Vaba eestlane , November 11, 1982

              . 2 VABA EESTLANE Mjapäeval, novembril 1982 — Thursday, November 11, 1982 Nr. 84
mm
VABADE EESTLASTE HÄÄLEKAND,
VÄLJAANDJA: O/ü Vaba Eestlane, 1955 Leslie St. Don MiUs,
• TÖIMEtAJA:,Hannes: Oja
TÖIMTUSE KOLLEEGIUM: Karl Arrp, Heino Jõe, Olev Trass
TELEFONID: toimetus 444-4823, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 444-4832^
TELÜklSHINNAD Kanadas: aastas $48.--, poolaastas $26.—
ja veerandaastas $14:—
T E L U M I S f f l N N A D väljaspool Kanadat: aastas $58.—, pool-
:aastas"$31.—ja veerandaastas $16.-^
Aadressi muudatus 50 c. — Üksiknumbri hind 60 c.
Published by Free Estonian Publisher Ltd.
1955 LesUe St. Don Mills, Ont.M3B 2M3
nniiiiNiiHiiiimiiiniHiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiuiiiiiiiiti^
Kanada valitsuse |a rahva mure­lapseks
on praegu
olukord. Sellest
sellest räägitaklse ohtralt televisioo-
M- ja raadiosaadetes ning seda ana­lüüsitakse
parlamendis, valitsuse
koosolekutel ning poliitiliste par­teide
nõupidamistel ja konverent-
• ddeL,.;,
Põhjus majanduslikule sekto­rile
sellise suure tähelepanu omis­tamiseks
on kaaluvad — Kanadas
on tööpuudus kerkinud ohtlikult
12^7 protsendile tÖöMste koguar­vust
hing Kanada majanduselu on
^ahud tunduvalt suuremate taga^-
lööMde osaliseks kui teistes töös-tusrükides.
Olukorra survel on
peaminister Trtideau temud valit-snseis
suuremaid ümberpaigutusi
ning nimetanud finantsministri ko­hale
senise energiamlnlstd Mare
liälonde^Sö
Ehkki Kanada sotsialistide j uM
I E d Broadbent toonitas, et praegu­se
finantsministri ja tema eelkäija
MacEacheni ennevuseks on ainult
Lalonde võluv naeratus, võib siiski
juba praeguiitelda, et uus majan­duselu
juht on haaranud Kanada
majanduse suunamise kindlamalt
jDma kätesse kui seda suutis teha
MacEachen. Mare Lalonde andis
oma kavatsustest ja uutest algatus­test
parlamendis ligemale 80-minu-tilise
iilevaate, mida peetakse asja­omastes
rmgkondades uue riigieel­arve
väljakuulutamise kõneks.
Lalonde tegi teatavaks, et valit­sus
kavatseb uute töökohtade soe­tamiseks
rakendada 1,1 miljardi
dollarit ning jätta täielikult kõrva­le
need ettepanekud, mis MacEac­hen
esitas oma köntroversiaalsetes
eelarvetes noyembrils ja junnis. K u ­na
raha töötute töölerakendamise
progranuhideks pole kusagÜlt mü-^
falt võtta, süs kavatsetakse v ^ e n -
dada ettenähtud summasid ener­giale
660, riigikaitsele 245 ja välis­abile
19i5 miljoni dollari vÕita.
umbes 500 miljonit dollarit sellel
kokkuhoiust kulutatakse järgmise
18 kuu jooksul 60.000 uue tööko­ha
soetamiseks, kuna tuhanded
töölised kaotavad lähemate kunde
jooksul oma töÖtaoleku Mndlustu^
toetuse ning peavad otsuna abi
sotsiaalabi summadest. Keskvalit­sus
loodab, et selle aktsiooniga tur
levad kaasa ka provmtsid, kes pa­nevad
omalt poolt välja 500 mil­joni
dollarilise summa ning loovad
lisaks 60.000 uut töökohta.
Finantisminister Lalonde ettepa­nekud
haaravad ka töötaplekn
preemiate tõstmise nü töölistde-teenistujateleloji
ka ettevõtetel
Tõus on töölistele 2.30
dalas praeguse 1.65 dollari asemel
ning ettevõtetele 3.22 dollarit nä­dalas
praeguse 2.31 dollari asemel.
