Vaba eestlane , October 16, 1980

              Nr. 77
lite juhatajateks kaks
Jatfas Harold Kivi ja
Foto: Ervin Aleve
idki, tegemata sügis-
|iul käib; siiski tÖö, kat-viljatera
ja kartulit
[takse kui ainult sajul
oleks; : .
[ooli võeti käesoleval
[u 1155 uut õpilast. Ee-teäduskonnad
olid
fkonoomia, psühholopr
ifia, arstiteadus, inglise
leele erialad. Nagu ala-
Ijaid palju ja sissepääs
jistlueksamitega.
Ista eest leiti Erastvere
Idekodu' iioone lammu-leseinte
vundamendist:
ilitsust kadunud arhiiv
-7-1944, Seni on veel sõ-
Ivaotsi jäänud Fr. E.
nimeline Võru I kesk-mis
viimaste nägijate
1 5 kastidesse pakituna -
lei esikus..
Oskuslik nõuanne
m2
kiaadne elamus on nii
[Kümne aasta taga mi-ütte
arvestada Dub-a.
jahmatusega vaat-lurulappidel
linnamäe
fjeni ja roosi puhma-
|iinsete kõrval jäävad
põnnideks. Ent tei-
Ija; seegi tuleb üllatu-äim
ka mitte brasiilia-
Esimene Royastonea
^kuninglik palm ,istu-a.
ning pärines Lää-lades
esiemaks kõtki-
^ palmidele^ milledest
jmdub oma 9000 va~
japalm" — nagu teda
vastu 1972; aastani,
|]e lõpu tegi
[man on aga kõige ül-et
istuta jaks oli esi-f
kuninga poeg,
[s^-anisliui mõelda,
illes aasta tagasi oli
[ Napoleoni eest kogu
lä Rios&e saabus ning
landelises: linnakeses
I korterikriisi tekitas,
tvat i;änas€ni,;;ent'
|maid alustas aiandu-:
t5l kui olrdeklaree^i-
[ oma haldusala aju-laks,
Euroopa osa
caasa arvatud, .ning
h seega ka täisvää-laks.-
. -
(Järgneb) •
Nr. 7? VABA EESTLANE neljapäeval, 16. oktoobril 1980 — "^ursday, October 16, 1980
HETüEmNGTON. FALLIS
PARK
: Ädvotaadid-öjDtarii
)5 Bay S t , Süite 401. 363-4451
Õhtuti 447-2017 või 929-3425
1^ s
0Ei?(j
" ABVOKAAT — NOTAB
Yorkdale Place, r Yorkdale
Süite ä07
• 'Toronto,.- Ont. M6A- 3Al
Telefon 781-55^6, 789-7579,
kodus 489-6709
' KALJU LEPffi
MONTREAL (VE) Montreali
Eesti organisatsioonide esindajate-
: vahelisel nõupidamisel 29. sept.
^ koostati k.o. sügiseste ürituste aja-tabel
järgnevalt:
28. sept.: MoEtreali Eesti Täien­duskooli
tegevuse algus; j argmine
koolipäev on 5. okt. j a pärast seda
igal teisel pühapäeval.
3. okt.: Pensionäride Klubi kok­kutulek.
Innar Teose vestleb ja
näitab värvipüte; ESTO-80 peva-
' döst Stockholmis. . ,
5. oikt.: Külalisjumalateenistus
Jaani kirikus, kõneleb õpetaja
Olaf Mägiš Montanast.
16. okt.: Eesti Naisselts Mont­realis
ireferaätõhtii, ESTO-SO jä-
Tl I L M ! MITROPOLITÄM TOROOTOS, Kü
I l l i l l i l l i l i i i i i i i i i i i lill
Käesolevaga antakse teada, et meie» allpool
Miärgitud omavalitsuse kantseleiülemad, ole-
Jöe arvestanud parandatud Municipäl Elec-tions
Act'i 1977, sektsioon 24-ga ning oleme
oma kantseleidesse 15. oktoobril, 1980 üles
seadnud kõigi nende Isikute nimekirjad, kes
õigustatud valima nimetatud omavalitsus­te
valimistel ning et need nimekirjad jl
sinna kontrolUmiseks.
