vene miilitsaid salaja sigi-nenüd
nii Ftaüa (= Gogoli) M i Mulla tänava Ja paljudesse teistesse koolimaladesse^ igasse 4-500 — Ja
peagi ilmusid sealt paärispatruUid tänayanurkadele,priigikastide Juurde, ioteUide terassidele, Mdse
igale
J.— ja veerandaastas |20.—
Aadressi mimdatus 50 c. üksilmumbri hind 50 e.
Pöblishedby F r ^ Estonian Publisher^^L^
Torocto Ont.M6J2H2
Ning -äkM neid enam ei okiud. •
Eesti keelt; ei mõistnud neist keegi,
viletsat venekeelt purssisidvähesed:
nad toodi Riiast, Liepajäst ja Kaunasest
ning Vilniusest, aga olevat
ohiud mehikesi ka Pensast, Per-
- mist ja Podolskist,.; Välispidi ei
olnud neil näha relvi ega kummi-
.nuie.;''j-..-.:'
• la teenistuse
le pole neid sinimust ega
mustvalgeid noorhärrasid enam
endidki vana Kalevüiana koolimajadest
ega tänavail.
Militsiaad on lõppenud, laulupidu
ja olümpiaregatt 'möödas. Tavaline
tallinlane võib jälle, segamatiiit
varahommikul seada end sappa
kph\dkute „Viru" ja ,,Tallinna" suletud
uste taga,;et oodata paar tundi
sissepääsu shokplakeeritud- sünnipäev
akr ingli etteteliimiseks. Mi-
Meil on sageli põhjust kurta, ei ganistanl ei ole venelased veel ühe- litsiaädi ajal jäi see, kultuurne sa-maailm
ei ole Balti riikide kurba gi sõnaga omaks võtnud, et nad ha- balõbu ära — kedagi ei lastud kõ-saatust
oma südametunnistuse hää- vitavad oma tankidega Ja helikop- nesolevate uste ligigi.. y
lega sidunud ning on väikesed N.teritegt siisteeniikindlalt kõmmu. oma nii
liidu hävitusrezhümi alla painuta- nisjni Ja sissetimgijate vastu illes suurean-ulises esindatuses vanale
nud Läänemere äärsed riigid täie- tõusnud Afganistani suguharusid, tallinlasele väga hea mulje — nad
tikult unustanud. Väga harva vilk- Kuid vaatamata sellele, et vene pu- ei teinud midagi ja neilegi ei tei-
Riiast Ja Kaunasest ning Venemaalt toodud miilitsaid oli suvel laulupeo
Jä olümpiaregati puhul erakordselt palju. Pildil miilitsad 5.
juulil Narva maanteel, Kreutzwaldi tänava, nurgal ootamas rongkäigu
saabumist. Seljataga olevast majast oli valmis tehtud ainult
osa.
satavad läänemaailma äjakkjandu-nafirmee vastu võitlevad nud keegi niidagi. Ka Vana Tallinn astus sisse ja küsis^ kes siin saab guna ehk ei .plahvata. Ei plahva-se
veergudel tagasihoidlikud vihjed on saanud välismaailmast ainult jättis hea mulje oma supermäke- rublad dollariteks vahetada? Kaks tanud. Mitte igaühest ei tee saatu-ehitamiseks^^ leping
Majanduslike sanktsioonide rakendamine
kommunistlike riikide
vastu ei ole nii kerge nagu see esialgsel
vaatlusel paistab. Läänemaailma
tööstusriikide vahel ei
valitse selliste vahendite maksmapanemisel
üksmeelt kuna raha
mängih sel puhul alati kandvamat
rcEi kui moraaUprintsübid.
^eda näeme eriti selgelt Afganistani
sündmuste puhul. Ühendriikide
president Carter reageeris N.
Liidu okupatsiodniannee sissetungimisele
Afganistani karmlkäeü-selt
ning keelas moodsate tööstus-seadmete
ekspordi N. Liitu; Ta loör
iis, et Euroopa riigid järgnevad
tema eeskujule, kuid Lääne-Sak:
samaä ja Prantsusmaa valitsused
ja ärimehed ignoreerivad täielikult
Ühendriikide üleskutset ning selle
asemel, et oma tehnoloogia ja vabrikute
sisseseadete eksporti N. Liitu
lõpetada, on nad üle võtnud ka
Ühendriikidele antud tellimised ja
täidavad rõõmsalt ja truualamlikult
seUe lünga, mis tekkis Washingtoni
boikotiga.
