Vaba eestlane , November 11, 1982

              Nr. 84
ÄÜTUSES
Hind Saat4>
$ koliäf
2.— $1.-
i 3.- .35
18.— m
10.— M
5.— .7©
... 7.50 t
JST 2.— .35
8.— .50
fJS, 7.50 M
; 11.-» M I
.35
>II,F. 10.— J©
3.— M
JDEL 3.— M
9.— M
M
\M
;:i8^,:. .70
•30
iLT 2.--- • .20
.30
M
4.— .30
2.50;: .30
2.25 .30
.•.:;^20.— :;:: .40
.40
8.80 .40
.30
1.50 ^%
2.75 .30
14.— M
.16.20 M
5.— ,50
8.— .70
; 5.— M
18— $1^
6.— .70
12^ $1.—
13— $1.—
15^50 .70
15.— .70
Nr. 84
BmzniMcn—Tn 1.111^11^
VABA EESTLANE neljapäeval, U. novembriH982 _ November 11,-
ima
TÕNU TOOME
B.A.Se., LLB.
• ADVOKAAT — NOTAR
Yorkdale P!ace, 1 Yorkdale Road,
Süite 207
Toronto, Ont.M6A 3 A l
Telefon 789-7579
kodus 762-^367
ADO PARK, Q.C.
METHERINGTON, FALLIS
iPARK
365 Bay SfSiite 401. 363-44gl
ü 447-2017 vöi 929-3425
ar---:--"'.'-
[:.:,-::^4.--::v .50
b- • 3.—
.50
M
JO
[oofci ikka veöl tiusi
cui midagi uut või
Lestas oma jutu ja
pilgu kaaslastele,
Jt, ^ain aru ta kÜ5i- :
[esitage mulle mida-iüsna
vähekene, et
luijeiv;;-:;::-: v;;;.-^^
muidugi mingi lau­ta.
„Kuid nad
taolist laulda, et
tähistada." ;
;elutamä. Sellel.läu-
|ha: rütni rütm,
'W oli soomlastelt
'iie omakorda' said
les õõtsus ta keha
|ieised:daamid õõt-märkisid
vaikselt
|irii.
Tioodne, soengud
[! kõige selle hoolit-
:;had ja hinged, mis
korraga ootaraa-
•lille juured ulatu-aastasadu
tagasi.
|ead ei tähendanud
oodsad riided veel
jngedesse ja keha- ,
"aüge-minevik võis
kerkida jä tegi se-improviseeritud
bille: sõnad pühi^
ja tulekut: kaugelt:
jis keskele;" ütles
[„Aga ühtlasi oli
tmd teie; presiden-tügu
maailmale, et
.ön õigus dadk ja
TÖpMAS õüNAPUy
"; • A ^ NOTAR :;
Sõite 403, 330 Bay Streiet,
; M5H ŽS8'
Tel. 365-^^^^
Jüri Lellepi
mälestusstipencliueiild
1983/84. õppeaastaks
Eesti Üliõpilaste Toetusfond
USA-s teatab, et 1983/84. õppe­aastaks
jätkatakse stipendiumide
vahendamist Jüri Lellepi nimelisest
mälestusfondist. Sooviavalduste
. sisseandmise tähtpäevaks on 28.
veebruar 1983.
Stipendiumid Lellepi mälestus­fondist
on õppimiseks kas Ameeri­kas
või mujal vaba maailma üli-toolides.
Fondi rajaja soovide ko­haselt
ofi stipendiume võimalik
saada stuudiumiks ainult järgmistel
aladel:
' eesti keel
eest ajalugE
eesti kirjandus
eesti kunst
eesti arheoloogia •
eesti muusika
põllumajandusteadus
majandusteadus
inseneriteadused
metsandus
õigusteadus
arstiteadus-
V loodusteadused
filoloogia^
filosoofia
poliitilised teadused
sotsioloogia : ;
ma
Advokaat-notaff
789 D o m J »
tel. 429-3110
ködos 699-239^
ENNÄLFIIED
APVOKAAT-NOTAR
Room 1002, Royal Tnist Towe?