Nende preemiate tõstmine on teki-taud
eriUse meelepaha ametiühin­gute
ringkondadeis, kuna töölised ei
taha leppida, et praegusel majmi-luslikult
kitsal ajal nende sassetnle-nd
kärbitakse» • '
Lalonde kõne sisaldas ainult ühe
osa kavatsetavatest kitsendustest ja
uuest kokkuhoiupoliitikast. Sellele
lisaks on tekkinud veel uusi kavat»
susi ja algatusi, mis Mnnitah, et
valitsuis võtab praeguseid majan­duslikke
raskusi tõsiselt jä katsub
kui mitte ummikust täielikult välja
jõuda, siis vähemailt praegust olu­korda
tunduvalt kergendada. N i i
tegi inmiigratsiooninilnister Lloyd
Axworthy teatavaks, et valitisins ta­hab
jäi^gmisel aastal tunduvalt kär­pida
immigrantide arvu, et reser­veerida
olemasolevaid töökohti ka-nadalastele.
Inimigrantide arvu
kärpünise tulemusena väheneb
järgmisel aastal Kanadasse saabn-vate
uustulnukate arv ca 30.000
ilsiku-võrra./'.;.
Kuid kõne all'.on ka laste abi­raha
kaotamine jõukamatele pere-kondadele,
kes seda abiraha ei vsi-ja.
Kuigi see kavatsus on kõigiti
loogUine ning haseensb õiglastel
alustel, on see tekitanud suuri
lahkhelisid liberaalide partei rida­des,
kus univeilsaalse lasteabiraha
idee kaitsjad leiavad, et Lalonde
kavatsus ei ole kooskõlas liberaal­se
mõtlemisviisiga ja partei senise
poliitikaga.
Liberaalide partei majanduspo­liitikale
kindlate suundade andmi-iseks
ja tulevikuplaanide kujunda­miseks
otsustas peammister Tna-deao
rakendada Kuningliku K o ­misjoni,
kes hakkab tegutsema en­dise
finantsministri Donald Mac-dönaldi
juhtunisel. Selle komisjoni
mooduistamine tundub ületehtuna,
kuna Kanada finantsministeeriuml
teenistuses on juba nagu-nii raken­datud
Kanada paremad ajud ma-landusküsimnšte
analüüsimiseks ja
vajalike lahenduste leidmiseks.
Vaevalt (suudab mÕneliikmeline
komisjon, kelle töö venib Idndlast!
pikemale perioodUe, siin uut maa-ilnia
avastada ja uusi suundasid
näidata Kanada tuleviku Mhdlusta-
;miseks..
Ei ole kahtlust, et Mare Ldon-de
asumisega Kanada iinantsmi-niistri
kohale on Kanada saanud
endale tugeva ja kindlakäelise ma-janduiselu
juhi; kelle edu oleneb
aga suurd määral koostööst ja
vastastikusest arusaamisest ameti­ühingutega
ja tööstusettevptete juh­tidega.
Paremate tulemuste saavu­tamiseks
peab Lalonde kindlasti
loobuma paljudest oma ideedest ja
rangest rahvuslikust majanduspo-lütikast,
mis on edduseks väliska­pitali
Kanadaisse meelitamiseks*
Näib, et eelolev teelõik on uuele
fmantsministrile väga konarune ja
vaevalmej kuna Kanada töölised-teenistujad
ei ole ikka veel aru
saanud, et praegune aeg nõuab
kõigilt kanadalasteltpalganõudmis-te
osas tagasihoidlikkust ning äri­mehed
ei ©le veel veendumusele
jõudnud, et valitsusel on eraette­võtlusse
tegevuse tüvustamisega tõ­sised
ja siirad-plaanid.
Eesti skautide maa- ja laagrialadel on vaatkstorn, mis
musil on lipuehtes.