Meie kutsume kõiki isikuid üles neid nime­kirju
kontrollima ja astuma vüvitamatult
samme kõigi vigade ja väljajätaiiste kõrri-geeriiniseks
või teha nimekirjas kustutamisi
ametlikel formularidel, mida --on võimalik
saada teie omavalitsuse kantseleist.
Eoom 10D2, Royal Trust Tower
Toronto Dominioii Ceatre "
Postiaadress: P.O. 326, Toroa&i)
, Ont (Bay & ' ^ g ) M5K lkl
Hmoi telefoni valveteenistus
133 Richmondl St, W., Ste 705
Toronto, M5H
tel. 364-^
. Chartered Äcc®iim6a®9
S5 Usalversity Av©., Sfts
Tel. 8S2-711g :U
Toronto, Ont. M5J"OT
7. oktoobrü sai 60-aastaseks
Rootsis elav eesti luuletaja Kalju
Lepik, kes tuli pagulasaja algaas­tail
Rootsis esile impulssidetuge-vast
hella õrnuseni ulatuva luule­ga,
kus kaotusvalu ei sundinud
loojat alistuma, vaid andis uued
käsusõnad vastupidamiseks j a:
maaüma õiglustunde poole kisen­damiseks.
Põhjust oligi kisenda­miseks
röövitud noorusmaa, liht­sate
õhtute kodumaa ja. kodu pä­rast.
• :
Kuid selle kõrval ilmnes iküla-läulikü
uuema rahvalaulu toon ja
mänglevad rütmici, kus realistlik
maailmasuhtumine oli teadlikult
trotsiv ja grotesksusse kalduv ku­ni
põrgur ja kuradimotiivideni,
eriti just, nende vahekordade
puäntliku lahendamisega
Lepik oli vormiliselt küre arene­ja.
Juba teises kogus on algmeid
ta ;,hilisemale loomingule 'omasest
vormikõnest, sõnade, ridade ja
fraaside teadlikust kordamisest,
hääliku meloodilistest taotlusist,
katseist luuletust kujundada ter­viklikuks
mõtte- ja häälepildiks"
( A. Mägi). Selles ta läheneb pide­valt
konkreetsemale vormile, mis
on lööv oma lihtsuses ja mõtte
konkreetselt tihedaks surutud öle-
•kus..'.' ;
Lepik on käimid loojana läbi
kõik inimesele omased arenemis­astmed,
kuhu kuuluvad ka elufi-losoofiiised
otsingud ja -umbsete
tõdede lahtimõtestamise katsed,
jõudeis religioosete nägemuste ja
kögeniuste juurde. Neil otsinguil
on ta vormikatsetusedki saavuta­nud
sobiva sünteesi, ökonoomse
sõnadega on haaratud maailma-koiksus.
18. okt.: Tofbiito E.B.K. Nborte-kcori
ja solistide kontsert, kell
19.00 f. Baptisti kirikus 6215 Gote
St. Luc Road. Lähemat informat­siooni
telefonil 486-4354.
19. okt.: Lõikusepühä jumalatee­nistus
ja perekonaõhtu, Jaani kifi-fcip,
kell 16.00.
31 .okt.: Pensionäride Klubi koos-viibhnine.
Kõneleb Helmut Höövel,
,,Montreal Kanada moodsa
maalikunstf häll".
7. nov.: Pensionäride Klubi Mar­dipäeva
koosviibimine.
15. nov.: Jaani kiriku basaar,
koguduse saalis, algus kell 12.00.
20. nov.: Eesti Naisselts Mont­realis
referaatõhtu, kõneleb kunst­nik
Rutt Tulving Torontost.
22. nov.: Vabadussõja alguse 62.
aastapäeva ja skautlikkude noorte
vanemateipäeva tähistamine, Mont­reali
Võitlejate ühingu j a skautli­ke
noorte korraldusel. Jaani ko­guduse
saalis, algusega kell 19.00.