Toronto Doinimoii Ceiitre
Postiaadreffi: P.O. 326, Torooto
Ont (BajrÄ Kk M5K 1K7
Telefon: 869-1777
24-timdi telefoiü valveteenistw®
ädvokaqt-i
133 Ricimiõiid St W., Ste
ToM«to
TeL 364-7072
JOHN E; SOOSAAR.
55^ üniversity i^e.^ Ste.:6®0;
Toronto, Ont. M5J 21H7
JAAN ALMER
Tet.293-212S
Dosl ja
hni ka sorilatef.
Lk. 7
SAS ajakirja Scanorama oktoobrinumber tõi. ära ülaloleva pildi Nee­me
JärvisU; juhatamas Landvetterilemiuväljal teda vastu võtma tulnud
80-liikmelist Göteborgi sümfooniaorkestrit,^ kes sel viisil tervitas oma
dirigenti. Märgitakse, et Eestis siindinud dirigent mängib selle orkest­riga
kahekümnel heliplaadil sisse kõik Šibeliuse orkestriteosed ning et
orkester järgmisel aastal teostab ringsõidu USA-s.^
teoloogia
Põhitingimuseks kandideerimisel
on, et kandidaat valdaks eesti keelt
ja ei pooldaks kommunistlikku ega
mõnda muud totalitaarset Sigikor-da.
Sooyiavaidusahk^ stipendiu­mideks
õn saadaval Toetusfondi
juhatuselt järgmisel aadressil:
Estonian Students Fund[ in USA,
Inc., P.O. Box 377, Wall Street
Statiön, New Yoric, New York
10005USA.
Toetusforidi juhatus juhib tähe­lepanu
tõigale, et sooviavaldused^
vajavad võrdlemisi põhjalikku do-kümentatsdooni,
mille muretsemi­seks
tiileks realistlikult varuda uni-bes
kuu aega. Sooviavalduste saa­bumise
tähtpäevaks, koos kõigi
vajalike lisadega; oh 28. veebruar
1983. Järelikult ei ole mõtet nõu­tada
avaldus-plankette peale jaa­nuari
lõppu. Kõik puudulikult täi­detud,
hilinenud, või vajalike lisa­dega
varustamata sooviavaldused
peavad jääma kaalumiselt välja. -
Jüri Lellepi nimehne mälestus­fond
loodi kauaaegse väUseestlase
dr. Ö. G. Lellepi poolt oma isa
Jüri mälestuseks. Fondi kapital on
investeeritud sihtkapitalina; iga-aastased
stipendiumid makstakse
välja puutumata põhikapitali sisse­tulekust.
Käesoleval õppeaastal
jätkavad õpinguid Lellepi stipen-diaatidena
16 eesti soost üliõpilast;
kes moodustavad Lellepi stipendiaa­tide
viieteistkümnenda aastakäigu.
Tänavuste stipendiumide kogu­summa
on $7400. :^oos eelneva
14 tegevusaasta jooksul väljamaks­tud
stipendiumidega on Lellepi
fondist eesti õppivat noorust toeta­tud
juba $163.60() suuruse šuni-maga.
Fondi põhikapital, nagu
märgitud, on sealjuures puutuma­ta.
Käesoleva aasta stii
on jär,
Ameerika Ühendriikidest; Mari
Jaanson, Kaarel Laev, talvi Laev,
Nora M6ks, Hillevi Obet, Arno
Puskar, Kari Siil, Sahne Taagepe­ra,
Tiina Taagepera, Sandra Zab-
Austraaliast: Terje Kaasik.
Prantsusmaalt: Erki Männik.
Rootsist: Mai Liis Järv, Merike
Raudsepp, Pia Raudsepp.
Saksamaalt: Lea Küngas.