Vene| ja teiste raudeesrüdetagus-te
riikide spioonide paljastamme
lääneriikide salaluure asutustes ja'
poliitiliselt sensitüvsetes institutsi­oonides
jätab mulje, et venelastel
Ja nende teenistuses olevatel reetu­ritel
on palju lihtsam ja kergem
läänemaailmas opereerida, kui lää­ne
agentidel ja salakuulajatel raud-eesriidetagustes
riikides, kus valve
on erakordselt tugev ning salajaste
ülesannetega tegelevaid inimesi
peetakse teravalt silmas.
Kuid kommunistlik ühiskond ei
ole läänemaailmale siiski hermeeti­liselt
suletud ja sealsed saladused
seitsme luku taha varjatud. Kui
kommunistlitiiel võimudel õnnestub
läänerükide agentide tegevust raud­eesriide
taga piirata, siis ometi ei
suuda venelased ja nende liitlased
kontrollida kõiki oma diplomaate,
politseiohvitsere ja kõrgemaid
ametimehi, kelledel Õnnestub sim
ja seal ära hüpata ning väärtuslik^
andmetega läänemaailma luureasu-tusi
varustada.
Läänemaaüma luurekeskused
said teataval määral kompensatsi­ooni
venelaste kasuks spioneermud
inglase Geoffrey Arthur Prime'i)
paljastamise puhul, kui ühendrii­kides
koos oma naise ja tütrega
ära hüppas Poola pankur Ändrzej
Treumann ning kui Iraanis tööta­nud
N. LUdu abUtonsul Vladimir
Kuzitshkm inglaste juures asüüli
palus. Mõlemad mehed on lääne­maailma
salaluureorganite arvates
sünd- võrdlemisi „suured kalad", kuna
. Treuma.nn, kes pidas läänes .läM-Udo
Petersoo kõne EKN 30vaastapäeva koosviibiinisel
ISKN 30-ndal aaäs^ pidas piduliku juubelikõne endme eshnees õp. Udo Petersoo. Küna see kõ-ne
täidab ka organisatsiooni juubellMrjutuse osa, siis Vaba Eestlane avaldab seUest mõned osad lühen­datuna.
U^Peitersoo ütlefe, et pidukonet saanuks teha kahel viisil, kuid ta otsustas selles vaadata fakte
EKNtegevusest. ^:
Töö algas tol momendil, kui
lahkusime kodumaalt ja panime
jala võõrale pinnale. See oli kohus^
tus iga eestlase südames. Alul oli
meie ülesanne raske, kui rääkisi­me
süüdistavalt konununismi vas­tu
ja meile vaadati kahtlustavate
nägudega. 38, aastat tagasi algas
meie välisvõitlus, maailm on muu­tunud,
vaba maailni on sunnitud
kinnitama, et meil oli õigus oma
kodumaa, aga kogu maailma eest
seista. • -
30 aastat tagasi loodi Välisvõit­luse
Nõukogu.
Paljud kes andsid oma panuse
ei ela enam, aga tunnustav tänu
on meil nende vastu südames.
ta. See näitab, et aktiivne välis-võitluslik
võitlejaskond on tublisti
nooremad, pooled kes kodumaalt
tulles olid lapsed või sündinud vä­lismaal.
Toetajaskond on aga vana.
See on probleem.
Kui kahaneb ühiskonna panus,
siis ei saa jätkuda ka välisvõit-lüslik
tööo kuid see peab jätku-
Tagasivaade saab olla lühike aja-loo,
arutämiiie, iedäsivaade aga an­nab
uusi võimalusi uute rööbaste
seadmiseks uute ajakohaste vahen­ditega,
kui selleks leidub jõudu ja
tähet/N;
Möödunud 30 aastat on meid
toonud ajastusse, kus meie and­meid
vajatakse allikmaterjalidena.
Seda b n r E K N suptnud saavutada
koos Eesti Vabariigi aupeakonsu-liga,
keda on arvestatud Eesti esin­dajana.
Kommunistid on ise tões­tanud,
et meie informatsioon on
olnud fümberlükkamatuit õigel
Meie väsimatus, järjekindlus ja
veendumus Kanada valitsuse jä vä­lisministeeriumiga
on võimalikuks
teinud kolm olulist punkti.