Kõneleb Walter Pent Ottawast.
30. nov.: Kristuse I tulemise pü­ha
jumalateenistus, Usuteaduse
Instituudist osavõtjate kaastegevu­sel./.
6—7. dets.: Traditsiooniline kuns-
Kui te olete 18-ne aastane või saate 18 aasta­seks
lo. novembril või enne seda 1980. aastal/
kui te olete Kanada kodanik või teisel kuju!
Briti alam ning elanud oma omavalitsuse
pürkonnas ajavahemikul 2. septembrist kuni
22. oktoobrini 1980, siis kontrollige kantsele5-
ülema kantseleisse üles pandud nimekirja
või heUstage telefonil, mis on toodud
esitatud aadresside juures.
Omavalitsus
East York' :
Etobicoke
"North York
Scarborougln
Toronto
York • •
Telefon
465-2443
S26-4550
224-607©
296-7285
367-7800
653-2700
Aadress
550 Mortuner ÄvenTO
Civic Centre
5100 Yonge Street
150 Boroügh Drive
.CityHaU; •
2700 Eglinton Ave. W.
Wm. Älexander, Jr;, Clerk, Borough of East York
R. F. Cloutier, Clerk, BorouglTof Etobicoke
E. Röberts, Clerk, City e*North York
J. J. Pöots, 0erk, Borough of Scarborongh
R. V.. Henderson, Oerk, City of Toronto
H. Q. Courtman, Clerk, Borough of York
tinäitus Jaatii koguduse saalis,
7. dets.: Alma Materi päeva ak­tus,
Jaani koguduse saalis, kell
:18.00. Kõneleb mag. Irene Vau- g ^ ^ ^ ^ j ^ (^p^) _ Kootsi le-
RuusX)ttawast^ . .^.^ ^ .. vinemüm maaraHva-ajaleht (levik
1^ de^ : J e n s m a r i c ^ ^ m^
kofekutulek^Koneleb^^^K^^ ^ augusti mmibristervdt kaks
teemal .MamM maapoue-vara^ ^^j^j^^^^^^^g^^gg^ esiküljel) ees-dest^^^
^ V : - V . tl rahvarüete-kultuurüe ja üldse
13. dets.: Laste jõulupuu Jaam ^^^^^^^^ ^ ^ . ^ ^ ^ ^ ^ ^ p^^^
koguduse saalis. :
27. dets;: Traditsiooniline noorte
metsajõulupuu Lättemäel, lipu­heiskamise
j a talverõõmude algus
kell 13.00, videvikutulekul jõulu-ipuu
süütamine. Ees on ootamas
sooi jaks köetud taxe ning Imum ^^^^
teevesi.
kirjad on paljuütlevad: ,,Eestil—
pidevalt rõhutud rahvas. Rahva­riietes
elab kultuuripärand edasi".
Vaatamata kõigile katsetele hävi­tada
eesti kultuuri, elab see edasi,
ütleb kirjutise autor Harriet Fahl-
2851 LÄWRENCE AVENUE E . Tel. 261-2238
Iside Plaza, Brimley nurgal)
Omanik ÄfeeSaarinen
Värsked saadi§s@d Iqa päev
Art avatud: teisip., ). ja neljap. 9—6, reedel ft—7, laup. 9—4.
Esmasp. suletud. ':•[.]
OPTICAL-^ S T U D IO
. :^rE; SCHMID, sak^a optik; . •
Šnnr valik euroopa prilliraame:
Zeiss, Rödenstock, Metzler
contact leissSdc;
1586 BLOOR ST. W.; 1 tänav lääBe
pool Dunäas*e subway'd
: - : TELEFON 535-6252' ^
. OPTOMETRIST (OPTIK)
• : \vT
412 KÖNCESVÄLI^ES' AVE.
ÄTHOWARDPARK
TORONTOS
Ülikonnad ja püksi^
teHimisel. ^;
437 D Ä N F O R T H AVEO
tel. 463-8104
• Teen kõiki mehaanilisi
\: ' - (mitte keretÖM)'
3323- Danforth Ave. Tel.-691-
• RISTO SAÄRENVIRTÄ
Läbinult elufilosoofilise „krlisi",
ta leiab mänglevaid sisulisi ja
vOTffiüisi riimide ja assotsiooniäe
kasutamisvõimalusi. Ta trotsiv
hoiak on kadunud, võitlejaloomuse
agressiivsus tasandunud, kuid loo­ming
on muutunud enam inimli-,
küks ja ka isikukohaseks.