E L E K T R I K
Sl^seaded, nnei^osed Ja parsus-iiised
eSiimaJades V5i etteyStet^
V A I P A D E & M Ö Ö S L I ma
asinsga ,,steamdeanisig''
H ^ . ESIK LOKBSt 4*r-S834
BSXB
Väfksemofd
tEMONttöl©
majade fames:
dekter, pfontõõd, ionAW
(plnmbing), knaaaid^ldosM
MeSstage— J. MEIUSI 225-3283
2., 3. ja 4. juulil toimus Torontos
Stampfest nimeline näitus, kus ka­he
raamiga esines eesti filatelist
Leida Avandi. Neis raamides oli
valitud lehekülgi Eesti postmarki­dest,
mida hinnati hõbe-pronks (va­hepealne
auhind hõbeda ja pronks­medalile
ehk väike hõbe) medaliga.
Pronksmedali sai Warren Dickson,
ka Eesti postmarkide väljapanekute
eest. Tuntud kanada filatelist on vä­ga
huvitatud Eesti postmarkidest,
mis leidis ka näituse zhürii poolt
hindamist
Meie suurimaks kultuurisaadi-kuks
on kujunenud kahtlematult
Neeme Järvi. Ta rändab maalt
maale, kontserdilavalt kontserdila­vale
ja kuulutab kõikjal suure hää­lega,
et ta pärineb ühelt väikselt
maalt Soome lahe rannikult. Ta
räägib sealjuures uhkusega oma
kunagisest karjäärist sel rõhutud
maal. Kuulajaskonnad ja orkestrid
on võlutud ta dirigendivõimeist ja
peenest tajust muusika lähtunõtes-tamisel,
teevad talle ovatsioone Ja
mängivad tushi. Göteborgi Süm­fooniaorkester,
kus ta sel sügisel
alustas ametlikult oma peadirigen-di-
tööga, sai isegi sellega hakka­ma,
et tuli talle oma instrumenti­dega
lennujaama vastu — ja sa­mas
löödi pillilugu kajama. Hoo­pis
eripärane see seik tema elus
polegi: samuti oli teda tervitanud
Eesti Riiklik Sümfoonia, kui ta
saabus Roomast drigentide võistlu­selt
võitjana.
Inglismaal, Rootsis ja Hollandis
onNeeme Järvi jubaoma-inimene.
Arvustajad tarvitavad tema tööd
iseloomustades sõnu «sütitav, võr­ratu,
,pulbitsevj tormitsev, hõõ­guv.
. O m a kavu koostades on
ta võtnud eesmärgiks esmajoones
tutvustada vähemmängitud klassi­kalist
heliloomingut. Samuti, olles
Göteborgi Sümfooniaga seotud,
tuua unustushõlmast välja rootsi
heatasemelisi heliloojaid,, nagu Hil-ding.
Rosenberg, Franz Berwald,
Wilhelm Stenhammar ja Hugo
Alfven. Ta lemmikheliloojate esi­ridades
on teatavasti Eduard Tu-biii
(keda ka rootslased peavad
oma suurimaks heliloojaks) ja Jean
Sibelius. Nende mõlemate loomin­gu
salvestusprojektid on praegu
käigus. Järvi armastab aga ka
Strausse: nii Richardit kui Johann
nooremat. Stokhohni Kuninglikus
Ooperis ajas ta Straussi „Salomet"
ja „Roosikavaleri" juhatades nii
publiku kui. kriitikute meeled pä­ris
segi. Viimased väitsid, et nen­de
„õuekapeH" polevat kunagi va­rem
nii hästi mänginud ja lauljad
laulnud, kui just Neeme Järvi tak­tikepi
all. Rahvas oli jooksnud eten­dustele
tormi ja pääsmeid oli saa­dud
vaid siis, kui oli väärikaid tut­vusi.
Selle iseloomustamiseks too­me
lõigukese isiklikust kirjast, mil­le
lähetas allakirjutanule üks popu­laarne
eestisoost Stokholmi arst:
. . . olen sel aastal käinud vähe
ooperis. Nägin aga „Salomet",
mida juhatas Neeme Järvi. Laulja,
kes lauhs Salome osa, on minu
patsient ja temalt sain pileti...