Kõige tähtsam on, et eesti ühis­kond
on oma panusega E K N tööd
toetanud, yälišvõitluslik töö on
olnud inimestel,
kes tõid kodumaalt kaasa vaba-dusvõithise
innu, kohulstuse ja
tahte, sest võltiüs oli juba varem
.•nlnnnifB.
Balti küsimus pole lõppenud, ega
ka satelliitriikides, mida on mõju­tanud
Poola rahutused ja mida on
mõjutanud Poola ringkonnad välis­riikides.
45 haritlase märgukiri on sama,
mida vabad maailmaorganid ori
juba Varem kuulutanud/Tõstetakse
üles baltlaste enesemääramise õi­gus.
Kodumaa küsimuste lahenda­misel
on sUur panus balti rahvus­gruppide
esindustel. Kui poleks
seda tööd üldse olnud, ei tuleks
üldse enam üles Balti riikide küsi­mused.
Mida toob tulevik? Mis juhtub'
kui kaovad need, kes oh kandnud
praegu välisvõitlust. Praegu on
vaid 10% toetajaist alla 50-aašta-sed.
Kuidas vaatab kodumaale mit-temäletav
generatsioon, kelle hul­gas
paljud ei taha poliitikaga tege-:
leda. .
Kuid praegu ei ole küisimus po-lütikast,
meil kõigil on üks rah­vuslik
ülesanne: enesemäärami­se
õigus meie kodumaale, ees»
märgiks vabadus eesti rahvale.
Kuidas vaatab selline noor eest­lane
neile küsimustele, kes pole
kogenud ei terrorit ega ülekohut?
Seda peab see generatsioon ise sel­gitama.
Kui on ainutähtis pere­kond,
isiklikud asjad, ainult eesti
keele ja kultuuri säilitamine, siis
ei jää palju vabadusvõitluseks. Se­da
tuleb üles tõsta noorte poolt,
kes on alles alla 50 aastased.
Hiljuti toimus sümpoosion iien-de
asjade arutlemiseks. Kas see
saatis läkituse eesti noortele ja le­vib
edasi? Teised balti rahvad, eriti
ukrainlased on seda osa paremini
organiseerinud.
Kuid meile peab liituma jõuan-deV
keskmine generatsioon, kes
näitavad, et nad pole rahvuskü­simused
ükskõiksed.
See peab asuma organiseerima
oma generatsiooni.
Kas teavad kõik ,mis juhtub
praegu kodumaal? Seal pole enam
tegemist poliitikaga, seal on tege­mist
eesti rahva ja identsuse kadu­misega.
Need üleskutsed, märgu­kirjad
ja appikarjed, mis on sealt
välja pääsenud pole kirjutatud
sünseiie vanadele, vaid meie noo­remale
generatsioonile, kes kõik
peaksid lugema seda läkitust ja
vastama sellele kui rahvuskaaslase­le
oma südames.
30 aastat on tehtud, mis antud
olukorras on olnud võimalik, tänu
neile, kes seda on teinud, jõudu
neile, kes seda edasi viivad!
See võillus on emotsionaalne rah­vuslik
tahe, sellepärast on palju
antud oma elust ja ajast, et meile
tehtud ülekohut korvata, võetud
maa ja vabadust taastada.
Praegu on meie vanem generat­sioon
vananemas. Nooremail puu­dub
isikliku läbielamise mälestus,
puudub kättemaksu ja viha tumie^
mis on tiivustanud välisvõitlusli-ku:
töö toetajaid, kelle hülgas on
?0-aastaseid ja vanemaid üle kahe
kolmandiku, 65-äastaseid ja vane
maid aga 95%. Viimased oh need
inimesed, kes on ise kodumaal näi­nud
punaste terrorit.^ Nooremail
puudub isiklik tung, mis asetaks
E K N primaarsesse positsiooni
nende elus.