Seda maailmavaätlust nii reii^.
gioosset kui kaasaegset on edasisis
luules. T a kaasaja kirjeldus on ko­hati
satiü-iline, groteskne ja irooni­line,
kus on liähtud pagulasi nende
klaasinimlikus läbipaistvuses. Kuid
ikka ja jälle tuleb esile muusikali­ne
kulg /(Kantaat vilele j a ingl^
köorÜe), kus ta katsub arendada
omapärast stiili, sünteesi rahvalau­l
u vormikõne uuendamisest mood­sate
VormivÕtetega.^See Lindis talle
õnnestunud tulemuse, kus ta sõna-deökonoomsus
parallelismide, kor­duste,
kõlaefektidega ja sinna sek­ka
antud riimidega saigi selleks
vormikuueks, millel nüüd on mõ­jutusi
nii pagulas- kui k a klodu-maises
luules. • Loodud helilised
efektid andsid ta luulele tõelise
musikaalsuse. -
Sisuliselt ta oli vabanenud iga­sugusest
täitematerjalist ja hak­kas
end väljendama sõnapiltides,
tugevate joontega sõnagraafikas,
mis kujutasid hiuletaja sisemis'
suhet teatavate olukordadega. J a
viimastes kogudes ta vaatlehki
sellist pagulaskeskkohda, mille lii­ge
ta ise on, olles suuteline seda
tajuma hellusest salvava irooniani,
•kuid tema koonia on põhiliselt siis­k
i üsna ipehme ^ega pole haavav.
tJheks osaks t a loomingus on ju­huluule.
Tihti on ta ise olnud*selle
esitaja (vfimatialles ESTO-80 ava­misel)
ja nendeski on ta pildikõne
olnud sama sugestiivne, meele-ölülistesse
murrangutesse^ põimi­tud
teema intensiivne esiletõstmi­ne,
mis pole ainult sõnadeseade
majade juures:
elekter, lorud, puutööd jne.
Helistage - J. MEIUSI 225-3283
,,Küüditada inimesi, venestada
ja kirjutada ümber ajalugu— kõik
see on võünalik ühele suurriigile.
Kuid surmata üht 'kultuuri ei ole
nii kerge. Seda näitab see suur hu­vi,
mida on näidatud Stokholmis
Nordiska Museetis toimuva eesti
näituse vastu."
Kirjutis annab põgusa ülevaate
Eesti saatusest enamuses suurrii­kide
tallermaana, lühikese iseseis-
• vüsperioodiga 1918—1940 ja siis jäl-päÄvasündmuste
värsistamiseks, annekteerituna naabri N. Liidu
vaid luule selle puhtamas mõistes, kõigega, mis see kaasa toob
K. Lepik on oma kuuel aasta- _ tsentraaljuhtimine, plaanima-kümnel
andnud väga ulatusliku j andus, venestamine. „Eestiõnne-loomingu,
kus ta visuaalselt eks- tüseks bn ohiud tä soodus asend
pressionistlik kaemus on luuletaja heade Läänemere sadamatega, mis
enese sisemiste reeglite järele üm- on v^alikud kaubanduses ida ja
berkujundav musikaalsete põimu- lääne ^
miste ja keeleefektide' rütmilisu- Kirjutises jutustatakse ka IGO
ses. See on loojahlnge tuMetuste-^^stat kestnud rootsi ajast ^^n^^
kristalliseering, kes püsib uuenda: ees,tirootslastest,kes Eesti saartele
jana ikunagise kaudu, sidudes tuna- j g lääneranniMe tulid 13-ndal sa-se
sugupõlve eesti rahvaluule sa^ jandü, olles praegu repatrieeritud
jandite pika loojate/lauljate tunne, esivanemate maale Rootsi. , ^
^gst. Harriet Fahlberg juhib t äM
2670A Yonge^. (at Lytton Blvd) Toronto ÄI4P2JS
Kinnisvara Qstd v6l iniiügi korral helistage
TOOMAS MANKIN, tel. 487^^^
EsmajärgnUseä tiikpaa-mööbli kavandajad ja valmistajad
OTSE VABRIKUST : 25.LE PAGE COURT
Telefon 636-9811
_ BRÜSSEL— Lääne-Europpa rü-nu,
et Nordiska Museeti näitusel on kide juh^e hoiatati hiljuti, et neil
esitatud tegelikult kaks eri M t u u - tuleb luua 15 m
a B a B
Lepikult on ilmunud huletus- r i - ühelt poolt eestkootslaste alates 1985. aastast. Euroopa a m e ^ .