Ma pean küll ütlema, et ta on ha­ruldane
dirigent. Nii ilusat muusi­kat
„Salomel" pole ma kuulnudki
— nii hingelist, nagu .see oli nüüd.
Ja see partii, kus Salome tantsib,
oli nii südamešse-minev, et ma
unustasin hingata... Muusika oli
nii meeli-ülendav, et tundsin end
nagu seitsmendas taevas..Need
sõnad räägivad iseendi eest.
Furoori tekitas Järvi aga ka oma
„Viini õhtuga" Hollandi Goncert-gebouw:'
s, kus ta tulvas elurõõmu
ja kiirgavat tuju valsimeistreid
Straussi, Kalmanit ja Leharit juha­tades.
„Viini õhtu" otsustati kuu­lutada
igakevadiseks sündmuseks.
Neenie Järvi ei unusta Tubina
kõrval ka teisi heliloojaid, võttes
Göteborgi avakontserdi kavva Ar­tur-
Lemba Klaverikontserdi nr. 1
(solistiga Ameerikast); heliteos
ajastust, mil muusika-keel oli hoo­pis
erinev tänapäevasest. Ka Arvo
Pardi loomingut hindab ta endi­selt.
Ta on valinud tuleval keva­del
Göteborgis korraldatava Esti-väi
83 üheks lavaosaks Pardi
„Gredo", mille solistiks on Käbi
Laretei. See eesti pidustus toimub
mais. Samuti^ on Järvi töökavas
Pardi Teise sümfoonia salvestami­ne.
;•
Kui tema tegevusi Ameerikas ai- .
gas mõningal määral ettevaatlikult
ja väikeste tagasilöökidega (arva­tavasti
elukutselisest kadedusest),
siis on tema karjääril nüüd selline
hoog sees, et pole pidamistl Plaa­nid
on üldjoontes koostatud mit-.
meks aastaks. Rõhkpunkt lasub
algul Göteborgi Sümfoonial, kelle­ga
tal on järgmisel aastal kavas
Ameerika-tumee. Südamelähedane
on talle samuti Birminghami Süm­fooniaorkester,
kus ta on pea-küla-lisdirigendiks.
See on Järvi hin­nangul
hea ja hinnatud orkester;
pealegi laialdase mõjupiirkonnaga
oma ringreiside tõttu. Muidugi jät­kub
külalisdirigendi töö Concert-gebouw
ja Shoti Rahvussümfoo-niäga.
(Eksiarvamiste ärahoidmi­seks
— peadirigendi leping viima-
, sega jõustub alles 1984. aasta sü­gisel).
V,
Võiks veel lisada, et Järvi on
käesoleval aastal tutvunud ka mit­me
saksa orkestriga (Müncheni ja
Hamburgi raadioorkestrid jt.) ja
mõnedki huvitavad kohtumised on
veel ees, nagu Berliin, Viin, Köln,
Breemen, Firenze. Solistide ja
kooride nimistu, keda ta oma
kontsertidel on rakendanud, on
aukartust äratav. Eriti arvestades,
et ta on pakkunud mitu suurvor­mi.
Mainigem neist monumentaal­semaid:
Verdi „Reekviem", Mah-leri
Kolmas sümfoonia, Britteni
„Kevadsümfqonia".
Ameerika orkestritest juhatas
Järvi eelmisel poolaastal esma­kordselt
Ihdianapolise Sümfooniat.
Muidugi väga heade kriitikatega.
Sel sügisel, 17.—20. novembrini,
on ta San Franciscos, millist or­kestrit
ta juba tunneb. Ka Metro­politan
Ooper on jälle tegevuska­vas:
1984/1985 hooajal „Onegin"
ja 1.985/1986 hooajal Mussorgski
,jKhovanshina" esilavastus. Kutse
on talle tulnud ka Buenos Äirese
Colonist, aga see ei sobi ta kava­desse.