Praeguse koosseisu keskmine va­nus
on esmakordselt alla 50 aas-
TEHERÄN — Iraan võimaldas lääneriikide korrespondentidel pilku
heita Iraani ja Iraagi vahelisele sõjafrondile. Reporterid tõdesid, et
Iraani sõjajõud on tagasi vallutanud suurema lahmguga tähtsa stratee­gilise
kõrgendiku, millelt on näha Iraagi piirilmnad. Iraanlastele oli
langenud sõjasaagiks relvi, sõjatandreÜ oli näha üks põlenud vene T-65
tank-..;-'-.\-'
Ir^aani komandör koi. Mansur Ja-lali
ütles, et üle 10.000 sõduri võt­tis
lahingust osa, vallutades tagasi
200 ruutmiüi oma territooriumist,
kaasaarvates Bayafi õlivälja.
Esimeses suuremas ofensüvis
viimasel nädalal
Iraani Revolutsiooni kaardiväed
olid surmanud või haavanud 4000
ü-aagi sõdurit ja üle 1500 oli võe­tud
vangiks. .
õhuvõitluses oli alla tulistatud 9
iraagi lennukit.
Teatud Iraani maa-ala on veelgi
Iraagi valduses ja sõda lubatakse
pidada kuni kõUc maa-alad on taga­si
saadud ja Iraan oma õiguse. Vii­mase
hulka kuuluvad sõjakahjuta­sud
ja Iraagi presidendi Saddam
Husseini kukutamine.
II VABA EESTLANI
on valvel eelstlaskonna
üldhuvide eest!
rääkimisi Poola 26 mUjardi doUa-rOise
võla ümberlaenustamiseks,
tunneb hästi Poola majandusUHku
olukorda ja teab kui kaua kmdral
Jaruzelski poola tööUsi terrprisee-rides
suudab majanduslikult vastu
pidada ning Kuzitshkin on hästi in­formeeritud
Moskva manipulatsi­oonist
Iraanis.
Ühendriikide CIA mng Briti sa-laluureasutused
on seni andnud vä­ga
vähe'informatsiooni ärahüppaja-te
käest saadud andmete kohta.
Kuid üksikud avalikkuse ette pää­senud
vihjed lasevad oletada, et
treumann ei tegelenud mitte ainult
panga intressidega ja kommunist­likule
Poolale paremate laenutingi­muste
väljakauplemisega, vaid et
tema kõrvalülesandeks — ja isegi
erakorraliselt tähtsaks igapäevase
tegevuse kõrvaiharuks — oH N,
Liidu ja Poola salaluiu'easutustc
kasuks spioneerimme. Kuzitshki-ni
karjääri telgitaguste kohta on
selgunud, et tema peamiseks üles­andeks
oli kontaktide pidamine
Iraanis tegutseva Tudeh nimelise,
kommunistliku parteiga, kes moo
dustab Moskva eelväe Iraanis.
Ehkki lääneriikide ajakirjandus
püiiab nende spionaazhihigude
kohta anda nii palju informatsioo­ni
ja materjali kui võimalik, jää­vad
tavalise inimese ees paljud hu­vitavat
materjali sisaldavad lae­kad
suletuks. Meil on põhjust siis­ki
arvata, et läänemaailma kerge­usklikkuse
ja avatud ühiskonna W
tõttu on venelaste kasumid spio­neerimisel
ja salajaste andmete
kogumisel palju suuremad kui lää­neriikidel.
Torontos oli seoses möödunud
omavalitsuse valimistega pandud
liikuma ulatuslik desarmeerimise
kampaania, mis oli sihitud peami­selt
tuumarelvastuse vastu. Kam­paania
raamides on sajad tuhanded
Toronto elanikud leidnud oma kir­jakastidest
Desarmeerimise Grupi
sildi all levitatud propagandalehti,
milledes kutsuti valijaid 8. no­vembril
toimunud omavalitsuse
valimistel andma oma jaatav
nõusolek rahvusvahelisele tuuma­relvade
likvideerimise programmi­le,
volitades föderaalyalitsust pida­ma
teiste valitsustega läbirääkimi­si
selle eesmärgi saavutamiseks.
Kuid propagandalehtedel ei lepi­ta
ainult üleskutsega. Asja propa­geerijad
annavad mitmel lehekül­jel
oma algatusele ka selgituse ja
tagapõhja. Nii kinnitatakse, et kui
Toronto raekojahoone kohal lõhkeb
ühe megatoni suurune (võrdub 80-
le Hiroshima pommile) tuuma­pomm,
siis nõuab see 600.000 sur-maohvrit,
kuna 800.000 Toronto
elanikku saavad raskeid vigastusi.