kogud ,,Nägu koduaknas" (1946), rootsi ja soomero^^^^^ liidu ETUCi uurimuse
„Mängumees*' a948), „Kerjused teiselt poolt eesti soomeugri päri- kohaselt Euroopa ametiühingute
treppiderv (1949),„Merepõhi"^ mustega. instituut nõuab majandusliku juur- '
(1951), „Muinasjutt Tiigrimaast"
(1955), „Kiviimml" (1958)), ,JCollä-sed
nõmmed" (1965),
ajandusliku juur­dekasvu
õitsele viiniiseks uute töö­kohtade
loomist. Praeguse suuna
—.-„ ,Marmor- ,® Mehhiko Pressiklubi korraldas kohaselt tõuseb töötus tõenäoliselt
pagulane" (1965)j,,V8repõld"RosäritoB Kaliforniapoolv üheksale miljonile ehk 6i3%-le töö-
(1973) j a ,,Klaasist,mehed" (p78). saarel Louna-Kalifornia Pressiklu- ealisest elanikkonnast. Valitsused
Neile lisaks on ilmunud ,,¥õrva- bile ühise kokkutuleku, kus Valley peaksid korraldama olukorra ma- .
põletaja poja õpetussõnad'*X1950), Pressiklubi esindas klubi asepresi- janduselus selliseks, et töötus lah-
,,Vüemees" (1955), ^,Sina oled kuu- derit ja Rahvuskomitee esinduskõ- g^j^g 2% võrra 1935 aastaks mis
šik jamina lepik" (1965), ;,Ronk on gu liige Viivi Piirisild. Ameerika , , • ^ r,' ,
W u l i n d " (1961), koos teistega ajakirjanikud viidi Mehhikosse Meh-^^^^^^^^ * töökoha loo-
,.Martin Musta saladus", ,,Tuule-hiko mugavate bussidega ning ko-^i^^^ Instituudi 142-lehekuljeUses
veski" (1967) j a ,;Mälestuš on pih- hapeal korraldati nendele -suurejoo- rapordis tahetakse mõjutada riikide
lakas" (1967); Ta luulet on tõlgitud neline vastuvõtt peošöökide ja lõ- vaütsusi astuda samme töötuse vä-:
mitmesse keelde ja need on ilmu- bustustega. Viivi Piirisüd kasutas |jgjj(jgj^|ggjjg^-y^^^
nud ühes Taamatus „Surmal on ühtlasi juhust Eestit tutvustavate
, ... . , ' J . . •, .. .tööstuse juurdekasvu ja tooaja iu-lapse
silmad". Käesoleva sunni- broshuunde jagamiseks^ Mehhiko . ; r-A l v
päeva puhuks ümus temalt mahu- sama tood teeksid
kas „Kogutud luuletused". end eestlannana. suuremal arvul töölisi.
Teeme uusi ja parandame vani
nii linnas kui ka suvilates
DÖCTOR: Ö F ffllROPRACTIC
, :., ^212^Dinmck':Cr.;-
Tel. 489-0562