Nü näiteks ehitab Lääne-Saksa-maa
Köckneri grupp Venemaale
Sajahskisse suurema alumünium-vabriku
ning Pi^ntsusmaa Creu-sot-
Loü-e suurtööstus on sõlminud
venelastega lepingu Novoüpetskis-se
terasetööstuse ehitamiseks. Mõ-lemad
kontraktid olid varem antud
ameeriklastele, kuna Sajanski vabriku
pidi ehitama Ameerika Alumi-nium
Compani ja terasetööstuse
Balti rahvastele tehtud ülekohtule JuJjušIikku Ja vähest abi, on nende up'ituses ja üliülevärvituses.
ning eestlaste, lätlaste Ja leedulaste västupaBu osutunud sissetungijatele
^sihikindlale hävitamisele, kuid need väga ohvriterikkak^ Ja tülikaks.
Jäävad hüüdjaks hääleks kõrbes. Kabulis vene punaarmee toetusel
Liitunud Rahvaste Organisatsioonis võimul püsiva kommunistliku valit-
Ja rahvusvahelistel konverentsidel, suse lunktsionärid Julgevad oma
kus selliseid ülekohtuseid samme nägu näidata ainult punasõdurite
hallis ülikonnas venda viisid inse-se suured jõud Alfred Nobeli,
neri kolie operatiivstaapi'', Ms oli USA salaluure kavatse-
USA Ärmeo Steel Oorporatsion •
iga.
Praeguses rahvusvaheliselt pine'
Linna restaureerisid poola ,spet- ^ ^ ^ - -i i i , T - J T - • J. .. T... •
sid Ja meie ainus eUiskmistiäja-^^^^
loolane VUlem Raam arvas et ^^^'^^ kestel kamenes j a vaevu See- tada spiroheeüde, genokokkide, ^as olukorras, kus N. Liit on uute
nii tore pole Tallinn üal oma aja. ""^^^^^^^^^ ^ KocM kepikeste^koolera- ja katku-^ ^^^^ pidevalt pealetÜD-loo
kestel veel emie olnud. : Vanal pensionärist kölhoosikaiu- P ' ? ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ f f ^f^^^^ gü, on arusaamatu Bonnis ja Pa-
. , 1, . r ^ • ril, kes seiga tõmbas väHsmaa üü-tuleks
LRO pohiku-ja ja Helsmgi kaitse all suuremates Imnades, ku- Võhikmle jättis ülerestaureeritud sellega olümpiakülla p ä ä - ^ vähe, et üritus ebaõnnestus. As- ^ kaubanijus ei mängi rah-kokkulepete
alusel käsitada, väiM- na maapürkondadesse ei Julge üks- Tallinn palju parema mulje: kuul- g-^; ei läinud M hästi Tutvust tei- vusvahelisel polütiüsel areenü^^^^
^^ad läänerüMde esmdajad ^h^^^^^ nud Ida-Saksa purjetajatega, otsus-^'^^ ^äid tulemata. : git rolli. Kuid vaatamata nendele
kult Balti rahvaste Ja rnkidekusi^^^ et ^ana Revala peal-limi ja aU^^^ ja ärimeestele
musest ning seni ei ole nkski^^r^ oma poole --^^^^^^ ^^^^^-J^^^tu ja vorsti
kandamid fakte lauale panna j a ja^tan^ Haabneeme, oma ^uvüasse. Paari ^^^^P^^^^^^^^' ^^^f^^^ikeste^
konverentsüaua taga tõde kuuluta- mde kallaletungide ohvriks. oskavad rävalaste haUi ja morni ^ pärast oUd „halHd" köhal. ^ on viimasel ajal süsM hakanud ju-da
ning vastavalt seUele Balti rah. • Punaarmee Juhtkond Mganistanis minevikku poetada lä^^ o'^^" Sakslased vüdi müütsatapiga olüm- ^ ' v ja seal hoiatavaid
vaste õigused jalule seada. , on veendumusele Jõudnud, et soo- janit, kollast ja lillat, mi et õige piakiüla tagasi, aga peremehele ^^^^^^'^^^5°^^^^^^^"^^^^ mis paisuvad seda valje-
Kuid mi kurb kui, ka see on - musmasinategä ei ole MgamstanI ajalooline materjaHst lausa köhima^^^^^^ läbiotsimme. Et vahal '""^^"^^^'^-^^^ ei olnud. Juus- mida suuremaks kasvavad •
vnmaseaja poliitiüsed sjmdmused raskel Ja ^1^^^^
laitavad^^t sellme^uJQUstam PaUn^ära teha-nin^ need üksused asja ära: Peetei^Suur ehitas s u s ^ ^ ^ ^ s i i s ""^^^^^^^"^^^ nemaailmale.