Küll aga osutub tal võima­likuks
juhatada „Oneginit" Ottawa
Ooperi Festivalil 1983. a. juulis,
(Salme Ekbaumüe, 21. oktoobrü 1982)
Valgest majast vaid samm
on varjude majja.
Kuid varjude majastki ainult on samm
inimsüdame soojusse. .
õhtust kasvavad varjud hommiku poole,
Ja päeva juurel öö kirves
on raiumas Elupuu laaste . . .
Etopuulaaste — ,: •
valgust varjude majja.
On aina pimedus Mljatand
klirinal aknasse
magu piitsälöök kolgata teelfe,
magu äädikas nõrkenu huulile
sellelt, kellelt loodetud tuge.
Ent ometi suudad sa INIMEST kaitsta
raudrimbaga riivistet Maarjamaa lävel
Su lemas ja kaotustes habrastnnd kujm
mäen trotsis ja uhkuses sirguvat
oma alanda|aist üle.
Su pilk nugavahedalt
jõhkrusest läbi argusse lõikab:
sa põrguväraval nõuad õigust!
la põrguski, mis matab me rahvast ning
sa külvad Ilmapõllu väljad®
valguse seemet!
Tead, et valgest majast vaid samm
on varjude majja.
Kuid varjude majastki ainult on samm
inimsüdame soojusse.
Eks tule varjude vallast me kõik.
Meil kõigil pihku haaratud valguse laaste
päevasüüdet pika pimeda sajandi öös.
Aga nii vähestest tuledest hõõgub
Süteoja suvesüdame soojust.
Suur tänu, looja j soojuse eest!
Vddemar VeedaBi
75-aastane
6. novembril tähistas oma 70-
ndat sünnipäeva ajaloolane ja hi­lisem
raadio-ajakirjanik Voldemar
Veedam. Pärinedes Läänemaalt,
Velise tugevate ja visade meeste
soost, sündis ta Tallinnas.
Õppetööd kroonis diplom Tartu
ülikooli filosoofia teaduskonnas
ajaloo alal. Kuna aga ,,aktuaalset
ajalugu" okupatsiooniaastatel sun­niti
mõnigikord teenima kõrvalees-märke,
lahkus ta Eestist ja purje­tas
üle Soome jä Rootsi Ameeri­kasse
1945. aastal. Ookeani ületa­mine
sügistormides väikese purje­kaga
(„Erma") oli seotud otsatute
kannatuste ja riskiga, mis aga
omakorda oli tänulikuks aineks V.
tuntud ajakirjanikunärvile. Artik­kel
„Reader's Digestis" ja teos
,,Sailing to Freedom" tutvustas
meie probleemi kogu maailmale.
Ei ole huvituseta märkida, et vii­mast
on tõlgitud kõikidesse kul­tuurkeeltesse
ja samal ajal ka
araabia, tai, birma, telugu ja ma-lajaami(!)
keeltesse ja murretesse,
üldsummas 17 keelde. Hea keele­tundjana
kirjutas V. teose inglise
keeles, kusjuures imetlusväärt on
tema ammutatud teadmised mere­asjanduse
alal.
Tema äsjase uurimuse „Lurich
Ameerikas" lugejale ei ole jäänud
märkamatuks autori sügav kiindu­mus
ja põhjalikkus allikmaterjali­de
otsingul ning nende läbitööta­misel.
Ja too vastutustunne on
kandnud läbi elu juubilari kõikides
ettevõtetes, tuues kaasa tema isiku
ja töö väärika hindamise.
Ameerikas töötas mitmetel ala­del,
kuni 1955. a. detsembris asus
tööle „Ameerika Hääle" eesti osa­konnas,
kus oli juhatajaks 1974—
1976 ja erust tagasikutsutuna
1979. Käesoleva aasta algul tegi
läbi raske lõikuse siseorganites,
millest on kosumisel. Oma õigluse
ja tasakaalukusega on V. võitnud
laialdase sõprade pere, ning need,
eriti ÜS „Raimla" vendlusest, soo­vivad
väsimatule töömehele peat­set
paranemist ja rohkesti pikki
päevi, sest viimastest on alati tul­nud
nappus...