Kuid kõrvuti sellega kaasuvad veel
teised kahjustused, mis on tingitud
radioaktiivsusest — veed rikutakse,
viljakandev maa muutub kõlbma­tuks,
osoonikihid saavad kahjusta­da,
jne. Praegu on tuumarelvadega
varustatud liikidel 16.500 strateegi­list
tuumalaengut, milledele liitu­vad
37.000 taktikaliseks otstarbeks
ettenähtud väiksemat laengut. Nen­dest
tagavaradest jätkub 40 kord­seks
maakera purustamiseks, khi-jiitatakse
broshüüris.
Need andmed on muidugi masen-davad,
kuid nendes arvudes ja tuu-malaengute
hävitavas toimes ei ole
midagi uut - - see on kõigile juba
ammu teada.
Kahjuks ei piirdu broshüür ainult
nende andmete esitamisega ja ül­dise
üleskutsega. Ehhki propagan-dalehes
kmnitatakse, ^ et
omavalitsuse valimistega samal
ajal toimuv rahvahääletus ei ole
ühekülsjne algatus desarmeerimi-seks,
vaid apelleerib kõigi rahvaste
poole tuumarelvastuse järk-järguli­seks
vähendamiseks, tuuakse rõ­hutatult
esile, et Kanada on süga­valt
seotud tiiumarelvastuse võidu-relvastusega,
kuna valitsus toetab
Kanada tööstusL Cruise nimeliste
ameerika tiibrakettide produtseeri­mise
abistamisel ning annab nende
rakettide katsetamiselis kasutada
isegi oma territooriumi. Teatavasti
on lõplikult katsetamisele tulev
madalalt lendav tiibrakett uus
relv, 'mida venelased eriti karda­vad,
kuna neil puuduvad vastuabi­nõud
selle raketi avastamiseks ja
elimineerimiseks. .
Ja lõpuks peab broshüür vajali­kuks
ümber lükata väiteid, et vene­lased
on süüdi praeguses palaviku­lises
relvastumises. Süüdistuste
kummutamiseks kasutatakse endi­se
ühendriikide Moskva saadiku
(Järg lk. 3)
Nr. 84
13. ja 14.
dr.R.
20, ja 21.
dr. J .
AABS
siimpo|
päev
AABS'r
teise pätn
Läti Kullil
Üedit
21. novomj
hominikul.l
malik IdsI
mait kohal
Esimosol
Stenhoji FJ
Leisi ja ic:
Leisi I(K))|
menlaalscj
liUckiuiid,
lillekonuK)!
kunstist, lj
lekujutislo
loomad MI
olevat vai
läbipõinütil
mcnUdoual
tud värvi
Leisi looiij
ne on rikal
videga toi^
endast lo:
Foinstoin
Järgmisi]
m inglist
masauskr.}l
-osinebLlaul
kandoj^a 1
ka kunsin
sonaalnäilJ
tatud K«'do[
Ontarlosl
fik Otis T(
Ic tuntud
Rutt Tulvil
TamasausI
näitus Soil
ameerika
kiitvat iälj
Pärast
Läti Kui
süüa.
Laupiicvl
Toronto tj
lege'i-Mcd|
10.00 homi
Hind kai
lo on Sin.d
le ja pcnfj
formatsio(|
meid võibi
Teada
PARNul
koosolek
dets. 19821
ta kutsonl
maalase
Kcurem
George K|
ri and mci
„iiUM\d oUJ
konna pej
juhtivalt
vade väljij
Nii näo
ameerikliil
ei räägi
SS-~20 tül
on snuuati
suureni ai
ka mid aj
hoidlikud
deinonsir;J
KGB orif
silma ai'
endisi alt
soid an)>.'i
ne. Ja kel
õige, et tl
kide Ra,''(|
maste aal
tunud kõi
viks^ Uclll
kohad ci
k()l:'s reiil
Loppjail
grupi Ituif
se kahii>;|
aktsioon
susc väh^
rel>'asiu:;^