Oli ka soome palukalikööri — Prantsusmaa ja Lääne-Saksamaa,
seda üvaiüd rabasid ikka 10—20 furmad. mamivad oma vabandu-pudelit
korraga. Lahja oli (30«), seks, et kui nemad ei aktsepteeri
aga ka odav oli (pudel 3 rubla), nkd rikkalikke pakkumisi N. Liidust,
süs teevad seda jaapanlased
ja venelased saavad lõpuks ikkagi
seda, mida nad tahavad. Kuid samal
ajal kurdavad jaapfinlased
omalt poolt, et Prantsusmaa ja
teiste rahvaste saatusega mängimi- on vüdud suureaiialt osalt oma ko- ürla maja ning Pirita kloostri va- -g^^i^ ta praegu "kindlalt" oma vSt
ne n i n g nende,õiguste ignoreerimi- dubaasides^e tagasi. Selle asemel remed,jä et Tallinn olevat nõuko-^gg^g^ j^^^g relvapidamise eest .
ne on läänemaailmas kroomline on suurendatud rakettidega ja ka- gude võimu ennetaastatud perioo-haigus.
Selle parimaks näiteks on huritega varastatud soomustatud dil Änveldi ja Pöögelmanni käe all
Afganistan, millest vümasel ajal helikopterite arvu, mis on osutunud sama üus olnud kui nüüd^ pärast
väga vähe räägitakse Ja kus N. kõige k a s ^
Liidu okupatsiooniväed võivad oma gedes asuvate partisanide hävita- Oli ka giide (ikka samad orto-suvade
Järele afgaanide õigusi |al-miseks Ja külade purastamiseks- däksid), kes väitsid, et. enne nõuko-:
gade alla tallata ning väikest mägi-põletamiseks. gude võimu taastamist elasid eest-rahvast
süsteemikidlalt
On kahtlemata tõsi^ et
hävitada. . Talvekindlate barakkide ehitami- l^sed: muldonnides, aga need väited
viimasel j3 pQjj3g^^^j.ijglg^^Iyg^^j^g^ygg leidsid vähe uskujaid isegi Vene-ajal
oh maaüma tähelepanu koon-^^äljajagamine näitab, et vene oku- m^a ürglaiustest" tuhiud siseturisti- LenD sidemp ümbpr käsivarrp kui ^^^^^ühi, kohe nagu muiste. . . ^
^unudiraani Ja lräagi;sõjalise kob patsiooniarmee: mõtleb Afganistani.de^ hulgas. Aastanumbrid vanalinna va.tu võttis _ ia IUI^POIP Asjamehed väidavad, et vabad
kupõrke tulemusena, Araabia ^^^A^ ^ . r ^ ^ ^ A ^ r . ^^^^.r. x^^,^ maiadplia marmortahvlid seintel : . - ^ ciccpoõidrmiiiHoc hiioV» T Q i i f T . r . o 4«
rikastele maadele, kuid see-^tundüb mitte jäädavalt. See näib olevat vä- kõnelesid teist keelt ja loUigi
väga pentsikuna kui' meie ühe up- tõenäoline, sest ilma Moskva võimalik; ainult. teatud . pürini
puja päästmise sinna paika p a m e gg^^^^g ^^g^g^^^
ning läheme vahepeal vette kukku- ^g^ej^g^g ^^^^ võimule upitatud
mid teist uppujat päästma. kommunistlik valitsus kohe kokku
Sündmuste käekäik Afganistanis Liit kaotaks oma lähtealuse
Ja maailma poliitüisei areenü näi- suurteks strateegilisteks operatsi-tab,
et Moskva tuleb seHest uuest o^j^i^e^g Araabia õliällikate vaUu-vaÜutamis-
Ja hävitamisafäärist ^gjQjggj^.