^ • • ; : • • : . V E S / D I X I
ikooSide ISpetajaid
' AUan Martin Koobas, sündinud
29. augustil 1959. a. Torontos, lõpe­tas
Äpplewood Heights'i keskkooli
Mississaugas ,,Honors** diplomiga
1978. a. Astus samal sügisel Toron­to
ülikooli Inseneriteaduskonda,
mille mehaanika osakonna nelja­aastase
kurjsuse lõpetas 1982. a. ke­vadel,
omandades BASc kraadi.
Töötab maikuust saadik oma eri­alal
USA's, Ohios, Cantonis, rah­vusvahelise
Timken firma juures.
Oregon Health Science Universi-ty
Poitlandis lõpetas arstina Alar
Mirka. Ta lõpetas 1973 Akroni üli­kooli
cum laude BS kraadiga bio­loogias
ja seejärele Portlandis uli-kooU
1979. a. doktorikraadiga füo-soofias.
Jätkanud õpinguid saavu­tas
nüüd arstikraadi. Ta asus Port­landis
Good Samaritan haiglas
praktikale, kavatsusega spetsiali­seeruda
neuroloogias.
On otse hämmastav, kui tihe on
Neeme Järvi tegevuskava. Kont­serte'mitu
korda nädalas, vahepeal
tülikad reisid, väsitavad proovid
— kõigeks jätkub tal jõudu ja
energiat. Stokholmi Kuninglikus
Ooperis juhatas ta ühe kuu jooksul
kahe Straussi ooperi neljateist-kümmet
etendust! Sealjuures säili­tades
imetlemisväärse taseme. Vae­valt
keegi suudaks temaga selles
võistelda. Arvuliselt läheneb selle- B. ^ - ^ I J I , . , «..»-.^^A«g|L«
le enimalt vahest Metropolitanikat^^^ preestflfes
muusikadirektor: James Levine...
Mis Neem Järvit tiivustab, on
jäägitu armastus oma kunsti vastu,
see pole talle töö, vaid suurim
•nauding elus. Selles seisnebki üks
tema määratu menu saladusi.
Ko T.
St. Patricku katedraalis, New.
Yorgis 5. avel. õnnistatakse 6. no­vembril
10 noormeest katoliku usu
preestrite seisusse. Nende seas on
ka noor Michael Sepp, kelle isa,
eestlane Elmar Sepp, ema J^oan
aga üri päritoluga.
¥ABA EESTLANE
TOIMETUS JA TALITUS
avatud esmaapftevaet
reedeni kella 9—3-nJ
Telefomd: toimetus 444-4823
- talitus 444-4832
KonlDtnsl voelaSue vasb;
Toimetaja' kodus
vÄljaspooI tööaegfi]
Hannes Oja 481-5316
nädala esimesse ajalehte kuni
esmasp. homm. kella ll-ni ja
nädala teise ajalehte kuni kol-map.
homm. kella ll-ni.
'-KUULUTAMINE
VABA EESTLASlgS .
on tasuv ajalehe laialdase
leviku tõttu. '
üka toll tihd yeeiml ... $4.25
esiküljel ....... $5.—
tagaküljel . . . . . . . . . . . . . . . $4.50
Knuintnste binnaä:
KUUI.UTUSI VÕTAVAD
VASTU:
1. Vaba EestSase talHos
1955 Leslie St.
Don Mills, Ont.
M3B 2M3 -
Talitus väljasjkK)! tööaega:
Helmi Lüvandi 251-6493
2. Mrs. Leida Marioy
Postiaadress:
9 Parravano Ct.
Willowdale, Ont, M2R 3S8
Telefon: 223-(