välja puhtaks pestud kätega. Kui , ..... • ' \
v . i . J -ji 1 T- - IL \.t^ • K ' Paljud läänemaailma strateegid
Ühendrukidel oh juba Afgamstam. . , J^., . i
, .« : _ _ i _ _ i ei kahtle enam, et Iraagi kallale-tungisõja
initsiaatoriks on otseselt
või kaudselt N. Lüt, kes Iraaki sil
Rahyaraalistatistika andmeid
oli iga regatisportlase kohta
,,Tallinn 1980" müitsiaadil tosin Esialgu said välismaa kaupa os-julgeolekumeest,
aga need and- ta amult kohalikud ,,põüsed"vene-med
on liialdatud, valvsusemehi kad provintsist Tällmna laulu-pii
rohkem (sest sportlasi oli vä- peo ja regati ajal vene venda ei
Austerlane tõmbas ikkagi musta J ^ ^ ^ f ' ^ - ^ " ^ oh lüaka- Ja mo- sidemete sõlmimisel tema
hmisfääri jä rikuvad Tofcio äritehingud
N. Liiduga. Lääne-Saksa-maa
töösturid ja kaupmehed mainivad
endi vabanduseks, et Lääne-^
Saksamaal puudub selline suur sisemaine
tur^, mis on ameerika
töösturite käsutuses. Samuti kinnitatakse,
et sakslased ei saa venelastega
kaubanduslike sidemete
patsiooniarmee mõtleb Afganistani;nuigas. AastanumDria vanamma vastu - ja jülgeöle- Asjamehed väidavad, et vabades
Jääda pikemaks ajaks, kui isegi seintel ^ ammuü kui kuulis et sissesõiduoludes tuleb Tallmna iga-
Unt oli protest vene„sportliku' te- ^^-^^-^fö siseturisä (koti-gevuse''
vastu M^^^^^ );;:Nende^puudumine andis
emiast Igati tunda ja see oU p^^^
Earp Vöinov, partei I selnretär, talhnlasele olümpiaregati üks kõi-oli
rabanduse äärel, kui ihukaitse- gesümpaatsemaid^külgi.
tulipunktis õues suuri raskusi teiste
riikide drganiseerimisel Moskva
olümpia boikoti alla panemiseks,
süs nüüd, kus Iraani Ja
pii kuidas oli, k6ik\'õhnas
ÜSA luure oli Välisturistid varus- , .. .
tanud süüfiMsega.kamiistatud!!^^^.^^
huulepulkade Ja kooleraga immutatud
närimiskummiga — nii
meie. koolilapsi ametlikult hoiatati:
^ g e neüt, Jumala pärast, mi-ti
vana Eesti kodanlist hümni. Suu-^:^ ^^^^
r i vaevu talle siiski seletati et see "^'^^^^^'^^^^^^ saavutas midagi: arendamisel edasi-tagaši mängida,
ohiud Soome hümn A^a igaks ju- "^oskovütidele ettenägematut: eest- kord nende nõudmisi rahüldadsi
hukš vallandas ta hiljem siiski Vel-^^'^^ rahvusliku:iseteadvuse tõusu, ning süs jälle seUest :keeldnda.
lo: Poola k^s Sirbi ja Vasara" julgeid päid, kes arvavad, et Väidetakse, et venelastega kauple-jüubelinumbri
(ENSV 40) oli lask- " püsivust
Häda oli selles, et turiste ei tui- nud trükkida sini-must-valgete ää-
. Oli see nüüd ^ Carteri repaeltega . . .
kui Poola streikide oma.
dl Ja mustatöötegijana kasutades ^^dki
^ , . . . , arendab välja praegu teist tang!- 0^^^ T ähi .uDPrvp1vc:n.p mäsic: m^m^^^
allikad suun s m t s u p d v i p ü v e d e s s e „ _ w Lberhaarami ettevaatusabinõude tulemus - ^ X^bi supmalvsuse-p^^^
saates põlevad Ja Araabia õ U a U i - . ^ ^ * . . ^ ^ .„„.T,.f«n A K V ^ V . ? . . * . . i ; . o n n luulelikke asju. Keegi (CIA-mees
kate saatus on suure küsimusmärgi
all, ei taha keegi enam mõtelda
Afganistanile Ja seal toimuvatele
venelaste kuritegudele. Seda tea- ., .v , i ,
A i ' 1 T» |
Tags
Comments
Post a Comment for 1980-10-16-02
